Pangandussekor Euroopas
Log in or create an account to leave a comment
-
Leian, et selline teema võiks kindlasti foorumist läbi käia. Kas Euroopa pangandussektor jõuab veel kunagi 2007. aasta jahimaadele ? Sel aastal ei ole just sektor väga tublisti toimetanud.
-
Kaks asja, mis mulle selle sektoriga seoses kohe pähe kargavad... Esiteks tasub endale tõmmata joon Põhja ja Lõuna vahele ning Lõunas asuvaid panku mitte näppida. Teiseks hakkab pankadel paremini minema siis, kui intressid kõrgemale liiguvad. Seni pole Euroopas selles sektoris liiga palju teha ning lihtsam on osta XLFi.
-
Hetkel "turu ootus", et intressid võiks tõusma hakata Q3 2019.
-
...pole seda ootust õieti. 07.2019 intressitõusu tõenäosus on 26.4%.
Samal ajal näitavad Fed Funds futuurid intresside tõstmist 99% tõenäosusega igal FOMC istungil kuni jaanuarini 2020. -
Karum6mm
Samal ajal näitavad Fed Funds futuurid intresside tõstmist 99% tõenäosusega igal FOMC istungil kuni jaanuarini 2020.
See nüüd küll tõsi ei saa olla. Vaatad Bloombergist? Oled kindel, et vaatad tabelit õieti? See on maatriks seal ja tuleb pärast esimese >50% taseme saavutamist vaadata üks tulp paremale: kui järgmiseks kuuks näitab 100% tõenäosust, siis on selge, et ka sellest kuust edasi on kõik järgmised kuud 100% tõenäosus samale intressimäärale. Aga see ei tähenda veel, et siis ka tõstetakse. Siis jääks intress samaks. Tõstetakse siis kui kõrvaltulbas asuva intressimäära tõenäosus on tõusnud üle 100%.
Siin on CME FedWatch Tool ja sellest tabelist on kergem aru saada, et futuurid ei näita intressitõusu igal istungil kuni aastani 2020: -
Vaatan Bloombergist. Annab hike probability - aga nad suslikud muutsid seda vaadet hiljuti, nii et pean kaevuma. Tundus imelik küll.
-
Panen paar graafikut, mis räägivad iseenda eest vbl rohkem.
Pangad on valem EU intressidest lihtsustatult, ning intressikeskkond on ECB poolt tingituna olnud pankade jaoks pehmelt öeldes "depressiivne". Samas ECB on selgelt oma eksperimenti lõpetamas ja intressid normaliseerumas. Euroopa majandus on tegelikult liikumas hea hooga. Tootmisvõimsused on tekitamas laiemalt pudelikaelu ja see on pärssimas kasvu, ehk tekib vajadus investeeringute järele, ning selleks tuleb kapital pankadest enamasti lõpuks.
Juhul kui Euroopas tõusevad intressid ca 1%ni nagu hetkel oodatakse 3-4a jooksul, mis on omakorda pigem päris pessimistlik stsenaarium, siis on aktsiahinna liikumise risk pigem ülespoole. Pankade kapitaliseeritus on 3-4x kõrgem kui 10a tagasi, viimasest krediidikasvust on samuti üle dekaadi möödas, pangad on kurguni likviidsust täis kuna deposiitide kasv on aastaid ületanud laenukasvu, ning sarnaselt USA pankadele, tegelikult intresside tõusuga ei ole survet deposiidiintressi tõstmiseks.
USA stiilinäide. Euroopa puhul on parimatel jaepankadel tegelikult sarnane sensitiivsus, kus 100bp intresside liikumist peegeldub 30-40% intressitulude kasvus.
Nimede osas on selge, et osad pangad pole kohanenud oma uue regulatiivse keskkonnaga, ning ärimudel ei mahu regulatsiooni, kuna äriliinid vajavad liiga palju kapitali (DB näide), sisuliselt on vaja pank väga palju väiksemaks teha, et see jätkusuutlik oleks. Seega vaadata selektiivselt. Skandinaavia pangandus on pigem peegeldus väga kõrgest võimendusest, seal tasub selgelt ettevaatlikum olla, eriti Rootsis, kus kinnisvarariskid on üksjagu suuremad tänu ülekuumenenud turule. Lisaks on Skandinaavia mudel oluliselt kõrgema võimendusega kinnisvarasse covered bondide agressiivse kasutuse läbi.
Soome pankade häda on see, et sealsed suured nimed on olnud kroonilised alainvesteerijad tehnoloogiasse, ning nüüd on see neid selgelt kummitama tulnud, kuigi üritavad halva mängu juures head nägu teha.
Pigem parim value on isegi Ida-Euroopas Austrias listitud pankade näol, vbl vaadata Venemaata asju. Ida-Euroopas on mahtude kasvu oluline potentsiaal. Lisaks Hispaania ja muid hea track recordiga arenguriikide panku.
Lisaks tasub vaadata Balti pangandust, siin on turg selgelt veelgi konsolideerunud ning see sellel on pikaajaliselt mõju olemas ma usun.
Pangad tervikuna on hea nn kaitse hilistsükli vastu, kuna tsükkel üldiselt lõppeb alati üleinvesteerimisega ettevõtete poolt. Hetkel aga üleinvesteerimiseni on pikk-pikk tee veel minna. Seda aga oodates teenid enamus nimedes 5-7% dividendi.
EU pankadega käib poliitiline volatiilsus aga alati kaasas. Kuna investorite rahakott asub suuresti USAs, kes ei tee suuresti eri riikidelgi vahet, siis EU pangad on ühed volatiilsemad nimed pikaajaliseks investeerimiseks. Samas riski-tulu on üks atraktiivsemaid hilistsükli sektoritest. Ajalooliselt on EU pankade liikumiseks vaja olnud ka USDi nõrkust, mis paistab, et vähemalt lühiajaliselt reedel teele lükati.
USA nimedes on tänaseks väga agressiivne nn tightening keskpanga poolt sisse pricitud, Euroopa poolel on ootused aga pigem madalad. FEDi Powell reedel andis mõista, et neutral rates USDi näol on vahemikus 2.5%-3%, kust pidurit tõmmatakse intressitõusule. USA pankade payout+buyback on täna ca 100% juures teenitud kasumist, see on kogutootlus suuresti, seal on küsimus pigem kuidas ja mil määral toimub paljulubatud deregulatsioon.
2007. numbrite juurde tagasi liikumine on lähiaastatel pea võimatu sektoril kui tervikul, omakapitali tootlikus on tänaseks oluliselt madalam, kuna regulatiivselt on pankade omakapitali maht mitmekordistunud.
Ehk vaadata pigem üksiknimesid. Väljavaade pankade osas suuresti taandub EU poliitilisele riskile ja intressimääradele. -
Siin ka üks demo vanast ajast kui intressid veel nullis olid: Jeffrey Gundlach – Probability Of A Federal Reserve Hike
Esimene tulp Prob of Move näitab muidugi üle 50% alates kolmandast istungist, aga see ei tähenda, et iga kord midagi liigutatakse.
Punase joonega on tähistatud võimalike intressimuutuste istungid. Tasub jälgida seda kus horisontaalteljel on tõenäosus kõige suurem, pidades silmas seda et kõige ülemisel real on tähistatud erinevad intressimäärade astmed.
PS: eelmises postituses muidugi on viga: tõstetakse siis kui tõenäosus on üle 50%. Ja ega seegi veel tõstmist garanteeri, sest tegemist on kõigest turu ootusega ja mitte FED-i kindla plaaniga. -
opexi toodud artiklis on välja toodud ka kaks nime, mida oma eelnevas postis silmas pidasin, Austria ja Hispaania näol. Kuna turud on alati valem sellest, et "what's priced in", siis pankade puhul on oluline jälgida, milliseid lühiajalisi intresse turg sisse on hinnanud.
EUR puhul on heaks abimeheks euribori futuurid, USD näol eurodollari futuurid.
Kui vaadata 2020 detsembri futuure, siis EUR puhul oli jaanuari lõpus turg @ 99.32 (ehk ootuseks mõned kuu tagasi oli 0.68% 3kuu euriboriks 2020 detsembrisse, praeguseks aga paari kuuga turg liiknud 99.80 peale ehk 0.2% 3kuu euriboriks 2020) ehk sisuliselt paari kuuga on langenud 2020 lõpu intressiootus allapoole 0.5% jagu, see on üks suurtest põhjustest, mis siia aastasse saagimist toonud on lisaks EU poliitilisele virrvarrile.
https://www.theice.com/products/38527986/Three-Month-Euribor-Futures/data?marketId=5127745&span=2
USD näol aga on turu poolelt juba ca 3% sisse hinnatud FEDi näol 2019 teise poolde. Ehk USDi näol peaks inflatsioon korralikult üle võlli keerama tänasest tasemest, et intressitõstmise ootus veelgi tõuseks, eriti Powelli reedese sõnavõtu taustal, kus tema hinnangul USA inflatsioon oluliselt pikaajaliselt üle 2% ei lähe ja sellest tulenevalt nn neutral rates võiks olla 2.5%-3.0%. Samas kõik, mida Trump teeb, on väga inflatsioonilise pikaajalise mõjuga tänasest perspektiivist vaadatuna, seega never say never.
https://www.cmegroup.com/trading/interest-rates/stir/eurodollar.html -
Aitäh, huvitav ülevaade. Need Austria pangad on vist pigem Ungarist ja Balkani kandist kasvu otsinud? Mida arvata näiteks Poola pankadest? Ka Nordea mõningate ostunimekirjades silma jäänud + samuti soliidne dividendimaksja, aga ilmselt klassifitseerub koos Swedi ja SEB-ga samasuguseks Rootsi kinnisvarapangaks?
Peale Sampo müüki Danskele Soome panku väga enam noteerituna saada vist polegi? On nišikad Aktia ning see Ahvenamaa pank ja ülejäänud klassifitseeruvad vist pigem varahalduriteks. -
Tundub, et Saksamaal pangandussektoris võib hakata tekkima töökohtade järgi pikem "rivi".
Huvitav oleks teada kuidas kaks giganti üritavad selle kõik teoks teha.
Market Cap - 10,5B CBK ning 19,7B DBK
https://www.cnbc.com/2018/06/07/deutsche-bank-reportedly-discussing-commerzbank-merger-with-top-investors.html -
Hm , kas on tõesti nii eriskummaline võlakirja lunastamata jätmine, kui selleks on õigus, aga kohustus mitte.
https://finance.yahoo.com/news/santander-gives-investors-run-around-072029674.html
Vaatan seda Santander väärtust tänase 4 eur taseme juures
Market Cap (intraday) 64.9B
Enterprise Value 167.7B
Trailing P/E 8.93
Forward P/E 7.14
Forward Annual Dividend Yield 6.39%
PEG Ratio (5 yr expected) 1.01
Price/Sales (ttm) 1.65
Price/Book (mrq) 0.67
ja näpud sügelevad, kuigi suurt pilti vaadates peaks ennast tagasi hoidma. -
Pole vbl täkkesse teema see aga pankade jt. traderid tahavad, et muudetaks börspäeva algust hilisemaks ja aega lühemaks: "The idea is for exchanges to open 09:00 to 16:00, instead of 08:00 to 16:30. AFME (Association for Financial Markets in Europe) is pushing for the change alongside fellow trader body the Investment Association."
City traders: We want shorter working hours
