5G tulevik
Log in or create an account to leave a comment
-
Ehk oleks aeg mõelda ja arutada teemal pisut pikemalt. Netflix keerab kvaliteeti maha, FB ägiseb jne. Ehk ongi 5G uue ajastu nn betoon mida valitsused hakkavad valama. Ericsson, ZTE, Cisco, Nokia, Huawei oleks pikem visioon. Ise sees ja loomulikult long.
-
Tere
Kui sa juba omad, äkki siis jagad veidi ka infot, kes mida tegenmas on, kellel turul eelis või suurim arv lepinguid?
Lihtsalt oman juppi Nokia ja mõte oleks lisada. -
Seadmete tootjate aktsiaid ei oma, aga kahtlemata saab 5G lähitulevikus suur teema olema.
Palju sellest valitsus teeb ja palju eraettevõte, see oleneb tõenäoliselt riigist ja asjaoludest. EL peab 5G jõudmist teatud tasemele ja asukohtadesse oluliseks ja eeldatavalt on valmis mingis võtmes 5G võrkude arengut toetama.
Lisaks võrguseadmetele on kindlasti vaja suures mahus fiiberoptikat paigaldada ja uusi maste ehitada. -
Meil on ju 'igas metsas vihvi'. Mis see annab, kui me kõik tänased 'ruuterid' '5G ruuterite' (need node'd või antennide mesh või misiganes) vastu välja vahetame?
-
põhimõttelisest saavad ka need "suvilakopertiivid", kus maas sidekaableid pole, mõistliku kiiruse ja mahuga neti.
Ehk aitab likvideerida tänaseid ummikuid ja suurt muud midagi. -
5G ei muuda 'suvilakooperatiivides' midagi, kui just maste mühinal juurde ei panda. Õhu kaudu saab ribalaiust küll juurde, kuid kõrgetest sagedustest tulenevalt on levikaugus piiratud. Seega - jah, kaabli mahatõmbamist viimasele miilile õnnestub küll vähendada, kuid maste tuleb ikkagi juurde teha. Minu kodus kusagil Harjumaal on lootus sellel, et ehk mingil ajal saavad praeguse 4G tugijaama lähedal olevad kliendid 5G peale minnes mulle ja teistele kaugemal olijatele rohkem 4G kanaleid vabastama. Millaski. Võib-olla.
5G üks planeeritud sagedusala on ka praeguse 2,4GHz lähistel, kuid seal on samad mured mis 4G omad - suhteliselt madal sagedus piirab ribalaiust ja/või kanalite hulka.
Eetriruum on loodusressurss ning standardinumbri suurenemine selles osas imet ei tee - mingist sagedusribast saab läbi lasta ikka ainult matemaatika ja füüsikaga piiratud koguse informatsiooni. -
Marvin
Eetriruum on loodusressurss ning standardinumbri suurenemine selles osas imet ei tee - mingist sagedusribast saab läbi lasta ikka ainult matemaatika ja füüsikaga piiratud koguse informatsiooni.
Kindlasti mäletad neid aegu kui arvati, et tavalisest telefoniliinist (riba 300-3300Hz) ei ole teoreetiliselt üle 2400bps võimalik läbi ajada. Ja ka seda kui palju sealt lõpuks, enne digi peale üleminekut, tegelikult läbi läks.. :)
Seda 2400 maksimumi põhjendati kunagi tol hetkel teada oleva matemaatika ja füüsikaga, aga teooriad ja algoritmid arenesid edasi. Tänapäeval oleme kindlasti veel targemad aga ei saa välistada, et leidub veel arenguruumi...
Samas tuleb tõdeda, et signaaliteooria loengutest on neetult palju aega möödas, peaks mälu värskendama :D -
Eetriruumi on võimalik paremini kasutada. Ma ei tea, kuidas seda eesti keeles nimetatakse (maatriks antenn?):
https://www.ericsson.com/en/reports-and-papers/white-papers/advanced-antenna-systems-for-5g-networks
https://www.comsol.com/blogs/optimizing-phased-array-antenna-designs-for-5g-and-iot-with-apps/ -
Marvin, siin sa õnneks eksid :)
Ziff juba mainis koju tulevat kaablit ja dialup kiiruseid. Nooremad ehk mäletavad GSMi tulekut ja esimest 9600b kiirust, Peale seda saabus GPRS ja veidi hiljem 3G. See kõik käib täna sama 900MHz bändi ümbruses. Hetkel lastakse ka 4g 900 MHZ vahemikus, kuid kiirus seal on mõned korrad suurem algusaegade numbritest. Ehk mõistlikult pakkides mahub sama laia õhu sisse rohkem infot ja see jõuab kiiremini kohale.
Igasugu IoT ja isesõitvad autod vast ei ole esimese ringi teenuse vajajad (kaugloetavad veemõõtjad jms selline ei vaja ei kiirust ega mahtu) vaid ikkagi 4g aladele mahu lisamiseks. Kõik need, kes elavad piirkonnas, kus TV tuleb üle mobiilivõrgu, saavad võimaluse seda paremini vaadata ka siis, kui kõrvalmajas porri vaadatakse 4K-s:) .
Diclaimer yanekile: eelpoololev statement ei oma LHV kinnitust -
ziff
Kindlasti mäletad neid aegu kui arvati, et tavalisest telefoniliinist (riba 300-3300Hz) ei ole teoreetiliselt üle 2400bps võimalik läbi ajada. Ja ka seda kui palju sealt lõpuks, enne digi peale üleminekut, tegelikult läbi läks.. :)
Seda 2400 maksimumi põhjendati kunagi tol hetkel teada oleva matemaatika ja füüsikaga, aga teooriad ja algoritmid arenesid edasi. Tänapäeval oleme kindlasti veel targemad aga ei saa välistada, et leidub veel arenguruumi...
Samas tuleb tõdeda, et signaaliteooria loengutest on neetult palju aega möödas, peaks mälu värskendama :D
Jah, mu esimene modem oli täispikkuses lisakaardi peal 2400 bps asi, Lõvi käest ostetud ja Z80 MNP5 tegemiseks peal. Viimane oli 33,6 kbps USR. Võimalik, et see on veel kusagil kapi otsas alles. Spektriruumi õpiti paremini kasutama küll. Aga ega see siis füüsikaga vastuollu läinud - lihtsalt modulatsioonid läksid targemaks. Ja selge on see, et kõrgemal sagedusel ja laiema ribaga oleks veel palju rohkem vasktraadist läbi lastud :). -
1990-datel küllalt nähtud telefoniühendusi kus majast mööda sõitev auto põhjustas kohutavaid häireid ja suurema läbilaskevõimega modemist polnud kasu, sest suuremad sagedused lihtsalt ei töödanud, ühendus katkes. 2400 boodine (või oli sellest veidi kõrgem aste) aga siiski veel töötas ja püsis liinil.
Samuti eksisteeris tol ajal Eestis sügaval nõuka ajal ehitatud telefoniliine kust ei saanud üldse mitte mingisugust modemiühendust läbi lükata, mistahes kiirusel või mistahes protokolli kasutades. Asi lihtsalt ei töödanud. Liin kõlbas ainult telefonikõnede pidamiseks. -
Olen mõnda aega sees olnud sellises pikas positsioonis nagu AIRG.
Aktsionäridega nad suhelda väga ei oska, näiteks on varasemalt teinud SPO, mis oli madalamal kui IPO hind.
Positiivse poole pealt tooks välja, et nad on võlavabad ehk on lootust antud kriis kenasti üle elada.
Jooksvalt on nad olnud väikses, aga siiski, kasumis. Kui keegi nende kohta rohkem uurinud või antud valdkonnas spetsialist, siis heameelega kuulaks arvamusi. -
Tundub sedamoodi, et 5G arendajatel on tööjõuga kitsas, lisaks kahele põhjamaade suurele käib isegi Huawei läbi tütarfirma Eestis tegijaid otsimas. Aga neile alltöövõttu teha pole nauding - dokumendimajandus ja tuim pikale veniv töö kitsas valdkonnas. Riskikapitalistide rahastatavad väikekesed tegijad pakuvad huvitavamaid projekte.
