Kuidas tööstuse ja ekspordi kriisist välja tulla?

Probleemsituatsioon: "«Kuigi Eesti päritolu kaupade eksport juunis oli enam-vähem võrdne 2021. aasta, see on viimase sõjaeelse, kuid meile üldsegi mitte eriti soodsa aasta sama kuu ekspordi mahuga, kajastab see 1 miljardi euro suurune maht püsihindades siiski umbes veerandi võrra väiksemat ekspordi mahtu võrdluses kahe aasta tagusega,» ütles Vitsur." Jooksevhindades on seis enam-vähem, aga probleem on siiski reaalne.

Mahtudes veerand langust on päris karm. Skandinaavia kinnisvarabuum ei tule enam aastaid tagasi ja senine kulubaasi eelis on Eesti ekspordil nüüdseks selgelt minevik. Konkurentsivõime on järsult vähenenud lisaks ajutisemat laadi nõrgemale välisnõudlusele. Mis tõi siia €2000 palga kanti, ei vii edasi €3000 või €5000 palkade juurde. Järgmine selline mõtlemiskoht ühiskonnale.

Igati tore, et pankadel ja energiaettevõtetel (veel?) kenasti läheb, aga ka see on majanduse kontekstis ühest taskust teise tõstmine, sisuliselt maks ülejäänud ühiskonnale ja ettevõtetele. Tarkvarastartupid on küllastunud konkurentsitihe turg, küllap suuremad võitjad panevad mingi hetk edasi, eriti kui peaks rahastusolukord paari aasta pärast veidi paranema, aga laiapõhjalist suurt panust kasvu lähiaastatel realistlik oodata pigem pole.

Majanduse ja ekspordi langus on järjest laiapõhjalisem, järjest rohkem nähakse ohtu pikaks vindumiseks, põhjuseid on selleks mitmeid ja uute kasvumootorite leidmine saab olema Eesti lähiaastate suur väljakutse" Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul. Ilma on vägagi risk lähiaastatel Itaalia tüüpi pikemat vindumist teha, seal aktsiate ja kinnisvara hinnatase on 2008 aastaga võrreldes siiamaani all ja ka pangandus kiratseb, kuna kliendibaas kiratseb. Õigemini lähiaastateks pole see isegi väga risk, vaid pigem midagi põhistsenaariumi poole

Mis on lahendused? Aidake siin kõik kaasa mõelda, majanduskasv ongi ettevõtjate ja investorite roll ja vastutus. Võib-olla olen ise pisut liiga pessimistlik, aga probleem on siiski vägagi reaalne.

Keskmise ja soodsama hinnaklassi tooteid siin enam teha pole mõtet, hinnatase teine, mastaapi, kapitali ja suurelt efektiivselt soodsalt tootmise know-how'd ka väga pole. Need rollid jäävad Poolale, Rumeeniale, hiljem äkki ka Ukrainale. Soodsa energia eelist nagu Skandinaavial, kuhu tulevad mitmed suured innovatiivsed energiamahukad tehased, siin ka ei teki, pole soodsat ega puhast püsitootmist, tuumajaama tulek kauge ja küsitav. Salvestus ei mängi välja, sellel vaja äriliseks eduks ikkagi kallilt müüa sadade tsüklitega aastas.

Ettevõtluskeskkond on siiski üks parimaid , inimkapitali, väga häid spetsialiste mitmetes tööstusharudes on, innovatiivsete ettevõtete kasvatamise kogemust ja kapitali idusektori näitel on. Teatud eelduseid on.

Meil on vaja IT kõrvale ka kõrge lisandväärtusega tööstust juurde. Kui tahame jõukaks või isegi rikkaks saada, oleks pigem vaja nii tootearendusse oluliselt enam panustada, ka teadusmahukamaid tooteid teha nagu näiteks Kirjaneni Fibenolil suured plaanid on. Ja seda oluliselt laiemalt kui ainult idusektoris, ka traditsioonilisemates valdkondades. Loodetavasti VKG tselluloositehas ikkagi tuleb, kuigi selles ei saa kindel olla, kindlasti oleks sellel SKP tasemel mõju, ka Rahu ja Madiberki vesinikuprojekt võib huvitav olla. Huvitavaks näiteks on ka Silen, mis teeb kategooria juhtivaid tooteid ja on nii saanud klientideks Amazoni, Airbusi, L'Oreali, Porsche jpt globaalsed suurettevõtted.

Eesti ettevõtlus peab laiemalt tulema välja soodsa hinnaga tootja mentaliteedist ja rohkem inseneride, teadlaste, tootedisainerite koostöös tegema tuleviku majandusele vajalikke lahendusi. Ning need ka brändiks üles ehitama, tootmise, peakontori, maksutulud siin hoidma, et ka allhange ja klaster, heas mõttes tarkvaraidude kombel maffiad saaks välja arendada. Mitte ainult idud, vaid traditsiooniline ettevõtlus laiemalt.

Olgu Clevoniga kuidas oli, vesi silla all, aga just ka süvatehnoloogia startuppe on rohkem vaja. Eesti investorid võiksid neisse ka investeerida, et need siin kasvama jääks, mitte Skeletoni kombel välja tootmist ei viiks, rohkem riigi tuge teiste riikide eeskujul selleks ka pigem vaja. Õnneks IPOdroomi lend jäi uurikeseks, suures pildis põles vähe raha, õppetunnid saadi kätte. Uut IPOdroomi pole kellelgi vaja ja latt peab oluliselt kõrgem olema, aga varaklass võiks vähemalt teoorias aidata nii majandusel kasvada kui ka investoritele tootlust tuua järjest jõulisemalt lähiajal käima minevate Skeletoni ja varsti ka Starshipi kombel, mis ka Boltiga koostöös võiks lähiaastatel lendu minna, mujal Tesla ja Euroopast Northvolti eeskujul. Tohutud turud on paljud alles võtmata innovatiivsete lahenduste poolt, konkurentsi vähe, sisenemisbarjäär oluliselt kõrgem kui tarkvaras ja konkurentsieelis ka püsivam nt Skeletoni näitel. Väga heale tehinguvoole on ka hetkel olematu konkurents, investoreid veel vähe, väljumiste raha pole, kõik alles uurimas. Samas on eelduseid, et võiks buumima minna mõne aastaga kasvõi Skeletoni ja Starshipi vedamisel nagu Bolti ja Wise'i vedamisel läks tarkvarastartuppide buum lahti.

Me ei tohiks tampida tootearendusse investeerimise faasi, vaid õppima selliseid ettevõtteid ehitama ja neisse investeerima. Tihti on ka vaja Bolti kombel turu haaramiseks oluliselt müüki ja turundusse investeerida, et konkurentidest enne turgu haarata. Liiga aeglane areng on ka risk. Kasum on hetkel mantra, millel parim enne juba selgelt möödas on, aga tootearenduse ja kiire kasvu perioodi turunduse-müügi joonealune ongi negatiivne, see faas tuleb ka läbida. Sellistes kohtades peab rohkem LTV/CAC, churn, NPS jt sarnaseid näitajaid vaatama, et suures pildis ja pikemas vaates numbrid kokku jookseks. Starship loodi 2014, Skeleton 2013 aastal, ligi €200 miljonit mõlemal puhul investeeritud, nüüd on alles käima minemas. Samas osades valdkondades selgub äriline edu või ebaedu ka mõnede aastate ja väiksemate, alates mõnedesse miljonitesse ulatuvate summadega. Üle poole neist edu ei saavuta ja ka see ongi okei, ka Google'i ja Amazoni uutest ärisuundadest ja toodetest ei saavuta enamus edu. Tulebki Bolti, riskiinvestorite kombel väikselt ära testida ja siis võitjatele hoogu anda. Ka traditsioonilised ettevõtjad võiks ja peaks rohkem seda tegema. Cleveroni, Sileni, Huumi ja ÖÖDi näitel ei ole selline riistvara, väga heade füüsiliste toodete arendamine ja äri kasvatamine sugugi kapitalimahukam kui tarkvaras, nt Huum jõudis €510k kaasamisega 10m käibe ja 2m kasumi kanti, Silen käesoleval aastal 15m kanti vast käivet tegemas või peale ja vast ka kasumisse jõudmas juba.

Mis teie arvate, kuidas tööstuse ja ekspordi madalseisust välja tulla nüüd kus palgad on €2000 ligidal juba, et jõuda välja ka €3000 ja 5000 palkade juurde? Soodsale hinnale rõhumise tee enam ei päde. Panin siin mõned mõtted, mis kindlasti erapoolikud enda mätta otsast ja kindlasti ka mitmed olulised suunad ja võimalused võivad mul märkamata olla. Sellepärast olekski vaja algatada laiem arutelu, et investorid ja ettevõtjad kaasa mõtleks teemal. See on kogu sisemajanduse, edasise majanduskasvu, kõikide siinsete varaklasside vaatest ka võtmeküsimusega, kuidas kõrge lisandväärtusega eksporti juurde saada.

forum.thread.abuse.box_label

Forum user

Cookies