LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Liginullenergiamajad - kuidas investeerida?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tahtsin juba ammu targematelt küsida ja nüüd Maalehe artikkel andis tõuke - mida arvate EL energiatõhususe direktiivist ja sellest, et 2020. aastast peavad kõik uusehitised vastama liginullenergia standardile.

    Kes võidab, kes kaotab ja kuidas reainvestorina muudatuste eel toimetada?
  • Foorumiteemas "Kinnisvaraturu tipu ennustamine" on juba liginullenergiamajadest juttu, seega võiks siinse teema sinna tõsta.
  • Minu meelest võiks sealse just siia tõsta arvestades kui pikalt ja põhjalikult seda seal arutatud on. Miks mitte eraldi teema? :)
  • Võib küll eraldi teema olla selle jaoks, aga ma küll ei hakka sama juttu uuesti kirjutama mis seal juba kribatud sai :)
  • Uus teema on igati asjakohane. Kes soovib, saab liginullenergia teema algust lugeda siit.
  • Minu arust on kõige suurem probleem energiatõhususe arvutus ise. Energiatõhususe arvutamise metoodika määrus on mitmeti tõlgendatav ja osaliselt ka arusaamatu. Erinevad spetsialistid arvutavad märgiseid erinevalt ning puudub arusaam milline see "õige" lahendus on. Tihti on olukorrad, kus algselt energiamärgist arvutades saadakse tulemus C, kuid paar kuud hiljem on numbreid optimeerides saadud tellija survel B-klass. Energiamärgiste arvutusi ei kontrollita.


  • gert, lisaks see juba varem mainitud "projekteeritud energiatõhusus", kus mingite paberil arvutustega pressitakse ehitatav hoone mingisse klassi (A või B), mis on arendaja jaoks kuulutuses müügiargument ja ostja jaoks lisaväärtus. Kui kõik korterid või ridaelamuboksid müüdud ja inimesed sisse kolinud, siis selgub tegelik tõde.
    Või ei selgu, sest kui palju neid tarbijaid on, kes oskavad seda märgist õigesti arvutada ja 1-2 talve pealt ei pruugi nagunii mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Sel aastalgi võib vist öelda, et talv on praktiliselt läbi, aga sellist õigele talvele kohast ilma kus 2 nädalat paugutab 20-30 kraadi külma tegelikult ju ei olnud. Oli selline 3-4 päevane jupp, kus kraadiklaas oli 10-20 kraadi vahel ja võib-olla Lõuna-Eestis paaril ööl käis natuke allpool.
  • Draax
    gert, lisaks see juba varem mainitud "projekteeritud energiatõhusus", kus mingite paberil arvutustega pressitakse ehitatav hoone mingisse klassi (A või B), mis on arendaja jaoks kuulutuses müügiargument ja ostja jaoks lisaväärtus. Kui kõik korterid või ridaelamuboksid müüdud ja inimesed sisse kolinud, siis selgub tegelik tõde.
    Või ei selgu, sest kui palju neid tarbijaid on, kes oskavad seda märgist õigesti arvutada ja 1-2 talve pealt ei pruugi nagunii mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Sel aastalgi võib vist öelda, et talv on praktiliselt läbi, aga sellist õigele talvele kohast ilma kus 2 nädalat paugutab 20-30 kraadi külma tegelikult ju ei olnud. Oli selline 3-4 päevane jupp, kus kraadiklaas oli 10-20 kraadi vahel ja võib-olla Lõuna-Eestis paaril ööl käis natuke allpool.


    Konkreetne talv tegelikult energiamärgist ei mõjuta. Kuna energiamärgis arvutatakse baasaastale, vastavalt kraadpäevadele. See milline talv konkreetsel aastal oli, ei mõjuta praktiliselt midagi.

    Aga mu jutu üldpoint oli see, et "projekteeritud energiamärgis" on üks suhteliselt naljakas loom. Kui enne oli vaja saada B-klassi, siis nüüd saadakse ka A-klass. Pannakse hea tahte märgiks lihtsalt paar päikesepaneeli katusele juurde või optimeeritakse arve. Niikaua kuni riigi poolt ei tule täpsemaid arvutamise juhendeid ja täpsemat kontrolli.
  • Pole viitsinud ennast teemast läbi närida, aga kas nüüd uutes majades on välistatud:
    1. Saun?
    2. Kamin?
    3. Köetav talveaed?
    4. Köetav välibassein?
  • Mitte miski pole välistatud. Lihtsalt ahju/kamina/basseini/talveaia//jne olemasolul ei pruugi enam katusele piisav arv päiksepaneele mahtuda ja lisaks tuleb ka kogu õu paneele täis laduda. Pmst saab ka vanast kolhoosilaudast A-klassi hoone - vaja vaid karjamaa paneele täis laduda. Aitäh!
  • Miski pole välistatud. Loeb ainult kasutatud energia netokulu ruutmeetri kohta aastas. Sa võid basseini aastaringselt kütta elektriga kui tahad. Eeldusel, et toodad ise kohapeal piisavalt palju elektrit, nii et võrgust juurde ostetud puudujääv kogus aastas maja ruutmeetrite peale ära jagatuna ei ületaks A-klassi piirmäära.

    Mul on saun, kamin, köetav talveaed ja isegi köetav garaaž, ainult basseini pole. A-klassist jääb hetkel puudu, aga kevadel lasen aeda paar PV paneeli panna ja voila - olen A-klassis. Mitte et keegi seda olemasolevatelt majadelt nõuaks. Oh ei, A-klassi nõue tekib ainult uutele majadele, mida alles hakatakse ehitama.
  • Aktiivselt tekitatakse muljet, et paneelide müüjaga tegemist.
  • Ma olen just uurimas, kust ja kellelt hinnapakkumisi võtta. Kui keegi siit foorumist neid maale toob, oleksin huvitatud pakkumistest. Naps Solarit ei soovi.
  • Hooone energiatõhususe arvutamise metoodikas on sauna ja kamina kohta kirjas järgmised arvutuspõhimõtted:
    (1) Ahju ning soojust salvestava ja välisõhu saamiseks põlemisõhukanaliga varustatud kamina võib energiaarvutuses arvesse võtta kombineeritud küttesüsteemi osana.
    (2) Väikeelamu ja korteri elekterküttel kerise aastaseks elektritarbeks arvestatakse 500 kWh.
    (3) Energiaarvutuses ei võeta arvesse:
    1) ahju, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku ning pole põhikütteseade;
    2) kaminat, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku või millel on soojust mittesalvestav otsene lõõr;
    3) puuküttel kerist;
    4) elekterküttel kerise soojusväljastust vabasoojusena.

    Seega kamin või ahi, mis pole pole põhiküte, hoone arvutuslikku energiatõhususarvu ei mõjuta. Samuti ei mõjuta ETA-t ka köetav talveaed või välibassein. Iseenesest soovitaks arvutuspõhimõtetega tutvumiseks lugeda vastavat määrust: https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021

  • 2korda2
    Mitte miski pole välistatud. Lihtsalt ahju/kamina/basseini/talveaia//jne olemasolul ei pruugi enam katusele piisav arv päiksepaneele mahtuda ja lisaks tuleb ka kogu õu paneele täis laduda. Pmst saab ka vanast kolhoosilaudast A-klassi hoone - vaja vaid karjamaa paneele täis laduda. Aitäh!

    Äkki peaks uutele majaehitajatele paneeli-laenutuse teenust pakkuma. Ehita milline maja tahad, projekti paned "laenutatud paneelid" juurde. Peale kasutusloa saamist lähevad paneelid järgmisele ehitajale...
  • marker
    Äkki peaks uutele majaehitajatele paneeli-laenutuse teenust pakkuma. Ehita milline maja tahad, projekti paned "laenutatud paneelid" juurde. Peale kasutusloa saamist lähevad paneelid järgmisele ehitajale...


    Kas need paneelid oleks nii kallid, et majaehitaja mitte kuidagi ei suudaks neid välja osta? Ei leia kuskilt seda 3-5k EUR juurde maja eelarvesse ja peab neid ajutiselt rentima?
  • kindsigo,
    ma olen juba vähemalt 5 aastat oodanud, et keegi teeks lõpuks ometi ära eramusse sobiva paneelilahenduse TCO arvutuse mis näitaks lahenduse tasuvust mõistliku aja (näiteks 10a) jooksul. Siiani ma seda näinud pole. Küll nägin hiljuti (enne seda "tootjad peavad hakkama võrgutasu maksma" leidu) suhteliselt suure paigaldise esimese aasta kokkuvõtet kus tõdeti "vaatamata kasutatud toetustele ületab tasvusaeg 10a". Selle põhjalt on eramule sobiva paigaldise tasuvus üpris nutune.
  • kindsigo
    Kas need paneelid oleks nii kallid, et majaehitaja mitte kuidagi ei suudaks neid välja osta? Ei leia kuskilt seda 3-5k EUR juurde maja eelarvesse ja peab neid ajutiselt rentima?

    Miks peaks majaehitajale kohustuslikult pähe määrima midagi, mida ta muidu äkki ei ostaks? Sama hästi võiks paneele ju ka luksusauto ostjale kohustuslikuks teha...
    Et kui sul juba selline kallis auto on, kas sa siis neid paneele ei suuda endale kuidagi osta...
  • Ma olen selliseid arvutusi näinud ja ka korreleeritult esimese aasta tootluse ja tarbimise reaalse statistikaga. Tasuvusaeg jäi 12 ja 14 aasta vahele. Nominaalvõimsus oli vist 11 kW. Vastas üsna hästi teoreetilistele arvutustele enne jaama valmimist.

    Seoses A-klassi majade kohustuslikuks muutumisega uusehitistel lisandub PV-jaama tasuvusaja kõrvale lisaks teine mõõde - kogu maja ehitusmaksumuse optimeerimine PV-jaama abil. St lisaks jaama tasuvusajale tuleb nüüd lisaks teha arvutusi, leidmaks optimaalne jaama nimivõimsus, et minimeerida maja kogukulu. Kui sul on valida, kas panna 3-kordsed aknad või 2-kordsed, kas panna 20 cm soojustust välisseina või 10 cm, siis seal tekib arvestatav hinnavahe. Kui odavama variandi pealt tekkiv rahaline sääst võimaldab rajada PV-jaama, mis kompenseerib aasta lõikes tekkiva energiakao ja raha jääb veel ülegi, siis võib olla mõistlik selle peale minna. Selliste arvutuste tegemine on kahtlemata keerukas, aga mitte võimatu. Energiamärgise võiks ideaalis suuta välja arvutada projekteerija ise, siis on tal ka mängimisvõimalus nende erinevate majaosade komponentide vahel, et leida see optimaalseim lahendus.

    Midagi ei pea pähe määrima, tellija ise valib mida ta tahab. Kui ikka paneelid katusel või aias kohe üldse ei meeldi, pannakse talle laiema profiiliga 3-kordsed aknad ja +5 cm soojustust seina ja saab oma A-klassi energiamärgise kätte nagu naksti. Soojustagastusega ventsüsteemist ta muidugi ei pääse.
  • Minu soovitus on panna PV-jaam, ükskõik mis võimsusega. Siis on sul suvise kuumaga omast käest elekter jahutuse käitamiseks. Sest A-klassi maja on päikselise ilmaga selgelt soojem kui B- või C-klassi maja ja jahutada on vaja.
  • kindsigo
    Sest A-klassi maja on päikselise ilmaga selgelt soojem kui B- või C-klassi maja ..

    Mis selle füüsikaline põhjendus võiks olla?
    Võrdse sise-ja välistemperatuuri korral piirete soojusjuhtivus enam rolli ei oma. Kui väljas on kõrgem temperatuur, siis parem soojustus tagab sees väiksema temperatuuritõusu. Soojusvahetusega vent võimaldab välist õhki jahutada, kui väljas soojem. Ei suuda ühtegi tegurit leida, miks kõrgema klassiga majas soojaga sees palavam peaks olema.


  • Kasvuhooneefekt. Soojusvahetiga vendi jahutusvõimsus on kordades väiksem kui otsene päikesekiirgus läbi akende.

    Samas, Eestis peaaegu puuduvad sellised päevad, kus välistemperatuur on kõrgem kui toas. Loetud päevad juulis, võib-olla 2-3 päeva mais. Enamuse aastast toimub ikka soojuse lahkumine läbi maja välisperimeetri. Aga mida tihedam ja soojapidavam maja, seda vähem seda soojust lahkub ja see akumuleeritakse toas. Tänu sellele lüheneb kütmisperiood aastas õige mitu nädalat - päike kütab maja soojaks isegi kui väljas on jahe ja see ongi energiasäästliku maja eesmärk. Miinuseks on suvel ülearu kõrge toatemperatuur ja suurem tuulutus- või jahutusvajadus. Nende vahel tuleb leida mingi tasakaalupunkt. Et sul maja oleks aastaringi soe ilma kütte peale liigselt raha raiskamata ja et suvel poleks ülearu kuum samas. Kes konditsioneeri külma õhku hästi talub, pole ka need juuli suvised ilmad võib-olla mingi probleem. Mulle on, ma seda külma õhku ei kannata üldse.
  • marker
    Soojusvahetusega vent võimaldab välist õhki jahutada, kui väljas soojem.


    Õige. Aga millise kasuteguriga?
    Vastus: max 80-85% ehk siis kui väljas on soojem kui toas, siis sissepuhkeõhk tuppa on ikkagi veidi soojem kui toas ja see soojus akumuleerub. Selleks, et suvise palavusega tuba jahedana hoida, soojustagastusega vendist ei piisa. Vahele pannakse kas passiiv- või aktiivjahutus. Mul on sissetõmbeõhu passiivjahutus maakontuuriga enne ventseadet. Suvel jahutab, talvel toimib eelsoojendina. Elektrit praktiliselt ei vaja, vedeliku tsirkulatsioonipump ainult tarbib veidi. Samas see suure maja peale väga efektiivne pole, mõtlen mingi tsentraalse konditsioneeri peale, mis suudaks sissepuhkeõhku suurusjärgus 6-8 kraadi alandada ka vendi max võimsuse juures. Et kui väljas on mingi 25+ kraadi, siis tuppa puhutaks mitte üle 20 kraadist õhku. Ja vat sellele konditsioneerile tahaks elektri toota PV paneeliga. Palju vast ei olegi vaja, mingi 6-8 paneeli võib-olla piisakski.

    Uue maja ehitaja võiks sellistele nüanssidele mõelda enne maja ehitamist. Mitte pärast kui maja valmis, nagu mina. Projekteerijaga sai neid asju tegelikult arutatud küll kohe alguses, aga arvutused jahutusvõimsuse osas ei olnud täpsed või sai maja liiga soojapidav.
  • Kuidas sa ikka selleni jõudsid, et kõrgema klassiga majas kuumaga sees soojem on?

    Minul töötab soojusvahetiga vent suviti öösel otse, päeval vahetiga. Jõuab jahutada ööga elamist küll.
    Mingit teravat kuumaprobleemi pole täheldanud.
  • Kõrgema klassiga majas on seinte ja aknate U-arv väiksem, sisuliselt kogu välisperimeetri U-arv on väiksem. Seega jahtumine on aeglasem. Jahtumine ehk soojuse väljumine majast toimub alati siis, kui toas on soojem kui väljas. Tavaliselt ongi toas soojem kui väljas, seega tavaliselt toimub jahtumine. A-klassi maja jahtumine on väiksem, seega kui maja hakkab päiksekiirguse mõjul seestpoolt täiendavalt soojenema, akumuleerub majasisene soojus efektiivsemalt kui hõreda maja puhul.

    Või sa ei nõustu? Milleks siis üldse soojapidav maja ehitada kui mingit vahet pole?

    Mis su maja energiatõhususarv on? Ööga jõuab mul ka ilusti jahutada, ega õhtul ega öösel polegi probleemi. Probleem on lõuna ajal ja pärast lõunat.
  • Vaatasin praegu maasoojuspumba arhiivist eelmise suve temperatuure. Juulis oli 4 päeva, kus väljas oli soojem kui +25C, juunis oli selliseid päevi 2, mais polnudki, augustis ka mitte. Eesti suvi - sitt suusailm. Tavaliselt kui väljas on +25 siis on päike kah väljas ja kui just kardinaid terves majas ette ei tõmba, kütab päike toa isegi üle +25. Läbi seina päikese kiirgust praktiliselt sisse ei tule, voodri all on tuulutusvahe, õhk käib sealt läbi ja voodrialune kuumaks ei lähe. Vähemalt minu majal on nii.
  • Kui maja algusest peale passiivmajaks projekteerida, siis kasutatakse ka erinevaid võtteid otsese päikesekiirguse vähendamiseks. Näiteks laiad räästaalused annavad efekti kus suvine päike tuppa ei paista, kuna päike käib kõrgelt aga talvine päike paistab sisse kuna päike käib madalalt. Samuti on võimalik akna ees kasutada mingeid väliseid katteid või markiise jne.
    Mul on suvemaja laiade räästaalustega tehtud ja täitsa toimib. Veebruari-märtsi päike paistab veel sisse ja isegi kütab. Aga suvepäike enam sisse ei paista. Maja ise on küll suht vähese soojustusega (pole elumajaks mõeldudki) ja probleemiks on hoopis, et tume katus suvel kuumeneb ja kütab.
  • Sarv
    Üks põgus arvamusartikkel
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/liginullenergia-noue-pidurdab-uute-elamute-ehitamist?id=81346229


    Arhitekt Mihkel Tüür leiab, et ehkki TTÜ uuringutest on projekteerijatele palju abi, on A-energiaklassi kehtestamisel siiski mitmeid küsitavusi ja miinuseid, eeskätt see, et nõue kehtestati enne, kui mõne reaalse A-energiaklassi hoone tegelikke kulusid monitooritud oleks.

    Ma ei tea, miks ta seda väidab. Eestis on isegi passiivmaju ehitatud. Ka avaliku sektori hooneid. Ei tohiks olla raske sealt kuu kaupa kommunaalkulude väljavõtteid teha. Need majad on mitu talve üle elanud. See arhitekt ei paista asjast midagi teadvat, Delfi oleks võinud oma artiklis pädevamaid allikaid kasutada, seda enam et teema on muutumas vägagi aktuaalseks.

    http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/eesti-esimene-passiivmaja?id=66619275

    http://sense.ee/majad/tartumaa-passiivmaja/

    http://www.eventus.ee/est/projektid/haridusasutuste-hooned/38/nolvaku-lasteaed

    http://arhiiv.kodusaade.ee/339-vaata-valga-lasteaed-passiivmaja.html

    http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/02/13/polva-gumnaasium--eesti-esimene-liginullenergia-koolihoone
  • Suurik
    Näiteks laiad räästaalused annavad efekti kus suvine päike tuppa ei paista, kuna päike käib kõrgelt aga talvine päike paistab sisse kuna päike käib madalalt. Samuti on võimalik akna ees kasutada mingeid väliseid katteid või markiise jne.
    Mul on suvemaja laiade räästaalustega tehtud ja täitsa toimib. Veebruari-märtsi päike paistab veel sisse ja isegi kütab. Aga suvepäike enam sisse ei paista. Maja ise on küll suht vähese soojustusega (pole elumajaks mõeldudki) ja probleemiks on hoopis, et tume katus suvel kuumeneb ja kütab.


    Jah, toimib suht hästi. Mul on ka pärastlõunane päike laia rõdu ja räästaga ära peidetud II korrusel, elutoa akna kohale on markiis projekteeritud, peaks enne suve ära paigaldama.
  • Aga tegelikult oli algne teema püstitus selles, et kuidas investeerida. Ma ei usu et siin on üldse mingeid võitjaid ja kaotajaid. B-klassi pealt A-klassi peale minek pole mingi kardinaalne muutus ehitusturul. Lihtsalt teatud ehitusvõtted, teatud nõksud projekteerimisel (just see räästa ja markiisi teema + PV paneelid + jahutuse teemad jne). Isegi kui leidub arhitekte, kes püüavad väita, et ei saa, ei taha, pole võimalik, pole piisavalt uuritud, siis karavan läheb ikka edasi. Ehitajad teevad projekti järgi nagu ikka, neil pole vahet mis aknad panna, kuipalju villa seina ja penot põranda alla laotada. Võib-olla ainukesed võitjad ongi PV paneelide ja inverterite tootjad ning paigaldajad. Paigaldusega hakkavad ilmselt kõik elektritööde allhankijad üsna kiirelt tegelema, kui nad ei taha allhanke töödest ilma jääda. Tootjaid on palju, konkurents tihe. See liginullenergiamaja pole mingi raketiteadus, et siin mingi turutõrge tekiks pakkujate poole pealt. Ma jätaks sellesse sektorisse investeerimise mõtted esialgu riiulisse seisma. PV sektorisse investeerimise kuldaeg sai juba läbi, suured tegijad on globaalse turuosa suuresti oma kätte võtnud ja seda enam ära ei anta. Mingid väiksed nikerdajad nagu Naps Solar jms, eks nad tegutsevad edasi, aga need pole ju börsiettevõtted tavaliselt.
  • Nagu viidatavatest tekstilõikudest näha käib siin teemas sama “soojustatud majas on suvel palavam” jura nagu paari päeva eest Kinnisvaratipu teemaski. Selle esitatava loogika järgi peaks nt klaas- või kilekasvuhoones suvel palava ilmaga olema jahedam kui hästi soojustatud majas kuna klaasil või kilel on ju väga palju kehvem soojuse isoleerimise võime. Seega insener võiks suveks kasvuhoonesse jahedust otsima minna.
  • mike keeldub aru saamast elumaja ja kasvuhoone fundamentaalsest erinevusest - elumajal on seinad ja aknad, kasvuhoonel ainult aknad. Kasvuhoone ehitataksegi täiesti teadlikult üleni klaasist - just seeläbi on kasvuhooneefekt maksimaalne - kasvuhoonesse sisenev päikese kiirgus on suurim. Elumaja puhul toimub päikese kiirguse sisenemine majja valdavas osas läbi akende. Eriti heledat tooni seinte puhul, mis enamuse kiirgusest tagasi peegeldavad. Aga noh, kui inimene sellest aru ei suuda saada, siis las ta jääb.
  • kindsigo
    mike keeldub aru saamast elumaja ja kasvuhoone fundamentaalsest erinevusest - elumajal on seinad ja aknad, kasvuhoonel ainult aknad. Kasvuhoone ehitataksegi täiesti teadlikult üleni klaasist - just seeläbi on kasvuhooneefekt maksimaalne - kasvuhoonesse sisenev päikese kiirgus on suurim. Elumaja puhul toimub päikese kiirguse sisenemine majja valdavas osas läbi akende. Eriti heledat tooni seinte puhul, mis enamuse kiirgusest tagasi peegeldavad. Aga noh, kui inimene sellest aru ei suuda saada, siis las ta jääb.


    Sa ajad ikka täielikku jama. Kui see maja soojustus oleks viletsam, siis kuhu see majja kasvuhooneefektist tekkiv soojus peaks minema - sinnasamma välja või, kus seesama soojus tuleb? Sa mine mõõda suvel vahest ajaviiteks päikese käes oleva välisseina temperatuur ja tule ütle meile kah. Saladuskatte all võin öelda, et kui on tume pind siis võib tõusta kuni 70 kraadi. ja selles suunas peaks siis see sisene soojus läbi viletsama soojustuse minema?
  • Mõistusega inimene värvib oma maja heledaks. Aga sa tabasid otse naelapea pihta. Tumeda välispinnaga maja puhul hakkab soojus kohe läbi maja seina sisse tungima kui päike välja tuleb. Heleda seina puhul seda ei juhtu, sest maja välispind ei lähe kuumaks. Esiteks valdav osa kiirgusest peegeldub tagasi ja teiseks jahutab tuul seinu. mike ei saa sellest aru, aga näe sina saad. Laudise kasutamisel puhub tuul lisaks ka laudise all tuuleavades. Mul ei lähe maja sein suvel kuumaks, küllalt seda katsumas käidud.
  • Peaksid pigem otsaesist tihedamalt katsuma.
  • Clementine
    Tahtsin juba ammu targematelt küsida ja nüüd Maalehe artikkel andis tõuke - mida arvate EL energiatõhususe direktiivist ja sellest, et 2020. aastast peavad kõik uusehitised vastama liginullenergia standardile.

    Kes võidab, kes kaotab ja kuidas reainvestorina muudatuste eel toimetada?


    Vastake siis teemaalgatajale ka vahelduseks. Mina juba vastasin talle.
  • Kui kasvuhoone näide ei sobinud, siis mine proovi suvel palava ilmaga olla kuskil soojustamata pööningul. Ideaalis vali heledamat värvi (nt tsinkplekk) katusega maja, mille pööningul aknaid üldse pole. Seal on sinu meelest kuidagi jahedam või?
  • mike
    Kui kasvuhoone näide ei sobinud, siis mine proovi suvel palava ilmaga olla kuskil soojustamata pööningul. Ideaalis vali heledamat värvi (nt tsinkplekk) katusega maja, mille pööningul aknaid üldse pole. Seal on sinu meelest kuidagi jahedam või?


    Sa U-arvudest oled midagi kuulnud? Näiteks seina U-arvust versus tsinkpleki U-arv. Aga las ta jääb. Ma ei taha seda investeerimise teemat rohkem risustada. Soovitage teema algatajale, kuhu oma raha panna.
  • Clementine
    Tahtsin juba ammu targematelt küsida ja nüüd Maalehe artikkel andis tõuke - mida arvate EL energiatõhususe direktiivist ja sellest, et 2020. aastast peavad kõik uusehitised vastama liginullenergia standardile.

    Kes võidab, kes kaotab ja kuidas reainvestorina muudatuste eel toimetada?

    Isolatsioonimaterjalid Strong BUY
    Energia SELL
  • kindsigo
    Mõistusega inimene värvib oma maja heledaks. Aga sa tabasid otse naelapea pihta. Tumeda välispinnaga maja puhul hakkab soojus kohe läbi maja seina sisse tungima kui päike välja tuleb. Heleda seina puhul seda ei juhtu, sest maja välispind ei lähe kuumaks. Esiteks valdav osa kiirgusest peegeldub tagasi ja teiseks jahutab tuul seinu. mike ei saa sellest aru, aga näe sina saad. Laudise kasutamisel puhub tuul lisaks ka laudise all tuuleavades. Mul ei lähe maja sein suvel kuumaks, küllalt seda katsumas käidud.


    Miks sa seina katsumas käid, IRW ?
    Need passiivmajad Rootsis pole küll mingil moel heledat tooni


    Ja ausalt öeldes näevad ka koledad välja. Nagu mingid barakid.
  • kindsigo muudab varsti ka gravitatsiooniseadust :)
  • Nagu ühes artiklis MKM eisndaja kommenteeris, siis sel aastal vaadatakse veel üle ja korrigeeritakse nõuded, tulevad "põhjendatud erandid" jne ehk siis veel vara öelda, kuidas täpselt muudatused sõnastatakse.

    Aga kinnisvaraturu dünaamikat miskitmoodi ikka see mõjutab ilmselt? Mõned hüpoteesid:
    1. 2019 võetakse välja rekordarv ehituslubasid ja esialgu midagi ei muutugi:)
    2. renoveerimine muutub popimaks
    3. täna ehitatavad korterid on jätkuvalt hinnas - piisavalt uued, aga mõnevõrra soodsamad paari aasta pärast ehitatavatest

    Aga näiteks puitmajade sektor ja eksport, kas seda võiks muudatus oluliselt mõjutada? Direktiiv jõustub ju kogu ELis, ei ole küll kursis, kuidas teised riigid seda kohaldada plaanivad.
  • Vanemate korterite ja majade puhul on lisaks soodsamale ehitushinnale/müügihinnale oluline argument ka parem mikrokliima.
    Sealjuures tuleb teha vahet arvutuslikul ja reaalselt energiakulul.
    Ehitusluba antakse vastavalt arvutuslikule energiaklule, kuid paljude praegu ehitatud majade, mida tulevikus enam ehitada ei tohi, reaalne energiaklu võib vastata ja ka osadel vastab A energiaklassi kulule..

Teemade nimekirja