LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Cash is king

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Legendaarse väljendi „Cash is king" sünnilugu pole täpselt teada. Arvatakse, et 1987. aasta börsikrahh võis olla üheks ajendiks. Väidetavalt on see lause omistatud Rootsi mõjukale ärijuhile hr. Gyllenhammar (end. Volvo tegevjuht), kes aastal 1988 tuli välja avaldusega „Cash is king“.

    Täna, 30 aastat hiljem, on taas aktuaalne küsimus, kas ikkagi „Cash is king“? Viimased arengud finantsturgudel viitavad pigem sellele, et täiendava likviidsuse loomine ei olegi ehk väga vale mõtlemine.

    Selge on see, et tänu intressimäärade tõusutrendile on laenu teenindamine muutumas kallimaks. Ettevõttete kasumlikkuse kasvu ei ole väga näha, pigem on kasuminäitajad langemas. Kui siia lisada ettevõtted, millel on suur finantsvõimendus (loe. laenukoormus), siis kasvav finantskulu on joonealust veelgi kahandamas.

    Täna selgeid signaale, miks varahinnad peaksid jätkama tõusu, ei ole. Kindlasti on lühiajaline ralli finantsturgudele ka tulemas, kuid kas see on kestlik, on iseküsimus. Hirmu on turul piisavalt, vaadates kasvõi nt nafta hinna viimase 6 nädala liikumist.
  • Varade hindades toimub loogiline korrektsioon intressimäärade tõusmise tõttu. Töötusemäär on väike ehk et ettevõtetel on tööd pakkuda ja uusi väärtusi luua, mida omakorda needsamad töötajad tarbivad ja siit ka varahindade kasv pikemas perspektiivis. Ja nagu legendaarne fondijuht Peter Lynch vastas küsimuse peale, et kas peaks müüma kuna turud on heitlikud, siis ta vastas: "No, I'm always bullish!"
  • Cash is king, va alates mingist inflatsiooninumbrist.Ehk kui sa ei kuulu sellesse leeri, kes pikemas plaanjs näeb üldise võlakoormuse ainsa lahendusena inflatsiooni. Vt ka Pajula & co
  • Cash saab olla king ainult lühikestel ja anomaalsetel perioodidel + inimeste jaoks, kes kardavad muuhulgas kraanivett ja oma varju. Kohe, kui horisont on aastates kahekohaline number, siis tasub sulli kui kunni jutt ära unustada.
  • Mida siin "Cash is king" all mõeldakse üldse ...? Anette esimene postitus viitab pigem, et kriisiaegadel "raha on kuningas", olgu see raha mis kujul tahes - sularahatähtedena, elektroonilise rahana (või isegi valitsuste likviidsete võlakirjadena).
    Nagu viimase ülemaailmse kriisi ajal nägime, kõik hoiatused hüperinflatsiooni (või isegi kõrgema inflatsiooni) saabumise kohta ei pidanud paika. Pigem vastupidi. Eks siin ongi mõeldud seda -- kriisi ajal raha säilitab väärtuse, varahinnad kukuvad.
  • Kriisiaegadel on sularahal väärtust esimesed 4 päeva... Järgmisel aastal täpsemalt ühes raamatus...
  • Andres Viisemann kirjutas mõni aeg tagasi:
    „Mina usun, et aeg, mil rahapoliitika tõusuvesi kergitas kõiki laevu, hakkab läbi saama ja seetõttu ei pruugi aktsiaturgude nn. keskmine tootlus olla järgnevatel aastatel kuigi atraktiivne. Punktis, kus tõus pöördub mõõnaks, ei ole eriti vahet, kas jälgida aktiivset või passiivset investeerimisstrateegiat, sest avalikul ja vähemalt teoorias tõhusal turul langeb „veetase“ kõigi jaoks ühte moodi ja ühe kiirusega.“

    Minu silmis ei ole ühtegi üleliia atraktiivset varaklassi, millesse sooviks täna julgelt panustada. Riski ja tulu suhe ei ole apetiitne. Pigem hoida tavapärasemat suuremat likviidsust ja säilitada kapital. Mis on täna „safe heaven“? Jään vastuse võlgu. Ei saa välistada, et teatud varaklassid läbivad korrektsiooni ja mingi hetk peaks turu toimuma kapituleerumine.

    Muuseas, rahas istumine pidi investori joaks olema uskumatult pingeline väljakutse.
  • karl marx
    Kriisiaegadel on sularahal väärtust esimesed 4 päeva... Järgmisel aastal täpsemalt ühes raamatus...


    Marc Elsbergi "Blackout" tõlgitakse ära ? See oleks hea uudis.
    Ehkki teemaks on seal pigem üleüldine viimnepäev kui tühipaljas majanduskriis.
  • Khm-khm - safe haven, ehk turvaline sadam. Nii head asja rahale nagu safe heaven ei ole olemas. ;-)
  • Karum6mm, Sa oled hoolas lugeja. Su tähelepanek loomulikult õige. Vastus tabav.
  • Tuleks ka silmas pidada, et "raha" ei ole lihtsalt "raha", vaid on konkreetne valuuta. Seega rahas istudes võtad ikkagi alati mingi valuutariski. Nt üle kriisi euros istudes, oodates USA aktsiaturgude langust, võtad riski, et ka euro võib dollari suhtes langeda. Mis ei ole sugugi vähetõenäoline, arvestades kuidas nt meiega samas rahasüsteemis olevate toredate lõunaosariikide võla hind turbulentsemas keskkonnas käituma hakkab.
  • Reaaleluline näide ka:
    Oletame, et investor oli nii nutikas, et oskas 3 kuud enne Lehmani minna rahasse (EUR). 06/2008 oli EUR/USD 1.6.
    Oletame, et investor oli nii nutikas, et oskas täpselt turu põhjas hakata USA aktsiaid ostma. 03/2009 oli EUR/USD 1.3.
  • mrk
    Reaaleluline näide ka:
    Oletame, et investor oli nii nutikas, et oskas 3 kuud enne Lehmani minna rahasse (EUR). 06/2008 oli EUR/USD 1.6.
    Oletame, et investor oli nii nutikas, et oskas täpselt turu põhjas hakata USA aktsiaid ostma. 03/2009 oli EUR/USD 1.3.


    Tõenäoliselt ei ole seal nutikusega midagi pistmist.
  • mrk, see kui sa istud selles valuutas, milles sa piima ja leiba ostad (ja seega ka tootlust mõõdad), siis pole see otseselt valuutarisk kui selline. Valuutarisk kui selline on sul siis, kui sul on valuutat, milles sa piima ja leiba ei osta ning, mis, sindrinahk, võib su piima ja leivaostu valuuta suhtes liikuda.
  • Karum6mm
    mrk, see kui sa istud selles valuutas, milles sa piima ja leiba ostad (ja seega ka tootlust mõõdad), siis pole see otseselt valuutarisk kui selline. Valuutarisk kui selline on sul siis, kui sul on valuutat, milles sa piima ja leiba ei osta ning, mis, sindrinahk, võib su piima ja leivaostu valuuta suhtes liikuda.


    Sõltuvalt majanduse/rahatsooni suurusest võib valitsuse- ja valuutariskide tasakaalustamine olla üsna vahva ülesanne. :P
  • ...dollaril intressid madalad. Võtad laenu. Wohoo! Intressid hakkavad tõusma. Äkki . nagu alati! Koduvaluuta (milles sul kui riigil on enamus tuludest) kukub dollari vastu - pluss ka võla refinantseerimine läheb intressi mõttes kallimaks.

    Ja nii me saamegi arenevate riikide kriisi.


  • Koduvaluuta riskivabasus kehtib sel määral kui palju sa jaksad piima ja leiba mõistliku aja jooksul ära süüa (ehk asju tarbida). Vähegi suurema portfelli puhul viib see ruttu Erik Orgu käe või mõne muu mehe noa alla..

Teemade nimekirja