ECB rahatrükk ja meie laenamine
Log in or create an account to leave a comment
-
Ma olen neid teemasid siin lugenud ja sellist pole leidnud. No ok, ei tahaks sellega alustada, et kas raha laenamine on hea. Alustaks nii, et praegu ECB sisuliselt pakub meie valitsusele tasuta raha. Meie valitsus peaks võlakira väljastama, ECB ostaks selle ära. Aga see on laen ja selle peab kunagi tasuma? Ei pea. Kui meil ei teki suurt tasakaalutust teiste liikmesriikidega nagu näiteks Kreekal, siis ei pea seda laenu kunagi "tasuma". See jääb alatiseks ECB bilanssi ning muutub meie tulevase majanduse suuruse juures tühiseks. Ma arvan, et kõik mõistavad, 20 aastat tagasi võetud laen 20% SKP-st oleks täna tühine, kuigi tookord tundus suur.
Ok, aga osadel liikmesriikidel on tekkinud tohutud võlad, mida nad maksta ei suuda ja see on ju kõik võlgu elamisest?
See on sellepärast nii, et selliste liikmesriikide tööjõu hinna ja tootlikkuse suhe on tunduvalt kõrgem kui euroalal keskmiselt, kui Saksamaal. Juhtub nii, et riik võtab võlgu ning kodumaine toodang on kallim Saksamaa toodangust(euroalal keskmiselt) ja raha rändab nüüd Saksamaale ning kodumaine tootmine ikka kiratseb, sest see pole konkurentsivõimeline Saksamaaga, vanasti oleks sellisel juhul valuutakurss langenud, nüüd see enam juhtuda ei saa. ok, euroalal pole keskset koordinatsiooni ja sellest võiks lõpmatuseni rääkima jäädagi, fakt on aga see, et meile pakutakse raha ja me ei võta seda vastu. Kas asi on selles, et selle nimetus on võlg ja siin on tegemist mingisuguse moraalse probleemiga? Tavaliselt me rõõmustame kui EL-i eelarvest meile vahendid saabuvad, siis me ei räägi näiteks, et aga me ei teeninud seda oma tööga välja.
Kuna sellist keskset koordinatsiooni pole EL-s, siis tõesti valitseb oht, et laename üle, meil muutub kõik liiga kalliks ning satume võlaspiraali nagu Kreeka, Hispaania jne. Ei taha ka sellega alustada, et selline valuutaliit pole jätkusuutlik, räägiks olemasolevatest piiridest ja nii nagu euro kestaks lõpmatuseni. Kas me saame võtta kodumaised ressursid kasutusele ja oma inimesed tööle rakendada? Muidugi saame ja seda Mario meile pakubki. Kui toimumas on üleüldine rahatrükk ja riikide laenamine, siis meid küll ei saa selles neto kasusaajateks nimetada. Ega Mario ju reaalseid majanduslikke väärtusi meile anda ei saa, need peame ikkagi ise looma oma tööga, küsimus ongi selles, et kas me oleme võimelised oma tööga rohkem neid majanduslikke väärtusi looma ilma, et ülejäänud eurotsooni arvelt elaksime. Mina arvan, et oleme. Kas sina või sinu firma on võimeline rohkem müüma, rohkem töötama, rohkem palkama, kui nõudlust oleks, kui sulle rohkem raha pakutakse? Kui on, siis on asi lihtne, let's lobby for it. Ükski erakond seda meil praegu ei tee.
Tarvis oleks pöörata tähelepanu reaalmajanduses toimuvale, kui meil on vabu ressursse näiteks töötute näol, siis tasub ECB raha kasutada, kui neid pole, siis ei tasu ehk? -
Milleks uus teema? Miks teema "Maailma finantskriis" ei sobinud?
-
Ei sobinud kindlasti, ttrust, sest seal võib jahuda lõpmatutel teemadel. Viriseda, vinguda, näpuga näidata, parastada jna. Siin on konkreetne teemapüstitus - kas võtame jalad ükskord tagumiku alt välja ja hakkame arutama, kuidas selles kõikuvas valuutakolossis hakata silmas pidama oma maa ja rahva majanduslikku heaolu - või jäämegi rääkima muinasjutte viiest rikkamast riigist ja anname Kreekale laenu nii, et Eesti otsustajate koorekiht ei saa ise mitte s...agi aru, mis nad üldse teevad (Sester riigikogu ees).
Siin on üks põhimõtteliselt ülihuvitav võimalus peidus. Kui eeldada, et Eestis leidub kümmekond majanduses hästi orienteeruvat inimest ja raha saab valitsus, siis saaks jätta arengus vahele kasutu "turureguleerimise" a la Leedo vormis, aga sarnast asja on kõikkohad täis. On selge, et meie valdava enamuse uusrikaste ärimeeste tase küündib ainult j.o.k.k. skeemi alusel seadusliku kantimise tasemele - ehk ei maksa ärimeeste ausa konkurentsi peale loota. Teiseks on meie praeguse majanduse suretaja välismaa panganduse võimalus meie arengut torpedeerida piiratud ja lisaks saame hakata oma majanduse finantseerimise proportsiooni 90% pangad- 10% kapitaliturg nihutama loomulikuma proportsiooni poole, kas või 50-50. Tegelikult on maailm täis väga meeletus koguses erinevaid teadmisi ja kogemusi erinevatest majanduse aspektidest - ehk et meil on vaja lihtsalt eriti põhjalikult andmeid töödelda ja me saaksime välja selekteerida ideaalsema majanduliku strateegia, mida saaksime ise kontrollida ja suunata. Teha seda, mida me varasemalt pole teinud, kui oleme võtnud kõige lihtsamad valikud - valuutakomitte, kontrollimatu turumajandus, lihtne maksustamine jne otsused, mis alati on andnud tulemuseks lihtsamad haldamise kulud. Nüüd, kui oleme jõudnud kannule tänapäevasele maailmale, on vaja diferentseeritud lähenemist ja selget strateegiat, mida ei saaks kõigutada välismaa pankade suva finantseerimise kokkutõmbamisest. Aga kõige raskem selle juures on riigimehelikult mõtlevate inimeste leidmine, sest vene aeg alustas ja praegune aeg on viinud massidesse isikliku mammoona kultuse ja selle õigustamise filosoofia.
Reaalmajanduses on meil ressursse kindlasti, kui praegu tundub, et võib puudu tulla, siis arvestades meie lisandväärtuse tekitamise madalat asukohta on olemas kasvõi ressurss vabastada madalamad astmed ja liikuda kõrgemale astmetele. Kusjuures on see arusaadav juba praegu ja sellised on meie senised sihid juba ka. Ressurss asub praegu tööl ka Soomes, Suurbritannias ja mujal jne -
Kas sa arvon kirjutasid seda tõsiselt? Äkki analüüsiks, mis on olnud põhjuseks, et mõned riigid on rikkamad, kui teised. Ja kui palju on selles olnud juhust alustada midagi õigel ajal ning ajaloolistel eeldustel. Samuti, mis sa arvad, milline näeb välja maailm 25 aasta pärast?
-
see mu jutus ei ole õige, et ECB nagu ostaks kohe kõik ära, ta ei saa kõike ära osrta, aga no rahastamisega probleeme ei tule enam, nüüd on sellised meetmed käigus, mida võlakriisi ajal ei olnud, turud saavad sellest aru, teistest tekkida võivatest probleemidest kirjutasin enda esimeses postituses.
Ma juhiksin tähelepanu sellele, et ega ei pea ilmtingimata valitsuse osa majanduses suurendama ja valitsus ei pea ilmtingimata midagi ehitama või investeerima. Võib jätta ka inimestele rohkem raha kätte neid vähem maksustades ja lasta erasektoril need investeeringud teha, kui me arvame, et meie valitsus juba on õige suurusega suhtena SKP-sse. Et see on kindlasti poliitiliste arutelude koht, mida me õigeks peame. Võimalust ju lausa pakutakse meile sisuliselt. -
Olen küll lauslaenamise vastane, kuid ECB rahatrüki valguses tuleks äkki ka Eestil võlakirju väljastada?
Minu ideed:
1. Kehtestada sotsiaalmaksu lagi. Arakase sõnul pidi alguses riigieelare kaotama, pikemas perioodis võitma. Seega võtta sel nimel puudujäägi võrra laenu, seniks kuni hakkab rohkem laekuma. Soodustab kõrgepalgaliste töökohtade teket ja vähendab väljarännet.
2. Meie hea idanaabri tõttu kiirendada kaitseinvesteeringuid, osta varustust/moona, mis on nt järgmise nelja aasta jooksul ette nähtud ja seda veel sel aastal. Sel aastal hüppab kaitse-eelarve osa SKPst 2,5 % peale (100 mln laenu saab kolme kuu Eesti Panga ostudega kokku), järgnevatel aastatel jääb aga 1,8 % piiresse. 0,2% kulub tagasimakseteks. Vastavalt Riigikaitse arengukavale 2013-2022 on järgmise 8 aasta kaitse-eelarve lukus ja kolm suurimat parteid on lubanud hoida kaitse-eelarve vähemalt 2 % peal. Intress on kindlasti väiksem kui ettenähtud hangitava varustuse inflatsioon.
3. Saaremaa silla ehitamine, Tallinn-Tartu mnt vms kolme- või neljarajaliseks ehitamine. Nafta hind madal, hea aeg ehituseks.
Targemad võiksid jätkata. -
HansBert
Et kirjutise mõte oligi see, et hakata analüüsima. Ja teine mõte oli see, probleeme ei lahendata tõeliselt edukalt kunagi samal tasandil, kus need tekivad (Einstein väidetavalt), seega ongi ülesanne mõtelda ja leida lahendus n.ö. kastist väljas analüüsil -
Hans Bert
Kas sa arvon kirjutasid seda tõsiselt? Äkki analüüsiks, mis on olnud põhjuseks, et mõned riigid on rikkamad, kui teised. Ja kui palju on selles olnud juhust alustada midagi õigel ajal ning ajaloolistel eeldustel. Samuti, mis sa arvad, milline näeb välja maailm 25 aasta pärast?
Arvoniga nöus. Ja löpetame oma ebaönnestumiste ja lolluste pöhjendamise ajalooga. Viimase 7 aasta paigaljooks on ikka meie endi otsuste tulemus, mitte okupatsioonist jne. tingitud. Jah stardipositsioon on meil erinev, samas suutsime öigel ajal IT jne rongile hüpata ja olime selles vallas arenenud naabritest ees, miks see ei ole arengusse konventeeritud, ongi küsimus. Mitu aastat on selge olnud, et meie majandus- ja rahanduspoliitika on endale mütsi silmini tömbamine. Olukorras, kust teiste euroala riikide völga usinalt inflateeritakse ja euro kurss kukub kolinal, tegeleme meie aktsiiside ja bürokraatia suurendamisega ning ekspordime edukalt meie suurimat ressurssi, väljaõppinud tööjöudu. Sama on ka meie maavarade, näiteks fosforiidi kasutamisega. Me isegi ei ürita uurida, mis ja kuidas, vaid välistame köike eos. -
Ma olen sinuga pahurik absoluutselt nõus. Püüdes ümber jagada unustame, et ümberjagatavat on vähe, sellepärast tammumegi paigal ja püüame luua maksude ning aktsiisidega lappida heaoluriigiga kaasnevaid auke. Sestap küsisingi arvonilt, et kas ta mõtleb tõsiselt, kui tahab luua keerukamate valikutega riiki. Niigi on meil bürokraatiat ja keeldusid viimaste aastatega tohutult juurde tulnud. Igasugu toredad asutused, nagu EAS, KIK, PRIA, Arengufond jne on seda bürokraatiat tohutult juurde tekitanud ja tekitanud olukorra, kus suur osa saadavast abirahast läheb bürokraatiast tekitatud nõudmiste täitmiseks. Tihti on kuidagi mugavam ja rahulik oma rahadega toimetada, kui minna rahastamise taotlusega kuhugi.
-
Vikerraadios oli just hea kild, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik võttis sõna.Kuna Eestil omal võlakirjad puuduvad siis hakatakse teiste riikide võlakirju kokku ostma, ei välistanud ka Kreeka võlakirjade ostu.Veel ei ole otsustatud mida osta, tegu on siiski turutundliku infoga, et seda laiemalt teada anda, milliste riikide võlakirju me ostma hakkame.
-
aivo1
Vikerraadios oli just hea kild, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik võttis sõna.Kuna Eestil omal võlakirjad puuduvad siis hakatakse teiste riikide võlakirju kokku ostma, ei välistanud ka Kreeka võlakirjade ostu.Veel ei ole otsustatud mida osta, tegu on siiski turutundliku infoga, et seda laiemalt teada anda, milliste riikide võlakirju me ostma hakkame.
Mis selle tegevuse mõte on? -
„Üks eurooplane laenab teisele maksuvõimetule, et see võiks maksta keskpangale. Seda olukorras, kus keskpank sülgab raha. Seda pole nähtud kusagil läänemaailmas,“
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/27/syriza-soomele-jt-laenuandjatele-olete-maksnud-meile-liiga-palju
Selgub, et jõuamegi sujuvalt uude majandusse. Mina ei tea, mis see on, aga ootan huviga, loodan, et see pole google translate, mis mõtleb välja uue reaalsuse. Aga igatahes meie pole veel jõudnud oma hoiakutega isegi laenumajandusele järele, kui demokraatia häll sünnitab järgmise lapse/reptiili/annunaki k.s.t -
Eesti Pank on ise juba kinnitanud, et programm mõjutab panga tegevust, bilanssi ja suurendab riske. /../
On võimalik, et Eesti Panga enda reservidest ja iga-aastasest kasumist uute lisanduvate riskide jaoks vahendeid ei piisa. Panga puudujäävat kapitali saab seega täiendada vaid riigieelarve ehk maksumaksja arvel. Tõenäoliselt tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve võib edaspidi ilma jääda Eesti Panga iga-aastasest kasumieraldisest.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/soerd-euroopa-keskpanga-otsuse-tulemusel-minnakse-ka-eesti-maksumaksja-raha-kallale?id=70656117
Nii, üritan nüüd seda mõtestada teiselt poolt. Meil oma riigi võlakirju pole, mis antud programmi raames vabastaks kapitali sealt alt, mida saaks kasutada majanduse elavdamiseks, inflatsiooni suurendamiseks jne. Ehk seda me ei saa. Eesti Panga bilansis on juba praegused võlakirjad riski suurendavad, et ehk vajavad maksumaksja raha ehk tuleb täiendav maksukoormuse kasv või suureneb võlakoorem. Kusjuures see on praegune hetk - midagi toimunud pole, aga meie juba miinuses. Ja käivituva varaostukava järgi soetame teiste euroriikide ja institutsioonide võlapabereid, mille riski saame endale 80% ulatuses (loodetavasti sain õieti aru?) Mis tähendab taas automaatselt, sarnaselt senisega, veel täiendavat koormust riigieelarvele. Ehk Eesti talupoja vaatevinklist : saame raha (teoreetiliselt), ise seda me ei taha, saadame selle Kreekale, Portugalile ja Itaaliale, vastu saame riski ja küüntenärimise, lisaks koormame enda riigi eelarvet sõprade võlale puhvri moodustamisega ? Ma väga loodan, et leidub keegi, kes ütleb, et ma ajan idioodi juttu
Ehk et jätkates meile nii omases "laenu me ei võta, talupoegade tarkus elab meis edasi" tähendab see maksude suurendamist, mis siis ongi meie tee majanduskasvule ja inflatsioonilise 2% eesmärgi saavutamiseks ? Või teiselt poolt vähendame erinevaid toetusi (ettevõtluse, töötuse, mida iganes), et Kreeka, Portugali ja Itaalia töötu saaks endiselt oma abiraha kätte ja ei tuleks tänavale laamendama ? See ongi see meie oma plaan ? -
Ma ise kaldun siiski seisukohale, et riikide võlakirjade ostmine reaalmajandusele otsest mõju ei avalda. Draghi plaan, ma arvan, on QE näol nagu ikka pehmemat (headline, signaling) tüüpi. Seda juhul kui otse ettevõtete võlakirju ei osteta. See "signaling" mõju on olnud juba vägagi mõjus. Ühisvaluuta devalveerimise abil soovitakse tabada kahte kärbest ühe korraga - tekitada kunstlikku inflatsiooni läbi sisendite ja kauba kallinemise ning muuta kodumaine toodang relatiivselt odavamaks ning ergutada eksporti.
Euro-Zone 2015: Can Stimulus Jump-Start Economy? -
Meie hakkame aga Venemaa sõbra võlakirju ostma. Äkki annaks kohe otse Venemaale sõjaväe arenduseks raha?!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-uut-peaministrit-pahandas-kohe-venemaa-uute-sanktsioonidega-ahvardamine?id=70660427 -
Kahjuks tuleb arvoniga nõustuda . . . tahama me seda või mitte, aga vältida seda stsenaariumit ""laenu me ei võta, talupoegade tarkus elab meis edasi" tähendab see maksude suurendamist" me tõenäoliselt (1:4) ei suuda.
Siiski . . . see muutus on võimalik. -
Eesti Pank on ise juba kinnitanud, et programm mõjutab panga tegevust, bilanssi ja suurendab riske. /../
On võimalik, et Eesti Panga enda reservidest ja iga-aastasest kasumist uute lisanduvate riskide jaoks vahendeid ei piisa. Panga puudujäävat kapitali saab seega täiendada vaid riigieelarve ehk maksumaksja arvel. Tõenäoliselt tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve võib edaspidi ilma jääda Eesti Panga iga-aastasest kasumieraldisest.
Aga prooviks mõelda nii, et räägime ainult Eestist, lihtsalt mõtteharjutus:
Eesti Panga kasum ei saaks sellisel juhul kuskilt mujalt tulla kui erasektorist raha vähemaks võttes, mis oleks ju sisuliselt sama nagu valitsus maksustaks erasektorit kõrgemalt ceteris paribus. Seega rõõmuhõise, et näe, Eesti Pank teenis kasumit, mis koormab vähem riigieelarvet justkui ei päde? Sama hästi oleks võinud ju ka makse tõsta, et riigieelarvesse raha saada. Lihtsalt nimetame seda teisiti, aga mõlemil juhul võeti erasektorilt rohkem raha ära. OK ütled sa, õigus, aga me ei räägi ainult Eestist, meil on terve euroala. Terve euroala räägib samuti keskpankade kasumitest ja meie loodame ECB-lt kasumit saada tulevikus. OK, nüüd me vähemasti teame, kust see kasum tuleb. Nüüd me teame, et kui Eesti Pank ostab Tallinna börsilt aktsiaid ja kiitleb, et ta on kasumis, siis nii palju on erasektoril kasumit vähem. Kui riigiettevõte nagu EE on elektri monopolist ja saab kasumit, siis me teame, kust see kasum tuleb? -
Tänasest Dagens Industri'st: 2013 aastast alates US dollar kallinenud Kanada dollari suhtes 22%, Austraalia dollari suhtes 17%, Norra krooni suhtes 31%. Euro suhtes? Inflatsiooon igatahes vägev:)
Hüperinflatsioonile on alati eelnenud rahatrükk, rahatrükile hüperinflatsiooni mitte alati. Milton on seda kunagi-kuskil maininud. -
Kristjan1
See, mida sa tsiteerisid, oli Sõerdi tekst, mida mina lihtsalt osundasin eraldi artiklist. See järgnenud sinu arutluskäik ei olegi mulle võõras, vaid nõustun sellega. Mis aga jäi sinu arutluskäigust välja, oli see, et toimuva hakkav QE tõmbab täiendavalt Eesti puhul raha erasektorist välja, toimides vastupidiselt loodetavale või plaanitavale efektile, mida QE peaks majandusele võimaldama. Isegi kui muidu võiks kujutleda, et koormuse suurenemine riigieelarve kaudu võiks olla väiksem võlakirjade alt vabanevast kapitalist, mis kokkuvõtvalt peaks tähendama ikkagi positiivse efekti võimalikkust, siis kuna meie jaoks ei vabane ka mittemingisugust kapitali, siis kokkuvõtvalt on ikkagi tegemist lollidemaal asetleidvate tavaliste protsessidega. -
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/30/vitsur-meie-majanduslik-motlemine-on-primitiivne
Ütleme nii, et mida vanemaks saad, seda soliidsemaks muutud, kaasaarvatud väljendustes. Kõige sellega arvestades võiks öelda, et Vitsur tegelikult tahaks karjuda idioodikarja peale. Millega me siis saame uhkustada : Eesti Pank, Rahandusministeerium, majandusnõunikud jne, kokku tuhatkond inimest, kes on õpetatud sügama kahte ümmargust kuulikest, kes sügavad neid ka praegu ja kui Jumal annab meile rohkem ja pikemaajaliselt Ligisid ja Sestreid, nende seljatagust kindlustavaid kõlavate nimedega parteisid, siis sisseharjunud liigutused jäävad ka tulevikus kestma -
Ma nüüd olen ära näinud ka selle momendi kui Vitsurit suureks arvamusliidrik arvatakse. President siiski. Kuigi ainult Tallinna, aga sellegi poolest.
(facepalm) -
winger
Ma nüüd olen ära näinud ka selle momendi kui Vitsurit suureks arvamusliidrik arvatakse. President siiski. Kuigi ainult Tallinna, aga sellegi poolest.
(facepalm)
Ma saan aru, et sa oled natuke palju netis istunud, soovitaks väikest puhkust! Ehk siis ei aja inimesi segi ja ei pritsi tatti suvaliselt. -
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lauri-arvamus-et-riigivolakirjad-elavdaksid-eesti-majandust-on-unelm?id=70696819
Ja ongi m.o.t.t. Midagi pole vaja teha, sest midagi ei muutugi kohe. Lollidemaal tuleb oodata järgnevat olukorda, kui saab selgeks, et "nüüd on vaja kohe tegutseda, sest olukord nõuab seda" ja viime sisse koheselt kolmanda pensionisamba kohustuslikuks muutmise, ei pane lage mingile maksule, vaid paneme hoopis sellele põranda jne jne. Ma kujutan ette, milline nõudlus tekib meie rahandusministri esinemiste järgi USA-s, Jaapanis, aga ka suuremates euroriikides, sest taas on meie väikesel maakamaral sirgunud visionäär, kellel on maailmale midagi öelda ja õpetada. Oleme kõigest 25 aastaga saanud selgeks täiesti uue ja kriisivaba majandusarengu mudeli, kus jätame regulaarselt ja korrapäraselt vahele kasvuperioodi, selle asemel veedame pidevalt aega kriisiperioodides. Just see tagab meile ühtlase arengu ilma mõtetute jõnksatusteta, just seda tähendab rahandusministri parteibossi kuulus lause, et sellises kriisis ta tahabki elada - asumegi sõnadelt tegudele. -
Minu arvates võiks Eesti leida endale jõukohase ja samas arvestades meie geniaalsust - ja ütleks suisa perestroikalikku innovatsiooni majandusprobleemide lahendamisel - auväärse maailmamajanduse päästja rolli. Selleks oleks tegevusplaan, mida saaks rehepapiliku kavalusega nimetada - laenutame teised riigid surnuks. Lihtsalt tuleks siin euroaluseid kokku naelutama panna kogu see riik ehk tublilt tööd vihtuda ommukust õdakuni. Kui siis raha hakkab üle jääma - no aga kuidas ei hakka, meil ju pole midagi vaja ehitada endale - siis hakkame seda lollidele välismaalastele välja laenama. Laenutame senikaua, kuni need paisuvad ja paisuvad, suuremaks kui Kreeka täna ja ühel hetkel nad peaksid ikkagi pauguga lõhki lendama (nii näitab Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi kriisisimulatsiooni arvutiprogramm "Monopol" ). Vot siis saaksime kahjurõõmsalt käsi hõõruda ja parastada - saite nüüd, mis me ütlesime. Noh, ja siis kohe edasi tööle aluseid naelutama, magus naeratus huulil ja meeles teadmine, et meie teame seda asja kõige paremini.
-
Ootan, et Ilves varsti Krugmanile tweeidks:
-
Hansson hääletas Draghi plaani vastu, kuna "Euroopa rahatrükk on jõuetu, kuna probleemid pole seal riiklike kulude vähesuses, vaid struktuursetes vigades, mida likviidne üleujutus pigem konserveerib ja võimendab. Kui kaasneksid ka reformid, oleks lugu teine." "Aga Euroopa likviidsus on kindlasti mingitpidi lisanõudlus meie ekspordile. Ise peame laenamisel siiski lähtuma konkreetsest tasuvusest. Euroraha saajal vananeva rahvastikuga peab valik olema väga valiv." "Meil on võtta EIB praktiliselt tasuta laen. Ja on euroraha. Idee, mis õigustaks laenu/võlakirja, peab tootma nähtavalt tagasi, ei tekita riiklike kulude kõrgemat püsitaset ega sünnita tasakaalutusi makro või haru tasemel."
-
Kui me aga probleemi olemusele (mille ECB otsus hästi välja tõi) otsa vaatame, siis tuleb välja, et meil on ikkagi väga palju kodutööd tegemata. Me oleme jätnud ette valmistamata võimaluse, et meil läheb hästi. Täna on "viinamarjad hapud". Ja huvitav on ka küsimus, et kes oleks pidanud seda varianti kaaluma? Ega äkki . . .
-
Kas kusagil on usaldusväärset ülevaadet, kui palju Euroopa riikide eelarvete kulupoolest on fikseeritud ja kui suur osa on discretionary spending? Mulle tundub, et meil on eelarve mingeid kapitalirendi kohustusi täis ja neid võetakse järjest juurde. Aga struktureerima peab nii, et justkui riigivõlga ei oleks.
Seesama ühendatud ministeeriumite hange on hea näide. Võetakse kohustus 20-ks aastaks. Arendaja kasutab võimendust ja loodab oma aastase 20% ROE välja pigistada. Riigil võiks olla sama pikk raha 2-4%-ga käes, aga seda ei kasutata. Rendiperioodi jooksul makstakse arendajale renti €3360/m2. Ehitushind netoruudul selles mahus võiks olla ca. €1200. Ehk riik maksab arendajale perioodi jooksul kolmekordse maja soetusmaksumuse ja pärast rendiperioodi lõppu jääb vara arendajale. Ehk riigil on vajadus, on 20-aastane tagasivõtmatu kohustus, aga...ei ole riigivõlga.
Saaremaa silla jms projektide osas kehtib sama. Pidevalt doteeritavad tegevused, mille arvelt hankeid võitvad ettevõtjad hästi ära elavad, aga mis ümber struktureerides võimaldaks riigil odavama ja mõistlikuma lahenduse saada. Aga midagi ei saa teha, sest riiigvõlga ei tohi ju olla ja jooksvas kulueelarves pole piisavalt ruumi.
Selles osas peab Vitsuri tänase ÄP artikliga nõustuma: Mõtlemine on meil primitiivne. Parempoolsed erakonnad keelduvad väljaspool olemasolevat dogmat midagi isegi arutamast. Sotsid ja KE tahavad kõik inimestesse ja propagandasse "investeerida". Vitsurist rääkides, siis tema on vist koguaeg pigem Krugmani leeri kuulnunud :)
(http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vitsur-25-000-kroonine-palk-taitsa-reaalne?id=13882326) -
no aga siis ju liigub ajakirjanikke ja ka inimesi kes tunnevad neid
võtke teema üles
saatke Maris Laurile avalik kiri, las ta siis põhjendab, milles seisneb sellise tehingu majanduslik kasu riigile võrreldes laenu võtmisega -
Idee, mis õigustaks laenu/võlakirja, peab tootma nähtavalt tagasi, ei tekita riiklike kulude kõrgemat püsitaset ega sünnita tasakaalutusi makro või haru tasemel.
Põhimõte ju õige, aga kas see, et inimesed lähevad ära siit, ei ole siis nähtava tegematajätmise tagajärg, mis on sünnitanud tasakaalutuse ? Need parempoolsete parteide kutsikad, kes siin miinuseid selle peale laovad, loomulikult ei tunnista, et see nii on. Ja siin lõpebki üleüldse reaalne väitlus ära, sest meetodid on tegelikult samad, mis kesikutel või misiganes parteilastel.
Kas Saaremaa silla ehitus 15 aastat tagasi oleks olnud 40% odavam, kui täna ? Suure tõenäosusega. Kas 15 aasta pärast ehitamine oleks 40% kallim ? Jällegi suure tõenäosusega. Ja kui isegi keskmisele Jürile on selge, et Leedo on lüpsnud meid kõiki tänu parteilistele kaitseinglitele, siis täna oleme saanud Leedo asemele pisut vähem lüpsva riigifirma, kes ülla-ülla ? - kuulub poliitikutele. Tasub olla parteile tubli kutsu. Ometigi riigile ning inimestele oleks kasulikum, kui seal ei oleks mingeid vahemehi auto rataste ja tee vahel, aga paber kannatab paljut ja seega võib treida lõpmatuseni erinevaid tasuvusarvutusi, mis selle ebamõistlikuks kuulutavad.
Neid näiteid võiks tuua loomulikult igast erinevast valdkonnast. Rahandusministeeriumi maja ehitust pole vaja, sest rahmini tööd saaks programmeerimise abil automatiseerida olulises määras juba praegu - kas arvate, et selle protsessi algatab rahmin ise ? Ja mitte ainult rahmini tööd - kogu Eesti administratiivset osakaalu saaks oluliselt tänapäeval efektiivsemaks automatiseerida. Rahmini hoonet aga hakatakse ehitama, Saaremaa silda, kuhu minnakse alati, on mindud alati ja jäädaksegi alati käima, aga ei ehitata. Jne
Edit : pull on see, et ilma Blinki postitusest teadmata on teemad kuidagi samad :) -
Vitsuti riigivõla jutu taustal on probleemiks pigem see, et otstarbekalt ja mõistlikult finantsvõimendust tehes avatakse pandora laegas järeltulevatele parteidele, kes hea ja selleks otstarbeks mõistlikud finantsinstrumendid võimendavad hoopis inimestesse.
Kahe otsaga asi. Nõus kõigega, mida Blink väljendas. -
Vitsut ei ole Vitsur, Singer ei ole Winger
-
winger
Vitsuti riigivõla jutu taustal on probleemiks pigem see, et otstarbekalt ja mõistlikult finantsvõimendust tehes avatakse pandora laegas järeltulevatele parteidele, kes hea ja selleks otstarbeks mõistlikud finantsinstrumendid võimendavad hoopis inimestesse.
Kahe otsaga asi. Nõus kõigega, mida Blink väljendas.
Winger, ma eespool juhtisin su tähelepanu sellele, et ajad inimesed segi ja määrid neile külge ameteid, mida nad pidanud ei ole, aga ikka sama. -
"..et otstarbekalt ja mõistlikult finantsvõimendust tehes avatakse pandora laegas järeltulevatele parteidele, kes hea ja selleks otstarbeks mõistlikud finantsinstrumendid võimendavad hoopis inimestesse."
selle vastu aitaks lüke, et Eesti Riigil õigus võlakirju emiteerida vaid konkreetsete (taristu-)projektide realiseerimiseks
Pigem on teema selles, et juba praegu on Eesti riigieelarves ca veerand ulatuses tulupoolt mis ei tule kohalikust majandusest ja maksudest vaid EL fondidest. Ehk kui hetkel veel riigivõlakirju lisaks emiteerida, siis jookseb kohalik sisemajandus korralike steroidide peal ja jääb ainult üle ette kujutada mis saab 7a pärast.
Ehk oleks mõttekas riigi võlakirjade emiteerimised sellesse aega planeerida kui suuremad EL struktuuritoetused läbi saanud? -
ozbot ja seni siis ostame teiste riikide völakirju ja toetame neid?
Kui keegi ikka pole aru saanud, siis hetkel käib suurejooneline mütsi silmini tõmbamine, kui see meile meeldib, siis jah, ütlemegi nii. -
Seega me jõuame tagasi asja olemuseni - meil ei ole vaja mitte kaasaminna laenamisega (Maris Lauri:"Mõttetu laenamine ei vii kuhugi"), vaid meil on selgelt puudu keskpika- ja pika perspektiivi riigi arengusuundade kava. Nüüd , mil riigikapitalismi praamid tulevad, ei tule Saaremaa püsiühendus jutuks enne 2045 aastat. Aga mida me siis teeme Eestis vahemikus 2015-2045? Mind näiteks see väga huvitab. Juba lugedes DARPA väljavaateid 2025 aastal kättesaadavate tehnoloogiliste reaalsuste osas on selge, et ka üks dekaad arengut on äärmiselt progressiivne.
Näiteks 2000 aastal Nobeli premia võitnud bioloogid luminisensi DNA lisamise eest teiste liikide DNA-sse, et valgustada konkreetset DNA-d / mõjuala, siis 2008 aastal tehti seda sama katset Biohacking ürituse raames bioloogias täiesti võhiklike persoonide poolt lihtsalt nägemaks kui lahe on bioloogia ja mida bioluminisensiga teha võib. A la "Teeme ära" talgud või leivaküpsetuse õpitubades osalemine.
Seega meil on tegelikult kaks äärmiselt rasket probleemi. Me ei tea milleks meile laenu vaja ning mida laenuga peale hakata. -
pahurik, ma olen aru saanud. Aga näpuga näitamine ja õigustamine, et teised tegid ka, on veits selline 1. klassi koolijütsi õigustus miks ta kiviga akna sisse viskas.
Samas, hetkel jah, ECB mahud on nii suured, et selle laviini taltsutamiseks tuleks ka ise rongile hüpata. Aga nagu eestlastel kombeks, siis rong on juba peatusest välja sõitnud kui kohalikud matsid hakkasid mõtlema, et võiks ka..
Euro klubisse astusime ka siis kui pirukad olid jagatud (Kreeka) ja kätte jõudnud arve tasumise kord.. -
Kuhu raha panna? Tõstame haridussüsteemis palkasid nii, et ükski spetsialist ei lasteaias, koolis ega ülikoolis alla 1.5 x riigi keskmise ei saa. Tekitame õpetaja ametile reaalse konkurentsi nii, et see oleks õpilaste unistuste töökoht. Taome sinna raha järgmised 15-20 aastat tuimalt. See on umbes täiendav 3% SKT-st aastas.
Meie lapsed kiidavad meid ja maksavad hea meelega selle laenu tagasi. -
See pandora laeka argument nagunii ei päde. Kohe kui sotsid või kesikud võimule saavad, võetakse laenu ükskõik milleks. Ainult sellest seisukohast vaadates oleks võib-olla isegi parem kui kõik laenulimiidid oleks selleks ajaks maxed out ja raha kusagile betooni pandud. Muidu pannakse Stolitsasse ja TTV-sse ja "inimestesse".
-
Riik ei pea võlakirjamüügist laekuvat raha tingimata kuhugi betooni matma.
Siinsamas foorumis on räägitud töötajamaksude alandamisest, millele tulupoolel katet pole. Miks mitte siis võtta ja kasutada suhteliselt odavat võimalust selleks, et näiteks sotsiaalmaksumäära allapoole tõmmata ja/või tulumaksuvaba palgaosa tõsta. Kui valida viimane variant, siis 3% defitsiit lubaks tulumaksuvabastuse piiri tõsta ~200 euro võrra kuus; enamik sellest läheks otse tarbimisse tagasi. -
sakuska
Kuhu raha panna? Tõstame haridussüsteemis palkasid nii, et ükski spetsialist ei lasteaias, koolis ega ülikoolis alla 1.5 x riigi keskmise ei saa. Tekitame õpetaja ametile reaalse konkurentsi nii, et see oleks õpilaste unistuste töökoht. Taome sinna raha järgmised 15-20 aastat tuimalt. See on umbes täiendav 3% SKT-st aastas.
Meie lapsed kiidavad meid ja maksavad hea meelega selle laenu tagasi.
1) Päästeametnikud, politseinikud jms hakkavad streikima. Nad ei pea saama õpetajast 3x vähem palka. Neil oleks isegi tugev point.
2) Õpetajate tase ei pruugi tõusta. Õpetaja muutuks nt.parteiliseks ametiks, mida jagatakse teenete eest. Neile, kes 30% palgast õigele parteile annetavad.
Õpetajate oluliselt kõrgema palga katteallikas on täna olemas. See raha kulub tühjade koolimajade kütmiseks ja ebavajaliku personali ülal pidamiseks. -
See, et poleks justkui kuhugi raha panna, on meile pähe topitud mõte. See, et elu koondub Eestist väljapoole või parimal juhul Tallinnani tähendab seda, et oleme võlgu mujal elavatele inimestele vähegi normaalsed turutingimused nii elamiseks, kinnisvara ostmiseks-müümiseks, kohalikeks väljavaadeteks jne. On selge, et kui seda teemat hakata arendama, siis selgub üsna ruttu, et vahenditest hakkab puudu jääma. Ja teisest küljest peaksime samaaegselt tõstma enda konkuremtsivõimet välismaailma suhtes, mis pole samuti odav ja lihtsalt 2+2 lahendatav ülesanne, vaid selgelt mitme muutujaga võrrand. Ning kui me "hiljaks jäämise" asemel hakkame tegutsema ja arutlema, mida vaja oleks, siis kasvõi paari aasta pärast ei ole me enam hiljaks jäänud.
-
Mina ostaks laenurahaga KV ja KL tänapäevase relvastuse. KL kasutab enamuses 50 aasta vanust relvastust, ostes tänapäevased relvad saame omale järgmiseks inimpõlveks hästi varustatud kaitseväe.
Idanaaber vaevalt heaks hakkab nii,et hetkel oleks hea aeg uus keskmaa õhutõrje,hävitajad,tankid,liikursuurtükid jne.ära osta. -
Tegelikult pole 3% puudujääk peamine piiraja.
Eestil on eesmärk struktuurne tasakaal, teoreetiliselt võiks olla 1% struktuurne defitsiit.
Hetkel pole laenu jaoks üldse ruumi, Euroopa Komisjoni arvates pole Eesti eelarve struktuurses tasakaalus vaid on defitsiidis. Kui valitsus eesmärgi ära muudaks, oleks laenamisruumi ikkagi alla 1% SKPst.
Kui nii edasi läheb (ülekuumenemine), siis varsti peab Eesti igal juhul ülejäägiga eelarveid tegema hakkama. -
113366
Kui nii edasi läheb (ülekuumenemine), siis varsti peab Eesti igal juhul ülejäägiga eelarveid tegema hakkama.
Ehk räägid millis(t)es sektori(te)s üle kuumeneb? -
Kui Eesti tahaks, suudaks ta iga kell Euroopa Komisjonile ära tõestada, miks ta eelarve ei peaks olema tasakaalus, vaid 5% struktuurses defitsiidis ja nii järgmised 5-10 aastat. Alustades laiahaardeliste kaitsekulutustega ja lõpetades n.n. haldusreformiga, mis on suhteliselt arusaadav nii majanduslikust aspektist kui ka poliitilisest aspektist, kus Venemaa piiririigina on venekeelse elanikkonna osakaal suur ja need kuuluvad peamiselt vaesemasse ja mõjutatavasse klassi. Sinna vahele lisaks tavapärased madala lisandväärtuse, piirkonna (Põhjala) madala keskmise palga jne teemad. Praegu, kus on ilmselge, et Venemaa on sunnitud majanduses pidurit tõmbama, oleks see tüüpiline rumalus jälle vaadata pealt ja ise mitte midagi teha, nagu siiani meil kombeks ja loota, et turg teeb oma töö ise ära meie eest. Selle asemel tuleks nüüd kindlustada omalt poolt, et see majanduslik erinevus ikka kindlasti suureneks Venemaaga võrreldes.
Kui nii edasi läheb (ülekuumenemine), siis varsti peab Eesti igal juhul ülejäägiga eelarveid tegema hakkama.
Kas see ülekuumenemine käib Eesti kohta või mida sa täpsemalt sellega mõtlesid ? -
Kas on mõistlik võtta laenu lihtsalt sellepärast, et seda pakutakse, samas omamata laenu järele põhjendatud vajadust? Arvan, et Eesti ei pea leanu võtma. Anname parem ise laenu oma naaberriikidele ja kaubanduspartneritele ning kui nendel hakkab paremini minema, siis jõuab varem või hiljem selle positiivne mõju ka eestisse. Lisaks teenime intresse.
Ehk et teeme eestlaslikut rehepappi ja upitame ennast teiste arvel, ise laenu võtmata. -
Euroopa komisjoni metoodika järgi oli Eesti SKP 2014 1.4% suurem kui nn potentsiaalne SKP. Seetõttu moondub 0.4% nominaalne defitsiit 0.8% struktuurseks defitsiidiks. Ülekuumenemise märgid "loduses" on minu meelest langenud tööpuudus ja kiiresti kasvavad palgad. Eesti panga arvutuste põhjal on SKP siiski pisut alla potentsiaalse, OECD ja IMF kah pigem seda meelt.
1% struktuurset defitsiiti on Fiscal Compacti järgi suurim lubatud piir, seega 5% defitsiiti ei saa kuidagi kokku leppida kellegiga.
Reeglite järgi peaks Eesti 2015 vähendama struktuurset defitsiiti 0.5pp Uute tõlgenduste järgi võiks haldusreform olla põhjenduseks, miks mitte defitsiiti vähendada, kuid see ei saaks olla põhjuseks defitsiiti suurendada.
Mingit avalikku debatti, kas eesmärk peaks olema 0 või -1 struktuurne defitsiit ma pole kahjuks täheldanud. -
See on küll keniaanlne mõte. Suurendame makse, vähendame palku ja pensioneid ja laename raha negatiivse intressiga soomlastele, et neil ikka paremini läheks.
toun
Kas on mõistlik võtta laenu lihtsalt sellepärast, et seda pakutakse, samas omamata laenu järele põhjendatud vajadust? Arvan, et Eesti ei pea leanu võtma. Anname parem ise laenu oma naaberriikidele ja kaubanduspartneritele ning kui nendel hakkab paremini minema, siis jõuab varem või hiljem selle positiivne mõju ka eestisse. Lisaks teenime intresse.
Ehk et teeme eestlaslikut rehepappi ja upitame ennast teiste arvel, ise laenu võtmata. -
Reeglite järgi käitudes jäämegi aegade lõpuni sabassörkijateks. Osaleme mängus, kus kõik teised osalejad on eiranud reegleid ja nüüd räägivad tõsise näoga, et "teeme ikka reeglite järgi". Kusjuures osadele jõulisematele mängijatele kohtunik jätab millegipärast väiksemad vead ka praegu vilistamata. Lisaks sellele mängime selle väljakuserva juures, kus meid loobitakse pudelite ja prahiga, samal ajal peame meie suutma keskenduda mängule, kohtunikud aga pealtvaatajaid ei suuda korrale kutsuda.
Kui millegi jaoks üldse Brüsseli vahet käivaid poliitikuid tarvis on, siis just selleks, et teha selgeks, miks meil on vaja erandeid reeglitest teha. Erand on täiesti loomulik osa reeglist, kui tegemist on keeruka süsteemiga.
