Portfell lastele
Log in or create an account to leave a comment
-
Tere
Tekkis mõte luua portfell oma kahele lapsele. N.ö täiskasvanuks saamiseks elu alustamise stardipakett.
Üks laps on 5a, teine 3a. Seega jutt käib üle 10a pikkusest investeeringust. Kas sellise aja peale on üldsegi mõistlik teha vaid ühesuunaline tehing (ost) või peaksin ikkagi üritama kaubelda?
Endal investeerimisalased teadmised on pigem alla keskmise, seega kauplemist natuke pelgan. Teema mõte ongi selles, et kuulda soovitusi, mida Teie antud olukorras teeksite? Summa mille portfelli panen 50000USD.
Enda mõttest ka: Hetkel on nafta ikka väga all. Lähiajalised väljavaated vast sellele liiga head pole aga pikemas perspektiivis on raske uskuda, et see hind siia jääbki. Et kui nüüd 10 aastat võtta minimaalseks perioodiks, siis äkki oleks nafta hea valik täna?
Tänud ette! -
Ma ostaks Berkshiret. Ja igapäevaselt/iga-aastaselt selle portfelli pärast ei muretseks rohkem.
-
Inimese investeerimiskäitumist ja riskivalmidust tundmata on väga keeruline midagi soovitada, aga ise tegin lastele dividendiportfelli, mis koosneb dividendiaktsiatest ja distributed kujul omanikutulu välja maksvatest dividendi-ETF-idest. Lisaks kuulub porfelli püsimaksekorraldus, mis kontole korjuvad dividendid regulaarselt likviidsetesse fondiosakutesse edasi investeerib. See fond toimib portfelli likviidsuspuhvrina st. kui dividendidest on korjunud mõistlik summa ja aeg tundub õige, saab kogunenud fondiosakud maha müüa ja saadud raha eest dividendiaktsiaid jälle juurde osta. Asi on üles sätitud selliselt, et portfell suudaks täisautomaatsel režiimil veel aastaid tiksuda ja väärtust kasvatada ka juhul, kui minu endaga midagi enne laste täisealiseks saamist peaks juhtuma.
$50 000 alginvesteeringu puhul võiks mõistlik dividendiootus jääda ehk kuskile $2000 kanti aastas ($166 kuus). Kui see dividendidest tulnev passiivne rahavoog soovitatud kujul tagasi dividendiaktsiatesse investeerida ja seda tsüklit kogu investeerimisperioodi jooksul korrata, peaks kümne aasta pärast portfelli väärtus ainuüksi dividende arvestades (aktsiate endi võimalikku väärtuskasvu arvestamata) olema kasvanud $71 166 peale ning sellelt tekkiv passiivne rahavoog suurenenud $2847 peale aastas ning 15 aasta pärast peaks need arvud olema $90 047 ning $3601. See tähendab juba vähemalt $300 suurust passiivset lisasissetulekut igas kuus, mis laste tulevast elu kindlasti hõlbustaks. -
Tere Svennu,
Kuna tegemist olulise teemaga, siis mõtlesin et ütlen ka sõna sekka. Mõte on sul hea aga ära tee kahte asja:
- Ära hakka kauplema. 99% tõenäosusega hävid. Punkt.
- Ära hakka tegelema üksikute aktsiate valimisega. Vaata seda sellest küljest - elukutselisd tegelevad selle jamaga väga intensiivselt 12-16h päevas ja jäävad ikka turu keskmisele tootlusele alla. Osa lõpetab veel halvemini, põletades suure osa oma investorite rahast. Sa arvad, et mõne artikli lugemise ja kõhutundega paned neile ära? No ei pane.
Mis on lahendus?
Osta LHV Kasvukontole indeksifondi, näiteks S&P500 SPDR (SPY). Hea madalate kuludega asi. Võta see 50K USD ja proovi see võrdsetes osades ära investeerida nt. järgmise 3 aasta jooksul. Osta siis ka kui turud kukuvad ja hirm nahavahel. Eriti siis. Saad umbes turu keskmise tootluse, mis tegelikult pikas persp. polegi nii paha vs. muud alternatiivid.
Aga põhiline- unusta ära a) kauplemine b) üksikaktsiate valimine. Never works.
Disc: 20 aastat lollusi fin. turgudel. -
See probleem on tegelikult suurem kui "kuidas paigutada rahasumma x, et lastel oleks tulevikus lihtsam"
Ma tegin ka oma 8-aastasele tütrele portfelli. Aga ma üritan sinna aeg-ajalt raha juurde panna. Väiksemate summadega riskantsemaid aktsiaid esialgu ostnud USAst. Probleemid mida näen:
1) 18-aastaselt pole suurem osa noori finantsiliselt ettevaatavad ja pole nii öelda tunnetust mida võib ja mida ei või soetada. Omal käel tean, kui tulin Tallinna kooli, siis lasin kiirelt läbi näppude päranduseks saadud pisku metsaraha kopikad.
Niisuguseid lugusid on lõputult
http://www.dailymail.co.uk/femail/article-3172332/22-year-old-brat-blows-90-000-college-fund-vacations-clothes-attacks-parents-refusing-use-retirement-fund-bail-out.html
Eeldaks, et osa raha ei saa kasutada näiteks enne 25. või 28. sünnipäeva saabumist, aga see eeldab mingit keerulisemat värki (advokaadilepingud vmv) - lihtsalt pangas sellist klauslit ei saa panna.
2) Me ei pruugi ise olla kõige adekvaatsemad investeerijad. Hetkel tundub, et mõistlikud ja arusaadavad oleks-on kodumaised dividendiaktsiad.
3) Olen kaalunud ka korteri ostmist, mida seni välja rentida kuni on valmis ise ellu astuma (aga ei viitsi üürnike ja muu jamaga tegeleda ise)
Mingi lahendus oleks kahte ossa jagada1) Hajutatud ja likviidne aktsiaportfell mida saab realiseerida 18-aastaseks saamisel 2) Maatükk või korter mida ei saa müüa enne 24. eluaastat a la. -
haha, sise.. u see where we meet. lastenurgas :D vanadus..
-
Mnjah, lapsele raha kogumisest märksa keerulisem ülesanne on tõesti see, kuidas kasvatada temas mõttemaailm, et ta ka ise edaspidi keskenduks passiivse rahavoo suurendamisele, mitte ei näeks oma tulevikku teiste inimeste heaks palgatööd tegemas. Muidu pole ka sest algkapitalist suuremat tolku. Kõige parem on vast mingist vanusest alates laps ise selle portfelliga seotud otsustustesse kaasata ja temaga läbi arutada need tagajärjed, mida üks või teine valik (sh. raha välja võtmine) kaasa tooks.
-
Ma arvan ,et seda 50k pole vaja kasvatada. See raha on vaja anda lapsele ja las raiskab selle ära. Las kaotab selle ära. Las ostab asju ja reisib jne. Las ta käitub omanikuna ja ilma vanema järelvalveta.
See kogemus mis ta sellest saab on rohkem väärt kui see 50 k ja aitab tal edaspidi hakkama saada.
(abesiki võib kinnitada ,et metsaraha mis raiskas andis talle kogemust, ja me kõik võime kinnitada ,et kaotused annavad kõige parema kooli) -
Kus sa sellise täisautomaatse süsteemi lõid?
PeaLiK
Inimese investeerimiskäitumist ja riskivalmidust tundmata on väga keeruline midagi soovitada, aga ise tegin lastele dividendiportfelli, mis koosneb dividendiaktsiatest ja distributed kujul omanikutulu välja maksvatest dividendi-ETF-idest. Lisaks kuulub porfelli püsimaksekorraldus, mis kontole korjuvad dividendid regulaarselt likviidsetesse fondiosakutesse edasi investeerib. See fond toimib portfelli likviidsuspuhvrina st. kui dividendidest on korjunud mõistlik summa ja aeg tundub õige, saab kogunenud fondiosakud maha müüa ja saadud raha eest dividendiaktsiaid jälle juurde osta. Asi on üles sätitud selliselt, et portfell suudaks täisautomaatsel režiimil veel aastaid tiksuda ja väärtust kasvatada ka juhul, kui minu endaga midagi enne laste täisealiseks saamist peaks juhtuma.
$50 000 alginvesteeringu puhul võiks mõistlik dividendiootus jääda ehk kuskile $2000 kanti aastas ($166 kuus). Kui see dividendidest tulnev passiivne rahavoog soovitatud kujul tagasi dividendiaktsiatesse investeerida ja seda tsüklit kogu investeerimisperioodi jooksul korrata, peaks kümne aasta pärast portfelli väärtus ainuüksi dividende arvestades (aktsiate endi võimalikku väärtuskasvu arvestamata) olema kasvanud $71 166 peale ning sellelt tekkiv passiivne rahavoog suurenenud $2847 peale aastas ning 15 aasta pärast peaks need arvud olema $90 047 ning $3601. See tähendab juba vähemalt $300 suurust passiivset lisasissetulekut igas kuus, mis laste tulevast elu kindlasti hõlbustaks. -
Tänan kõiki tagasiside ja oma nägemuse jagamise eest!
Eriti meeldis mulle idee, kaasata ühelt maalt lapsed portfelliga seotud otsustesse. Kindlasti see aitaks neil, kui mitte kohe siis kunagi kindlasti, mõista paremini seda süsteemi.
Seda, et keegi lastest 18aastaselt kohe kõik raha tuulde lükkab, ma ei karda, kuna see konto on minu nimel ja nii ta ka jääb. Raha sealt annan ise just siis, kui laps seda kõige enam vajab ja selleks tõesti ka piisavalt mõistust peas omab. Hetkel on pigem küsimus selles, et millist või milliseid instrumente osta, et lastel oleks mingigi stardipakett vajadusel olemas. Dividendiaktsiad tundub hea soovitus. -
thumb
Kus sa sellise täisautomaatse süsteemi lõid?
Ei midagi müstilist. Tavaline VP-konto eesti halduri juures + fondiosakute püsiostukorraldus + testamendis toodud korraldused vara haldamiseks. Risk muidugi säilib, et mõni positsioon võib hapuks minna, aga ega selle vastu ennetavalt targemat olegi teha, kui piirata instrumentide valik kuulikindlate, inimeste esmavajadusi rahuldavate nn. "igavate", madala võlakoormusega lüpsilehma-tüüpi aktsiatega, mis eelduste kohaselt ka turbulentsetes turuoludes suuri lööke ei tohiks saada. -
svennu21
kuna see konto on minu nimel ja nii ta ka jääb.
See on kahe teraga mõõk. Kui nüüd kogumisperioodi vältel peaks juhtuma see halvim, läheb ka laste stardikapital sinu pärandi hulka ja võib jaotuda pärijate ja sinu vastu pärandi avanemise hetkel nõudeõigusi omavate isikute vahel moel, mis sulle tegelikult üldse ei meeldiks. Eesti pärimisõigus on selles osas vastikult jäik. Kindlasti soovitaksin kaaluda vahendite hoidmist laste enda nimel juhul, kui sul lisaks varadele ka finantskohustusi; kui sinu tegevus võib eriti halva õnne korral päädida eraisiku pankrotiga; kui sa 101% tõenäosusega ei välista kunagi abielulahutust või kui sul on muid ülenevaid/alanevaid sugulasi, kelle suhtes sul perekonnaseaduse mõistes lasub ülalpidamiskohustus. Ka korralikult läbimõeldud testament aitab mõnd neist riskidest vähendada (aga ei aita näiteks seadusest tulenevate sundosade vastu). Võta perekonnaseadus ja pärimisseadus ette ja mõtle selle valguses võimalikud stsenaariumid enda jaoks läbi. Üks variant võib olla ka raha paigutamine juriidilisse kehasse, mis jätab perele vajadusel rohkem mänguruumi pärandiõiguse piirangutest mööda minna. Paraku kaasenvad selle variandiga muidugi ka raamatupidamis- ja aruandluskohustusest tulenevad kulud aga samas näiteks ka võimalused mõned investeerimiskulud maksustatavataest tuludest maha võtta. -
Ahjaa, pärandiküsimusel on üks vastik külg ka maksunduslikust aspektist. Isegi kui pärandi jagunemine toimub soovitud moel ja lapsed saavad neile mõeldud investeeringud pärandist kenasti soovitud proportsioonides kätte, loetakse pärimise teel saadud vara soetusmaksumuseks nende jaoks ümmargune NULL! Mis omakorda tähendab seda, et kui nad neid investeeringuid müüma asuvad tuleb neil tasuda tulumaks mitte ainult investeerimistulult vaid KOGU porfelli väärtuselt. St. $50 000 portu pealt tuleks neil kohe hoobilt €10 000 riigile anda. Ilmselt päris mitte see, mida sa sooviksid.
-
Pealik, kas sa saaksid seda viimast infot kuidagi kinnitada? Maja puhul kui seda ise mingi aja kasutada ei pea tulumaksu maksma ja olen kuulnud ka kuidas keegi müüs metsa ja ei pidanud tulumaksu maksma kuna oli selle sundpärandusena saanud.
-
Segadus selles küsimuses on tingitud ühest Riigikohtu lahendist ja Tulumaksuseaduse erinevatest redaktsioonidest.
1. Kuni 12.02.2014 lähtus EMTA pärandvara võõrandamisest saadud kasu maksustamisel ühemõtteliselt seisukohast, et pärandvara saaja jaoks on soetamismaksumus null (v.a. erand pärandaja/pärija ühise eluaseme kohta).
2. 12.02.2014 asus Riigikohus otsuses nr 3-3-1-97-13 seisukohale, et Pärimisseaduse kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused sh. õigus arvestada tulust maha soetusmaksumus. See pööras kogu senise maksupraktika pea peale.
3. Valitsus asus kibekiiresti seadusi muutma, et Riigikohtu lahendi eelne seis ennistada ning juba 11.07.2014 läks lugemisele Tulumaksuseaduse uus redaktsioon, milles § 38 (Soetamismaksumus) on täiendatud lõikega 1¹, mis kõlab nõnda: "Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.". Viidatud redaktsioon jõustus 1.1.2015.
Seega jah, ajaperioodil 12.02.2014 - 1.1.2015 esines tõesti ajaaken, kus soetusmaksumust tõendavate dokumentaalsete tõendite olemasolul sai pärandi võõrandamise tulult makstud tulumaksu tagasi taotleda, aga nüüd on EMTA selles küsimuses jälle kuulikindel ja maksad nagu loll. Sisuliselt on Eestis ühed jõhkraimad pärandimaksud Euroopas. -
Eks pärandi maksustamine viib varsti meil ka sinna, kus isal ei ole enam võimalik talu pojale pärandada, sest poeg peaks pärandimaksudeks talu sootuks maha müüma.
Lugesin natuke aega tagasi lugu HSist ühe Soome töösturi kohta, kes pidi Portugali üle kolima selle pärast, et oma perefirmat ikkagi enda perele hoida. Soome pärandimaksud olid nii suured, et tema perefirmas töötavad lapsed oleks pidanud pärandi vastuvõtmisel väga suure osa oma saadavast osast maha müüma ja sellega võimalusest firmat kontrollida üldse loobuma. Isegi kogu oma kinnisvara ja muu vara mahamüümine poleks piisanud maksude maksmiseks.
Soome avalikkus muidugi tembeldas tädi suureks reeturiks... -
Isa saab ju talu järeltulijatele kinkida enne surma ...
-
Tiito
Isa saab ju talu järeltulijatele kinkida enne surma ...
ja kas kinkimisel on soetusmaksumus järeltulijatel kuidagi teistsugune kui pärandamisel? -
Tiito,
"Siit lähed otse. 2 kilomeetrit enne silda pöörad paremale".
Ehk - alati ei ole võimalik oma surma piisavalt täpselt ette teada ja "enne surma" liigutusi teha.
Tuttaval on hetkel käsil pärandiasi juba 90-ndatel Soome läinud aga eesti kodakondseks jäänu pärandvaraga. 90% varast on tegelikult Eestis. Pärandi puhul aga kehtivad viimase ametliku elukohamaa seadused. Ei ole tore. -
pahurik
Tiito
Isa saab ju talu järeltulijatele kinkida enne surma ...
ja kas kinkimisel on soetusmaksumus järeltulijatel kuidagi teistsugune kui pärandamisel?
Kinkija tulu saanud ei ole ning tulumaksu nagu maksma ei pea. Kingi saaja seisukohalt puudub sellel varal jälle soetamismaksumus. Midagi sellist. -
Tiito
pahurik
Tiito
Isa saab ju talu järeltulijatele kinkida enne surma ...
ja kas kinkimisel on soetusmaksumus järeltulijatel kuidagi teistsugune kui pärandamisel?
Kinkija tulu saanud ei ole ning tulumaksu nagu maksma ei pea. Kingi saaja seisukohalt puudub sellel varal jälle soetamismaksumus. Midagi sellist.
ma küsisin kas soetusmaksumus on kuidagi erinev pärimisega vörreldes, sa ajad vastuseks minkit sooja öhku.
Kinkija tulu saanud ei ole: kas surnu sai tulu ja peab tulumaksu maksma hauast? -
pahurik
Tiito
pahurik
Tiito
Isa saab ju talu järeltulijatele kinkida enne surma ...
ja kas kinkimisel on soetusmaksumus järeltulijatel kuidagi teistsugune kui pärandamisel?
Kinkija tulu saanud ei ole ning tulumaksu nagu maksma ei pea. Kingi saaja seisukohalt puudub sellel varal jälle soetamismaksumus. Midagi sellist.
ma küsisin kas soetusmaksumus on kuidagi erinev pärimisega vörreldes, sa ajad vastuseks minkit sooja öhku.
Kinkija tulu saanud ei ole: kas surnu sai tulu ja peab tulumaksu maksma hauast?
Erinevad seadused, mille alusel asju aetakse.
Kinkelepingu sõlmimist reguleerib võlaõigusseadus, pärandamist ja pärimist aga pärimisseadus.
Rohkem ei oska kommenteerida. -
Kinkimise asemel tasub vara müüa läbi kolmanda isiku (näiteks iseendale kuuluva juriidilise keha):
1. Mina müün kinnis- või finantsvara oma firmale.
2. Saadud raha kingin naisele. (Kinkena saadud raha ei loeta maksustatavaks tuluks.)
3. Naine ostab saadud raha eest firmalt sama kinnis- või finantsvara.
4. Voila!
Sama mudelit on võimalik rakendada ka pärimise korral. Tegelikult tasub üldse kogu oma nodi selleks loodud jur. kehas hoida. Lollikindluse tagamiseks tuleb vormistada veel ka võlanõuded firma vastu. Oletades näiteks, et sul on €50000 eest aktsiaid:
2. Laenad firmale tähtajatult €50000.
3. Firma ostab laenatud raha eest sinu aktsiad.
4. Tehingu tulemusel on firma aktivas €50000 eest aktsiaid ja passivas pikajaline esimese järjekorra nõue samas summas sinule st. firma netovara suurenenud pole
5. Pärimise korral lähevad pärandi hulka firma osakud (nimiväärtuses) ja sinu võlanõuded oma firma vastu.
6. Aktsiate hilisema müümise korral firmast raha kätte saamiseks maksab firma pärijale lihtsalt laenu tagasi ja EMTA imeb näppu. -
Tiito
Kinkelepingu sõlmimist reguleerib võlaõigusseadus, pärandamist ja pärimist aga pärimisseadus.
Tulumaksukohustust reguleerib Tulumaksuseadus.
§ 15. Kasu vara võõrandamisest
(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, /..../ müügist või vahetamisest.
§ 37. Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine
(1) Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.
§ 38. Soetamismaksumus
(1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud
Kinkena saadud vara kohta pole sul selle omandamiseks tehtud kulu kohta EMTA-le ühtegi dokumenti ette näidata. -
Eluaset müües ei pea tulumaksu maksma. Vist oli üks kahe aasta kohta. Maksuamet võib kahtluse korral nõuda lisatõendeid, et kas müüdud kinnisvara ikka oli eluase. Suguvõsas siiani kõik kinnisvara liikunud enne surmasid kinkelepingutega tulumaksuvabalt.
-
Kas keegi oskab praegust olukorda laste nimel oleva väärtpaberikonto osas täpsustada? Mõni aeg tagasi oli selline olukord, et väärtpabereid võis vanem sinna osta aga hiljem müümiseks pidi kohtult loa taotlema. Kas see on endiselt kehtiv kord?
-
Õnneks enam mitte. Vahepeale on täiendatud Perekonnaseadust §188 lõikega:
(1¹) Kui eestkostja omandab väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel, kuid enda vahendite arvel, ei ole nende väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vaja kohtu nõusolekut tingimusel, et müügist saadu jääb eestkostetava omandisse. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka edasistele väärtpaberitehingutele müügist saadu arvel, mis on tehtud esimeses lauses nimetatud väärtpaberitega.
