Balti börsid 11. veebruar
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eile valitsesid Balti turgudel heitlikud meeleolud – Tallinn (-0.05%), Riia (-0.37%) ja Vilnius (+0.15%). Kauplemisaktiivsuse poolest oli tegemist ühe suhteliselt vaikse börsipäevaga – kokku sooritati Balti põhinimekirjas olevate aktsiatega 258 tehingut koguväärtuses 454 tuhat eurot, millest ligikaudu 399 tuhat eurot (200 tehingut) tehti Tallinna börsil ja 46 tuhat eurot (48 tehingut) Vilniuse börsil.
Enim kaubeldud aktsiaks oli eile Tallink Grupp (+0.35%), millega sooritati 37 tehingut kogumahus 106 tuhat eurot (millest ligikaudu 38 tuhat eurot moodustas 1 plokktehing hinnaga EUR 0.850). Tallinkile järgnesid Tallinna Kaubamaja (-1.49%) ja Silvano FG (-0.81%) vastavalt 100 ja 59 tuhande euroga.
Suurimateks tõusjateks olid eile Grindeks (+2.20%, käive EUR 26), Vilkyškiu Pienine (+1.19%, käive EUR 95) ja Grigeo Grigiškes (+0.97%, käive EUR 2,0k). Enim langesid Baltika (-2.03%, käive EUR 1,8k), LSC Group (-1.92%, käive EUR 4,4k) ja Tallinna Kaubamaja (-1.49%, käive EUR 100,3k).
Täna on oodata Merko Ehituse, Nordeconi ja Arco Vara IV kvartali tulemusi. -
Äripäev: Kinnisvaraturul läheneb suur murrang
Kinnisvaraturul toimuvatest arengutest rääkides märkis Hintsov ka, et õige pea läheme tagasi minevikku. „Tagasi minevikku selles mõttes, et toimub aina rohkem bartertehinguid, nagu kunagi sai lamba eest moosi või kirve eest puid. Nüüd juhtub sama, ainult et digitaalselt, lamba- ja moosiomanik on ühendatud ja teevad tehinguid otse, ilma vahendajateta,“ rääkis Hintsov ja esitas küsimuse: mismoodi hakkab tulevikus vahendaja äri mõjutama? Tema sõnul kinnisvaravahenduse mudel muutub. „Võib-olla tuleb maaklereid juurde võtta või nende spetsialiteeti muuta või hoopis neile elektrooniline töövahend luua.“
Ühe uue asjana ennustas Hintsov digitaalse hinnakaardi tulekut. Sel on näha majade kaupa, mis on igas majas müügil, ja neid pindasid saab omavahel võrrelda, igas majas saab teha virtuaalset tuuri. „Mida teevad maaklerid? Neil on hoopis teistsugune töö. Maakleritöö kindlasti jääb ja see kaart kindlasti tuleb, see on juba mõningates riikides olemas," kõneles Hintsov. -
Eesti majandus kasvas eelmise aasta IV kvartalis 0,7%
Eesti Statistikaamet: IV kvartalis kasvas majandus 0,7%
Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet. Neto-tootemaksud mõjutasid IV kvartalis SKP kasvu positiivselt. Kasvasid nii tootemaksude laekumine kui subsiidiumite väljamaksed.
2015. aasta IV kvartalis välisnõudlus vähenes. Kogumajanduse kaupade väljavedu vähenes võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 4%. Samuti kahanes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalarvestuses 3% väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Esialgsetel andmetel mõjutas Eesti väliskaubandust enim mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja elektroonikakaupade ekspordi ja impordi vähenemine.
