LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Börsipäev: 1. märts

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Suure osa päevast marginaalsete muutustega kaubelnud USA aktsiaturu indeksid panid punkti sessiooni põhjade lähedal, mis tähendas S&P 500 indeksi jaoks -0,3% kaotust. Euroopas jäi Stoxx 600 indeksi saldoks 0,1% võit.

    Esialgsel hinnangul kasvas Ühendriikide majanduse eelmise aasta neljanda kvartalis annualiseeritult 2,6%, mis oli parem oodatud 2,2%st. Tarbimine aeglustus oodatust veidi rohkem 2,8% peale pärast ligi neljaprotsendist kasvu eelneval kahel kvartalil, ent positiivse üllatuse pakkusid ettevõtete investeeringud, mille kasv kiirenes 2,5% pealt 6,2%le. Kui võrrelda SKPd eelmise aasta sama sperioodi baasil, tähendas 3,1% tõus parimat tulemust alates 2015. aastast.



    USA esmased töötu abiraha taotlused kerkisid läinud nädalal kaheksa tuhande võrra 217 tuhandele, ületades konsensuse 220 tuhande suurust prognoosi, kuid ajalooliselt jääb tase endiselt väga madalaks ning viitab tugevale tööturule.

    Kansas City FEDi töötleva tööstuse aktiivsusindeks alanes veebruaris nelja punkti võrra ühele punktile, viidates sektoris vaid marginaalsele kasvule (oodati 6 punkti). Seevastu Chicago vastav aktiivsusindeks hüppas kaheksa punkti võrra 64,7 punktile, saavutades parima tulemuse alates 2017.a detsembrist. Eriti silmapaistev oli uute tellimuste indeksi 15,2punktine tõus, mis oli viimaste aastakümnete üks suurimaid.

    Aasia aktsiaturud liikusid öösel kõrgemale, kui positiivsemat meeleolu aitas tekitada MSCI otsus neljakordistada järgmiseks augustiks Hiina aktsiate osakaalu oma arenevate turgude indeksis. Lisaks selgus, et erinevalt eile avaldatud Hiina ametlikust küsitlusest viitas Caixini oma töötleva tööstuse aktiivsuse paranemisele veebruaris, kui üldindeks kerkis 48,3 punkti pealt 49,9 punktile ning ületas konsensuse 48,5punktist ootust. Uute tellimuste indeks kerkis tagasi üle 50 punkti esimest korda kolme kuu jooksul, samas eksporditellimused kahanesid uuesti pärast lühiajalist kasvu jaanuaris.



    Tänane börsipäev toob nii Euroopas kui Ühendriikides töötleva tööstuse küsitluste veebruarikuu tulemused, mille esialgsed näitajad on osadel juhtudel juba teada. Lisaks võiks huvi pakkuda eurotsooni veebruari inflatsioon.

    09.00 Saksamaa jaemüük (jaanuar)
    10.15 Hispaania töötleva tööstuse PMI (veebruar)
    10.45 Itaalia töötleva tööstuse PMI (veebruar)
    10.50 Prantsusmaa töötleva tööstuse PMI (veebruari lõplik)
    10.55 Saksamaa töötleva tööstuse PMI (veebruari lõplik)
    10.55 Saksamaa tööturu statistika (veebruar)
    11.00 Eurotsooni töötleva tööstuse PMI (veebruari lõplik)
    11.30 Suurbritannia töötleva tööstuse PMI (veebruar)
    12.00 Itaalia neljanda kvartali SKP
    12.00 Eurotsooni inflatsioon (veebruar) ja töötuse määr (jaanuar)
    15.30 USA isiklikud kulutused ja sissetulekud (detsember)
    15.30 USA inflatsioon (detsember)
    17.00 USA töötleva tööstuse ISM (veebruar)
    17.00 USA Markiti tarbijate kindlustunde küsitlus (veebruari lõplik)
  • Balti põhinimekirjas tehti neljapäeval 841 tehingut ning käive oli 1,500 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 729 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 725 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 369 ning 432.

    Enimkaubeldud aktsiad olid:


    Suuremad tõusjad ja langejad olid:

    SAB1L tõusu toetasid neljapäeval avaldatud tulemused, mis näitasid puhaskasumi aastast kasvu +64%. TAL1T langust vedasid tulemused, millest selgus müügitulu ja kasumlikkuse langus nii mullu neljandas kvartalis kui ka terve aasta peale kokku.

    Uudised:

    Silvano Fashion Groupi SFG1T neljapäeval avaldatud tulemustest selgus, et ettevõtte käive oli mullu neljandas kvartalis 12,4 miljonit eurot (aastane muutus: +0,8%), ärikasum 1,8 miljonit eurot (-17,2%) ning puhaskasum 0,9 miljonit eurot (-41,6%). 2018. aastal 12 kuu lõikes oli Silvano käive 62,2 miljonit eurot (-0,2%), mida vedas peamiselt alla müügi vähenemine Valgevenes. EBITDA oli samas 19,3 miljonit eurot (+22,7%) ning puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) 10,8 miljonit eurot (-1,1%). Kasum aktsia kohta tuli 0,30 eurot. Kasumlikkust sõi põhiliselt ära valuutakursi muutustest tulenenud kahjum, mis oli 2018. aastal -2,8 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal teeniti sellest 1,2 miljonit eurot kasumit. Raha oli ettevõttel 2018. aasta lõpus 13,6 miljonit eurot (-35,9%).

    Olainfarm OLF1R teenis 2018. aasta neljandas kvartalis 34,8 miljonit eurot müügitulu (+9,7%), brutokasum oli 21,1 miljonit eurot (+9,4%) ning puhaskasum 2,9 miljonit eurot (-31,9%), mida vähendas edasilükatud tulumaksukulu puudumine, võrreldes mulluse aastaga. 2018. aasta peale kokku oli Olainfarmi müügitulu 124,3 miljonit eurot (+1,8%), brutokasum 74,8 miljonit eurot (0,0%) ning puhaskasum 10,3 miljonit eurot (-4,5%), mis kahanes eelmainitud põhjusel. 2018. aasta müügitulu oli firma jaoks rekordiline, kuigi jäi alla seatud eesmärgile 130 miljonit eurot. Juhatus teeb aktisonäridele ettepaneku maksta dividendidena välja 1,4 miljonit eurot, mis teeb aktsia kohta 0,10 eurot. Neljapäevase sulgemishinna 7,25 eurot pealt teeb see dividenditootluseks 1,4%.

    Baltika BLT1T teatas neljapäeval enda värsked tulemused. Mullu neljandas kvartalis oli ettevõtte käive 12,3 miljonit eurot (aastane muutus: -5,0%), kvartali puhaskahjumiks kujunes 1,5 miljonit eurot, mis sisaldas Ida-Euroopa frantsiisipartnerite nõuete allahindlust summas 1,6 miljonit eurot – seega oleks ilma allahindluseta Baltika kvartali lõpus 0,1 miljoni euroga kasumisse jäänud. 12 kuu lõikes oli ettevõtte müügitulu mullu 44,7 miljonit eurot (-6,0%), puhaskahjumiks jäi 3,1 miljonit eurot (mullu puhaskasum 0,06 miljonit eurot). Ettevõtte teatel oli negatiivse tulemuse peamiseks põhjuseks äriklientide ja jaemüügi müügitulu langus vastavalt ligi 2 miljoni ja 1 miljoni euro võrra ning suurenenud turustuskulud seoses Soome jaeturule sisenemisega. Seoses turuolukorra ja frantsiisipartnerite negatiivsete tulemustega on juhatus välja töötanud uue 2019. ja 2020. aasta tegevus- ja finantseerimisplaani, millest teavitatakse lähinädalail ka avalikkust.

    Baltic Horizon Fund NHCBHFFT teatas neljapäeval, et viis 27. veebruaril lõpuni ostu-müügi tehingu UAB-ga YIT Kausta vastvalminud Duetto II büroohoone omandamiseks. Lepingujärgne ostuhind on ligikaudu 18,3 miljonit eurot, mis teeb omandamise ligikaudseks tootluseks 7,1%. Suurimad üürnikud on Vilniuse küttevõrgu ettevõte Sweco ja Rimi Leedu. Fondile kuulub ka kõrvalasuv büroohoone Duetto I.

    Grindeks GRD1R teatas neljapäeval, et ettevõtte käive ulatus mullu 145,5 miljoni euroni (+10,0%). 2018. aasta lõpetas ettevõte 10,0 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga (mullu puhaskasum 9,96 miljonit eurot). Brutokasum kasvas aga aastaga +5,6%. Ettevõte selgitas kahjumit raamatupidamisreeglite muutusega, teadus- ja arendusprojektide tühistamisega ning Vene rubla valuutakursi kõikumisega. 2019. aastaks prognoosib Grindeks käibekasvu vähemalt 12%. Riskidena näeb ettevõte valuutakursside kõikumist ning poliitilist olukorda SRÜ maades. Raha oli ettevõttel aasta lõpus 4,2 miljonit eurot (-12,1%).

    Tallink Grupp TAL1T teatas neljapäeva hommikul enda viimased tulemused. Ettevõtte käive oli eelmise aasta neljandas kvartalis 226,6 miljonit eurot (aastane muutus: -2,7%), EBITDA oli 24,0 miljonit eurot (-16,8%) ning kvartal lõppes puhaskahjumiga 1,8 miljonit eurot (mullu puhaskasum 1,1 miljonit eurot). Reisijate arv vähenes kvartalis -3,0%, ulatudes 2,25 miljoni reisijani. 2018. aasta peale kokku oli Tallinki käive 949,7 miljonit eurot (-1,8%) ning puhaskasum 40,7 miljonit eurot (-12,4%). Reisijate arv ulatus aasta jooksul 9,76 miljonini (0,0%), kaubaühikute vedu kasvas aastaga +5,7%. Mõjutavate faktoritena tõi ettevõte muuhulgas välja kaubaveoühikute arvu suurenemise ning kütusehindade kasvu.

    Apranga APG1L avaldas neljapäeva hommikul enda värsked tulemused, mis näitasid, et ettevõtte käive oli mullu neljandas kvartalis 53,8 miljonit eurot (aastane muutus: +2,9%), EBITDA ulatus 5,6 miljoni euroni (+1,2%) ning puhaskasum oli 3,4 miljonit eurot (+0,6%). 2018. aasta peale kokku oli Apranga käive 186,8 miljonit eurot (+2,5%), EBITDA 15,8 miljonit eurot (-31,5%) ning puhaskasum 7,7 miljonit eurot (-44,9%). Ettevõtte teatel mõjutasid mullu tulemusi esimese kvartali külmad ning kolmanda kvartali soojad ilmaolud, mis pärssisid uute hooaegade rõivamüüki.

    Siauliu Bankase SAB1L neljapäeva hommikul avaldatud tulemused näitasid, et ettevõtte netointressitulu kasvas 2018. aastal aastavõrdluses 10% 62,8 miljoni euroni ning netoteenustasutulu suurenes 30% 14,2 miljoni euroni. Grupi puhaskasum kasvas koguni 64%, ulatudes 52,6 miljoni euroni, millest 14,1 miljonit eurot teeniti mullu neljandas kvartalis (+21,5%). Laenuportfell kasvas aasta jooksul +16,5%, ulatudes 1,4 miljardi euroni, samas kui hoiuste portfell suurenes +12% 1,8 miljardi euroni. Omakapitali tootlus (ROE) oli mullu 22%.

    Täna:
    01.03. Apranga APG1L veebruarikuu müügitulemused

    Sel nädalal:
    01.03.-07.03. Klaipedos Nafta KNF1L veebruarikuu müügitulemused
  • Saksamaa jaemüük, mis mäletatavasti ehmatas detsembris suure langusega (toona pakuti, et põhjuseks võis olla kinkekaartide eelistamine jõulude ajal), siis jaanuar tõi kena 3,3% põrke, ületades konsensuse 2,0% ootust. Mullusega võrreldes kasvas jaemüük 2,6% vs oodatud 1,2%.
  • Hispaania töötlev tööstus, mis siiani suutis üsna vapralt vastu pidada mujal eurotsoonis valitsevatele negatiivsetele arengutele, koges viimaks ka oma nõrkust, kui vastav PMI alanes veebruaris 52,4 punktilt 49,9 punktile (oodati 51,7), märkides madalaimat taset alates 2013. aastast. Uute tellimuste indeks kukkus 52,1 pealt 48,2 punktile.

    Markit: "The slowdown in the sector is closely aligned with an increasingly challenging global manufacturing climate, especially in fellow European countries. Worries over Brexit and ongoing challenges in the automotive industry are weighing on demand, especially for capital goods producers who suffered particularly noticeable drops in output and new work during the month."

  • Itaalia töötleva tööstuse PMI madalaim alates 2013.a maist, Saksamaa oma madalaim alates 2012. detsembrist ja Prantsusmaa ujub vastuvoolu aktiivsuse väikese kiirenemisega

    Italy Manufacturing PMI (Feb): 47.7 (est 47.2, prev 47.8)
    Germany February final manufacturing PMI 47.6 vs 47.6 prelim
    French Markit Manufacturing PMI Feb F: 51.5 (exp 51.4; prev 51,4)
    Eurozone February final manufacturing PMI 49.3 vs 49.2 prelim (January 50.5)

  • eurotsooni alusinflatsioon arvatust pehmem

    Eurozone CPI Core Y/Y (Feb): 1.0% (est 1.1%, prev 1.1%)
    Eurozone CPI Estimate Y/Y (Feb): 1.5% (est 1.5%, prev 1.4%)
  • USA makro oodatust veidi pehmem,ent turg näib seda suuresti ignoreerivat

    US ISM Manufacturing PMI Feb: 54.2 (est 55.8; prev 56.6)
    US ISM Employment Feb: 52.3 (prev 55.5)
    US ISM New Orders Feb: 55.5 (prev 58.2)
    US Univ. Of Michigan Sentiment Feb F: 93.8 (est 95.9; prev 95.5)
    US Personal Income Jan: -0.1% (exp 0.3%; R prev 1.0%)
    US Personal Spending Dec: -0.5% (exp -0.3%; R prev 0.6%)
    US PCE Core (Y/Y) Dec: 1.9% (exp 1.9%; prev 1.9%)

Teemade nimekirja