Kasvukonto - pikaajaline investeerimine
Log in or create an account to leave a comment
-
LHV üks vanemaid tooteid "Kasvukonto" sai kevadel tunda värskeid tuuli ning alustajal investoril peaks olema veelgi lihtsam esimesi samme teha. Pikaajalisest investeerimisest ja Kasvukontost on pikemalt kirjutanud Kaarel Kalle.
Kasvukonto on pikaajalisele investorile mõeldud toode, kes soovib väikeste summadega oma portfelli kasvatada. Investeeringud toimuvad korra nädalas varem kliendi poolt koostatud valikute alusel. Portfelli saab kaasata kuni kümme fondi või üksikaktsiat. Valitavaid väärtpabereid on 77 ning valida saab nii väga laiapõhjaliste aktsiafondide, kitsamate sektoripõhiste ja regionaalsete fondide ning üksikaktsiate seast.
Kasvukonto puhul saab investeerida alates 1 eurost. Üle 1000 euroste summade korral võiks fonde osta juba otse börsilt või fondihaldurilt. Ostutehingu tasu on 1% ning haldustasu esimesel aastal puudub (edaspidi (0,02% kuus (min 0,5 eurot). Müügitehinguid saab teostada igal ajahetkel, kuid arvestama peab teenustasuga 9 eurot + 0,14%, mis eeldab vähemalt paariaastast perioodilist rahapaigutust.
Kasvukonto puhul on vaja koostada endale sobiv investeerimisportfell, sõlmida Kasvukonto leping LHV internetipangas ja seejärel kanda kontole investeeritav summa (soovitan püsikorraldust). Kontole laekunud raha eest (kui see on suurem kui 1 eurot) ostetakse igal kolmapäeval kell 11-19 varem koostatud portfelli kohaselt uusi väärtpabereid. Väärtpaberid kantakse kontole kolme komakohaga, st miinimumkogus ei ole mitte 1 väärtpaber vaid 0,001.
Kasvukonto lisainfo
Kõik küsimused on teretulnud!
Edit 26.07.2024 - korrigeerisime teenustasud Alo algses postituses tänasele vastavaks. -
Jah, tore on, aga miks te ei ole seda lülitanud pensioni III-sse sambasse?
-
Iseenesest huvitav mõte - pensioni III sammas koosneks ainult S&P 500 indeksfondist. Maksusoodustuse mõttes on hea teada, et Kasvukonto sobib ka investeerimiskonto süsteemi, st tulumaksu saab edasi lükata kuni kasumi kasutuselevõtuni.
-
kas S&P 500 indeksfondi dividendidest midagi investori kontole laekub?
-
Dividendid kantakse kasvukontole ning kui summa on alla 30 euro, siis jääb see ootele, suurema summa korral investeeritakse kolmapäeval.
-
Ma küsiks lausa, et miks ei ole sellist II sammast?
-
Kui nii küsitakse, siis järelikult on hea toode. Pensionifondide puhul kahtlustan natuke ühe vastaspoole riski, st ühe fondihalduri käest fondi ostes võtab pensionifond märkimisväärse vastaspoole riski. samas võib ju ka fondihaldur ise 500 indeksisse kuuluvat aktsiat kokku osta.
-
miks peab üldse III-samba raames investeerima mingisse kohaliku panga hallatavasse fondi? Kas see tuleneb pensionikindlustuse seadusest vms? miks ei või teadlikum investor vabatahtlikku sammast ise investeerida oma parima teadmise järgi (kasvõi kasvufondi laadsesse etfi/indeksfondide valimisse, nagu vabatahtlik IRA plan USAs) ilma kohalikule Peetrile allokatsiooni jm "haldamis"teenuste eest maksmisest?
-
See tuleneb tõesti seadusest.
-
vollie
miks peab üldse III-samba raames investeerima mingisse kohaliku panga hallatavasse fondi? Kas see tuleneb pensionikindlustuse seadusest vms? miks ei või teadlikum investor vabatahtlikku sammast ise investeerida oma parima teadmise järgi (kasvõi kasvufondi laadsesse etfi/indeksfondide valimisse, nagu vabatahtlik IRA plan USAs) ilma kohalikule Peetrile allokatsiooni jm "haldamis"teenuste eest maksmisest?
III sammas ei ole kohustuslik! Teadlikum investor ehitab ise oma "III samba" ;-) -
vollie,
mitu protsenti inimestest on need teadlikud investorid? Natuke saab aimu kui vaatad aktsiamängu tulemusi. Seal peaksid ometi teadlikud investorid olema. OK, mängu eesmärk ja takstika oli teine, aga ikkagi... -
"ensionifondide puhul kahtlustan natuke ühe vastaspoole riski, st ühe fondihalduri käest fondi ostes võtab pensionifond märkimisväärse vastaspoole riski."
No võid ju osta SPY ja VOO jne ja nii hajutada. Aga võrreldes Eesti pensiondifondihalduri riskiga on see vastaspoole risk ikka köömes. Ma olen juba aastaid väitnud, et Eestis on puudu riiklik (või siis mitte-tulunduslik), ilma teenustasudeta, 1000 eurose kuupalgaga 1 fondihalduriga indeksfondi 100% investeeriv fond. Kõik 20-30 aastased peaksid ratsionaalselt käitudes sinna raha paigutama (vt. ka W. Buffetti viimast kirja). Vastuargumendina olen ma saanud fondijuhtidelt jutte valuutariskist, vastaspoole riskist ja fondi keerukusest...
-
Olen nagu aru saanud, et samaaegselt võib koguda mitmesse III samba fondi ja nendest ei pea sealjuures mitte ükski kodumaine olema. Kui keegi leiab, et talle Eesti fondihaldurid ei sobi, siis võib proovida, äkki läheb Taani või Läti omadega edukamalt. Tulumaksusoodustus laieneb ka neile. Või teab keegi teisiti?
-
:D III samba võlu ju paljuski tema tulumaksutagastuses, mis ise-investeeritud III-le sambale ei laiene. Vabandan, kindlasti ei tahtnud kohalike pensionifondi haldurite kohta halvasti öelda, sest vahet pole kas Peeter, Peters v Peter :P lihtsalt, üks vahemees jälle vahel. Minumeelest võiks III samba raames ikka pakkuda ka valikut passiivsetest instrumentidest, vahest mõne disclaimeri v soovitusega allokatsiooni kohta natuke vähem teadlikule investorile. Kuna III sammas ju vabatahlik - miks siis peab sunnitult kellegi poolt kokkupandavat konsommeed tarbima.. seda ma ei adu
-
Tore, et teenusarendusega tegeletakse ja kahtlemata sobib Kasvukonto sellisel kujul eesmärgiga, et "alustajal investoril peaks olema veelgi lihtsam esimesi samme teha". Mulle endale meeldiks, kui Eesti investeerimismaastikule ilmuks lõpuks ka mõni toode, mis aitaks "pisut asjadest aimu saanud investoril tema teisi või kolmandaid samme teha. Selles vaates võiks mõned asjad teisiti olla:
1. Piirangu asemel, et portfelli sissemaksete struktuur tuleb paika panna lepingu sõlmimisel, võiks olla võimalus muuta sissemaksete struktuuri kasvõi iga sissemakse korral. See annaks võimaluse portfelli sissemaksete kaudu rebalanseerida või selle struktuuri "ümber kasvatada". Pole ju eriti mõistlik eeldada, et investori vaated portfelli optimaalsele jaotusele kogu 45+ aastase investeerimisperioodi jooksul kordagi ei muutu.
2. Lisaks võiks olla võimalus määrata mitte sissemaksete struktuur, vaid portfelli (siht)struktuur. Selle korral muutuksid sissemaksed automaatselt ja dünaamiliselt selliselt, et suunduvad rohkem porfelli alakaalu jäänud positsioonidesse. Võin kogemustele ja pikaajalisele statistikale tuginedes näidata, et mõistliku portfelli struktuuri korral toob selline lähenemine investorile pidevat ja mõõdetavat lisatootlust võrreldes fikseeritud sissemaksestruktuuriga nii turgude tõusul kui langusel.
3. Portfelli koosseisus võiks lisaks investeerimisinstrumentidele olla ka rahakonto või mingi samaväärne likviidsuspositsioon (1-kuuline EUR hoius, mingi EUR Liquidity Fund vms). Rahalised sissemaksed läheksidki esmalt just sinna ning investor ise saaks dünaamiliselt määrata, kas ja millises osas liiguvad sealt sissemaksed muudele positsioonidele laiali. See annaks võimaluse rakendada portfellidele erinevaid Value Averaging tehnikaid, mis jällegi toodavad tõestatult "alfat" võrreldes tavapärase Dollar Cost Averaging-uga.
4. Fondivalik: Erinevate fondide valimise mõte portfelli on riski hajutamine, mis seisneb investeerimisinstrumentide hinnaliikumiste negatiivsel korrelatsioonil või siis vähemalt nende omavahelisel sõltumatusel. Üldse on tänapäevases globaliseerunud majanduses regionaalsel põhimõttel hajutamine üha enam oma väärtust kaotamas. Divergents erinevate regioonide vahel on ajaloolisega võrreldes üha vähenemas ja jääb üha rohkem alla sektoripõhisele divergentsile. Minu arust võiks kaasaegne portfell olla diversifitseeritud sektorite mitte regioonide põhiselt. Hetkel Kasvukonto fondivalik seda saavutada ei võimalda.
5. Fondivalikus on mõningaid "valgeid laike". Endale näiteks meeldiks, kui esindatud oleksid veel Commodities, REIT, Natural Resources, Frontier Markets, eraldi Skandinaavia, Eastern Europe -ex Russia jne. Ka võlakirjafondide valik võiks olla paindlikum - riigivõlakirjad eraldi ettevõtete omadest ja miks mitte eraldi valikud high-yield ja "investment-grade" võlakirjadele jms.
6. Mitte kõik indeksfondid pole vennad. Sõltuvalt fondi reeglitest võivad aktsiad indeksist välja kukkuda ja uutega asendatud saada. See toob fondile kaasa transaktsioonitasusid, mille tõttu kipub ETF püsivalt maha jääma indeksist, mida ta järgib. Vastava näitaja inglisekeelne nimetus on "turnover ratio", mille mõju kohta annab lugeda näiteks siit. Kahjuks on ka Kasvukonto valikusse trehvanud mõned ETF-id mille ehitusest tulenevalt on see näitaja pehmelt öeldes nigel ning millest pikaajaline investor võiks seetõttu eemale hoida (ETF-maastikel leidub samaeesmärgilisi märksa paremaid alternatiive).
7. Toode võiks olla sadaval ka investeerimisriskiga kindlustustoote vormis. Kuigi tulumaksusoodustusi kindlustustoodetele enam pole, on neil siiski eelised selles osas, et investori surma korral ei käsitleta investeeringut pärandi osana, koos kõigi sellest tulenevate sundosade ja pärandimenetluse viivituste ja kuludega. Investor saab ise määrata enda parima äranägemise kohaselt soodustatud isikud ja osakaalud, mille põhjal tema surma korral neile kindlustushüvitis välja makstakse. Väga pikaajaliste kogumisinvesteeringute korral on see kindlasti üks aspekt, millele mõistlik investor peaks ennetavalt mõtlema.
8. Otse loomulikult võiks sarnane toode olla saadaval ka kogumispensioni süsteemi soodustustega. Rahalise kirjaoskusega inimeste hulgas teeks see meie pensioniturul ilmselt puhta vuugi.
Tegelikult oleks veel palju asju millega saaks sellelaadset toodet paremaks "tuunida", aga niigi sai jutt kole pikk, nii et algatuseks vast piisab sellestki. -
vollie
Minumeelest võiks III samba raames ikka pakkuda ka valikut passiivsetest instrumentidest, vahest mõne disclaimeri v soovitusega allokatsiooni kohta natuke vähem teadlikule investorile. Kuna III sammas ju vabatahlik - miks siis peab sunnitult kellegi poolt kokkupandavat konsommeed tarbima.. seda ma ei adu
Swedbangal on olemas toode "Pensionikindlustus fondidesse", mis võimaldab investoril küllaltki paindlikult panna endale ise III-samba porfell kokku. Valikute hulgas on ka mõned laiapõhjalised ETF-id (MSCI Emeging Markets ETF, MSCI Europe ETF, MSCI Latin-America ETF, MSCI USA TRN INDEX ETF, MSCI World ETF). Sarnasteks, aga väikema paindlikkusega valikuteks on veel Mandatum Life "Investeerimiskindlustus", Compensa "Fondileping" ja SEB-il oli vist ka mingi sihuke asi. Paraku on neil kõigil kolmel üks suur häda - teenustasud pole mitte lihtsalt suured vaid ikka ILGELT KIRVED!
Vaatamata sellele on mul õnnestunud üht sellist kasutades kogu pensionikogumisperioodi vältel märgatava alfaga lüüa kõiki sama pakkuja enda III-samba fonde ....ning seda veel märksa madalama riskitaseme juures ning täiesti passiivseid formula-based tehnikaid kasutades. Tänu teenustasudele on see küll nagu vastuvoolu ujumine, aga kel vähegi mõistust peas, peaks Eesti "aktiivsetele" pensionifondihalduritele ikkagi pika puuga ära panema. -
+1 Pealiku jutule. Praegustesse sammastesse ma enda raha hallitama ei paneks, need on kasulikud ainult fondivalitsejatele. Pealiku ideel on vägagi jumet.
-
To PeaLiK:
1. Kasvukontos saab portfelli valikud ja osakaale igal ajahetkel muuta. Enamasti kipuvad inimesed ennast üle kavaldama ning seetõttu soovitaks jääda ühe kindla strateegia juurde.
2. Portfelli sihtstruktuuri määramine on üllas mõte, aga jääb 95% inimestest arusaamatuks ja paraku kui midagi on keeruline või arusaamatu, siis pigem loobutakse sellest.
3. Toode on mõeldud enamasti inimesele, kes väga palju aega investeerimisele ei soovi kulutada. Nagu enne mainisin, mida keerukam on toode, seda suurem on tõenäosus, et seda ei kasutata.
4. Esimese osaga nõus, teise osaga vast mitte. Minu hinnangul piisaks ka ainult IVV fondi pikaajalisest ja pidevast ostmisest, lisakomponentide lisamine tundub taas ülekavaldamisena.
5. Analüüsisime 10 aasta inimeste investeeringuid ning selle põhjal tegime ka valiku. Kui ikka fondi, "Indo-Hiina-Jaapan+Austraalia loodeosa" mingit investeeringut ei tehtud, siis polnud mõtet seda ka valikusse jätta.
6. Hea tähelepanek. Fondie valikul võtsime aluseks nende likviidsuse, tasude määra ja populaarsuse (lisaks pidime arvestama ka varasemaid valikuid).
7. Taas toodaks see keerukust juurde. Kuna väärtpaberi pärandamine on varasemast soodsam(mitte küll seadusmuudatusele vaid seaduse tõlgendamisele), siis usun et Kasvukonto on hea toode ka pärandamiseks.
8. Tundub, et see on saanud antud foorumi läbivaks teemaks. Selleks oleks vaja muuta tulumaksuseadust (mis soodustab ainult täiendavate pensionifondidesse investeerimist). Riik on oma panuse teinud investeerimiskonto süsteemile ning kahtlen, kas pensionisüsteemi muuta soovitakse.
Kokkuvõtvalt ütlen, et toode tehti teadlikult lihtsamaks, et teha investeerimine vastuvõetavaks inimestele, kellel ei ole huvi ja aega väga süviti minna. Samas leian, et toode annab võimaluse ka teadlikumal investoril sobilik portfell kokku panna ja seda ka sobivamaks disainida. -
madis43, raha ei hallita, tulumaksu saab ju kohe tagasi.
Üldiselt kõlab läbi, et kõik haldaksid paremini kui Viisemann.
Sellega olen nõus, et teenustasu on kirves. Huvitav palju see rahaliselt juba on? -
Seal oli sellest juttu.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8315
Kaur Kender ja Rain Lõhmus
Raha -
Palun seletage ära: Ei ole kogu seaduspügalatesse tunginud.
Mis erinevused on SEB kasvukonto/ Swed Pensionikindlustus fondidesse ja LHV kasvukonto vahel ?
Kas ainult see, et SEB ja Swed on sinna lisanud kindlustuse ja pääsevad sellega III pensioni tulumaksutagastuse alla?
Ehk teisisõnu - miks LHV ei või nimetada oma Kasvukontot täiendavaks pensionifondiks? -
SEB kasvuportfellile on juurde pandud elukindlustus, Swedbank Pensionikindlustus sisaldab endas aga garantiid kapitali säilimisele. Toredad asjad, mis aga enamasti ka tootlust vähendavad. Kasvukonto ei ole kokku pandud fondi kujul, see annab investorile suuremad võimalused oma raha paigutamiseks, kuid vähem maksusoodustusi.
-
AloV
Swedbank Pensionikindlustus sisaldab endas aga garantiid kapitali säilimisele.
Siin läks nüüd kaks asja segi. Swedil on V+ Pensionikindlustus, mis on jah hedgetud valmisportfell, aga küsitud Pensionikindlustus Fondidesse on ikkagi tavaline fondivaliku toode, mis on vormistatud investeeringuriskiga elukindlustustootena ning mille väljamakseks kindlustusjuhtumi korral või perioodi lõppemisel on portfelli jääkväärtus ilma kindlustuspreemiata (vanasti oli min 2% preemia). -
AloV
Kuna väärtpaberi pärandamine on varasemast soodsam(mitte küll seadusmuudatusele vaid seaduse tõlgendamisele), siis usun et Kasvukonto on hea toode ka pärandamiseks.
Paluks veidi täpsemalt: millist seadusepügalat ja tõlgenduste muutust antud juhul silmas pidasid? -
PeaLiK,
Veel eelmisel aastal oli õiguspraktika selline, maksustati pärandvarana omandatud esemete võõrandamistehinguid nii, nagu tegu oleks pärandvara vastuvõtmisel omandatud pärandvara kinkelepinguga. Seega eeldati päritud vara soetusmaksumuseks ümmargust nulli. Selles kontekstis tuli päritud väärtpaberite müügihinnalt maksta tulumaksu nii, et maksustatav soetusmaksumuse ja müügihinna vahe võrduski müügihinna endaga.
Riigikohtu lahend (12.02.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-97-13) muutis seda käsitlust ja senist õiguspraktikat selliselt, et pärandvara üleminekut pärijale ei käsitleta enam võõrandamistehingu ja kinkelepinguna, vaid vara üleminekuna õigusjärglus alusel. Seega Riigikohus otsustas, et pärimisega omandatud väärtpaberitega päritakse kõikide kaasnevate õiguste ja kohustustega ka tegelik väärtpaberite soetusmaksumus, millest omakorda tuleneb teadmine, et maksutatav summa ongi soetusmaksumuse võrra väiksem. -
Tulumaksuseadus § 21
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. a 1. jaanuarist.]
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
§ 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ja § 63 lõikes 52 sätestatud juhtudel.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
Lepinguriik on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
Samaväärsetel alustel tegutsemise tunnuste määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas pensionifondi suhtes välisriigis kehtestatud regulatsioon vastab (või on rangem) Eesti õigusaktides vabatahtliku pensionifondi suhtes sätestatud nõuetele. Muuhulgas tuleb hinnata eelkõige järgmisi olulisi asjaolusid:
- pensionifond ja tema valitsemisega seotud tegevus on allutatud samaväärsele (finants)järelevalvele;
- pensionifondi ja tema vara valitsemisega seotud isikute suhtes on kehtestatud samaväärsed usaldusväärsuse tagamise reeglid (nt kapitali- ja tegevusnõuded, sh info avalikustamise nõuded, investeerimispiirangud ja riskide hajutamise reeglid);
- pensionifondi tehtavate sissemaksete ja sellest tehtavate väljamaksete suhtes kehtivad nõuded (sh subjekti vanusega seotud piirangud), mis on vähemalt sama ranged kui Eestis sellistele maksetele kehtestatud nõuded. -
AloV
SEB kasvuportfellile on juurde pandud elukindlustus, Swedbank Pensionikindlustus sisaldab endas aga garantiid kapitali säilimisele. Toredad asjad, mis aga enamasti ka tootlust vähendavad. Kasvukonto ei ole kokku pandud fondi kujul, see annab investorile suuremad võimalused oma raha paigutamiseks, kuid vähem maksusoodustusi.
Alo, milles seisnevad need suuremad võimalused ? -
Väärtpaberivalikus ei ole ainult ühe fondihalduri fondid, valikut saab iga ajahetk muuta, väärtpabereid saab osaliselt või täielikult iga ajahetk müüa, raha laekub kontole ja seda saab välja kanda kolmandal päeval peale tehingu teostamist (traditsiooniline tsükkel T+3). Kasvukonto on lihtsalt kaasatav investeerimiskonto süsteemi. Kasvukontot saab osta ka firma alt. Saab investeerida ka ainult ühte instrumenti.
-
<<<Väärtpaberivalikus ei ole ainult ühe fondihalduri fondid, valikut saab iga ajahetk muuta, väärtpabereid saab osaliselt või täielikult iga ajahetk müüa, raha laekub kontole ja seda saab välja kanda kolmandal päeval peale tehingu teostamist (traditsiooniline tsükkel T+3).
Kõik need võimalused on ka SWed ja SEB -l ja nn ühe fondihalduri fonfdide all on tegelikult hoopiski fondid kuskil mujal (näiteks Luksemburg jne). Ainuke erinevus siis paistab investeerimiskonto süsteem ja firma alt ostmine. -
Kas kasvukonto abil soetatud investeeringud mahuvad ka nende väärtpaberite hulka, millele toetudes saab võimenduslaenu võtta (st on aktsepteeritud tagatisena)?
-
Igal fondil/tootel on oma plussid ja miinused. Maksusoodustus, mis on kolmanda samba puhul välja toodud, on kehtiv ainult siis, kui investor on saanud 55 aastaseks, muul juhul peab ta riigilt saadud tulumaksutagastuse tagasi maksma. Kui kasvukonto teha lapsele kohe peale sündi kooliraha kogumiseks (PS toreda seaduse tõttu ema/isa nime alt), siis 18 aastaseks saamisel on seda võimalik müüa, ilma et peaks pead vaevama maksutagastuste tagasimaksmisega. Toote peamiseks võluks pean ikkagi lihtsust - investeerin enda poolt valitud fondidesse, enda poolt määratud osakaalude alusel ning lõpetan/peatan/muudan toodet valikuid täpselt endalse sobival ajal.
Pensionikogumiseks on tõesti paremaid variante ja seetõttu kolmandat sammast siin konkurendina ei võta, vaid pigem ikka täiendava võimalusena. -
To mkisand: Kasvukonto väärtpaberid on küll nn võimendusele sobivad instrumendid (tavakonto mõistes), kuid Kasvukontol ei ole võimenduse kasutamine lubatud.
-
Aitäh Alo! Selge pilt Olen ~50 a ja otsin just kuhu natuke investeerida. Oleksin seda hea meelega LHV-s teinud, aga just maksusoodustuste eeliste puudusel jääb see katki.
-
AloV
Kui kasvukonto teha lapsele kohe peale sündi kooliraha kogumiseks (PS toreda seaduse tõttu ema/isa nime alt)
Selles osas on ka õnneks seaduse tõlgendus muutunud peale 5. juuni 2012.riigikohtu otsust nr 3-2-1-68-12:L. V (hageja) esitas oma seadusliku esindaja Jürgen Valteri (hageja esindaja) kaudu 7. juulil 2010 Harju Maakohtule hagi AS-i LHV Pank (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel 9. oktoobril 2009 sõlmitud lepingud kehtivad ja kostja on kohustatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist jätkama, st võtma iga kuu vastu makseid hageja kontole ja omandama hagejale iga kuu aktsiafondi osakuid.
Hagiavalduse järgi sündis hageja 29. augustil 2009. Hageja esindaja soovis lapsevanemana hakata koguma lapsele vara enda varast eraldi. Selleks avas hageja esindaja 9. oktoobril 2009 hageja nimele kostja juures väärtpaberikonto ja sõlmis lepingu LHV Maailma Aktsiate Fondi (fond) osakute ostmiseks 1000 krooni eest kuus. Lepingu täitmiseks sõlmis hageja esindaja enda nimel AS-iga SEB Pank lepingu, mille järgi kanti iga kuu hageja kontole 1000 krooni. 1. juunil 2010 teatas kostja, et keeldub perekonnaseaduse (PKS) § 188 tõttu alates 1. juulist 2010 oma kohustusi edasi täitmast.
/../
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tänases otsuses, et perekonnaseadus ei keela vanemal kohtu nőusolekuta oma lapsele väärtpabereid kinkida. Kohtu nőusolek on vajalik üksnes siis, kui lapsele ostetakse väärtpabereid lapse enda raha eest.
Ise soovitan kindlasti lapsele kogutavate vahendite jaoks avada konto just tema enda nime alt. -
Alates 01.05.2015 muutub ka lapse nimele ostetud väärtpaberite müümine lihtsamaks läbi Perekonnaseaduse muudatuse:
Samas tuleks enne kohtusse pöördumist silmas pidada, et juba 01.05.2015.a. jõustub väärtpaberitehingute tegemist lihtsustav perekonnaseaduse muudatus, mille kohaselt ei ole alates 01. maist 2015.a. lapse nimel väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vajalik kohtu nõusolek, kui:
vanem omandab lapsele väärtpabereid enda vahendite arvel ning
nende väärtpaberite müügist saadu jääb lapse omandisse.
Kohtu nõusolekut ei ole tarvis ka edasistele tehingutele sellistel tingimustel lapse nimel omandatud väärtpaberitega. See tähendab, et kuigi lapsele ostetud väärtpaberid müüdi ja müügist saadu kuulub lapsele, on lubatud seda raha kasutada lapsele uute väärtpaberite ostmiseks.
Allikas:http://ejlegal.ee/tehingud-lapse-vaartpaberitega/ -
Pigem mõtlesingi müügiga seotud probleeme - Sanderi välja toodud seadusemuudatus on kindlasti positiivne üllatus.
-
Eilse seminari jätkuks - igaüks saab ise testida, milline tema investeeringu väärtus oleks olnud kui ta oleks investeerinud näiteks 10 aastat tagasi S&P 500 indeksisse (IVV). Backtest Portfolio Asset Allocation
-
Aastal 2004 investeeritud 1000 dollarit, iga aasta lisatud 1200 dollarit. Visuaalne portfelli kasv kui oleks ostetud IVV.
-
Ma leidsin uue meeldiva töökoha ja selle aasta algusest alustasin kasvukontole raha lisamist. Sissetulekust teatud osa kannan kasvukontole ja plaan seda teha pikaajaliselt. Mulle meeldib,et kõik on väga lihtne ja ise saan otsustada kuhu raha paigutatakse. Kõike ei tehta minu eest ära :)
-
Aga oleks Applet ostnud...
-
Alo, graafik on üks asi, tegelik elu pisut erinev. Proovitud. Just sellel ajal just sellesse tootesse. Võib olla oli igakuiselt investeeritav summa liiga väike, kuid märkimisväärset plussi ei näinud ma kunagi. Küll aga valmistasid igasugused haldus- ja teenustasud suurt peavalu, eriti positsioonide lõplikul likvideerimisel 2009-2010 paiku.
-
Kunagi sai osta ka selliseid pärleid nagu JDSU, C, jm
-
To CharlieF: Kasvukonto puhul on tõesti oluline nii langus kui tõusutsüklid läbi teha, st tegemist on pikaajalise investeeringuga. Ka dollari liikumine oli toote algusajal suureks probleemiks (dollar nõrgenes ja turgudel teenitud kasum sulas seetõttu). Lisaks on oluline ka minimaalse investeeringu suurus. See ei tohiks jääda alla 100 euro, sest sellisel juhul on ostu teenustasu mõistlikkuse piiril. Kui on soov investeerida 50 eurot kuus, siis võiks teenustasude tõttu investeerida hoopis 150 eurot kvartalis.
Teenustasu on ostul 1% (min 2 eurot) - seega investeeritav summa võiks olla vahemikus 100-1000 eurot
Haldustasu 0,6% aastas (min 1 euro, esimene aasta tasuta) - võrreldav fondi haldustasuga.
Müügitasu 0,3% +11 eurot - üsna mõistlik tasu kui portfellis ei ole palju instrumente ja investeeringuperiood on üle 5 aasta, st on kogunenud juba arvestatav summa. -
Kas sellest võib välja lugeda, et nn kuutasu pole (nagu varasemalt oli)? Et võingi reaalselt kanda oma suva järgi suvalisel ajamomendil omale sobiva summa kontole ja kõik on OK?
-
Haldustasu on siiski seesama kuutasu, mis on 0,05% kuus (min 1 eur). Selles osas eksisin tõesti, aastas on siis miinimum 12 eur.
-
Väljendasin ennast ka pisut valesti. Pidasin silmas seda, et kas investoril on kohustus iga kuu mingi summa minmaalselt kontole kanda või seda piirangut ei ole? Et kui tahan, siis panen täna 100€, järgmine kuu 200€ ning kolmas kuu mitte midagi?
-
Mingit investeeringu kohustust ei ole, nii palju investeeritakse kui kolmapäevaks on raha kontole kantud (kolmapäeviti toimub väärtpaberite ost).
-
Millise maksumääraga maksustatakse kasvukontole laekuvad dividendid? Samuti juhin tähelepanu, et kodulehel reklaamis väljapakutavad fondid ja tegelikult pakutavad fondid ei ole vastavuses
-
USA dividendid on W8Ben olemasolul maksustatud 15% tulumaksuga, Euroopa ETF-d aga 30% määraga. Kodulehel olevad ja valikus olevad sümbolid on segadust tekitavad, proovime selle ära paranada (kahel juhul on instrumendil erinevad sümbolid IEMM=IQQE, DBXV=XMRC).
-
Interaktiivne graafik Dow Jones Industrial Average indeksi muutumise kohta ajas. Huvitav vaadata kuidas mõni ettevõtte on suutnud olla indeksis üle saja aasta, samas teine ei pea vastu aastatki.
http://graphics.wsj.com/djia-components-history/
