Börsipäev 15. märts
Log in or create an account to leave a comment
-
Balti põhinimekirjas tehti neljapäeval 3190 tehingut ning käive oli 1,184 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 607 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 569 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 2180 ning 941.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Täna:
Novaturas NTU1L veebruari müügitulu ja reisijamahud -
USA oodatust kiiremaks osutunud veebruari tootjahinnaindeksi kasv ja madalal tasemel püsivad töötu abiraha taotlused suurendasid eile turuosaliste ootust, et Föderaalreservil pole intressimäära langetamisega kiire. Riigivõlakirjade tulusused liikusid kõrgemale ning S&P 500 indeks pidi leppima 0,3% langusega. Euroopas alanes Stoxx 600 0,2% võrra.
Ühendriikide jaemüük kasvas veebruaris 0,6% võrreldes jaanuariga, jäädes alla analüütikute 0,8% ootusele ning lisaks korrigeeriti jaanuari langus 0,8% pealt 1,1% peale. Autosid ja kütust arvestamata kasvas müük ootuspärased 0,3%, ent sealgi oli jaanuari langus arvatust suurem (–0,5% asemel –0,8%). Samuti revideeriti allapoole ka detsembri tulemus (0,2% peale), mis näitab, et aasta alguses külmematest ilmadest mõjutatud müük on taastunud veebruaris oodatust vaevalisemalt, peegeldades potentsiaalselt tarbimise hoo üldist raugemist pärast väga pikka kasvuperioodi (jaemüük kasvas kuiselt järjest eelmise aasta aprillist kuni detsembrini).
USA töötu abiraha taotlused kahanesid läinud nädalal tuhande võrra 209 tuhandele (eelneva nädala tulemus korrigeeriti 217 tuhandelt 210 tuhandele), osutudes madalamaks analüütikute prognoositud 218 tuhandest. Abiraha saajate arv kokku kerkis 2. märtsil lõppenud nädalal 1,794 mln pealt 1,811 miljonile, ent siingi revideeriti eelneva nädala tulemust oluliselt allapoole (1,906 mln pealt 1,794 mln peale). Arvestades seda, et statistika on olnud tegelikult parem, kui siiani arvati, siis võib FED olla seda vähem motiveeritud intressimäärasid langetama. Praegu oodatakse finantsturgudel esimest kärpimist juulis.
USA tootjahinnaindeksi aastane kasv kiirenes veebruaris 1,0% pealt 1,6% peale, ületades konsensuse 1,2% ootust ning toitu ja energiat arvestamata jäi püsima 2,0% peale, mis oli samuti kõrgem konsensuse prognoositud 1,9%-st. See tõenäoliselt ei anna keskpangale veel seda kindlustunnet tarbijahinnaindeksi edasise alanemise osas, mida intressimäära langetamiseks vajatakse.
Aasia aktsiaturud suundusid öösel valdavalt allapoole: Nikkei langes 0,3%, Hang Seng alanes 2,0% ja Kospi 1,9%, kuid Shanghai Composite kosus 0,2%. Brenti toornafta odavnes 0,2% 85,3 dollarile, Bitcoin odavnes 3% 68 552 dollarile ning Ethereum kaotas väärtusest 2,7%, makstes 3739 dollarit. EUR/USD nõrgenes 0,05% 1,0878 dollarile ja unts kulda maksis 2168,7 dollarit (+0,3%).
Täna selgub Ühendriikides töötleva tööstuse märtsi esimese regionaalse küsitluse tulemus (New York) ning Michigani ülikooli märtsi küsitluse raames sealsete tarbijate kindlustunne ning värsked inflatsiooniootused.
14.30 USA NY FEDi töötleva tööstuse aktiivsus (märts)
15.15 USA tööstustoodang (veebruar)
16.00 USA tarbijate kindlustunde indeks Michigani ülikooli kohaselt (märts) -
USA aksiafondidesse voolas viimasel nädalal rekordmahus kapitali, kuid ka rahaturufondid oli populaarsed
US stock funds attracted record inflows of $56.1b in the week through March 13, while cryptocurrencies drew $3.4b — also the largest ever in a week, according to a note from Bank of America.
* About $49.7b went into cash funds, while $7.8b was added to global bond funds, according to the note citing EPFR Global data
* Tech funds registered $6.8b of inflows, following record outflows last week
* Strategist Michael Hartnett says stagflation risks are growing as inflation picks up in developed and emerging markets, while the “US labor market finally cracking”
** New bout of stagflation would mean outperformance of gold, commodities, crypto, cash, a big steepening of the yield curve, and a very contrarian equity barbell of resources and defensives, Hartnett says -
Aitäh igapäevase majandusuudiste kokkuvõtte eest!
Ma ei tea, mis teemasse seda küsimust postitada, seetõttu küsin siin. Teemaks intressimäärade seos majandusega.
Kuidas arvutatakse tootjahinnaindeksit ja tarbijahinnaindeksit?
Saan aru nii, et tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatakse ostukorvi väärtust ja seda väärtust võrreldes saab erinevuse põhjal teha järeldusi inflatsiooni kohta? Ehk siis summaarne toodete hind?
Kui intressimäärad või ka maksud on kõrgemad, siis on see igati loogiline, et ka ostukorvi hind on kõrgem, tooted on kallimad. Tootja paneb oma kulud toodete hinnastamisel toote hinna sisse. Seega kõrgemad intressimäärad > kõrgemad tootmiskulud > kõrgem toote hind. Teenuste osutajate puhul: kuna ostukorv on kallim, tuleb tõsta töötasu; kuna tuleb tõsta töötasu, tuleb tõsta teenuste hinda. Seega, ma näen siin seost, kuidas kõrgemad intressimäärad kütavad inflatsiooni. Ma ei saa aru loogikast, kuidas kõrgemad intressimäärad inflatsiooni alla tooks. Jah, majandust jahutavad, aga mis hinnaga? Võttes väiksematelt- ning kasvuettevõtetelt ja neilt, kes sõltuvad rohkem laenurahast võimaluse oma tegevust arendada. Majanduse arengule ja terviklikule toimimisele see kuidagi kaasa ei aita.
Kui nüüd vaadata lisaks ka töötuse määra, siis see tundub nii absurdne, loota töötuse määra kasvamisele (nagu millelegi mis justkui peakski olema) kui indikaatorile majanduse olukorrast. Et kui võimalikult paljud ettevõtted oma tegevust kokku tõmbaks või lõpetaks, töötajaid koondaks, et siis justkui inflatsioon väheneks? See seos ei ole ju loogiline. Inimene peab ju siiski sööma ja oma maksud maksma, kui ta seda ei suuda, siis on oht kuritegevuse suurenemisele. Samal ajal kui inflatsioonilises keskkonnas töötajate palgad tõusevad ja need kellel võimalik, tarbivad samamoodi edasi (kõrgemate hindade juures).
Kui räägitakse inimeste tarbimisest, siis kas arvestatakse ka toodete müügi mahtusi, tükki/koguseid, või ainult summaarset ostukorvi hinda? Viimane ei anna tarbijate käitumisest relevantset infot eelpool kirjeldatu tõttu.
Millal toimusid majandusteooriates viimati muutused või arengud?
