LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Balti börsid 1. aprill

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Eile oli võim Balti turgudel pullide käes – Tallinn (+0.58%), Riia (+1.19%) ja Vilniuse (+0.57%). Kauplemisaktiivsuse poolest oli tegemist ühe suhteliselt tavapärse börsipäevaga – kokku sooritati Balti põhinimekirjas olevate aktsiatega 271 tehingut koguväärtuses 528 tuhat eurot, millest ligikaudu 414 tuhat eurot (125 tehingut) tehti Tallinna börsil ja 105 tuhat eurot (135 tehingut) Vilniuse börsil.

    Enim kaubeldud aktsiaks oli eile Tallink Grupp (+1.95%), millega sooritati 31 tehingut kogumahus 207 tuhat eurot (millest ligikaudu 86 tuhat eurot moodustas üks plokktehing hinnaga EUR 0.924). Tallinkile järgnesid Silvano FG (0.00%) ja Olympic EG (-0.51%) vastavalt 78 ja 39 tuhande euroga.

    Suurimateks tõusjateks olid eile Arco Vara (+6.54%, käive EUR 17,6k), City Service (+4.61%, käive EUR 28,1k) ja Baltika (+3.86%, käive EUR 363). Enim langesid Pieno Žvaigždes (-1.45%, käive EUR 4,1k), LSC Group (-1.19%, käive EUR 510) ja PST (-0.96%, käive EUR 185).

    Täna on oodata Apranga ja Baltika märtsikuu müüginumbreid.
  • Veebruaris kasvas Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu 5% eelmise aasta veebruariga võrreldes.

    Eesti Statistikaamet: Veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv mõnevõrra aeglustus

    Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta veebruaris 2015. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis veebruaris kasv mõnevõrra aeglustus. 2016. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 437,4 miljonit eurot.

    Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta veebruariga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes viiendiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 15%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%) ning posti või interneti teel (kasv 11%).
  • Eesti Statistikaamet: Eesti päritolu kaubad annavad ekspordist üle kahe kolmandiku

    Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

    Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aastal Eesti päritolu kaupu 7,9 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2014. aastaga vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 6%. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes enam kui kogu Eesti ekspordi langus (4%) samal perioodil.




  • Hoiatav artikkel "Harju Elu"-st, (vabandan autori Andres Tohver'i ees, et mõneti kohandasin):

    Karud ärkavad talveunest!

    Harjumaal on karusid vähe, kuid endast märku annavad nad siiski. Kauplejatel ja lihtsalt investeerimissõpradel on mõistlik jääda rahulikuks, kui karu vastu jalutab.
    Eestis elutseb umbes 650-700 karu. „Erinevalt kauplejatest ja pikaajalistest investoritest, kes enne kokku lugemist üles rivistatakse, pole karude arv täpselt tuvastatav,“ selgitab FI.
    „Praegu peetakse suurte fondide, seega ka karude kohta arvestust pankade, s.t. investorbaasiga maaklerite järgi. Harjumaal on viimastel aastatel täheldatud kaheksa alla aastase „track record“-iga maakleri“ täpsustab FI.

    Kus võib karu kohata?

    Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel võib karu kõige sagedamini kohata Harjumaal.
    EVK väitel on karud andmekaitse ja insaiderite tehingukeelu aegadel n-ö linnastunud ning asunud elama kasumiotsinguil inimeste lähedusse. Seetõttu võib karu kohata kus iganes.
    „Praegu, pigem siiski pisut hiljem, nad ärkavad, institutsionaalne „karu“ varem, eraisikutest ja OÜ-dest „karud“ hiljem – aprillis. Algul tiirutavad ümber „blue chip“-ide, ostavad midagi, mis kauplemise käima paneb. Vabanevad „karupunnist“ ja alustavad kevad-suvist karuelu,“ jutustab spetsialist.
    „Karu on omnivoor ehk kõigesööja. Varakevadel ostab karu rahvaaktsiaid, näiteks Tal ja OEG. Suve jooksul algab massiivsem müük. Võimalusel müüb karu erinevaid aktsiaid, harva ka võlakirju, ja rüüstab väikeinvestoreid,“ seletab analüütik.
    Karu tekitab fondile 1-4, vahel harva viis tütarfondi. Karu „tütred“ sünnivad enamasti jaanuaris, on üliväiksed ja abitud, mahuga vaid 300K euri. „Suve lõpuks vahendeid kantides on nad juba fondi moodi, aga palju nende maht võib olla, ei võta siinkohal öelda. Esimese suve veedavad vana fondihalduriga, talvituma jäävad emapanga lähedale, järgmisel suvel enne dividendiaega iseseisvuvad,“ räägib analüütik.

    Ära karda, austa.

    Kuidas käituda, kui karu tehingutes vastu satub? „Soliidselt, nagu igal muulgi elujuhtumil. Karu ei pea kartma, küll aga austama. Üldjuhul karu ohtlik ei ole, erandiks sama-aastaste tütarfondidega karu. Pankade ja fondide vahele sattuda ei ole tervisele hää,“ soovitab analüütik.
    Ostma tõuseb karu turu „kompamiseks“, mitte tegelikust huvist aktsiate vastu. Et osta, müüb ta enne hinna madalale. „Karu märgates on ka juhuslikul investoril mõistlik loss sisse võtta,“ arvab analüütik.

    „Karu on investorile ohtlik juhul, kui investor satub karuga ootamatult samasse aktsiasse,“ selgitab analüütik. „Tavaolukorras märkab institutsionaalne investor väikeinvestorite ostuhuvi varem ja müüb kohe Bid’i. Karuga kohtudes on mõistlik soetatud positsioonist taanduda, vältides kiireid ja järske tehinguid.“
  • Arno Tara
    Veebruaris kasvas Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu 5% eelmise aasta veebruariga võrreldes.

    Eesti Statistikaamet: Veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv mõnevõrra aeglustus

    Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta veebruaris 2015. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis veebruaris kasv mõnevõrra aeglustus. 2016. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 437,4 miljonit eurot.


    Ei saanud täpselt aru, kas need numbrid on kalendaarselt korrigeeritud või mitte. Pressiteatest järeldus, et MoM numbrid on kalendaarselt korrigeeritud, aga yoy? Meeldetuletuseks, et selle aasta veebruar oli päeva võrra pikem, mis jaekaubanduses võiks tähendada ~3,5%.

Teemade nimekirja