Balti börsid 4. jaanuar
Log in or create an account to leave a comment
-
Eelmise aasta viimasel börsipäeval, kolmapäeval, tõusid kõik kolm Balti börsiindeksit – Tallinn (+0.07%), Riia (+1.06%) ja Vilnius (+0.60%). Kauplemisaktiivsuse poolest oli tegemist ühe suhteliselt vaikse börsipäevaga – kokku sooritati Balti põhinimekirjas olevate aktsiatega 345 tehingut koguväärtuses 487 tuhat eurot, millest ligikaudu 346 tuhat eurot (172 tehingut) tehti Tallinna börsil ja 110 tuhat eurot (120 tehingut) Vilniuse börsil.
Enim kaubeldud aktsiaks oli eelmine kolmapäev Tallink Grupp (+0.35%), millega sooritati 40 tehingut kogumahus 131 tuhat eurot. Tallink Gruppile järgnesid Olympic EG (+0.35%) ja Šiauliu Bankas (+1.02%) vastavalt 113 ja 32 tuhande euroga.
Suurimateks tõusjateks olid kolmapäeval LSC Group (+4.78%, käive EUR 18,6k), Arco Vara (+2.68%, käive EUR 27) ja PST (+2.21%, käive EUR 26,1k). Enim langesid Merko Ehitus (-1.40%, käive EUR 9,3k), City Service (-0.60%, käive EUR 2,7k) ja Tallinna Kaubamaja (-0.59%, käive EUR 21,5k).
Nädala olulisemad sündmused:
• Täna on oodata Apranga ja Baltika detsembrikuu müüginumbreid;
• Täna toimub PRFoodsi aktsiakapitali vähendamise väljamakse (0,30 eurot aktsia kohta);
• Täna on City Service ülevõtmispakkumises osalemise viimane päev;
• Käesoleval nädalal avalikustab Tallink Grupp oma detsembrikuu reisijatenumbrid. -
Äripäev: Mida on oodata uuelt aastalt?
Põhjala riikidest on kiireima kasvuga Rootsi, kus oodatakse ka tänavu ligi 4% surust SKP kasvu. Rootsi ettevõtted on optimistlikud ning valmis investeerima ja töötajaid palkama, näitas aasta lõpul konsultatsioonifirma Axholmen küsitlus, kus osales 200 firmat, mille käive on üle 200 miljoni Rootsi krooni. Üle poolte plaanisid kasvule panustada rohkem kui mullu. Küsitluse järgi, mida vahendas majandusleht Dagens Industri, plaanivad laienemist eelkõige keskmise suurusega ettevõtted. Nende arenguks on loonud soodsad tingimused suurtes ettevõtetes toimunud struktuursed muutused, millega üha enam töid ja teenuseid ostetakse sisse. Teisalt on sellised firmad vähem tundlikud näiteks Hiinas toimuvate arengute suhtes. Valdkonniti oodatakse kiireimat kasvu IT, telekomi ja meedia alalt. Energia, toorme- ja materjalitööstus tegeleb aga jätkuvalt kulude optimeerimisega. -
Novembris kasvas jaemüük Eestis 6% eelmise aasta novembriga võrreldes ning tarbijad jätsid keskmiselt kauplustesse 318 eurot elaniku kohta.
Eesti Statistikaamet: Novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus
Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes 11%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui varasema aasta novembris ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müük 2014. aastaga novembriga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 37%). Keskmisest enam suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 26%). Novembris suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajades) (kasv 7%), ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 5%). -
City24: Pealinna keskmine korteri ruutmeetri hind kasvas mullu 6 protsenti
Maa-ameti andmetel suurenes eelmisel aastal Tallinnas korterite keskmine ruutmeetri hind 1547 euroni, mida on 6 protsenti rohkem kui tunamullu.
Lisaks suurenes Tallinnas korteritega tehtavate tehingute arv mullu 14 protsenti 8766 tehinguni. Korteritega tehtavate tehingute summa küündis 2015. aastal 768,8 miljoni euroni, mida on 21 protsenti rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Võrreldes 2013. aastaga, suurenes mullu pealinnas korteri keskmine ruutmeetri hind 19 protsenti, korteritehingute arv ligi 11 protsenti ja korterite tehingute summa ligi 29 protsenti.
