LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Tanker Brewery OÜ börsile

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse


  • Tanker Brewery OÜ

    Pruulikojast:
    Tankeri Pruulikoda sai alguse kolme kodupruulija ühistest vajadusest teha suuremas mahus head õlut ning seda ka teistele pakkuda. Ryan ja Jaanis kohtusid viimase garaažis, et ühiselt õlut keeta. Kuna mahud olid väikesed, sõpruskond aga suur ja hea õlle sõnum levis kiirelt, arutati võimalust olemasolevaid seadmeid ühiselt suuremaks tuunida.

    2014. aastal kodupruulijate ühisüritustel Tallinnas, ristusid Ryani ja Jaanise teed Antsuga. Antsul oli selleks hetkeks välja töötatud oma kaubamärk Tanker, mis tegutses mustlaspruulikojana. Üsna ruttu leidis kolmik ühise huvi uue pruulikoja asutamiseks ning otsingud ruumide ja seadmete hankimiseks võisid alata. Oma pruulikojani jõudmine võttis veel natukene aega, alates seadmete tellimisest kuni kauaoodatud aktsiisilao loa saamiseni aprillis 2015.

    Pruulikoja asutasime Vaidasse. Alustasime 1000 liitrise pruulikojaga ning 80hl kääritusmahuga ning esimese tegevusaasta lõpuks tootsime 400hl õlut. Juba esimese suve lõpuks selgus tõsiasi, et maksimaalse toodangu maht on liiga väike ning tellisime pruulikoja laienduse, mis tegi tootmismahud üle 2 korra suuremaks. Lisaks sellele jõudsime peale 100 000 pudeli villimist arusaamisele, et kogu toodangu käsitsi villimine on liiga ajamahukas ning soetasime automatiseeritud villimisliini. Tänaseks on Tankeril 160hl kääritusmahuteid ja 30hl selitusmahuteid ning teoreetiliselt oleks võimalik toota 160 kuni 190 hl õlut kuus. 2016. aastal villisime pudelitesse ja vaatidesse kokku pisut üle 1000hl.


    Toodangust:
    Käsitööõlle tootmine on järjepidev innovaatiliste meetodide ja ideede arendamine ja kasutamine. Tankeri müüduim õlu „Sauna Session“ on samuti alguse saanud uute maitsetega katsetamisest. Proovisime ühendada sauna aroomid õllega lisades kasevihad meskisse. Tulemuseks on õlu, mis maitseb nagu saun. Lisaks kasutatame erinevaid ravim- ja teetaimi, puuvilju ja ürte. Väga populaarsed on õllesõprade hulgas ka vaatides laagerdatud õlled, need troonivad alati edetabelite tippudes. Lisaks sellele oleme Tankeris, esimesena Eestis, alustanud hapuõllede (sour ale) tootmist. Meie flanders red stiilis „Ketser“ on kääritatud Tankeri majapärmiga ning toode valmib umbes 6 kuuga alates pruulimisest kuni pudeldamiseni.

    Kokku on Tanker Riikliku Alkoholiregistri bürokraatiamasinast hoolimata lühikese tegutsemisaja jooksul registreerinud üle 60 õllesordi, millest paljud ongi ühekordsed pruulid pakkumaks tarbijatele uudseid ja erakordseid maitseid. Kõige paremini hinnatud tooteks on „Hallucination“, mis Ratebeeri (www.ratebeer.com) kasutajate hinnangul on saanud 98 punkti 100st ning oma kategoorias lausa maailmas 8. kohal.

    Vaata lisaks



    Kuna ettevõte on kaasamas finantseeringut, siis on ettevõtte kodulehel avatud ka sektsioon INVESTORILE.

    ----------------------

    Eesti üks edukamaid väiksemaid õlletootjaid TANKER, on kasvamas suuremaks ja kaasab Funderbeami abil 1,2 mln EUR, vahendab Ärileht:
    Tankeri pruulikoja laienemisse saavad oma panuse anda ka käsitööõlle-huvilised, kel on võimalik toetada laienemist ühisrahastuskiirendis Funderbeam. Lisaks osalusele pakub ettevõte projekti toetajatele soodutusi Uba ja Humal taproomis ning loodavas külastuskeskuses. Tankeri plaanide kohaselt moodustab kaasrahastus 1,2 miljoni euro suurusest investeeringust 42% ning juba enne 26. juunil avatud avalikku pakkumist on erapanustajad toetanud projekti pea 50 000 euroga.

    Varasemalt on õlle külastuskeskuse rajamisest teatanud konkureeriv pruulikoda Põhjala. Loe siit ja siit

    Kuna Funderbeami platvormil on olemas ka järelturg, siis Tanker niivõrd-kuivõrd tuleb ühisrahastuskampaaniaga ka (alternatiiv)börsile. Saab näha kas tulevad kunagi ka päris börsile.
  • Kas see n.ö. käsitööõllede turg juba küllastunud ei ole? Poodides ringi vaadates jääb küll selline mulje...
  • Vabandage mu asjatundmatust, aga juba seda tutvustust lugedes tekib mul küsimus, et kui palju võib õlut toota ja jätkuvalt nimetada seda käsitööõluks? Tanker soovib tootmise tõsta 600 000 liitrini aastas (mis on praegu väikese pruulikoja aktsiisisoodustuse piir).
    600 000 liitrit käsitööõlut? Artikli järgi on tootmine siiski suuresti automatiseeritud. Kas käsitööõlle mõiste hakkab devalveeruma või ma olen millestki valesti aru saanud?
  • Draax
    Vabandage mu asjatundmatust, aga juba seda tutvustust lugedes tekib mul küsimus, et kui palju võib õlut toota ja jätkuvalt nimetada seda käsitööõluks? Tanker soovib tootmise tõsta 600 000 liitrini aastas (mis on praegu väikese pruulikoja aktsiisisoodustuse piir).
    600 000 liitrit käsitööõlut? Artikli järgi on tootmine siiski suuresti automatiseeritud. Kas käsitööõlle mõiste hakkab devalveeruma või ma olen millestki valesti aru saanud?


    Käsitööõlle kontseptsioon ei ole mitte midagi muud kui turundus. Kõik, mida saab siduda nähtusega hipster, ei ole mitte midagi muud, kui turunduse tõstmine olulisimaks nähtuseks inimeksistentsis.
  • Draax
    Kas käsitööõlle mõiste hakkab devalveeruma või ma olen millestki valesti aru saanud?

    Hakkab devalveeruma??? Mis aastakümnes elad? :)
    Brewdog tootis 2016 aastal 21 miljonit liitrit ja vähemalt osad tegelased nimetavad nende toodangut kangekaelselt käsitööks, erinevus masstootjatega pidavat olema vilossoohvias.

    PS! Nii Brewdog'i kui Tankeri toodangust väga meelepäraseid leide olnud, selles osas ei kobise midagi aga sõnapaar käsitöö on moesõnana oma tipu loodetavasti juba ületanud.
  • A great opportunity to learn more and meet some of the people behind Tanker will take place tonight (19:00) at Uba Ja Humal. All are welcome to join, though space is limited. RSVP here.
  • ikaldus
    Draax
    Kas käsitööõlle mõiste hakkab devalveeruma või ma olen millestki valesti aru saanud?

    Hakkab devalveeruma??? Mis aastakümnes elad? :)
    .


    Krt, ma vabandasin ju viisakalt. Ikka mõnitatakse :)

  • momentum
    ...millest paljud ongi ühekordsed pruulid pakkumaks tarbijatele uudseid ja erakordseid maitseid.


    Tegelt läks nässu, aga printerist uus silt ja 'see on delikatess, me nii tahtsimegi' : )

    Muidu minu meelest on ka Tanker äge ja aeg-ajalt ikka ostan.
  • Kui turg on nõus ostma pilkudest kallimaid õllesid, siis ettevõte teeb ainult õigesti kui neid pakub. Heale tuttavale ei paku ju te ka Scottish Leaderit, vaid midagi paarikümneaastast. Vaevalt siin foorumlased ka €500 Passatiga sõidavad ja telefoniks ka kõige odavamat lutsu ei osteta ju. Muudes valdkondades tundub okei kui kõige odavama hinnaklassi toodet ei tarbi, aga sõna käsitöö tõmbab mikskipärast paljud errorisse. Pole vaja kogu aeg ka haamri pilguga maailmat vaadata ja kohe tampima hakata. Või toimetate nii ka kodus?

    Mul investorina on täiesti ükskõik, kuidas nad enda toodet nimetavad. Väga õige, et vajutavad neid klahve, mis kliendid ostma panevad. Kui selleks võlusõnaks on käsitöö, siis andku ainult tuld.
  • madis43
    Mul investorina on täiesti ükskõik, kuidas nad enda toodet nimetavad. Väga õige, et vajutavad neid klahve, mis kliendid ostma panevad. Kui selleks võlusõnaks on käsitöö, siis andku ainult tuld.


    Eeee… päris nii vist ikka ka ei saa.

    Eesti on tuugalt täis huiamise mentaliteeti ja korruptsiooni. Produktiivset, enda institutsioonis puhast agenti on ikka üsna vähe näha.

    Kui tegemist on käsitööga, siis kasutagu käsitöö nime, aga kui tegemist on spetsialiseerunud väikepruulikojaga, siis kasutagu väikepruuli nime.
  • Vastavalt eelnevale semantilisele diskursusele, küsime siis nii: "Kas väikepruulikodade toodang ei ole juba tänaseks kohaliku turu küllastanud?" Ja vaadates ringi, mida toitlustuskohtades tarbitakse, siis enamasti ikka suurtootjate õlut...
  • msr
    ...siis enamasti ikka suurtootjate õlut...


    Mantel & Korsten soovitas Fridat. Suurepärane. Ongi jook, mida võib võtta veini asemel. Peenemad kohad täna juba pigem Originaali ei serveeri.
  • Momentum, on sul konkreetseid tõendeid või viiteid Tankeri meeskonna huiamisele ja korruptsioonile või lahmid niisama? See on meil rohkem 90ndate ja 00ndate põlvkonna teema. Uue kooli ettevõtjatel seda on palju vähem märgata.

    See, et põhiliselt tarbitakse suurtootjate omi pole väga vastuargument, lihtsalt fakt. Seda enam võib väiketootjatel olla ruumi ülespoole. Kogu õlletarbimine on eestis 100 miljonit liitrit, Tankeri maht 140 000 liitrit. Äkki uue rahastusvooruga saadakse ka tootmiskulusid piisavalt allapoole, et nende õlled muutuvad kättesaadavaks palju laiemale ringile õllesõpradele? Palgad kasvavad meil väga kiirelt, suurematel väikepruulijatel tulevad hinnad alla kiirelt, võiks nagu toetavad trendid olla. Praegu veel liiga vähe infot, et mingit olulist järeldust teha. Põhjala paneb küll väga hästi, esimeses postis lingid toodud. Ootan huviga kampaania avanemist.
  • Kust see 100 miljonit liitrit info pärineb? Ei tundu just reaalne nr olevat arvestades rahvaarvu, kes teoreetiliselt võiksid õlut tarbida. Ilmselt on selles numbris ka siit ostetud õlu mis alkoturistidega välja läheb...
  • msr
    Kust see 100 miljonit liitrit info pärineb? Ei tundu just reaalne nr olevat arvestades rahvaarvu, kes teoreetiliselt võiksid õlut tarbida. Ilmselt on selles numbris ka siit ostetud õlu mis alkoturistidega välja läheb...


    https://majandus24.postimees.ee/4509582/vaikeolletootja-tanker-investeerib-pruulikoja-laiendamisse-1-2-miljonit-eurot?_ga=2.184828074.20671670.1529948308-2068227477.1470142340

    "Kuigi ettevõtte sõnul nõudlust jagub, takistab selle tootmispiiri ületamist tänane maksuseadus, mille kohaselt rakendub väiketootjale suurema koguse korral võrdne maksukohustus Eesti suurtootjatega, kelle aastatoodang küünib 100 miljoni liitrini."

    Ei ole kursis nende ekspordi osakaaluga, aga suurusjärk on sinna kanti küll. Samuti tarbitakse siin mujal toodetud õllesid.
  • madis43
    Momentum, on sul konkreetseid tõendeid või viiteid Tankeri meeskonna huiamisele ja korruptsioonile või lahmid niisama? See on meil rohkem 90ndate ja 00ndate põlvkonna teema. Uue kooli ettevõtjatel seda on palju vähem märgata.


    Esiteks, ma ei rääkinud Tankerist, vaid viitasin Eesti üldisele olukorrale.

    Teiseks, ma ei rääkinud Tankerist, vaid vastasin ju selgelt viitega Sinu kommentaarile.
    Sinu kommentaari sisu oli, et sisu ja sõna ühtsus pole oluline, ehk isegi mitte-käsitöönduslik (väike)tööstusettevõte võib oma toodangu reklaamimiseks kasutada "käsitöö" kaubamärki kui see raha sisse toob. Ja loomulikult see toob raha sisse! Sest käsitöö on hoole ja armastusega tehtud unikaalne toode, mida kellelgil teisel ei ole! Ja selle eest saabki kõrgemat hinda küsida. Erinevalt nt partii-tootest millel unikaalsus puudub.
    Ja see on täiesti vale seisukoht, et sisu ja sõna võivad lahus käia! See ongi korrumpeerunud* mõtlemine. Ja seda on Eestis väga laialdaselt. Lõdvalt sõnaga ümberkäimine ja/või sõna tegelikule tähendusele uue (korrumpeerunud) väärtuse omistamine on korruptandi ilmekaid tunnuseid.

    Kolmandaks, korruptsioon ei ole mitte kitsalt altkäemaks avalikus sektoris, vaid üleüldine kõlbeline laostumine ja irdumine kokkulepitud/kehtestatud normist.
    Näiteks: Kes soovib kiiresti autoga sõita, see võib kasutada ralliradade teenuseid, aga ei saa korrumpeerida linnatänavaid ja teisi liiklejaid kiirust ületama, et õigustada/normaliseerida enda kiiruseületust.

    * ÕS 2013: korruptsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> altkäemaksu võtmine, ametiisikute äraostetavus, pistisepoliitika; kõlbeline laostumus. Korruptsiooni+süüdistus. Korruptant
  • msr
    Ei tundu just reaalne nr olevat arvestades rahvaarvu, kes teoreetiliselt võiksid õlut tarbida. Ilmselt on selles numbris ka siit ostetud õlu mis alkoturistidega välja läheb...


    Lahja õlu on pea-aegu karastusjook. Ca 100l/per capita ära juua aastas ei ole eriti ebatavaline.

    https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_beer_consumption_per_capita
    Selle tabeli TOP20 tarbivat riiki mahuvad 70-140 liitri hulka per capita tarbija kohta aastas. Kes juba õlut tarbib, see tarbib siis ka kümnetes liitrites.

    A.Le COQ´i juht on varasemalt öelnud, et kolmandik ja rohkemgi kogu toodangust müüakse ära sadamapoodides. Kui toodetakse 100mln liitrit kokku, siis 1,3 mln rahvaarvu kohta teeb see natuke alla 100 liitri aastas. Kui sellest kolmandid ära võtta, siis oleme täiesti normaalse ca 60 liitri peal elaniku kohta.


    Ca 1/3 toodangu müügist piiri ääres on kehtiv ka praegu, värsked andmed Ärielehe artiklis: Uskumatu: seitse kauplust Läti piiril müüvad poole sellest õllemahust, mille müüvad kokku 1500 poodi Eestis
    Nimelt müüdi Läti piiripoodides juunis juba 35% Saku õlletehase kohalikule turule müüdud õllest ning samavõrra on kukkunud ostmine kohalikest kauplustest. Piltlikustamaks: seitse kauplust Läti piiril müüvad poole sellest mahust, mille müüvad kokku 1500 poodi Eestis.
    A. Le Coqi tehase juht Tarmo Noop sõnab, et praegust ostustatistikat pole mõtet võrrelda eelmise aastaga, kuna eelmise aasta juunis toimus 1. juulil jõustunud aktsiisitõusu tõttu väga suur etteost. Seetõttu on eelmise aasta number ka etteostu võrra selle aasta omast suurem.
    „Kui rääkida ainult Läti piirist, siis meie toodete juuni müük oli seal ligi kolmandiku võrra suurem kui eelmisel aastal," märgib Noop. „Kuid tervikuna kuue kuuga on lõunapiiri mahud võrreldes eelmise aastaga kasvanud üle kahe korra ja sealt ostetud tooted moodustavad üle 35% meie sisemaa müügist."
  • Mida te lahmite! Asjad tuleb silmast silma paika panna, mitte siin netis laiata. Nagu Lapakko kirjutas, Uba Ja Humal ootab meid täna, ainult regada tarvis. Mina olen kohal ja võin pärast kolmandat pudelit jagada erapooletu kohtunikuna maid ja maitseid.
  • Intrinsic value seisnebki 'poole vähem' vesises maitses ja elatustaseme tõus on miski mis üldreeglina tagasi ei pöördu.
    Kes mehukatit tagasi jooma suundus, sest kohe mull lõhkes?
    Pole ise eriline fänn aga negatiivsust kaldutakse sisse hindama julgelt, Usa tarbib sarnast 'kraami' ligi 13% turuosast, Eesti 1,3%.
  • 100L per capita?! Eestis ei joo ju miljon inimest õlut. Naised, lapsed, vanurid, haiged, karsklased jne ei joo ju õlut pool liitrit päevas!
  • Käsitööõlu kui mõiste on jah vananenud. Alguses tehti jah kõik käsitsi, aga suurte koguste puhul ei ole mõeldav, et inimene peseb ükshaaval pudelid ära, villib õlle sisse ja vajutab korgi peale. Selle jaoks on masinad. Samas, craft beeri austajatel on suhteliselt ükskõik, kuipalju seal käsitööd oli. Loeb ikkagi retsept, õlle välimus, lõhn ja mekk. Kui see pakub mäekõrguse elamuse suurtootja margiõlle kõrval, siis ostujõuline klient enam tagasi ei vaata, eeldusel, et ta on piisavalt antud valdkonnas haritud ja treenitud, et seda mäekõrgust vahet üldse osata pudelist välja lasta ja hinnata.

    Eesti parimate käsitööõlle tootjate tase on maailma tippklassile viimastel aastatel ligidale jõudnud ja toodangut eksporditakse isegi juba USA-sse. Tanker võitis hiljuti Soome alkomonopoli hanke ja võit polnud juhuslik. Läti, Leedu, Soome ja isegi Rootsi õlletootjate tase on Eestist juba kaugel maas. Venemaal on see teema alles suhteliselt uus ja sealt kindlasti tuleb mõni hea tulemus kunagi. Aga craft beer võiks olla Eesti Nokia küll, meil pole mitte midagi häbeneda.

    "...millest paljud ongi ühekordsed pruulid pakkumaks tarbijatele uudseid ja erakordseid maitseid."

    Selles lauses peitub tegelikult ülioluline ärimudeli nüanss - craft beeri austajad ei taha terve elu juua üht ja sama õlut vaid just risti vastupidi - nad tahavad alati midagi uut proovida ja just seda tuleb neile võimaldada, et sellel turul püsida. Kõige kiirem viis väikepruulija pankrotiks on püsida paari-kolme väljatöötatud retsepti juures ja toota ainult neid.

    Need kes loodavad et ostujõu kasvades võtab craft beer A Le Coq-i ja Saku käest automaatselt turuosa ära, on eksiteel. Need on täiesti erinevad sihtgrupid ja esimesest teise üleminek eeldab soovi tekkimist õllest elamust saada mitte pelgalt purju jääda või kuumal päeval janu kustutada. Eestis puudub õllekultuur, aga kui see peaks kunagi tekkima, läheb väikepruulijatel hästi. Veinikultuuri on püütud siia tuua, mingil määral vist kergelt edu on saavutatud. Aga nüüd tuleb siider jõuliselt kallale sellele sektorile. Õlut ei ohusta kumbki.
  • Käsitööõlu on lihtsalt "craft beer" konarlik otsetõlge, mis on sellel tegevusalal jäädavalt kanda kinnitanud. Koguste või reaalse käsitöö osakaaluga õlle valmimisprotsessis pole sellel mitte midagi pistmist. Iseasi muidugi see, et kes näiteks Tankeris on kohal käinud, saab aru küll, mis vahe on n-ö päris õlletehasel ja väiketootmisel. Osalt on see tõesti käsitöö ja teisalt just see meisterlikkus tehnoloogia valdamisel ja maitsete timmimisel, milles tegelikult peitub sõna "craft" essents.
  • Kes keda õlle(väikepruuli)turul kartma peaks, näitab ehk hiljutine mäng alkoholiresgitri kannetega: KURIOOSUM: Eesti suurõlletootja tegi alkoholiregistrisse kummalise kande, millest peagi taganes
    4. juunil registreeriti veterinaar- ja toiduameti hallatavas alkoholiregistris toode nimega „Tanker 5,2".

    Delfi uuris A Le Coq'ilt, et millega on tegemist ja sai üllatava vastuse. Toote nime kajastaval tabelireal ei ole mitte nimi „Tanker 5,2" vaid hoopis midagi muud.

    „Tegemist on tankeris eksporditava õllega. Tegemist ei ole kaubamärgiga, vaid lihtsalt kirjeldusega, mille sees õlu välja liigub, mistõttu nimetuse väljal figureerib sõna tanker," teatas A. Le Coq'i turundusjuht Katrin Vernik. Samas on näha, et alkoholiregistris ei ole selline asi sugugi tavaline. Lahtist õlut on seal nii A Le Coqil kui teistelgi tootjatel, aga nime all on ikkagi toote nimi mitte see, mille sees õlu liigub.

    „Ma tahaks teada, miks nii tehti ja öelda, et ärme ikka nii tee. Eesti õlleturg küll kahaneb, aga saame siin ilusti koos hakkama," ütles Tammela lõpetuseks.


    Õlleturu kahanemisel on mitmeid põhjuseid, nt inimeste eluviiside tervislikumaks muutumine. Aga craft beer´de joojad lahkuvad ka pöördumatult suurtootjate juurest.
    Mida rohkem inimesi ostab väiksemate pruulikodade toodangut, seda rohkem suurtel maht ära kukub. Väikesed enda äri pärast eriti kartma ei pea, sest saavad eksportida välismaa gurmaanidele ja pakuvad nii unikaalset toodet, et pigem on pudelikael tootmisvõimsuse laiendamises kui klientuuri puuduses.
  • Väikesed enda äri pärast eriti kartma ei pea, sest saavad eksportida välismaa gurmaanidele ja pakuvad nii unikaalset toodet, et pigem on pudelikael tootmisvõimsuse laiendamises kui klientuuri puuduses.

    Kas need ekspordimahud ikka katavad ettevõtte püsikulud? Tööjõukulu Eestis aina kasvab, uusi konkurente tuleb muudkui juurde, pruulimisest on saanud kinnisvaraarenduse kõrval teine rahvussport Eestis...Kui jätkussuutlik see tegevus on?
    Kunagi põletati viina siinsetes mõisades ja veeti suurele Venemaa turule, aga praeguste õlletootjate tulevikuväljavaated küll nii roosilised ei paista. Muidugi, vanad õllemaad proovivad uusi tulijaid, aga kas nendest saavad ka pikaajalised lojaalsed kliendid on iseküsimus.
  • msr

    Kas need ekspordimahud ikka katavad ettevõtte püsikulud? Tööjõukulu Eestis aina kasvab, uusi konkurente tuleb muudkui juurde, pruulimisest on saanud kinnisvaraarenduse kõrval teine rahvussport Eestis...Kui jätkussuutlik see tegevus on?


    Sellised küsimused peaks iga investor enda jaoks selgeks tegema enne raha Tankerisse paigutamist.
    Esimesed pankrotid on juba olnud, mitmed on tootmise lõpetanud. Kas ei võtnud õllesõbrad toodangut hästi vastu või oli müügitöö kesine või midagi muud, põhjuseid on erinevaid. Selge on see, et konsolideerumine tuleb, terad eraldatakse sõkaldest ja kõigile turul kohta ei jätku. Tankeri julgeks asetada Eesti väikepruulide TOP 5 sekka, keda läbikukkumine tõenäoliselt ees ei oota.
  • Kuulsaim ühisrahastatud crafti tootja on kindlasti Brewdog. Neil juba viies ühisrahastusvoor käimas £1,8 miljardilt ja praeguseks üle £19 miljoni tõstetud selle hinna pealt, kokku üle 80 000 investori. Esimene voor tehti 2009. £23 miljoni pealt, ehk tundub, et esimese raundi investorid on suurusjärgus 50x (korda, mitte %) tootlust saanud? Seda siis sõltuvalt kui palju vahepeal veel lahjendatud on, eelmine aasta müüdi 23% ettevõttest €213 miljoni eest. Iseküsimus on muidugi, kas kultusettevõte suudaks börsil ka sama hinnataset õigustada. Tesla näitel võib suuta. Esmapilgul samas ei tundu, et Tankeri asutajatel oleks eesmärk sellisteks Brewdogi tüüpi rokkstaar-kultusettevõtjateks saada.

    https://www.brewdog.com/equityforpunks
    https://www.brewdog.com/lowdown/blog/equity-for-punks-by-numbers
    https://www.brewdog.com/about/history

    On edukaid näiteid olemas küll, kuidas sellise ühisrahastusega hästi on teenitud ja see ongi ideaalne valdkond ühisrahastuse kaasamiseks, kuidas kliendid omanikeks saada ja ettevõttega püsivalt siduda. Olekski huvitav näha, kuidas Tankeril see õnnestub. Ise käisin eile Tankeri üritusel ja väga mõnus oli nende kulul 6-9 erinevat õlle ära proovida ja asutajatega juttu puhuda.

    Disclaimer: plaanin omada
  • msr
    Vastavalt eelnevale semantilisele diskursusele, küsime siis nii: "Kas väikepruulikodade toodang ei ole juba tänaseks kohaliku turu küllastanud?" Ja vaadates ringi, mida toitlustuskohtades tarbitakse, siis enamasti ikka suurtootjate õlut...


    Nõustun msr'iga - tundub tõesti,et väikepruulikodade toodangut on Eesti turg kõik kohad täis ning tekib juba küllastumise hetk, vähemalt tundub seda moodi. Eestis on tore testida aga reaalselt teenitakse raha välismaal - 2017 müüdi ca 140k EUR (30% käibest) teistesse riikidesse, seetõttu vara öelda kas suudavad välismaal ka läbi lüüa. Valuatsioon on suhteliselt ulmeline muidugi, aga see crowdfundingu puhul suhteliselt tavaline, kuid kas investoril ka võimalik seal raha teenida? Ettevõte toodab miljon erinevat sorti õlut, kas nii lai valik on mõistlik - pigem tundub, et pole kindlat high-flying toodet veel leitud - nt Brewdogil teeb üks õlle 60% käibest, top 3 teeb 80% käibest - brewdog annual report.
    Downside on suhteliselt suur - 2017 lõpuga oli firmal bilansis ca 80k EUR laenu LHVst, nüüd annab LHV juurde 400k EUR ja priast tuleb 300k EUR ja crowd finantseerib omakapitali osa. Pank võtab tagatised endale ja investoritel on tühjad pihud.
    Pigem elustiili investeering vms - rüüpad patriotismist õlu, kunagi võib-olla saad ka divikat aga suur exit siit? Pigem saavutatakse teatud stabiilne käive 2-3 M EUR juures, ja kui hästi läheb ning ettevõttel on üks/mõni särav toode, siis ehk mõni kohalik õlletööstur ostab ettevõtte ära ja investor saab oma raha tagasi - kas ka mõne kordselt, see juba teine küsimus. Eeldades, et keegi ostab ettevõtte ära 10x kordajaga, mis tähendab 430k EUR EBITDAt, mis 15% marginaali juures tähendab 2.9 M EUR müüki. Raha teenimise koht? Jääb igalühel endal mõistatada..
  • Tere ka Tankeri poolt!
    Esiteks, on hea näha, et on tekkinud korralik arutelu. Proovin enda nägemust ka siin edasi anda.
    Käsitööõlu või väiketootja õlu on laen inglise keelsest craft beer'st ning kuniks paremat ei ole, kasutame neid termineid. Kohe kast õlut sellele, kes parema nime välja käib!

    Eesti turg on hetkel kaduvväike - makstud aktsiiside järgi tagasi arvutades 1,3% õlleturu mahust eelmisel aastal. Siin mängib natuke rolli ka see, et suurtootjate müük Eestis vähenes kokkuvõttes (liikus piirikaubandusse) peale aktsiide järsku tõstmist. Samas väiketootjate mahtude tõus Eestis oli 18%. Muide, Tanker müüs Eestis 2017 pea 30% rohkem kui 2016.
    Ei saa öelda, et Tankeril high-flying toodet ei ole. Enim müüdud õlu on "Sauna Session" mis 2017 moodustas üle 40% põhivalikus olevatest õlledest. Teine oli "Reloaded" mis moodustas umbes 21%.

    Kindlasti pole mingit kahtlust, et Eesti turg on ülimalt küllastunud ning uute pruulikodade lisandumine on raugenud. Samas on see 1,3% turust selline suurus, kus võib prognoosida turu osakaalu olulist suurenemist lähima 5 aasta jooksul. Ise pean reaalseks 8-10% turuosa. Selleks peab vähenema väikepruulikodade kulubaas ühiku kohta ning minu arvates peavad tooted olema joodavamad s.t. mitte nii ekstreemsed kui oleme seni harjunud.

    Hinnast ka. Võrdluseks oleme ise kasutanud PledgeMe platformilt ParrotDog (2016, 2017) ja Yeasty Boys, Funderbeam platformilt Medvedgrad ning Crowdcube pealt Hiver Beers Ltd ja Brewdog (2013, 2016) andmeid. Täpsema arvutuskäigu avalikustame koos pakkumisega investoritele.

    Downside on suhteliselt suur - 2017 lõpuga oli firmal bilansis ca 80k EUR laenu LHVst, nüüd annab LHV juurde 400k EUR ja priast tuleb 300k EUR ja crowd finantseerib omakapitali osa. Pank võtab tagatised endale ja investoritel on tühjad pihud.

    77KEUR laenukohustusi bilansis LHV ees on ettemaks uue pruulikoja tarnijale. Koos PRIA toetuse ja LHV laenuga saame selle projekti igal juhul lõpule viia. Muul juhul poleksime julgenud seda tellimust eelmise aasta lõpus vormistada. Ilma ühisrahastuse abita jääme ilmselt natuke hätta rahavoogudega, sest PRIA raha laekub alles peale seadmete installeerimist ja üle andmist. See tähendaks, et vajame lisaks investeerimislaenule PRIA osa katvat lühiajalist laenu.

    Kokkuvõtteks. Soovime oma klientidele pakkuda isikupärast, maitsvat ja kergelt joodavat käsitööõlut. Investeerime automatiseerimisse, et tõsta kvaliteeti ja vähendada püsikulusid. Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.
  • Kas valuatsioon on ulmeline või mitte sõltub ettevõtte kasvupotentsiaalist. Kui eeldada, et jääbki sinna €2-3 miljoni kanti käive, siis ta võib, aga ei pruugi olla kallis. Kui eeldada, et suudab senist 50% või suuremat kasvu jätkata, siis on igati okei hinnatase.

    Ja seda mitte ühisrahastuse kontekstis, vaid kasvuettevõtete kontekstis. Eestis ollakse harjunud, et avalikult kauplevad ettevõtted on sellised OEG ja Tallinna Vee tüüpi ostan-hoian-kahetsen ei ela ega sure tegevused.Selline kahjuks meie börs on, üks Baltika ja Arco kõik, polegi põhjust olla kasvuettevõtetega harjunud. Päris maailmas leidub ka teistsuguseid ettevõtteid. Kasvuettevõtteid hinnataksegi teiste kordajate järgi, kasvukiirusest ja muudest aspektidest sõltuvate käibekordajate järgi. Nii suurematel börsidel, startuppides kui ka craft beeri tehingutes. Ettevõte, mis kasvatab käivet üle 50% aastas jätkusuutlikult on mõne aasta pärast hoopis teine elukas. Selline 5-7x jooksva aasta käivet on vägagi tavaline hinnatase kasvuettevõtetel nii börsil kui enne seda. Väga varases faasis kõrgemgi, kuna esimestel aastatel on mitusada % käibekasv ka täiesti tavaline nähtus.

    Mõned näited Craftist, väga raske on numbreid leida:
    Camden Town Brewery, käive 2015 oli £15,3 miljonit, AB InBev ostis samal aastal ära £85 miljoni eest
    Lagunitasest ostis Heineken 2015. aastal pool ära $500 miljoni eest kui käive jäi $100-200 miljoni vahele, täpseid numbreid ei suutnud leida. 2014. aasta käive oli $50 miljonit.
    Goose Island 2011 käive $13,9 miljonit, osteti $38,8 eest AB InBevi poolt (oli üks esimesi, mis pani käima hinnaralli crafti tootjatel. Siis alles hakkas maailmale kohale jõudma crafti kiire kasv. Kasumitest ei leidnud kusagil jälgegi, ju seda veel polnud).

    Ülevõtjad on enamuses suured õlletootjad ja neil on vägagi mõtet üle maksta käsitöötootja eest. Suudavad kohe investeerida, mahud üles, kulud alla viia ja enda jaotuskanalite kaudu oluliselt suurema tarbijaskonnani viia. Ja selliseid tehinguid tundub toimub aastas üle kümne.

    Võib ju öelda, et tegu on välismaa ettevõtetega, siin selliseid kordajaid ei ole. Tasub siis üle vaadata näiteks Taxify, Pipedrive'i või Skeletoni kvartalikäibed, on täitsa olemas sellised käibekordajad ka meil. Funderbeamis kaasas LeapIn samuti sügisel €1,2 miljonit €6 miljoniselt premoney'lt kui viimane kvartalikäive oli alles €131 000. On selliseid näiteid ka Funderbeamis olemas. Kui Eesti tehnoloogiaettevõtte eest makstakse välismaa omaga sarnast hinda, siis maailmamastaabis igati häid õllesi tootva craft brewery eestvõiks ka samamoodi maksta maailmahinda. Nüüd jääbki üle välja selgitada, kui suured laienemisplaanid ja kui hea strateegia selle saavutamiseks on ning kas neid peaks hindama Tallinki kordajate või craft beeri kordajate järgi. Ise pakuks viimast, aga võin ka eksida. Tasub ka meeles pidada, et me pole kasvuettevõtete maailmas mitte Elboonia, vaid üks tuntud tegijatest, üks omadest poistest.
    .
    Kummaline lugu on ainult see, et siin ei saa craft beeri eestikeelset väljendit kasutada, ilma et momentum ja co ketserluses, korruptsioonis või seitsmes surmapatus jälle süüdistama ei hakkaks. Tsensuur LHV foorumis töötab, tampimisharjumus on siin populaarsete teemade järgi vist esimene refleks.
  • " Tsensuur LHV foorumis töötab"
    Mis tsensuurist sa räägid? Kas siin ei lubata arvamust avaldada või oma positsioone promoda sul? Minu meelst lubatakakse ja midagi pole ära kustutatud su postitustest või tohib sulle ainult takka kiita ja küsimusi ei tohi esitada?
  • Sisuliselt Crafti osakaal on tõenäolislet (oluliselt?) suuremgi kui 12% USAs:

    "Craft beer makers increased volume output by 1.4 million barrels to 24.6 million barrels. That accounts for about 12.3% of U.S. beer production, up slightly from the 12.2% craft brewers had last year.

    But the loss of craft breweries acquired by major beer makers such as Anheuser-Busch resulted in 1.2 million fewer barrels in the craft beer segment, the association said.

    "Many of those fast-growing breweries are now no longer in the data set, and pulling them out slows the category," said Bart Watson, chief economist for the association. Beyond that, as major beer makers acquire craft breweries they gain better shelf space for those new acquisitions' products. "Those breweries are now gaining advantages in the marketplace and displacing independent breweries," he said."

    https://eu.usatoday.com/story/money/business/2017/03/28/big-beer-acquisitions-slows-craft-beer-growth/99728192/

    Pahurik, siin foorumis tehnoloogia või kasvuettevõtete teemal rääkimise puhul on lajatamine esimene refleks olnud nii pikalt kui siin kasutaja olen olnud, alates 2006. aastast. Keegi ikka on olematu kodutöö pealt lohku tõmmatud või mõni idu kõrbenud ja see peaks olema argument. Börsil on sama juhtunud, asju juhtubki. Mul mingit seost Tankeriga pole ja ei oma ka seda, aga mõte on märkida. Lihtsalt kopp on väga ees, et vanad torisejad kogu aeg jaurama hakkavad nii kui kellegil midagi positiivset öelda on. Ise pole tõenäoliselt valdkonda kunagi näppinud ega uurinudki, puhtalt ühise tampimismälu pealt. Selles mõttes ei erine LHV foorum küll Delfist. Sisusse süübimata ja null kodutöö pealt käib lahmimine nagu põhikoolis. Pole ju arutlus kui isegi näpuotsaga ei viitsi teemat uurida ja ülialgelise common sense'i pealt vajutatakse. Võiks sellest stereotüübist juba üle saada, et peab alati eestlaslikult nii negatiivne ja pahur olema. Kasvuettevõtetest räägin rohkem kuna 1) siinne negatiivsus nende suhtes on üle piiride ja 2) olen väga head tootlust nendega saanud, äkki on minu kogemus foorumi sisule kasuks. Mul on ainult hea meel lugeda edukate investorite mõtteid, tühja tampimist mitte niiväga. Eeldasin, et enamus investoreid võiks ka samamoodi mõelda. Kas eksisin? Või las jäädagi see foorum pahurike tampimiskohaks?
  • madis, mulle jälle asjaarmastajast investorina meeldib see, et LHV foorumis mõnda sellist teemat lugedes kus erinevate kasutajate postitustest tuleb kiiresti ühel lehel välja kogu investeerimisobjekti pealiskaudne SWOT.
    edasi on selle järgi lihtsam otsustada, kas tahan oma varbad selle supi sisse kasta või mitte ja kui plaan on endiselt tugev, siis vähemalt tean, millele ettevõtte enda numbrite kõrval veel tähelepanu pöörata.
  • madis43

    Võib ju öelda, et tegu on välismaa ettevõtetega, siin selliseid kordajaid ei ole. Tasub siis üle vaadata näiteks Taxify, Pipedrive'i või Skeletoni kvartalikäibed, on täitsa olemas sellised käibekordajad ka meil. Funderbeamis kaasas LeapIn samuti sügisel €1,2 miljonit €6 miljoniselt premoney'lt kui viimane kvartalikäive oli alles €131 000. On selliseid näiteid ka Funderbeamis olemas. Kui Eesti tehnoloogiaettevõtte eest makstakse välismaa omaga sarnast hinda, siis maailmamastaabis igati häid õllesi tootva craft brewery eestvõiks ka samamoodi maksta maailmahinda. Nüüd jääbki üle välja selgitada, kui suured laienemisplaanid ja kui hea strateegia selle saavutamiseks on ning kas neid peaks hindama Tallinki kordajate või craft beeri kordajate järgi. Ise pakuks viimast, aga võin ka eksida. Tasub ka meeles pidada, et me pole kasvuettevõtete maailmas mitte Elboonia, vaid üks tuntud tegijatest, üks omadest poistest.


    Siin võrdled sa õunu apelsiinidega. Taxify, Pidedrive ja Skeleton on globaalsed ettevõtted (kes vähem, kes rohkem) ning suutnud ennast juba tõestada välisturgudel + suurem osa nende käibest tuleb väljaspoolt Eestit. Nii kaua kuni ettevõte on Eesti põhine, siis maailmahinnad, siin küll kehtida ei tohiks. Okei võtad hindamise aluseks maailmakordajad aga siis tuleks rakendada vähemalt 10-20% diskontot - nagu USA vs Balti aktsiad.

    Väga reaalne näide lähiajaloost. Üks tubli ja kiiresti kasvav mitme miljonise käibega Balti start-up tõstis raha UK-st/USA-st. Ettevõtte oodatav pre-money valuatsioon oli ütleme 10 M EUR ja 7-8x käivet. Ettevõte käive oli 80% Baltikumi põhine ning tagasiside suurtelt fondidelt oli, et valuatsioon on liiga kõrge, reaalne on pigem 4-5x käivet. Peamiseks põhjuseks oli liiga Baltikumi keskne käive, lisaks kõrgemaid kordajaid väärivad: 1.) turuliidrid 2.) 10+ M EURise käibega ja 50+% aastase kasvuga ettevõtted.
  • Madis, sinu juttu on alati huvitav lugeda. Sa postitad hästi argumenteeritud juttu. See on optimistide puhul pigem erandlik nähtus. Kui isegi mitte sinule isiklikult, siis igal juhul sinu mõtteviisiga inimestele kuulub tulevik. Jätka samas vaimus.

    Ka mõnda inimest, kes sulle vastu vaidleb, on huvitav lugeda. Väärtus tekib sellest erinevate seisukohtade kokkupõrkest.

    Carry on.

    PS Uuendatud kasutustingimustes on kirjas, et kui keegi kurdab "miinuste" pärast, hakatakse kohe distaalsetest sõrmelülidest pihta. Kuni 4 rikkumiseni on veel võimalik 2 käega trükkida, sealt edasi...

  • pahurik
    " Tsensuur LHV foorumis töötab"
    Mis tsensuurist sa räägid? Kas siin ei lubata arvamust avaldada või oma positsioone promoda sul? Minu meelst lubatakakse ja midagi pole ära kustutatud su postitustest või tohib sulle ainult takka kiita ja küsimusi ei tohi esitada?


    See meenutab ühte juhust, kui mulle väideti, et tänapäeval pole mingit sõnavabadust - nii kui sa midagi, mida sa arvad, kõva häälega välja ütled, hakatakse oma sellest erineva arvamusega ründama ja tuleb välja, et midagi ei tohi arvata.
  • Lasin huvi pärast osaluspõhise ühisrahastuse teema ajaloost pilgu üle. Vaatan, et olen ise ka kriitiline olnud osade projektide suhtes, kas põhjendamatult? Kuidas neil lux koerakuutide, tortide, keraamika tegijatel ka läheb. Seda suurepärast koerakuudi näidist nägin hiljuti ostas 300 euroga oksionil. Minumeelest peaks kriitika olema edasiviiv jõud ja aitama projektide nõrku kohti lihvida, ega inimestel küsimused ikka päris ilmaasjata ei teki tavaliselt.
    Mis seda tsensuuri juttu puudutab, siis Mlindepuu on asja hästi kokku võtnud, tundub, et madis arvab ka, et tsensuur on kui keegi midagi muud arvab:)
    PS sellest konkreetsest projekti kohta mul kriitika puudub, ei joo ise õlut ja kui eksportida suudavad, siis miks mitte, pria raha aitab suurelt ja see on juba ise suur pluss.Minumeelest ei ole foorumis nii, et keegi midagi ei tohi teha, kohe saad kriitika kaela, vastupidi, mul on küll hea meel kui keegi midagi toodab ja ekspordib.
  • Sellest foorumist kahjuks ei saa härrasmeeste klubi ja Vaba teema suhtumine kleepub näritud nätsuna ka Investeerimise teemade külge. Foorumi õhkkonna kujundavad selle liikmed ja tilk tõrva rikub meeleolu terves meepotis. Meepoti omanikuks on siin talveunes mõmmik, kes ei viitsigi käpaga kärbseid ja muud risu pealt ära riibuda.

    Seega - uju või upu. Ja kui enam ei viitsi, siis uks on seal.
  • jaanis_tanker
    Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.


    See tähendab siis seda, et ma enne teen oma investeerimisotsuse ära ja indikeerin summa ja alles siis saan info mille alusel teha investeerimisotsus ja et kui suure summa ma investeerida tahan?

  • Vabandan, keesin üle enne veidi. Viimasel ajal päris palju puid alla saanud kasvuettevõtete teemadel sõna võtmise pärast. Olen lähtunud eeldusest, et foorumis päris eurobürokraadi unistuste järgi käituma ei pea, võib rääkida ka enda positsioonide teemal ja veidi positiivset tooni on äkki ka okei. Et ei pea eeldama foorumlastelt haugimälu, et 5 vastust ülevalpool positsiooni avaldamise kohta tehtud info on juba ununenud ja peab iga kord disclaimima. Viimast muuta ei kavatse, üle korra lehekülje jooksul ära mainimist vajalikuks ei pea. Proovin positiivsust ka natuke vähendada. Aga ainult natuke!

    MLindepuu
    jaanis_tanker
    Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.


    See tähendab siis seda, et ma enne teen oma investeerimisotsuse ära ja indikeerin summa ja alles siis saan info mille alusel teha investeerimisotsus ja et kui suure summa ma investeerida tahan?



    Nii ta umbes on jah. Kui kogu info oleks kohe väljas, siis läheks avaliku pakkumise alla ja oleks vaja 100lk+ prospekt teha, mis nii varases staadiumis on selge overkill. Selle tõttu ongi indikatsiooniperiood ja investeerimisperiood, mil huvi üles näidanud näevad rohkem infot. Umbes nagu oleks ikkagi suletud raund. Indikatsiooniperiood ei kohusta millekski, võib vabalt katkestada enda huvi, aga investeeringu huvi suuruse osas ollakse mõnevõrra jäigemad. Pole kindel praeguse vooru jäikusega selles osas, tasub Lead Investorilt üle küsida.

    Baltikumi discoundi koha pealt täiesti õigus, tasub kohaliku käibe pealt pigem 20-35% discounti isegi eeldada, nagu börsilgi. See võib mingi hetk muutuda kui kohalikud startupid ja kasvuettevõtted peaksid veel suuremat edu saavutama, aga ei pruugi ja aeg ei ole ka kindel. (ise olen ilmselgelt optimistlik selle koha pealt :P )
  • madis43
    Nii ta umbes on jah. Kui kogu info oleks kohe väljas, siis läheks avaliku pakkumise alla ja oleks vaja 100lk+ prospekt teha, mis nii varases staadiumis on selge overkill. Selle tõttu ongi indikatsiooniperiood ja investeerimisperiood, mil huvi üles näidanud näevad rohkem infot. Umbes nagu oleks ikkagi suletud raund.


    Madis, kuidas finantseesmärkide ja prognooside avaldamine või mitteavaldamine kvalifitseerib pakkumist kas avalikuks või kinniseks? Sellisel juhul, kuna sa oled Siidrikojas lead investor, peaksid sa laskma neil ka käibeprognoosid maha võtta. Lisaks on varemgi olnud nii Funderbeamis, kui Fundwise-is neid, kes on selle vastu eksinud.

    Aga tegelikult on see, et Väärtpaberituru seaduses kirjas, millal tegemist ei ole avaliku pakkumisega ning see on piisavalt selgelt kirjas, et selle tõlgendamiseks ei pea nii loovalt lähenema.

    § 12. Väärtpaberite avalik pakkumine
    (1) Väärtpaberite pakkumine on avalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
    (2) Väärtpaberite pakkumist ei loeta avalikuks, kui väärtpabereid pakutakse:
    1) üksnes kutselistele investoritele või
    2) iga lepinguriigi kohta vähem kui 150 isikule, kes ei ole kutselised investorid, või
    3) omandamiseks ühe pakkumise kohta iga investori poolt vähemalt 100 000 euro eest või
    4) nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega vähemalt 100 000 eurot iga väärtpaberi eest või
    5) väiksema kui 2 500 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
    [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

    Tankerisse ma muidugi usun ja mulle meeldib nende senine teekond ja ka nende tooted, aga ma arvan et prognoosid ja finantsid võiksid olla avaldatud enne kui investor peab otsustama, et kas tal on huvi ja et mis summas tal see on. Seda välja öeldes ei muutu see raha kaasamine rohkem avalikuks väärtpaberituru seaduse mõistes ning kasvu eesmärkide ja prognooside info ei ole kindlasti ka mingi selline ärisaladus mis ei tohiks Funderbeami platvormil väljas olla.
  • Kui tohin paar senti sisse visata?
    Käsitööõlu on halb tõlge lihtsalt. “Craft Beer” tähendab ikkagi õlut, mis on all-grain brew ja pastöriseerimata, ehk et elus õlu. Vahet ju ei ole, palju sa teda pruulid, ikkagi on ta erinev sellest kollasest õllelaadsest joogist. Oleks minu tegemine ja olemine, ma paneks eesti keeles asjale nimeks pärisõlu. Sest seda see just on.
    Turu küllastumisest. Täna Eestis moodustab pärisõlle tootjate toodang kogu turust veidi pealt 1% kogu toodangu mahust, seda koos ekspordiga. USA’s ja Kanadas on vastav % 15% kandis. Eesti ise aga ei ole vast piisav ambitsioonikale ettevõtjale, ikka tahaks eksportida kah. Pärisõlut on igal pool saadaval, aga kui teed ikka head õlut, siis leiad sellele ka ostja. Siin massiga ei löö, toode ise peab väga hea olema.
    Veidi ka kohalikust turust. Päris kõike, mis saku ja nööp teevad, siin ära ei jooda. Osa toodetakse ka emafirmale.

    Pärisõlle tootjate missioon on ikkagi see, et ei joodaks mitte rohkem vaid kvaliteetsemalt. Ühe hea õlle tegemine on igast otsast craft, võta või jäta.
  • Ma olen aastaid mõelnud mis võiks olla craft beeri eestikeelne vaste aga millegi nii hea peale nagu puhkjapojad pärisõlu ei ole ma veel tulnud. Esiteks ma loodan, et see läheb kasutusse ja teiseks kui see on sinu väljamõeldud, siis loodan, et saad selle eest kogu tunnustuse ja kasti Tankerit kaa :)
  • puhkjapojad1
    ...Oleks minu tegemine ja olemine, ma paneks eesti keeles asjale nimeks pärisõlu. Sest seda see just on...

    Jaanis Tankerist hakkas seda kuuldes naerma. Kast Sauna Sessionit on Sinu (testitud, on tõesti omapärane ja hea!). Võta Jaanisega ühendust telefonil 504 6789!
  • Sauna Sess on hea õlu, olen seda isegi testinud.
    Pärisõlu on mu enda leiutis jah. Iseloomustab kõige paremini saadust kui sellist ja turundamise mõttes eristumaks sellest kuuseveest on kah väga hea. Kuna ma oma õlle teen ise ja sedasi juba mitu aastat, siis on teema üle palju mõtteid mõlgutatud. Oleks raha, paneks pruulikoja püsti nii et silm kah ei pilguks juttude peale, et ikka juba olemas ja ei tea kas ostetakse ja ikka on riskid ja blablabla. Tee hea õlu valmis ja maailmas on piisavalt pärisõlle tarbijaid. See segment just tahabki kogu aeg midagi uut proovida.
  • kuna ise õlut ei joo ja seepärast siin teemas asjakohaselt pole midagi kaasa rääkida, siis hariks end ja täpsustaks seda elus ehk pärisõlle juttu.
    Kas ma mäletan valesti või oli NL ajal Saaremaa Tuulik ja Ziguli jne ka pastöriseerimata, st ka nagu päris õlled?
  • Ma arvan, et Puhki süsteem jookseb natuke kinni kui keegi viitab pastöriseeritud pärisõllele, suht kindel, et selline asi on ka olemas või tulemas. Kasvõi mingi õllepruuli-hipsterite inside joke'ina vm.
  • pahurik
    kuna ise õlut ei joo ja seepärast siin teemas asjakohaselt pole midagi kaasa rääkida, siis hariks end ja täpsustaks seda elus ehk pärisõlle juttu.
    Kas ma mäletan valesti või oli NL ajal Saaremaa Tuulik ja Ziguli jne ka pastöriseerimata, st ka nagu päris õlled?


    Nii oligi. Kõlblikkuseaeg oli ka mõni päev ainult. Pastöriseerimine tuli lõpupoole.

Teemade nimekirja