Nurmiko AK OÜ börsile
Log in or create an account to leave a comment
-
Nurmiko on üks Eesti vanimaid ja suurimaid aiandusettevõtteid, tegutsedes Eesti turul juba alates aastast 1989. Nurmiko peamiseks tegevusalaks on lillekasvatus ning lillede, floristikatarvete ja aianduskaupade import ja hulgimüük.
Nurmiko on järjest enam pühendunud kvaliteetse kodumaise toodangu kasvatamisele ning pea 30% müüdavast kaubast moodustab omatoodang, mis valmib Nurmiko kasvuhoonetes Saku lähedal Juuliku külas. Omatoodangut eksporditakse väljaspoole Eestit nagu Soome ja Läti.
Nurmiko aiandist üks osa kuulub aianduskeskusele, kus peale omatoodangu müüakse laias valikus erinevaid toa- ja õuetaimi ning aiandustarbeid nagu savi- ja keraamilised potiümbrised, mullad, väetised, tööriistad jne.
Nurmiko kasvatatud ja imporditud kaupa võib leida ka pea kõikidest hästi varustatud lillepoodidest ning marketitest üle Eesti.
Ajalugu
Nurmiko sai alguse aastal 1989, mil Jaak Ungerson asutas tootmiskooperatiivi Nurmiko. Peamine tegevusala oli kuivlillede kasvatmine ja eksport Soome ning Rootsi. Mõned aastad hiljem alustati lõikelillede impordiga Hollandist. Ajapikku lisandusid lõikelilledele potililled ning floristika- ja aianduskaubad. Esialgu oli põhiline lillepoodide teenindamine, kuid turu arenedes alustati koostööd ka erinevate marketitega.
Vahepealsetel aastatel omas Nurmiko ka lillepoodide ketti üle Eesti ning savipotitehast Tsoorus, kuid need kõrvalharud on tänaseks müüdud või likvideeritud.
1996 aastal alustas Nurmiko lillekasvatusega, mis on tänases Eestis üks suurimaid ning tuntumaid. Enamus toodangust realiseeritakse koduturul, kuid juba aastaid toimub eksport Soome ja vähesel määral ka Läti turule.
Allikas: Nurmiko
Täna toimus ühe põlengust taastatud kasvuhoone avamine, mida külastas ka president. Vahendab Ärileht: FOTOD ja INTERVJUU | Nurmiko aiandis saavad aednikeks robotid. Kauguses terendab börsile minekEttevõtte juht ja omanik Jaak Ungerson tänas aidanud inimesi ja tegi presidendiga aiandis ringkäigu.
Ungerson andis Ärilehele intervjuu.
Kui suureks saab Nurmiko aiand kasvada?
Kui me kunagi alustasime, oli plaan, et meil on pool hektarit infrastruktuuri ja neli hektarit kasvuhooneid. Detailplaneering ja ehitusõigus on 4,5 hektarile. Valmis oli poolteist hektarit. Plaanis oli juurde ehitada 2,5 hektarit. Ootasime õiget aega. Eesti turg ja tarbimine kasvas järgi. Olime valmis 0,4 hektarit juurde ehitama. Siis tuli põleng. Uus osa hakkab praegusest erinema selle poolest, et tööjõudu on vähe tarvis, seal hakkavad toimetama robotid. Inimesi hakkab asendama automaatika, näiteks kastmisel, lauad liiguvad. Ära põlenud kasvuhoone oli kah päris hea, agronoomi unistus. Nüüd tuleb veel gramm ägedam.
Aga Nurmikol on ka suur plaan. Mis see on?
Nurmikost võib kunagi saada rahvaaktsia. Iga eestlane teab midagi aiandusest. Ühel hetkel Nurmiko on börsil.
…
Kui suur on rahavajadus, et kogu aiand valmis teha?
Üks kaasaaegse aiandi hektar maksab umbes neli miljonit eurot. Kui juurde saame ehitada 3,5 hektarit, siis 14 miljonit eurot tuleks investeerida. Meil on juba tehastest pakkumised ühe hektari rajamiseks ja kui me need ära kinnitame, siis umbes 18 kuud kestab tehases kasvuhoone tootmine. Suurme plaan on ikka aastate peale. Kui esimene lisahektar on valmis, siis vaatame, kas tellime kohe teise ja kolmanda hektari või pool hektarit juurde. Sellega võib mängida nagu Legoga.
Kui palju on võimalik lillekasvatuses hektari kasvuhoonega teenida?
Käive ei ole väga suur. Üks hektar annab aastas umbes poolteist miljonit eurot käivet. Neli hektarit oleks siis kuus miljonit eurot käivet.
...
Millal ettevõte börsile läheb?
See on veel natuke ulme ja võtab aega. Kõigepealt peab saama mahud taha.
TTV: Nurmiko aianduskeskus avas taas oma uksed
TV3: Seitsmesed - Rõõmusõnum! Nurmiko avas esimese taastatud osa põlenud aiandist
ÄP vahendab värskemaid majandustulemusi: "Viimase esitatud majandusaasta aruande järgi oli Nurmikol 2017. aasta lõpu seisuga kasvuhoonepinda 15 000 ruutmeetrit. Põleng levis 8400 ruutmeetrile. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 1,79 miljonit eurot, kasumit teenis ettevõte 414 119 eurot." -
Tore lugeda kui kellelgi hästi läheb. Aga kuidas saab EL-s konkureerida soojemate maadega, kus kütma ei pea? Kuskilt nagu mäletan et eesti lilleturust valdav enamus imporditakse Lääne-Euroopast. Ei?
-
kindsigo
Tore lugeda kui kellelgi hästi läheb. Aga kuidas saab EL-s konkureerida soojemate maadega, kus kütma ei pea? Kuskilt nagu mäletan et eesti lilleturust valdav enamus imporditakse Lääne-Euroopast. Ei?
Eelnevalt lingitud intervjuus ka selgitus Hollandiga konkureerimise võimalikkuse osas:Kas Eestil on üldse mingisugused eelised Hollandi lillekasvatuse ees?
Eestil on väga suured eelised Hollandi lillekasvatuse ja köögiviljatootmise ees. Eesti inimesed elavad Eestis. Köögiviljad ja lilled peavad olema tarbija lähedal. Siin rohkem saladust ei ole.
Kas hinna osas on Eesti Hollandiga konkurentsis?
Kui on kaasaaegne investeering ja robotid, siis on. Me peame tegema sama asja mis on Hollandis. Praegu on kõik Eesti tooted natuke kallimad. Ka meie lilled on natuke kallimad, aga ka lopsakamad ja ikkagi kohalikud. Kliendilähedus on A & O aianduses.
Miks Holland on lillemajanduses nii edukas?
Holland on sama suur kui Eesti. Holland on läbi ajaloo olnud asumaade riik. Nemad kasvatavad igal pool. Ega aafriklased ju ei kasvata lilli, hollandlased kasvatavad. Holland kontrollib kõike.
Lisaks paar üldhuvi kategooriasse paigutuvat videot:
How The Netherlands Became The World's Second Largest Agricultural Exporter
Why The NETHERLANDS is the World's AGRICULTURE leader? - VisualPolitik EN
The Dutch future of farming
Põllumajandus tänapäeval = agritech ja kui mõni tehnoloogiafirma oleks (kohalikul) börsil mis tegeleb põllumajandusega, siis oleks see päris huvitav investeerimisvõimalus. -
Isiklikult olen ammu loobunud Poola ja Hollandi tomati ostmisest, aga endiselt ei suuda mõista, miks eesti kohalik toode jupp maad kallim on, kuigi need ju on tarbija lähedal. Ka Poola õunad on lettidel parima hinnaga, neid ostan küll, sest maitse on hea. Kas robotiseerimine ongi see ainus tegur, mis eesti toodangu konkurentsivõimeliseks muutmisest siiani puudu oli? Ma pole agronoom, kuid niipalju olen kuulnud, et taim vajab kasvamiseks teatud spektriga valgust, toitaineid ja soojust. Neist esimene antakse kasvuhoones spets lampidega, mis maksavad tõenäoliselt nii Hollandi kui Eesti tootja jaoks ühepalju. Vahe on ainult elektri hinnas, millega neid lampe käivitada. Toitained on ilmselt samuti sama hinnaga kättesaadavad, muld ka. Soojus on võib-olla see kõige suurem wildcard. Sooja saab teha elektriga või lokaalse katlamajaga või kasvõi tsentraalküttega. Võib-olla siin on Eestil eelis, meil kasvab palju võsa mida ahju ajada, samas talved on meil külmemad.
Sisuliselt taandub kõik elektri ja soojuse hinnale, kui robotiseerimise aste võrdsustada Hollandi ja Eesti tootja vahel. Ja nagu härra ise ütles, mastaabiefekt annab ka efektiivsust juurde. Mastaap peab Hollandi tootjatega sarnaseks kasvama. St koduturult tuleb väljuda ka naaberrriikidesse. Aga nagu härra ütles, soome kolleegid varustavad neid raskel ajal lilledega, järelikult Soomes on tuumaelektri baasil tootmine juba käimas ja Nurmiko peab nendega konkureerima hakkama meie elektrihinna juures.
Igatahes soovin edu ja jaksu. Kindlasti saab raske olema, aga kes ei riski see šampust ei joo. -
Lisaks energiahindadele on veel üks oluline sisend põllumajandustootjate (sealhulgas aiandite) konkurentsivõimes - riiklik toetuspoliitika. Eesti toetab oma aiandusettevõtteid vähem kui Läti ja oluliselt vähem kui Soome. See seletab ka seda, miks Eesti toode on kallim kui mujalt pärit toode.
-
Poola õunad on väga hea näide sellest, kuidas suurt pilti hoomamata võib kogu sektorist väga vale mulje jääda. Tüüpiline hüüatus on: "Mismoodi saab Poola õun maksta Eestis poes 0.39 eur koos km-ga, kui õunte kokkuostuhind Poolas on 0.20 eur/kg + km?"
Väga lihtne - ega poolakas ei tooda õunu selleks, et neid eestlasele 0.39 euriga müüa. Tema jaoks on toodang eliitkategooria õun, mis läheb töötlemisest välja hinnaga 1 eur ja rohkem /kg (meil millegipärast ei müüda). See on toodang, selle jaoks tehakse investeeringuid ja see on hinnakujunduse aluseks. See, mida meil 0.39-ga müüakse on tootmisjääk, mille omahind on hinnakujunduses ümmargune null. Veel üks kategooria kehvem õun läheb juba mahlaks. Veel madalama hinnaga. Aga see on OK, niikaua kui väljamüügihind on üle nulli. -
Aiandussektoris EL toetused jooksvad toetused eriti pilli ei puhu, kuna need on hektaripõhised. Investeeringutoetused aga küll, seesama Poola õunasektor on ennast EL rahadega viinud uskumatult vingele tasemele. Saaremaa suurune maatükk Varssavi lähedal toodab miljardi eur eest õunu aastas. Põllumaa hektar maksab seal ~50 000 eur...
