Börsipäev 9. märts
Log in or create an account to leave a comment
-
Oodatust tugevama tööturu küsitluse toel plusspoolel alustanud S&P 500 sulgus taaskord nõrgema sentimendi juures, mis jättis indeksi kolmandat päeva punasesse (-0,2%). Liikumised jäid ka Euroopas tagasihoidlikuks, kuid finantssektori ettevõtted suutsid siiski energiasektori kaotusi kompenseerides aidata Stoxx 600 indeksi 0,2% võiduni.
ADP küsitluse järgi tekkis Ühendriikide tööturul veebruaris 298 tuhat uut töökohta, millele võisid kaasa aidata küünlakuu rekordiliselt soojad ilmad. Näitaja ületas konsensuse 187 tuhande suurust ootust ning lisaks revideeriti jaanuari näitu positiivsemaks (246 tuhande asemel 261 tuhat). Mitmed analüüsimajad korrigeerisid selle tulemusel oma ootust kõrgemaks reedese tööturu raporti osas, kui Morgan Stanley arvates võidi väljaspool põllumajandussektorit luua veebruaris 250 tuhat töökohta (varasemalt prognoositi 200 tuhat) ning Goldman Sachs hindab nüüd tõenäolisemaks 215 tuhandet (varem 190 tuhat).
Aasia aktsiaturud kauplesid toorainete tootjate eestvedamisel valdavalt madalamal, eriti Hiinas ja Hongkongis, kus täiendavat survet avaldas Hiina oodatust nõrgem inflatsioon. Kuigi tootjahinnaindeksi 7,8% kasv eelmisel kuul oli kiireim alates 2008.a ning jäi oodatud 7,7% lähedale, siis tarbijahinnaindeksi kasv aeglustus 2,5% pealt 0,8%le, osutudes tublisti nõrgemaks analüütikute 1,7% prognoosist. Viimane oli suuresti tingitud siiski toidukaupade hinnalangusest pärast uue aasta püha lõppu, samal ajal kui toitu arvestamata jäi hinnatõusu aeglustumine tagasihoidlikumaks (2,2% vs 2,5% jaanuaris).
Kogu tähelepanu liigub täna Euroopa Keskpangale, mille nõukogu peaks jätma intressimäärad samaks ning jätkama senises mahus võlakirjade kokkuostmist kuni vähemalt 2017.a lõpuni. Ennekõike otsitakse EKP värsketest prognoosidest ja Mario Draghi kommentaaridest viiteid, kas survet alusinflatsioonis hinnatakse lähiajal endiselt olematuks.
10.30 Rootsi majade keskmine hind (veebruar)
14.45 Euroopa Keskpanga intressimäära otsus
15.30 Mario Draghi pressikonverents
15.30 USA esmased töötu abiraha taotlused -
Tavapärase aasta alguse likviidsuse kasvu järel vähenes Hiinas uute laenude väljastamine veebruaris 1,17 triljonile jüaanile, mis osutus konsensuse oodatud 0,95 triljonist veidi kõrgemaks. Agregeeeritud finantseerimine vähenes 3,737 triljonilt 1,150 triljonile jüaanile, jäädes konsensuse 1,45 triljoni suurusele ootusele alla.
-
Uue maja keskmine hind alanes Rootsis veebruaris 2,938 miljoni kroonini (YoY 6,1%)
-
Nafta hinnasula jätkub pärast USA eilset oodatust suuremat varude kasvu
millele võib kaasa aidata investorite väga bullish bet -
Euroopa Keskpank jätab intressimäärad samaks ning ka ettevaatavalt ei viidata muutustele rahapoliitikas
The Governing Council continues to expect the key ECB interest rates to remain at present or lower levels for an extended period of time, and well past the horizon of the net asset purchases.
Regarding non-standard monetary policy measures, the Governing Council confirms that it will continue to make purchases under the asset purchase programme (APP) at the current monthly pace of €80 billion until the end of this month and that, from April 2017, the net asset purchases are intended to continue at a monthly pace of €60 billion until the end of December 2017, or beyond, if necessary, and in any case until the Governing Council sees a sustained adjustment in the path of inflation consistent with its inflation aim. -
USA väikeinvestorite seas on karude osakaal nädalaga kerkinud 47%le, mis on kõrgeim tase alates 2016.a veebruarist ning pullide osakaal vähenenud 38% pealt 30%le. Sellised näitajad räägivad pigem ostukoha kasuks.
-
U.S. JOBLESS CLAIMS RISE 20,000 TO 243,000; EST. 238,000
-
DRAGHI SAYS UNDERLYING INFLATION PRESSURES REMAIN SUBDUED
DRAGHI SAYS ECONOMIC RISKS LESS PRONOUNCED, STILL TO DOWNSIDE: BBG
DRAGHI SAYS NO ONE FELT NEED TO MENTION TLTRO RENEWAL - BBG
DRAGHI SAYS ECB REMOVED REFERENCE TO USE ALL INSTRUMENTS -
[Erko Rebane]
USA väikeinvestorite seas on karude osakaal nädalaga kerkinud 47%le, mis on kõrgeim tase alates 2016.a veebruarist ning pullide osakaal vähenenud 38% pealt 30%le. Sellised näitajad räägivad pigem ostukoha kasuks.
Mnjah, aga fondid?
Short positions across stocks, exchange-traded funds and equity futures—often a proxy for bearish hedge-fund activity—last week fell to near their lowest levels in 10 years, according to Dubravko Lakos-Bujas, U.S. equity strategist at J.P. Morgan Chase & Co. -
Ma panin ühele graafikule S&P 500 ja kogu USA turu short interesti, kust on näha et viimase madalpunktid viivad tõepoolest lõpuks korrektsioonini. Aga lühikeste osakaal oli suhteliselt madal ka 2013.a alguses, millele järgnes S&P 500 indeksi üle 2a pikkune ralli enne 2015.a augusti kukkumist. Seega short interest pole võibolla kõige parem indikaator ajastamiseks, kuna pikaajalisel investeerimisel võib olulisest tootlusest hoopis ilma jääda.
-
See on minu arvates hea näide sellest, et kui indeks peaks kukkama meeletult, näiteks sinna 1500 punkti peale ehk üle 30 protsendi, siis jääb see ikka kõrgemaks kui 2012.aastal. Kes sellest ajast on oodanud head sisenemiskohta see võib nii ju ootama jäädagi.
Muidugi saab ju targutada, et "mis ma ütlesin", aga lõpptulemusena peab ta ikka kõrgemalt sisenema kui esialgselt investeeringust loobus.
Üksikaksiatega on muidugi teine lugu. Seal võib mõni ka täitsa pankrotti minna -
Kes enam üksikaktsiaid vaatab? Rahvas investeerib indeksisse ja elu on lill, kõik läheb ju üles. Igavene tüütus on firmade aruandeid lugeda ja analüüsida.
-
stocker
Kes enam üksikaktsiaid vaatab? Rahvas investeerib indeksisse ja elu on lill, kõik läheb ju üles. Igavene tüütus on firmade aruandeid lugeda ja analüüsida.
Oluline on jääda oma esialgse tegevusplaani juurde ehk siis: kui iga kuu ostad osakuid, siis pead seda tegema iga kuu, ka siis kui langus on.
Mina tavaliselt teen veel nii, et kui langus on suurem kui 5%, siis lisan selles kuus kaks korda rohkem, kui langus 10%, siis kolm korda rohkem (summad on igas kuus ka suht väiksed, mis lubavad sedasi talitada). 2015. aasta veebruaris just põhja tabada ei õnnestunud, sest ostukuupäev on ka paigas.
Keeruliseks teeb strateegia jätkamise see kui tuleb suur majanduslangus ja tööst peaks ilma jääma. Siis tavaliselt inimesed mitte ei osta vaid müüvad, et kuidagi rasked ajad üle elada. Paraku müüakse siis just põhjas. -
Kes tegelevad aktiivselt investeerimisega, eks need ikka vaatavad. Aga neid on vähemus. Enamike inimeste põhitegevus on mujal ja põhiline aeg kulub mujale, mis on iseenesest ju täiesti normaalne.
Mulle jäi kunagi silma ühe investeerimisguru (ilma jutumärkideta!) soovitus, et kui sul ei ole mingit erilist põhjust teatud üksikaktsiat osta, siis ära tee seda. Kui tahad ise investeerida, aga konkurentsieelis puudub, investeeri indeksisse. Risk on oluliselt väiksem. Võimalik tulu muidugi ka, aga see selleks. -
velvo
stocker
Kes enam üksikaktsiaid vaatab? Rahvas investeerib indeksisse ja elu on lill, kõik läheb ju üles. Igavene tüütus on firmade aruandeid lugeda ja analüüsida.
Oluline on jääda oma esialgse tegevusplaani juurde ehk siis: kui iga kuu ostad osakuid, siis pead seda tegema iga kuu, ka siis kui langus on.
Mina tavaliselt teen veel nii, et kui langus on suurem kui 5%, siis lisan selles kuus kaks korda rohkem, kui langus 10%, siis kolm korda rohkem (summad on igas kuus ka suht väiksed, mis lubavad sedasi talitada). 2015. aasta veebruaris just põhja tabada ei õnnestunud, sest ostukuupäev on ka paigas.
Keeruliseks teeb strateegia jätkamise see kui tuleb suur majanduslangus ja tööst peaks ilma jääma. Siis tavaliselt inimesed mitte ei osta vaid müüvad, et kuidagi rasked ajad üle elada. Paraku müüakse siis just põhjas.
Vot langusesse järk-järgult investeerimine ongi põhiline ja selleks ongi turukorrektsioone vaja, aga ei ole ju. Üsna suur hulk rahvast vihkabki praegust rallit, et see võimalus puudub. Millal tegi SPY üle 1% kukkumise? Investorina, mind praegused hinnatasemed ostma ei ahvatle. -
Velikij
Kes tegelevad aktiivselt investeerimisega, eks need ikka vaatavad. Aga neid on vähemus. Enamike inimeste põhitegevus on mujal ja põhiline aeg kulub mujale, mis on iseenesest ju täiesti normaalne.
Mulle jäi kunagi silma ühe investeerimisguru (ilma jutumärkideta!) soovitus, et kui sul ei ole mingit erilist põhjust teatud üksikaktsiat osta, siis ära tee seda. Kui tahad ise investeerida, aga konkurentsieelis puudub, investeeri indeksisse. Risk on oluliselt väiksem. Võimalik tulu muidugi ka, aga see selleks.
Normaalne soovitus oleks "investeeri fondi", aga .... teate ju küll kuidas selle asjaga tegelikult on. -
Need uuringud, mida mina näinud olen, näitavad, et enamus inimesi kaotab börsile investeerides raha. Ma pean silmas just investeerimist, mitte kauplemist.
Sellepärast, et reeglina ostetakse (raha on tekkinud) siis, kui põhjadest on mitu aastat möödas ja müüakse siis, kui raha on hädasti vaja - ehk kui börsid kukuvad ja majanduses on kriis. Klassikaline näide 2000. aasta tehnoloogiamull, kus igaüks oli kohal ja kus rahvas kaotas 90-100 protsenti kapitalist.
See on psühholoogiline probleem. Enamus inimesi tunneb ennast mugavalt siis, kui nad ostavad populaarseid aktsiaid. Aga investeerimise mõte on ja parima tootluse saavutab siis, kui siseneda ebapopulaarsetesse aktsiatesse. Populaarsed aktsiad muutuvad varem või hiljem väga ebapopulaarseks.
Teine vale arusaam asjadest on see, et investor kunagi aktsiaid ei müü.
Ka kõige paremates ja kuulsamates dividendiaktsiates esineb 10-20 aastaseid perioode, kus need aktsiad pakuvad miinusega tootlust. Ehk oluline on ka suurtest dividendiaktsiatest väljuda siis, kui nende valuatsioonid on väga kõrgeks muutunud. Ning siseneda taas, kui valuatsioonid on atraktiivseks muutunud. -
Hetkel on igatahes tekkinud "tunne" (mitte isiklik), et mööda ei olegi võimalik panna. Kasvõi ETF-dega.
-
martk,
ajaloos sorkides saab igasuguseid asju välja võluda.
Aga 2009 bearish ja 2017 bullish olla, selle järelduseni jõudmiseks peaks inimene lihtsalt sina olema :)
