LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Balti börsid 6. oktoober

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kolmest Balti börsiindeksist langes eile madalamale vaid Vilniuse börsiindeks (-0.37%). Tallinna ja Riia börsiindeksid seevastu tõusid vastavalt +0.47% ja +0.23%. Kauplemisaktiivsuse poolest oli tegemist ühe suhteliselt aktiivse börsipäevaga – kokku sooritati Balti põhinimekirjas olevate aktsiatega 241 tehingut koguväärtuses 821 tuhat eurot, millest ligikaudu 721 tuhat eurot (141 tehingut) tehti Tallinna börsil ja 46 tuhat eurot (63 tehingut) Vilniuse börsil.

    Enim kaubeldud aktsiaks oli eile Silvano FG (-1.59%), millega sooritati 18 tehingut kogumahus 275 tuhat eurot (millest ligikaudu 248 tuhat eurot moodustas 1 plokktehing, hinnaga EUR 1.24). Silvano FG-le järgnesid Tallinna Kaubamaja (-0.97%) ja Tallinna Vesi (0.00%) vastavalt 137 ja 131 tuhande euroga.

    Suurimateks tõusjateks olid eile LSC Group (+2.11%, käive EUR 7,7k), Tallink Grupp (+1.63%, käive EUR 87,1k) ja Olympic EG (+1.12%, käive EUR 55,9k). Enim langesid Pieno Žvaigždes (-4.35%, käive EUR 1,2k), PRFoods (-3.55%, käive EUR 6,6k) ja Rokiškio Šuris (-3.50%, käive EUR 138).

    Käesoleval nädalal on oodata PRFoodsi septembrikuu müüginumbreid.
  • Pealinn: Tarbeautosid müüdi septembris 43% rohkem kui mullu

    Tänavu septembris müüdi 479 tarbesõidukit, mida on 43 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, selgub autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) statistikast.

    Septembris müüdud tarbesõidukite hulk jääb arvuliselt tänavu alla vaid jaanuarikuu müügile. Üheksa kuuga on tänavu klientidele üle antud 24,7 protsendi võrra enam tarbesõidukeid kui eelmise aasta samal perioodil. Markidest müüdi enim ehk 104 Citroëni sõidukeid, Peugeot omasid müüdi 70 ja Renault' omasid 46, teatas AMTEL pressiteates.
  • Eesti Pank: Eestlaste toetus ühisrahale on Euroopa kõrgeim

    Kas teie toetate Euroopa majandus- ja rahaliitu, millel on ühisvaluuta euro? Selle Eurobaromeetri uuringus esitatud küsimuse kohaselt on eestlaste toetus ühisrahale Euroopa riikide võrdluses suurim. Lisaks näitas uuring, et ühisvaluutat jagavates riikides on toetus eurole kerkinud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.

    Värskeim Eurobaromeetri uuring (juuli 2015) näitab, et Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on ühisvaluutale suurim toetus Eestis: koguni 83% eestlastest toetab eurot. Eestile järgnevad teised väikeriigid nagu Slovakkia (81%), Luksemburg (80%) ja Iirimaa (79%). Madalaim toetus eurole on Suurbritannias (20%), Tšehhis (22%) ja Rootsis (25%).


  • Postimees: Venemaa tahab esitada Balti riikidele elektrisüsteemist lahkumise arve

    Ajal kui Balti riigid on hakanud valmistuma Venemaa elektrisüsteemist lahkumiseks, on Venemaa president Vladimir Putin hakanud rääkima sellega seoses uute ülekandeliinide ehitamisest, mis minevat maksma 2,5 miljardit eurot ja mille arve kavatsetakse esitada Balti riikidele, ütles Leedu seimi Euroopa asjade komitee esimees Gediminas Kirkilas telekanalile LRT.

    Balti riikide, Valgevene ja Venemaa vahel kehtib niinimetatud BRELLi energiaringi kokkulepe. Seal on kirjas, et kui mõni osaline loobub osavõtust, siis peab ta teistele kompenseerima võimaliku kahju. See tähendab, et Venemaa ja Valgevene võivad nõuda kompensatsiooni, kui neil tuleb Balti riikide lahkumise puhul ehitada täiendavaid ülekandeliine.
  • Arno Tara
    Postimees: Venemaa tahab esitada Balti riikidele elektrisüsteemist lahkumise arve

    Ajal kui Balti riigid on hakanud valmistuma Venemaa elektrisüsteemist lahkumiseks, on Venemaa president Vladimir Putin hakanud rääkima sellega seoses uute ülekandeliinide ehitamisest, mis minevat maksma 2,5 miljardit eurot ja mille arve kavatsetakse esitada Balti riikidele, ütles Leedu seimi Euroopa asjade komitee esimees Gediminas Kirkilas telekanalile LRT.

    Balti riikide, Valgevene ja Venemaa vahel kehtib niinimetatud BRELLi energiaringi kokkulepe. Seal on kirjas, et kui mõni osaline loobub osavõtust, siis peab ta teistele kompenseerima võimaliku kahju. See tähendab, et Venemaa ja Valgevene võivad nõuda kompensatsiooni, kui neil tuleb Balti riikide lahkumise puhul ehitada täiendavaid ülekandeliine.


    TALLINN, 5. oktoober, BNS – Eesti võrguhalduri Elering hinnangul ei pea kehtivate lepingute alusel Balti riigid Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimisel Venemaale või Valgevenele kompensatsioone maksma.

    "Täna kehtivatest lepingutest ühendenergiasüsteemis ei tulene mingisugust kompenseerimise kohustust, on kohustus informeerida, ja seda me ka kindlasti aegsasti teeme, et venelased saaksid oma võrgu opereerimise valmistada Balti riikide desünkroniseerimiseks ette," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile.
  • Huvitav, miks tahetakse lahti ühendada? Oleks ju hea tunda, et ka Venemaa sõltub kuidagi meist.
    Kaigas just ei ole, aga väike vitsake :-)
  • See oleks hea siis, kui me tahaksime Venemaad survestada ja ähvardada. Pole sellist kavatsust.
  • Venemaa elektrivõrgu loodepiirkonnas (mille küljes me oma elektrivõrguga ripume) on elektrivarustus päris nigelas seisus ja võib tekkida ulatuslikke elektrikatkestusi. Elektrivõrgus ei peeta sagedustest kinni jne. Need mõjutavad ka meie elektrivarustust. Seepärast oleks hea kui me poleks seotud.

Teemade nimekirja