Balti börsid 8. oktoober
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eile liikusid Balti börsiindeksid erisuunaliselt – Tallinn (-0.73%), Riia (+0.21%) ja Vilnius (-0.60%). Kauplemisaktiivsuse poolest oli tegemist ühe suhteliselt aktiivse börsipäevaga – kokku sooritati Balti põhinimekirjas olevate aktsiatega 332 tehingut koguväärtuses 1,190 tuhat eurot, millest ligikaudu 991 tuhat eurot (191 tehingut) tehti Tallinna börsil ja 230 tuhat eurot (106 tehingut) Vilniuse börsil.
Enim kaubeldud aktsiaks oli eile Olympic EG (-0.56%), millega sooritati 60 tehingut kogumahus 437 tuhat eurot (millest ligikaudu 209 tuhat eurot moodustasid 3 plokktehingut). Olympic EG-le järgnesid Tallinna Kaubamaja (-0.66%) ja Tallinna Vesi (+0.75%) vastavalt 155 ja 121 tuhande euroga.
Suurimateks tõusjateks olid eile Grindeks (+2.67%, käive EUR 4,3k), PRFoods (+2.10%, käive EUR 918) ja Grigiškes (+0.95%, käive EUR 1,8k). Enim langesid Lietuvos Energijos (-3.18%, käive EUR 3,8k), LESTO (-2.95%, käive EUR 20,4k) ja Nordecon (-2.94%, käive EUR 990).
Täna või homme on oodata PRFoodsi septembrikuu müüginumbreid. -
Meie pensionifondide juht Andres Viisemann on kirjutanud ühe väga põneva artikli – Rahaturu hullumaja
Finantsturgudega tutvudes tasub endale kohe alguses aru anda, et turud on juba loomuselt maniakaal-depressiivsed. Kui seda meeles pidada, on veidi lihtsam hoida turgudel toimuvaga emotsionaalset distantsi ning keskenduda sellele, mis on tähtis. Ei ole põhjust sattuda eufooriasse, kui vara hind tõuseb, ning langeda ahastusse, kui vara hind kukub, seda olukorras, kus vara pakutav tulu püsib muutumatuna. Praeguseks on aga paljude varade hinnad kaotanud seose nende pakutava tuluga ning finantsturud on muutunud hüsteeriliseks. Väärtpaberite hindasid ei mõjuta enam tulu, mida need pakuvad, vaid keskpankade otsused.
Paljud investorid elavad keskpankade loodud hüperreaalsuses, mil pole tegelikkusega kuigi palju pistmist ega pidepunkte igapäevaeluga. Praegu on peaaegu reegel, et aktsiaturud tõusevad negatiivsete majandusuudiste peale. Seletus on lihtne – mida halvem olukord majanduses, seda rohkem pumpavad keskpangad ringlusesse raha. Mida rohkem raha pumbatakse ringlusse, seda rohkem raha liigub finantsturgudele ja seda kõrgemale tõusevad väärtpaberite hinnad. Keskpangad loodavad, et kerkivad varade hinnad käivitavad nn rikkuse efekti, kus nii tarbijad kui ka ettevõtted julgevad kindlamalt vaadata tulevikku.
Kuid selle asemel, et soodustada investeerimist, soodustab praegune nullintressimäärade poliitika hoopis spekuleerimist. Ükski pikaajaline investor ei ehita äriplaani sellele, et intressimäärad jäävad nullilähedasteks väga pikaks ajaks. Seega võib väita, et praegu toetavad keskpangad oma tegevusega vastutustundetut ja hoolimatut käitumist. Madalate intressimääradega võetakse raha ära säästjatelt ja antakse neile, kes elavad üle võimete. Spekulante eelistatakse investoritele.
