Hüperinflatsioon - kas nurga taga?
Log in or create an account to leave a comment
-
Millal juhtub?
(Wikipedia) Hyperinflation is often associated with some stress to the government budget, such as wars or their aftermath, sociopolitical upheavals, a collapse in aggregate supply or one in export prices, or other crises that make it difficult for the government to collect tax revenue. A sharp decrease in real tax revenue coupled with a strong need to maintain government spending, together with an inability or unwillingness to borrow, can lead a country into hyperinflation
Mis sellega kaasneb?
(Wikipedia) Unlike low inflation, where the process of rising prices is protracted and not generally noticeable except by studying past market prices, hyperinflation sees a rapid and continuing increase in nominal prices, the nominal cost of goods, and in the supply of money.[2] Typically, however, the general price level rises even more rapidly than the money supply as people try ridding themselves of the devaluing currency as quickly as possible. As this happens, the real stock of money (i.e., the amount of circulating money divided by the price level) decreases considerably.
Lihtsamalt öeldes: sõdade, kriiside, katastroofide jne. üks võimalik variatsioon on selline, kus alguses muutub raha väärtuslikuks aga mingi hetk juhtub peale erinevaid tugimehhanisme olukord kus raha kaotab ülikiirelt väärtust. Isegi päevade või nädalatega. Müüd maja täna ja nädala pärast saad sama raha eest pool maja tagasi. Ehk siis ainuke võimalus on omada osalusi, varasid, infrastruktuure vmv et need omaks uutes standardites ka väärtust. Samas on olukordi Ladina-Ameerikast kus börs on tõusnud ala 50% aga valuuta kaotanud 80%. Selge on see, et Hiinas, Ameerikas, Euroopas hakkab sadama erinevaid tugiprogramme. Not if but when nagu öeldakse. -
Hüperinflatsiooni kohta soovitan lugeda Adam Fergussoni raamatut „When Money Dies“. Seal kirjeldatakse Austria, Ungari ja Saksamaa hüperinflatsioonide põhjuseid, kujunemist ja tagajärgi kahe maailmasõja vahel. Kõiki neid ühendas maksukogumise ebaõnnestumine (kas siis territooriumite kaotuse või kodanike eitava suhtumise tõttu), eelarvepuudujääkide piiramatu likvideerimine trükipressi abil ning rahva usalduse kadumine vääringu vastu. Huvi pärast olen võrrelnud autori järeldusi tänapäeva hüperinflatsioonidega Zimbabwest kuni Venezuelani ning põhimõtteliselt klapib nagu rusikas silmaauku.
Hüperinflatsiooni vastu on raske ennast kindlustada, sest see annab tõsise löögi tervele majandusele. Kuigi nominaalselt võib tunduda, et aktsiad, kuld, kinnisvara jms justkui tõuseksid, siis inflatsiooniga korrigeerituna kaotavad praktiliselt kõik varaklassid. Isegi esmatarbekaupade ja toidu tootjad ei saa heast ärist rõõmu tunda, sest põhimõtteliselt vahetavad nad oma töö ja vaeva väärtusetute lepalehtede vastu.
Väga hästi hakkavad hoopis elama igasugused sahkerdajad, korruptandid ja sulid. Kõige mugavam on ujuda külje alla mõnele riiklikule kehandile, mille kaudu on võimalik hankida doteeritud hinnaga defitsiitset kaupa, saada odavat krediiti, vahetada välisvaluutat ametliku kursiga jne ning need sentide eest saadud väärtused maha müüa tõelise turuhinnaga. Edukaks osutub ärimees, kes müüb kauba maha, võtab ostjalt kohe raha, kuid tarnijale jätab üldse maksmata või teeb seda alles siis, kui inflatsioon on võla praktiliselt nullinud. Selliste skeemide massiliseks muutumine hävitab ühiskonnas igasuguse usalduse, mis põhjustab rahutusi, streike, kuritegevust, poliitilist ekstremismi, töötust. Need omakorda kisuvad majanduse veelgi sügavamale mülkasse. Nõnda käivitub allakäiguspiraal, kust välja rabelemine ei pruugi enam õnnestuda.
Lisaks vaimsele küljele on hüperinflatsioonil ka ränk mõju füüsilisele tervisele. Alatoitumise ja kütmata eluasemete tõttu hakkavad kergemini levima haigused, tõuseb suremus ning laste areng jääb toppama. Arstid väitsid, et Weimari vabariigis jäid koolilapsed paar klassi oma välismaa eakaaslastest maha, sest ei saanud piisavalt süüa.
Kas praegune kriis võib viia hüperinflatsioonini, sõltub sellest, kuidas helikopterilt raha loopima hakatakse. Kui see maandub finantssfääri lõugade vahele nagu eelmise kriisi järel, siis tõusevad golfikeppide, kokaiini, Manhattani penthouside ja eralennukite hinnad. Muu majanduseni tilgub liiga vähe, et hüperinflatsiooni põhjustada. Aga kui hakatakse Hongkongi stiilis kodanike pangaarvetele raha laadima, siis… elame-näeme. -
Hüperinflatsiooni tegime me läbi 1991-1992. http://www.estonica.org/et/H%C3%BCperinflatsioon_Eestis_1991-1992/
-
2korda2. Üldiselt meil hüperinflatsioon oli, ise mäletan, et ühes kuus hinnad tõusid 80% ja ettevõtte töötajate palkasid tuli ümber arvutada iga kuu vähemalt mitmekümne % võrra, sularaha ei jätkunud ja viidi sisse tsekiraamatud.
-
Kas see on hüperinflatsioon, kui kohvikus on söödav-joodav kraam terve nädala sama hinnaga ning järgmisel nädalal on kõik hinnad täpselt 1,5 -ga korrutatud, siis ülejärgmine nädal on see uus hind jälle 1,5 -ga korrutatud ning veel järgmine nädal on tehtud samamoodi? Ja niivisi korrutati seda hinda mitu kuud järjest.
Kuu alguses saadud raha ei maksnud järgmise kuu alguses, enne uut palgapäeva, enam suurt mitte midagi. -
Arvutada võite ise, aga õndsal sotsialismiajal maksis AI-93 20-40 kopkat/liiter, Ütleme nii aastal 1988 40kop. Enne rahavahetust 1992, maksis sama bensiin 30 rutsi/liiter, kui juhtumisi saada oli. Rahanumber polnudki probleem paljudele, aga bensiini lihtsalt polnud :D
-
antsukene
Arvutada võite ise, aga õndsal sotsialismiajal maksis AI-93 20 kopkat/liiter, Ütleme nii aastal 1988. Enne rahavahetust 1992, maksis sama bensiin 30 rutsi/liiter, kui juhtumisi saada oli. Rahanumber polnudki probleem paljudele, aga bensiini lihtsalt polnud
Oot-oot, antsukene, pinguta nüüd pisut oma mälu. 1988 oli hinnatõus ammu ära olnud ja 93 maksis juba 40 kopikat liiter. 20 kopikat liiter võis 93 maksta 1978 (kusagil sealkandis see hinnatõus ka toimus). -
rubla suurem inflatsioon algas minu mäletamist mööda siiski kusagil aasta 1990 paiku.Kui Eesti kroonile läks oli rublas juba hüperinflatsioon ja keskmise suurusega diile tehti ikka kilekottide ja kohvritega -
Leidsin üles oma vanad märkmed. 1992.a. jaanuaris oli tarbijahinna indeks eelmise aasta detsembri suhtes +87,0%,
veebruar jaanuari suhtes oli +74,0%, edasi vastavalt +30%, +10,6%, +5,2%, juuni maisse +11,4%. Siis tuli kroon ja indeks juulis +25%, augustis +18,4%, sept. +6,1%, oktoobris +8,3%, nov. +9,5% ja dets. +3,3%.
Näiteks 92.a. II kv. brutopalk oli 416.- rbl.. -
Mina mäletan, et ühel aastal oli Eestis inflatsioon ca 1000% (nagu praktiliselt kõigis sotsialismilt kapitalismile üleminevates riikides samal ajal). siin on veidi leebem väide: Eesti taasiseseisvumise järel oli Eestis kehtivaks valuutaks rubla ja NSV Liidu hüperinflatsioon mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda."
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_majandus#Tarbijahinnaindeks
Igal juhul oli see hüperinflatsioon. Raha ei jõutud trükkida, viidi sisse tšekiraamatud, ei teadnud millal palga kätte saad, kui kätte said tuli see ruttu ära realiseerida (sest kõik kallineb, raha väärtus langeb). Huvitav oli, rohkem ei tahaks. -
Oot, mis hüperinflatsioon rublaaja lõpus? Raiuge endale pähe, et Siim Kallas ja Mart laar nullisid pensionäride säästud! Ja siis itse itsitasid õelalt! Ja Mart Laarile sellest ei piisanud. Ta hävitas ka põllumajanduse. Kõik isiklikust neoliberaalsest kurjusest muide!
-
Hiina
CPI: +5,2% yoy
Toiduainehinnad: +21,9% yoy
Sealihahinnad: +135,2% yoy
https://www.scmp.com/economy/china-economy/article/3074378/coronavirus-chinas-inflation-remained-high-february
Sealiha ostetakse aina rohkem siitpoolt. -
Sealiha hinda mõjutas minu mäletamist mööda sigade katk.
-
Siin teemas loeks hea meelega arutelu ja soovitusi oma vara kaitseks hüperinflatsiooni puhul.
-
ain25
Siin teemas loeks hea meelega arutelu ja soovitusi oma vara kaitseks hüperinflatsiooni puhul.
1) varad, millel on rahvusvaheline turg, a la kuld
2) mitteriknevad esmatarbekaubad: wc-paber, tikud
3) asset-light ettevõtete aktsiad, kellel võks olla võimekust hindu tõsta samas tempos inflatsiooniga.
NB! Asset-heavy ettevõtete aktsiad pikaajalise hüperinflatsiooni tingimustes hästi ei tööta, amortisatsioonist tuleneva tootavate varade asendusvajaduse tõttu. -
Hüperinflatsioonist räägiti alates 2007a, üks eestkõnelejaid oli Alar Tamming. Mida ei tulnud, seda ei tulnud. Tuli hoopis kerge deflatsioon.
Hüperinflatsiooni üks eeldus on, et inimestele jagatakse iga kuu välja aina kõrgemat palka, pensione, toetusi ja see jagamine peaks suurenema eksponentsiaalselt. Vabaturumajanduslikus kapitalismis on seda väga raske saavutada, rubla inflatsioon toimis, kui riigikord oli sotsialism. -
Kuid kas sama ei tee välja kui raha jagatakse mittemidagitegemise eest ?
Oletame,et hotell ei tööta,töötajad istuvad kodus . Mingit lisaväärtust nad ei tekita,ainult tarbivad . Kui riik annab neile toetusi 80 % palga väärtuses mitmeid kuid, et nad nälga ei jääks,kas see ei ole sama mehhanism ? -
stagna
Kuid kas sama ei tee välja kui raha jagatakse mittemidagitegemise eest ?
Oletame,et hotell ei tööta,töötajad istuvad kodus . Mingit lisaväärtust nad ei tekita,ainult tarbivad . Kui riik annab neile toetusi 80 % palga väärtuses mitmeid kuid, et nad nälga ei jääks,kas see ei ole sama mehhanism ?
Hotellid on majandusest väga väike osa. Hüperinflatsioon eeldaks tunduvalt suuremat osakaalu inimesi saamas tohutus koguses lisaraha. Lisaks peaks see rahakogus igas kuus aina suurenema ja suurenema.
Lisaks veel, iga kriisisituatsioon paneb inimesi oma kulutusi piirama ja raha koguma. See toimus ideaalselt eelmise MASU ajal, inimeste käitumine on ka tänapäeval hoopis midagi muud, kui see veel oli 2006-2007. Ma kujutan ette, et jõude kodus istuv ja niisama raha saav hotellitöötaja üritab praegu võimalikult palju säästa, kuna tulevik on talle ebaselge.
Muidugi kui hotellitöötajad hakkavad üleüldse saama raha kodus istumise eest. Tõenäoliselt seda teed ei minda. Tõenäoliselt lastakse nad lahti ja nad hakkavad saama raha töötuskindlustuselt, mis on aga suht väike raha.
Ma arvan, et Euroopa raporteerib varsti jälle deflatsioonilisest majandusest, koos majanduslangusega. -
Egas hotellid pole ainus sektor. Transport, meelelahutus,toitlustus, -kõik saavad pihta .
Eestis käib jutt juba ühistranspordi peatamisest . Ma eeldan siis,et linnadevaheline, mitte linna sees .Seegi oleks päris karm nätakas majanduse pihta .
Kui Kallas ütleb,et majandusse tuleb süstida kahjude kompenseerimiseks 8 jardi paari aasta jooksul, oleks see oluline faktor. Tootlikkus ju ei tõuse,vastupidi, see raha lihtsalt süüakse ära -
ttrust
Hüperinflatsioonist räägiti alates 2007a, üks eestkõnelejaid oli Alar Tamming. Mida ei tulnud, seda ei tulnud. Tuli hoopis kerge deflatsioon.
Hüperinflatsiooni üks eeldus on, et inimestele jagatakse iga kuu välja aina kõrgemat palka, pensione, toetusi ja see jagamine peaks suurenema eksponentsiaalselt. Vabaturumajanduslikus kapitalismis on seda väga raske saavutada, rubla inflatsioon toimis, kui riigikord oli sotsialism.
On ka mainitud, et h.inf ei tule ise, vaid kutsutakse esile. Ühe variandina on välja toodud kodaniku palk. Kui see on kellelegi kasuliks siis see ka tuleb. Kui mitte siis tuleb see siis kui ei oodata:) Samas on siin mainitud ka usalduse kadumist süsteemi vastu, mis oleks katlüüsiks. Ka reaalne, kui süsteemid selle jamaga hakkama ei saa.
Kena päikest täna :) Seda pole veel ei inf. ega def. närinud:) -
Milk
ttrust
Hüperinflatsioonist räägiti alates 2007a, üks eestkõnelejaid oli Alar Tamming. Mida ei tulnud, seda ei tulnud. Tuli hoopis kerge deflatsioon.
Hüperinflatsiooni üks eeldus on, et inimestele jagatakse iga kuu välja aina kõrgemat palka, pensione, toetusi ja see jagamine peaks suurenema eksponentsiaalselt. Vabaturumajanduslikus kapitalismis on seda väga raske saavutada, rubla inflatsioon toimis, kui riigikord oli sotsialism.
On ka mainitud, et h.inf ei tule ise, vaid kutsutakse esile. Ühe variandina on välja toodud kodaniku palk. Kui see on kellelegi kasuliks siis see ka tuleb. Kui mitte siis tuleb see siis kui ei oodata:) Samas on siin mainitud ka usalduse kadumist süsteemi vastu, mis oleks katlüüsiks. Ka reaalne, kui süsteemid selle jamaga hakkama ei saa.
Kena päikest täna :) Seda pole veel ei inf. ega def. närinud:)
Hüperinflatsioon toimib kapitalistlikus ühiskonnas ainult läbi tarbimise. Ma ei tea muud mehhanismi.
Hüperinflatsiooni on väga raske esile kutsuda. Kui on kriisisituatsioon ning riik trükib raha ja jagab selle kodanikupalgana välja, siis inimesed panevad selle raha sukasäärde, mitte ei torma kulutama.
Hong-Kong mingi aeg tagasi otsustas raha helikopteritelt külvata. Pole kuulda olnud, et seal oleks mingi inflatsioon tekkinud.
Deflatsiooni me oleme Eestis näinud - hinnad poodides alanesid üksvahe. Seda oli näha ka poekulutustes. -
ttrust
Milk
ttrust
Hüperinflatsioonist räägiti alates 2007a, üks eestkõnelejaid oli Alar Tamming. Mida ei tulnud, seda ei tulnud. Tuli hoopis kerge deflatsioon.
Hüperinflatsiooni üks eeldus on, et inimestele jagatakse iga kuu välja aina kõrgemat palka, pensione, toetusi ja see jagamine peaks suurenema eksponentsiaalselt. Vabaturumajanduslikus kapitalismis on seda väga raske saavutada, rubla inflatsioon toimis, kui riigikord oli sotsialism.
On ka mainitud, et h.inf ei tule ise, vaid kutsutakse esile. Ühe variandina on välja toodud kodaniku palk. Kui see on kellelegi kasuliks siis see ka tuleb. Kui mitte siis tuleb see siis kui ei oodata:) Samas on siin mainitud ka usalduse kadumist süsteemi vastu, mis oleks katlüüsiks. Ka reaalne, kui süsteemid selle jamaga hakkama ei saa.
Kena päikest täna :) Seda pole veel ei inf. ega def. närinud:)
Hüperinflatsioon toimib kapitalistlikus ühiskonnas ainult läbi tarbimise. Ma ei tea muud mehhanismi.
Hüperinflatsiooni on väga raske esile kutsuda. Kui on kriisisituatsioon ning riik trükib raha ja jagab selle kodanikupalgana välja, siis inimesed panevad selle raha sukasäärde, mitte ei torma kulutama.
Hong-Kong mingi aeg tagasi otsustas raha helikopteritelt külvata. Pole kuulda olnud, et seal oleks mingi inflatsioon tekkinud.
no tuhat eurot, mis seal jagati ei saagi seda teha, kui iga kuu tuhat jagataks, siis ehk oleks mingi mõju -
kaldun ka ttrust arvamuse poole,et esialgu pole mingit hüperinflatsiooni oodata.Kui võrrelda kõike seda tulekahjuga siis jah,maja põles maha ja praegu toimub järelkustutamine.Mis ei tähenda muidugi,et seda rumalate otsuste korral,poliitikute ja keskpankurite poolt,tulla ei või.Palju on liikuvaid komponente,asja tuleb jälgida jooksvalt.Üks eeldus inflatsiooni tekkeks oleks tõesti,kui hakataks,paanikas(kasvav),kõike ja kõiki n.ö. välja bailima.Siis võib küll tekkida kauba puudus kogu selle rahamassi taustal.Praegu aga tundub,et aur läheb finantsturgude päästmisele,viimaste suurus (ca. 300 triljonit usd-d enne kriisi) absorbeerib mingi aeg seda rahatrükki. -
Rahatrükk on ühte serva pidi... teist serva pidi korjab keskpank raha koos intressidega tagasi, sest võlakirjad tuleb ju lunastada.
-
hüper-infla ehituskivid siiski hakkavad paika tiksuma - sõltub COV-19 arengutest:
- keskpangad prindivad juurde, rahval raha on e. nõudlus on olemas ja kõrge
- pakkumispoolne shokk on juba käes, tootmine ja transport osaliselt seisab.
Kui COV-19 arengud viivad ka kaubatranspordi jmt. osalise või täieliku seiskumiseni, siis tekibki meile rubla-aja-lõpu olukord: raha on, aga kaupa (seejuures ka vajalikku) pole - rahaühiku suhe kaubaühikusse lendab taevasse ja ongi hüperinfla käes. -
algus venib, aga kui hoo üles saab, siis käib kõik päris kähku.. kui maailm viirusega peaks möllama, ei saa kaubavoogusid taaskäivitada, et inflat taltsutada.. eks näis..
-
ozbot
hüper-infla ehituskivid siiski hakkavad paika tiksuma - sõltub COV-19 arengutest:
- keskpangad prindivad juurde, rahval raha on e. nõudlus on olemas ja kõrge
- pakkumispoolne shokk on juba käes, tootmine ja transport osaliselt seisab.
Kui COV-19 arengud viivad ka kaubatranspordi jmt. osalise või täieliku seiskumiseni, siis tekibki meile rubla-aja-lõpu olukord: raha on, aga kaupa (seejuures ka vajalikku) pole - rahaühiku suhe kaubaühikusse lendab taevasse ja ongi hüperinfla käes.ozbot
algus venib, aga kui hoo üles saab, siis käib kõik päris kähku.. kui maailm viirusega peaks möllama, ei saa kaubavoogusid taaskäivitada, et inflat taltsutada.. eks näis..
Kaubapuudus hüperinflatsiooni ei tekita. See võib tekitada ajutise hinnatõusu mõnedes kaubagruppides, aga pärast kaubahulga taastumist hind kukub endisele tasemele.
Hüperinflatsiooni tekkimiseks peab olema situatsioon, et inimeste palgad ja toetused (nominaalis) hakkavad kuust-kuusse aina suurenevas mahus kasvama.
Hetkel pole näha, et valitsus hakkaks sedasi igaleühele raha jagama perioodiliselt ja aina suurenevas mahus.
Inflatsioonilisi protsesse tekib siis kui majandus buumib, näiteks mis toimus maailmas ajavahemikul 2003-2007, aga hüperinflatsiooni ei tekita ka see. -
Ma tuletan siinkirjutajatele meelde, et mitte ühtegi hüperinflatsiooni ette näidata pole ajaloost, mille oleks tekitanud keskpank. Mitte ühtegi sellist pole. Alati on hüperinflatsioonid olnud seotud valitsuste defitsiitse kulutamisega ja tavaliselt mitte ainult, midagi on pakkumise poolel suuresti nihu olnud.
Keskpangad ei tekita hüperinflatsioone ega hoia neid ära, kaua võib surnud hobust tampida? Keskpangad on viimasel ajal tohutult "trükkinud" ning pole oma inflatsioonisihtidele pihta saanud. Selline loogika on vale, et keskpanga trükitu eest saab palkasid maksta, ei saa. Mitte midagi sellist majandusse juurde ei teki, mille eest saaks palkasid maksta. Kõik see oli enne olemas seal juba, keskpangad ostavad kvaliteetseid finanantsvarasid. Mitte kellegi võlad ei kao ära sellepärast, et nad keskpanga bilanssi satuvad.
Keskpankade "rahatrükk" on sisuliselt lollus kuubis, millest rääkida. Keskpangad on hinna seadjad, kvantiteeti muudavad nad ainult läbi selle hinna, kui suur see mõju on, on vaidluse teema. Mitte kuskil pole QE töötanud, mitte kuskil. -
juhul kui keegi ei märganud siis viimane suurem inflatsioon oli ju meie kõigi nina ees nüüd ära vahemikus 2009-2019,finantsvarad,kinnisvara,teenused,luksuskaubad,kunst,peamistena.Edasi tuleb kahanemine,kokkutõmbumine või deflatsioon,kuidas keegi soovib.Päris imelik,et keegi siin eespool räägib,et mingit hinnatõusu pole olnud.Asi pole ka mitte ainult hindades vaid kogustes,krediit SKP vastu nt.. -
Mis see krediit versus SKP on teinud? Valgusta meid tähetark?
-
Suur mull, mis kipub lõhkema, tahetakse parandada veel suurema mulliga. Mull mulli sees, nõelapistmata!
Ma kavatsed võtta võimalikult palju laenu, ostan metsatalu, panen kartulad maha, kaevan salvkaevu ja ostan kõigile pereliikmetele relvad ja jään põnevusega ootama. -
nõela pistmata ka. Lahku kirjutatakse :)
-
Keegi peab valitsusele ära seletama, et ECB käest saab piiramatult laenu. Valitsus saab inimestele anda.
-
PEPP kõlab nagu ... :)
tundub muidugi, et kõik need lubatavad abid on juba turul sisse arvestatud. -
“Unlimit” on enamasti olnud selline asi, et turud ei saa kohe aru kui oluline see on.
Mario Draghi 2012 “We do whatever it takes to save euro”
Itaalia, Kreeka, Portugali jne võlakriisiga ala 6 aastat tagasi “Unlimited bonds buying”
Üldiselt kui keskpank ütleb unlimited. Siis sellest peaks piisama. -
Ainult ma ei saa aru miks oli vaja lasta sellel nädal oodata. Maailm on pea kokku kukkunud selle ajaga.
Ekstreemselt kiireid meetmeid on vaja sellistes olukordades. -
Suured organisatsioonid ei liiguta nii ruttu, et nipsust ja tehtud. Kooskõlastamine võtab aega. Isegi päris kiirelt on liigutatud arvestades millise tempoga turud on reageerinud. Sellise tempoga langust börsidel pole varem olnudki ju.
Nädalaga -30%. Pikal graafikul paistab see 90 kraadine horisontaalpost nagu oleks rahareform toimunud - järsku on kõik 30% odavam.
Niisiis ikkagi miljoni dollari küsimus - kui koroona hoiab maailma pantvangis - kaubandus peatub, tootmine seisab, lisaväärtuse loomine seisab, aga keskpangad ostavad kõik ära, kõigilt, kogu aeg, siis .. kas ikka ei tule veel inflatsiooni?
Minu meelest tuleb. Võti on koroonas. Kui puhang ei vaibu ja hooajast ei sõltu, peaks tulema väga kõrge infla periood. Kinnitage turvavööd. -
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
-
farmer
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
Istu varades, lahku rahadest - ütleb loogika. -
krüpto
-
farmer
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
Vastan sulle modifitseeritud tsitaagiga filmist The Graduate
Mr. McGuire: I want to say one word to you. Just one word.
Benjamin: Yes, sir.
Mr. McGuire: Are you listening?
Benjamin: Yes, I am.
Mr. McGuire: Gold.
Benjamin: Exactly how do you mean?
Mr. McGuire: There’s a great future in gold. Think about it. Will you think about it? -
abesiki
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2020/03/19/euroopa-keskpank-kaivitab-750-miljardi-eurose-varaostukava
This is no limit buying.
Kuidas see meede peaks aitama laevaomanikul ja hotelliomanikul,äri omanikul suuremat EPS-i teenida. Kui on äri üles ehitatud suure võimendusega ja nüüd on hotell kinni ja laevad seisavad? -
svennu21
farmer
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
Istu varades, lahku rahadest - ütleb loogika.
Mida arvata metsast ja maatulundusmaast? Põllumajandustootmisest? -
Metsa ja maad sa kaasa ei võta, kui tekib vajadus põgeneda. Kulda ja hõbedat saab kaasa võtta. Tõenäoliselt põgenemiseks meil ei lähe, seega üks korralik metsatukk võiks ju enda nimel olla küll. Põllumaa on kallis ja keegi peab seda ka harima et see võssa ei kasvaks. Aga sinu kasutajatunnus annab vihje, et sul riistad olemas selleks :)
Kuidas see ütlus oligi - põllumees põline rikas. -
On ka teistsuguseid arvamusi:https://www.cnbc.com/2020/03/19/fund-managers-cash-is-the-best-safe-investment-during-coronavirus.html
-
Põllumehed on võitjad juba mõõdukas inflatsioonis, eriti Eesti omad, kuna meil sektoris suur laenukoormus, mida inflatsioon aitab lahjendada.
-
Eelmise masu ajal FED lausa sundis panku raha neile vastu võtma. Turule tuli tohutu kogus raha. Aga majandus reageeris sellele deflatsiooniga, mille süvenemist üritati, hambad ristis, ära hoida.
Samuti ei suudetud ära hoida börside kukkumist.
Mismoodi nüüd teisiti oleks ja mismoodi nädal hilinemist on põhjustanud kaose? Kas nädal varasem Euroopa Keskpanga poolne varaostukava otsus oleks börside langust peatanud?
