Pensionifondid - milleks kära?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
nier
Selle II samba pensionitralli ajal on vaatlusest täiesti välja jäänud III sammas. Seda ilmsesti seetõttu, et seal eriti inimesi ei ole. Aga kuidagi tihti vihjatakse/viidatakse (II samba pooldajate poolt), et on olemas vabatahtlik pensionisammas (III sammas), aga inimesed ei investeeri. Peaks siiski ka märkima ära, et see III sammas on ka ikka väga piiratud (ehk see on ka põhjus), kui täpsemalt vaadata, siis nagu polegi suurt seal valikuvabadusi. No kasvõi teeks lihtsa investeeringu - ostaks Tallinna Sadama aktsiaid ja paneks need siis pensionini seal tiksuma (loomulikult peaks olema võimalus ka aktsiast väljuda /raha aga ei pea enne teatud vanust peo peale laduma / nagu III sammas ka praegu on)
nier, ära lase ennast sõnaga aktsia petta. See fond millest endriko räägib ei ole tegelikult üldse aktsia fond. Tegemist on fondifondiga. https://e.seb.ee/ip/ipank.p?act=SENDFILE&fname=20190731_Portfolio_EE3600109427_est.pdf
-
noblesse
nier, ära lase ennast sõnaga aktsia petta. See fond millest endriko räägib ei ole tegelikult üldse aktsia fond. Tegemist on fondifondiga. https://e.seb.ee/ip/ipank.p?act=SENDFILE&fname=20190731_Portfolio_EE3600109427_est.pdf
Õnneks on ta fondifond. Kui ta seda ei oleks ja teeks iga kuu sisse- ja väljaliikuva rahaga tehinguid kõigi MSCI ACWI 2750+ aktsiaga või isegi ainult pooltega neist, ei oleks kogukulu määr 0,4% kandis vaid märgatavalt kõrgem. -
endriko
noblesse
Siis peaks ju Teie fond meeletu tõusu olema teinud?
Fond on teinud loogilise +19,86% tõusu tegevuse algusest kuni tänaseni. Maailma aktsiaturge kattev MSCI All Country indeks on fondi tegevuse algusest detsembris 2016 tõusnud euros arvestatuna 22,18%, 73% selles indeksis olles oleks tähendanud +16,19%. Võib-olla tahtsid sa viidata, et ainult USA aktsiates olles oleks teeninud rohkem? Jah, erinevad maailma piirkonnad on sel perioodil teinud erinevaid tulemusi, samuti sõltub, millises valuutas mõõta. Aga kõnealuse fondi tulemus on tagantjärele vägagi ootuspärane arvestades maailma aktsiate liikumisi sel ajavahemikul.
Umbes aasta alguses võttis noor kutt kristiine keskuses mul nööbist kinni ja küsis, millises fondis mul II sammas on.
Vastasin, mis vahet seal on, teenivad kõik ühtemoodi allapoole arvestust, ning olin valmis edasi liikuma.
Kuna ilmselt minu vastus langes levinud mustrisse, võttis ta välja pensionifondide viimase 10 a tootluse võrdlusgraafiku. Graafikul olid käärid: alumises osas mugavustsoonis istuvad seb ja swed, ülemises lhv ja luminor. absoluutne % vahe oli ca 60. Siis ma mõtlesin selle teenimata summa peale reinvesteeringu tulevikuväärtuses ning kuulun sealtpeale koolkonda, mis pooldab kõrgemaid teenustasusid, aga selle eest, kui fondijuht raha ei näpi rohkem kui osta selle eest SPY'd . endriko, mida kavatsete ette võtta, et selline gap järgmise 10 aasta jooksul ei oleks teie fondi investorite kahjuks? -
Siit vist pole läbi jooksnud: https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5450437 Madis Toomsalu: pensioniplaani üheksa vastamata küsimust
-
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/mida-ponevat-naitab-teise-pensionisamba-uuring?id=87355605
Eks need uuringud kinnitavad kahtlusi kogu selle Isamaa pensionireformi ümber. Sisuliselt jõukam osa elanikkonnast, kellel säästmise võime parem, kogub ja investeerib tulevikku silmas pidades. Enim saavad pihta väiksema sissetulekuga inimesed, sääste ei ole ja pensionifond läheb jooksvate kulude katteks. Sambad vajasid remonti, rohkem kuluefektiivsemaid võimalusi investeerimiseks ja säästmiseks. See mis Isamaa üritab läbi suruda on lollus. Avada pensionifond kõigile riskidele, ei pea olema selgeltnägija, et näha kuidas sellega läheb. -
Kas loll on muudetud seadus, isamaa, need kes raha laiaks löövad või Ansip?
Kas on põhjus hoopis kehvas tootluses ja inimesed pole nõus, et raha põleb? -
Ma ennustan, et 3-5a. pärast II samba "vabastamist" on tegelik tulemus uuringus leitust oluliselt hullem. Hetkel lubavad raha laiaks lüüa need, kel juba on rahaga kitsas. Pika majandusbuumi järel! Hetkel tundub keskmisest suurem tõenäosus, et 3-5a perspektiivis kasv aeglustub või tekib suisa langus. Siis jääb juba oluliselt rohkematel raha puudu.
Kokkuvõttes tekib selliseid kriise inimese tööealise elu jooksul tõenäoliselt õige mitu tükki ja on üpris kindel, et tabavad need hullemini ikka pigem alla keskmise teenivaid. Seega on üpris kindel, et suur osa neist pensioniikka jõudes ei oma märkimisväärset II või III sammast. Hääletuskasti juures on neil aga ikka võrdväärne hääl. Nõudlus -> pakkumine. Kuniks me ei suuda kokku leppida, et selliste inimeste hakkamasaamist riik vanaduses täiendavalt toetama ei hakka, teevad need alla keskmise teenivad õigesti kui raha välja võtavad. Saavad oma raha varem kätte ja lisaks nõuavad hiljem riigilt lisatoetusi. -
Ka üle keskmise teenivad teevad õigesti. Kui inflatsioon ületab II samba tootluse, pole tulevasel pensionäril lootustki sealt pärast rohkem tagasi saada kui ta I samba arvelt kaotab.
-
zuckerblaum
Ka üle keskmise teenivad teevad õigesti. Kui inflatsioon ületab II samba tootluse, pole tulevasel pensionäril lootustki sealt pärast rohkem tagasi saada kui ta I samba arvelt kaotab.
Sotsialistlik Partei eelmises kesikuvalitsuses, algatas skeemi, mille eesmärk on I samba pension kõikidele pensionäridele ühesuuruseks teha. Esimene samm selles pikas tees on astutud - pensionit hakatakse saama nii, et pool pensionist arvestatakse tööstaaži pikkuse järgi, teine pool makstud sotsiaalmaksu järgi. Aga küll neid samme "võrdsuse suunas" juurde tuleb, kui sotsialistlik partei jälle valitsusse saab.
Põhjendus oli neil ka - et kuna pensionäride arv kasvab, siis hakkab vana skeemi järgi oluline osa pensionäre saama liiga väikest pensionit ja kuna riik ei taha oma raha mujalt eelarvest sinna lisaks raisata, siis võetakse see raha nende arvelt, kellelt saab seda ära võtta.
Selle kõigega saavad sotsialistid matta vajadust pensioniiga ennaktempos tõsta, mis oleks valimispopulaarsuses negatiivne samm. Ka keskerakonnale on selline asi poliitiliselt meelepärane. -
ttrust
zuckerblaum
Ka üle keskmise teenivad teevad õigesti. Kui inflatsioon ületab II samba tootluse, pole tulevasel pensionäril lootustki sealt pärast rohkem tagasi saada kui ta I samba arvelt kaotab.
Sotsialistlik Partei eelmises kesikuvalitsuses, algatas skeemi, mille eesmärk on I samba pension kõikidele pensionäridele ühesuuruseks teha. Esimene samm selles pikas tees on astutud - pensionit hakatakse saama nii, et pool pensionist arvestatakse tööstaaži pikkuse järgi, teine pool makstud sotsiaalmaksu järgi. Aga küll neid samme "võrdsuse suunas" juurde tuleb, kui sotsialistlik partei jälle valitsusse saab.
Kasutusel on veel ka teine ühtlustav võte. Vahemikul 2015-2019 on näiteks pensioni baasosa tõusnud 32,9%, aga aastahinne 26,3%. Sellega õnnestub lõpuks palga (ja staaži) osakaal oluliselt väiksemaks timmida.
Võimalik, et kõrgema palga saajatel on siisku mõistlik II sambaga liituda. I samba pensioni hakkavad kõik naguinii võrdset saama. -
Lapsesuust fondijuht prahvatas lõpuks välja, mis on Eesti pensionisüsteemi tegelik eesmärk.
...pankade krediidikõlblikkuse kontrollis põrunud startupperite ja ettevõtjate ligipääs "miljarditele odavatele eurodele"!
Vot nii on lood! Meie siin "viimase ringi kasusaajatena" oleme lihtsalt sund-ingelinvestorid. Riiklikult sanktsioneeritud kohustus osaleda kogu tööelu vältel ettevõtlus-inkubatsioonis ja PPP projektides kreeditorina. Arusaamatu vaid, miks seda rudimentaalset sõna "pension" fondide nimes veel alles hoitakse, kui kogu point on hoopis milleski muus. -
Ma arvan, et inflatsioon ja põrunud startupperid on lapsemäng võrreldes Isamaa reformiga, seal läheb ikka korralikult enamus rahadest...
-
PeaLiK
Lapsesuust fondijuht prahvatas lõpuks välja, mis on Eesti pensionisüsteemi tegelik eesmärk.
...pankade krediidikõlblikkuse kontrollis põrunud startupperite ja ettevõtjate ligipääs "miljarditele odavatele eurodele"!
Vot nii on lood! Meie siin "viimase ringi kasusaajatena" oleme lihtsalt sund-ingelinvestorid. Riiklikult sanktsioneeritud kohustus osaleda kogu tööelu vältel ettevõtlus-inkubatsioonis ja PPP projektides kreeditorina. Arusaamatu vaid, miks seda rudimentaalset sõna "pension" fondide nimes veel alles hoitakse, kui kogu point on hoopis milleski muus.
No pane siis indeksisse ja ära põe! -
siimos
Ma arvan, et inflatsioon ja põrunud startupperid on lapsemäng võrreldes Isamaa reformiga, seal läheb ikka korralikult enamus rahadest...
Et kogunenud pensionireservi jäägi kohustuslik mädandamine inflatsiooni käes 15+ aastat 0-tootlusega kindlustusfondi pangakontol on lapsemäng? ...kus selle toreda "teenuse" eest võetakse lisaks inflatsiooni tekitatud hävingule tasudena väljamakseperioodi vältel veel 30% inimese pensioniks kogutust tasudena ära?
With all due respect, aga selle hinnanguga on ülikeeruline (et mitte öelda: võimatu) nõustuda. -
jnt
PeaLiK
Lapsesuust fondijuht prahvatas lõpuks välja, mis on Eesti pensionisüsteemi tegelik eesmärk.
...pankade krediidikõlblikkuse kontrollis põrunud startupperite ja ettevõtjate ligipääs "miljarditele odavatele eurodele"!
Vot nii on lood! Meie siin "viimase ringi kasusaajatena" oleme lihtsalt sund-ingelinvestorid. Riiklikult sanktsioneeritud kohustus osaleda kogu tööelu vältel ettevõtlus-inkubatsioonis ja PPP projektides kreeditorina. Arusaamatu vaid, miks seda rudimentaalset sõna "pension" fondide nimes veel alles hoitakse, kui kogu point on hoopis milleski muus.
No pane siis indeksisse ja ära põe!
Nagu paar lehte tagasi kirjutasin, siis 60% olen pannudki ja ülejäänuga tahaksin jätta aktiivsetele fondidele võimaluse näidata, et nende lubadustel passivseid ületada on kaalu ja just seetõttu võttiski see nupuke mind "põdema".
Teeme paar väga lihtsat asja siinkohal ühemõtteliselt selgeks:
Esiteks - kui jutt on minu pensionifondi osakutest, siis olen fondi jaoks klient mina. Just nimelt mina, mitte Eesti riik, Coop pank, Marti ja Heiti Hääl + Oleg Ossinovski, E-piim või auto24. On väga liigutav, kui fondijuht valutab südant Eesti majanduse käekäigu ja töökohti loova odava laenuraha saadavuse üle, aga kõige selle juures peavad minu huvid olema seatud kõigist muudest kaalutlustest tingimusetult kõrgemale.
Pole mingit probleemi sellega, kui fondijuht otsib alternatiivseid investeeringuvõimalusi või leiab sünergilisi win-win tehinguid. Ma usaldan teda nendes küsimustes olen ja selle kinnitusena osa oma pensionireservist tema hallata andnud. Kuni mul püsib kindlustunne, et fondijuhi prioriteetide absoluut on kliendi tulevikus saadava pensioni maksimeerimine, mitte "keskmise sissetuleku lõksu murdmine" või "iduettevõtete käekeäik" on asjad kõige paremas korras. Pean aga tunnistama, et see konkreetne kirjatükk murendas seda kindlustunnet ja usaldust...
Kui fondijuht hindab, et suudab kommertspangad nende põhiäris, krediidi pakkumises üle mängida, vaatamata sellele, et kommertspankadel on fondidest erinevalt eksklusiivne rahaloomeõigus, tekitab kahtlusi ka tema liigse enesekindluse või kompetentsuse osas.
Teiseks - pensionfondis oleva raha näol on tegemist minu rahaga. Mitte riigi rahaga ega panga või fondi rahaga. See raha on minu oma ka juhul, kui ma juhtun olema loll, vastutustundetu ning ei suuda mõista Eesti majanduse toetamise püha ürituse olulisust. See raha on minu oma lihtsalt sel põhjusel, et mina olen selle teeninud. See lihtne fakt annab mulle täieliku vabaduse talitada oma rahaga just nii nagu parasjagu heaks arvan, ilma et kellelgi teisel siin midagi kobiseda oleks. Fondijuhil on siin võimalus vaid vabaturu konkurentsi tingimustes mind veenda, et tema suudab paremini minu rahaga ümber käia, kui ma ise suudaksin. Rohkemaks tal volitused ja mandaat puudub.
Kolmandaks - kui fondijuht sekkub päevapoliitilistesse küsimustesse, peab ta endale teadvustama, et ilmselt on tema klientuuri poliitiliste vaadete diasporaa päris lai. Sugugi mitte kõik tema kliendid ei pruugi tema seisukohti ja maailmavaadet jagada ning võib arvestada sellest tulenevate järelmitega ... eriti juhul kui kui tegutsetakse vasakopositsiooni mõjuagendina. -
@PeaLiK, "Pean aga tunnistama, et see konkreetne kirjatükk murendas seda kindlustunnet ja usaldust...".
Mul on see kindlustunne juba ammu ära murendatud ja seetõttu olengi 100% indeksis, mitte 60% vmt. ;) Ei tasu liialt unistada, et äkki fondijuhti huvitab mingi väike eraisik rohkem, kui kõikvõimalikud olemasolevad ja juurde loodavad ärikontaktid. -
PeaLiK
Lapsesuust fondijuht prahvatas lõpuks välja, mis on Eesti pensionisüsteemi tegelik eesmärk.
Offtopic, aga viidatud artiklis oli üks huvitav lause "Sellest omakorda on eeskuju võtmas Maaelu Arendamise Sihtasutus, luues Maaettevõtlusfondi."
Kas keegi teadjam inimene oskab selle fondi olemust ja tegemisi pisut kommenteerida? -
Tere PeaLiK
Mulle siiralt meeldib väga Sinu nõudlikkus. Olen alustanud pea kõiki oma vastuseid kohalike investeeringute kohta samamoodi, mida ütlen praegu - fondijuhi esimene, teine ja kolmas eesmärk saab olla kogujatele kõrgema pensioni maksmine tulevikus. Tõsi, maailmas on väga edukaid erandeid kuid see nõuab selget eesmärkide seadmist - http://documents.worldbank.org/curated/en/780721510639698502/pdf/121375-The-Evolution-of-the-Canadian-Pension-Model-All-Pages-Final-Low-Res-9-10-2018.pdf lk 21
Selle arvamuslooga soovisin kõigest kummutada müüti, et pensionifondi tehtavad maksed on aastakümneteks kuhugi välismaale kappi pandav raha, millest vahepeal Eesti majandusele kasu ei ole. See lihtsalt ei vasta tõele. Otseseid ja kaudseid mõjusid on väga palju. Kui me demokraatlikult otsustame, et seda kõike vaja ei ole enam, siis olgu nii. Otsuseks on vaja aga kogu infot ja mulle tundus, et see osa arutelust on täiesti puudu.
Väikese märkusena veel, et Sinu toodud tsitaat "miljarditele odavatele eurodele" on artiklis ju "miljarditele eurodele". Pisikesed erinevused määravad palju tulevase pensioni suuruses ;)
Parimat,
Romet Enok -
hm artikkelist ei jäänd küll sihukest muljet et tulevane pensionäär oleks nagu prioriteet 1, 2 ja 3. Ja kogu sellest pankade ja kindlustuse seltside turmtulest reformi vastu ei ole samuti jäänud muljet et tulevane pensionäär oleks kuidagi prioriteetne.
-
Tere Romet. Sa sisuliselt väidad tolles artiklis, et pensionifondidest saavad ettevõtjad ja ettevõtmised laene, millele tänu luuakse väärtust, töökohti jne.. Kas sinu väide on, et pankadest nad ei saa ja meie panganduses on midagi valesti ning sellepärast peaksime jätkama pensioni eelkogumisega? Mulle ei paista see mõistlikuna. Pigem peaksime siis pead murdma, et mis on meie panganduses valesti, et nad meie majandust teenindada ei suuda?Need on meil eurosüsteemi pangad, meil ei ole mingit valuutakomitee süsteemi enam. Mis juhtus siis, kui EP teatas, et kavatseb paisata nii ja nii palju miljardeid raha Eesti laenuturule. Pangad kinnitasid ühest suust, et neil ei ole puudus rahast, mida laenata. Võib olla on Rometil õigus, et meie pankadega on midagi valesti?
-
Rometi toodu on minujaoks ainus tõsiseltvõetav põhjus pensionifonde hoida ja säilitada. Mingit vastuolu pole - koduturul on fondidel võimalik päriselt investeerida (konkreetset projekti analüüsida) ja täiesti kindel, et tootlus tuleb kõrgem kui USAs random riske võttes. Koduturul päris asju ehitades on tegu ka investeeringuga rahvamajanduse arvepidamise mõttes, mis suurendab SKPd. Osa muidugi omakorda on import, seega SKP kasv pole päris sama mis koduturule investeeritud raha. Teine osa jällegi on töötasud, mis lähevad kogujatele.
Mis on pankadega valesti? Nö suurte ideede ja heade eeldustega, kuid vähese omakapitaliga isik/firma pole pangas laenukõlblik. Seega on enne panka minemist vaja omakapitali või siis nö mezzanine kapitali, allutatud laenu. Sama asja pakkumiseks on euroalal loodud "Junckeri fond", seega probleem on riikideülene ja minuarvates kõigile finantsmaailmas hästi tuttav. Riskid on suuremad kui Saksa võlakirju ostes, kuid neid on võimalik ka maandada. Kui haldur tegutseb ausalt, siis on ka oodatav kasum muidugi märksa suurem...
Milline oleks Eesti majandus täna, kui 2009-2010 oleks paljude kohalike firmade omanike hulgas olnud kohalikke pensionifonde, kes poleks lammutanud ja põletanud, vaid laenud üle rullinud - või lausa pankade asemele astunud ja ajutistesse raskustesse sattunud firmad päästnud? -
113366, teoreetiliselt saaks riik ka panka omada või osalust selles. Argument selle vastu on pea alati, et miks riik peaks ja era kasumimotiivil pangandus töötab. Nüüd on jutt selline, et osa väärtust jääks majanduses loomata, kui riik ei sunniks ja subsideeriks pensionifondidesse raha koguma inimesi, sest osad ettevõtted ei saaks laenu jne. Selline on ju Rometi väide?
-
Kristjan1
Kahtlen, et küsimus oleks kuidagi Eesti eripäras.
Mõistan, et selle kuulsa OECD pensionitabeliga on olulisi küsitavusi. Seepärast olen alati tootluse alusel TOP riike vaadanud konkreetsete fondide tasemel. Võttes pensionifondide 15a tootluse alusel parima riigi (Kanada) ja sealt suurima fondi (CPPIB) -
"CI provides debt financing solutions across the entire credit structure, including term loans, high-yield bonds, mezzanine lending, structured products and other solutions for borrowers in all sectors."
(http://www.cppib.com/en/what-we-do/credit-investments/)
Kui fondi sissemaksed on tehtud pikaks ajaks siis igati ratsionaalne strateegia. Tulemused räägivad enda eest.
Ja pikaks ajaks tunduvad need sissemaksed olevat tehtud küll. Ma pole isiklikult Kanadas töötanud aga valitsuse info on selline-
"With very few exceptions, every person over the age of 18 who works in Canada outside of Quebec and earns more than a minimum amount ($3,500 per year) must contribute to the Canada Pension Plan (CPP). If you have an employer, you pay half the required contributions and your employer pays the other half. If you are self-employed, you make the whole contribution."
(https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp/contributions.html)
20+ miljonit kanadalast on selliselt kogunud 1+ triljoni
Ja sissemakse määr paistab ainult kasvavat hoopis -
As of 2019, the Canada Pension Plan (CPP) is being gradually enhanced. This means you will receive higher benefits in exchange for making higher contributions. The CPP enhancement will only affect you if, as of 2019, you work and make contributions to the CPP.
(https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp/cpp-enhancement.html)
Eesti viimaste kuude süvateadusliku arutelu tulemuste põhjal siis kümneid miljoneid "lolle" ja "orje". -
Eesti viimaste kuude süvateadusliku arutelu tulemuste põhjal siis kümneid miljoneid "lolle" ja "orje".
Täiesti uskumatu. Esmaspäeva hommikul pannakse selline nätaks et .... Ole hea küsi endalt kas keegi teeks "viimaste kuude süvateadust" kui Eesti teise samba tootlused oleks kas või paari pügala võrra kõrgemal tasemel?
Masendav. -
Kui Isamaa esimest korda II samba vabakslaskmise ideega välja tuli, siis jäi mulle mulje, et see on üks kõige hullemaid kõvahäälestusi, mida üldse korda saata võiks. Täna aga on selge, et seni ühtsena tundunud ühiskond on sisemiselt lõhestunud ja tegelikult vajavad ka sellised suuremad küsimused selgeks rääkimist. Mõned mõtted:
Mulle sümpatiseerib PeaLiku mõttekäik, et pensioniraha on minu ja olgu ma kui idioot tahes, siis selle raha juhtimise eest tasu võtvatel osapooltel pole ruumi kriitikaks. Tehke oma toode nii heaks, et ka idioot suudab selle headuses veenduda. Asi on selles, et Tuleva tulekuga on pensionisüsteemi tasapisi korrastama hakatud. Aga mis eelnevad 15 aastat tehti? Tooteinnovatsiooni ei olnud ja nüüd on silmakirjalik väita, et tulevikus sureme välja, sest meil puudub toimiv pensionisüsteem. Seda toimivat pensionisüsteemi pole kunagi olnudki, sest ühelt poolt on riik piiranud ja teiselt poolt pole fondidelt väga suurt ja avalikult nähtavat initsiatiivi tulnud süsteemi muutmiseks. Aga miks pidanukski, kui tasu sai võtta iga ilmaga, too sa siis tulemust või mitte!
Teine asi nüüdses dialoogis on see arvamus, et raha võtavad välja kõige nõrgemad. Noh, need "kodutunde" kandidaadid, kes maksavad laenud kohe tagasi. Viimane on muidugi kaheldav, sest lihtsam on raha poodi viia, kui kohustused tasuda, kuid põhimõtteliselt käib jaur selle üle kuidas see nõrgem pool hakkab puudust kannatama pensionis. Kuulge, ta kannatab seda nagunii, sest oma olematu palgaga ta lihtsalt ei suudagi midagi koguda. Kui võtta arvesse röövellikud pensionilepingud ja investeeringuteportfell, kus on kuni paari protsendise intressimääraga võlakirjad, mida tagavad lennukid ja inflatsioon samal ajal on 3% või enam, siis mis tulemust sealt üldse lootma peaks? -
PeaLik'u seisukohad on küll õiged, kuid vastamata jääb küsimus, kuidas II samba vabaks laskmisega panna vaesem osa elanikkonnast ka midagigi säästma?
Arvan, et kogu siinse foorumkonna jaoks oleks parim lahendus kogu pensioniks minev sotsiaalmaks igakuiselt kätte jagada ja eks ise vaatavad, kuidas oma pensionipõlve kindlustavad, riigilt ei saa pensionieas midagi. Paraku suurema osa jaoks ühiskonnas see ei toimi ja me ei taha ju tänavatel hakata massiliselt kodutuid või kerjavaid pensionäre nägema.
PS. pensionikindlustuse lepingu sundostmine perioodi lõppedes tuleb muidugi igal juhul lõpetada -
Ülimalt kahtlane, et elanikkonna vaesema osa säästma panek mingit positiivset majanduslikku efekti omaks. See on rohkem nagu usuküsimus, luterluse viimane jäänus - säästmine hea, kulutamine paha. Iga pensioniks säästetud ja Eestist välja viidud euro on raha, mis jääb järgimsel Eesti elanikul järgmisel kuul teenimata. Kitsast isiklikust vaatepunktist on sellest täiesti pohlad, makro vaatepunktist pole see minumeelest vastuvõetav.
Mõte, et töötav põlvkond peab vastavalt võimalustele üleval ka vanureid, täiesti töötab. Tänavatel pole massiliselt kodutuid ega nälgivaid pensionäre ei täna ega ka tulevikus. Osad "visionäärid" lubavad kodanikupalka kõigile juba praegu. Siis 40 aasta pärast ei suuda meie hästikoolitatud kasvav põlvkond, kes valitseb robotite armeed ja keda aitab tehiintellekt, meile ulualust ja toitu pakkuda vanaduses? -
113366
Mõte, et töötav põlvkond peab vastavalt võimalustele üleval ka vanureid, täiesti töötab. Tänavatel pole massiliselt kodutuid ega nälgivaid pensionäre ei täna ega ka tulevikus.
Ka minu meelest võiks igasugu sotisaalse toetuse jama riigi struktuuridest täiesti eemaldada (s.h. terve pensionisüsteemi), sellega koos oluliselt makse langetada ja eladagi edasi nii, nagu sa siin kirjeldad. (Y)
NB! Okei, ma mingit sotsiaalset toetust lastele, ehk alla 18a kodanikele toetan - põhiharidus, tasuta ühistransport õpilastele jmt. Aga peale 18. eluaastat - aidaa kõigist toetustest. -
PeaLik'u seisukohad on küll õiged, kuid vastamata jääb küsimus, kuidas II samba vabaks laskmisega panna vaesem osa elanikkonnast ka midagigi säästma?
Miks peaks kedagi sundkorras säästma panema? Pensionäre peavad üleval töötavad inimesed igas ühiskonnas. Võtame sundimise ja subsideerimise fondidesse ära ja kõik on korras. Säästa nüüd esimese samba kõrvale nii palju, kui tahad. Minu meelest kõik. Ekstreemsused, et kaotaks üldse riikliku pensioni ära, ei lähe juba põhiseadusest tulenevalt läbi.
Reversing Pension Privatizations. Rebuilding public pension systems in Eastern Europe and Latin America
Ultimately, over time the arguments advanced by the ILO proved correct. Even in European countries – with large older populations – the pension systems are sustainable with adequate parametric adjustments and some limited public budget support (European Commission, 2015). Private pension systems underperformed, as shown in the next section. Despite pressures from the financial industry, requests from governments to IFIs for support for structural pension reforms reduced. The World Bank abandoned the pension privatization push, replaced the leadership of the Bank’s Social Protection Department, and since the mid-2000s there have been no stand-alone pension reform projects within the World Bank loans portfolio -
Sambaga otseselt ja kaudselt seotud asjapulkade ülbus on hämmastav. Ah et lasime teema kraavi? Ja mis siis? Oponendid on debiilid, nende väited lasteaia tasemel. Kodutute massid, kerjused, nälg. Tänavatel ulub tuul ja tapetakse kodanikke.
Eks ma muutuks ise ka hästi kurjaks, kui keegi tasuta meepotti kahmama tuleks. -
Kuldar1
PeaLik'u seisukohad on küll õiged, kuid vastamata jääb küsimus, kuidas II samba vabaks laskmisega panna vaesem osa elanikkonnast ka midagigi säästma?
Arvan, et kogu siinse foorumkonna jaoks oleks parim lahendus kogu pensioniks minev sotsiaalmaks igakuiselt kätte jagada ja eks ise vaatavad, kuidas oma pensionipõlve kindlustavad, riigilt ei saa pensionieas midagi. Paraku suurema osa jaoks ühiskonnas see ei toimi ja me ei taha ju tänavatel hakata massiliselt kodutuid või kerjavaid pensionäre nägema.
PS. selle reformi pensionikindlustuse lepingu sundostmine perioodi lõppedes tuleb muidugi igal juhul lõpetada
Ei ole väga kindel, et see säästmisele sundimine väga tulevikus madalapalgaliste olukorda pensionipõlves väga parandab. Kui mustalt arvutusi teha(tänaseid tootlusi arvestades), siis 40 aasta pärast saab keskmise palgaga töötaja tänu II sambale heal juhul kuskil 10-15 % rohkem pensioni ja alla keskmise palka saavad siis veelgi vähem, ehk rohkem 5-10%. Võib ju öelda, et asi seegi. Aga see ei välista, et need 5-15 % lisasaavad ei vaja lisatoetusi, samuti ei välista, et mõni sammas hoopiski kõrbeb jne. Ühesõnaga, kas kõik see on väärt, et härrad fondihaldurid neilt ka korralikke tasusid koorivad ja hetketarbimine versus tulevikus saadava väärtus. Mida teha saaks, siis peaks ära näitama, kui palju siis tegelikult selle keskmise palgaga töötaja pensionile jõudes (arvestades meie nõrku tootlusi) summa väärt on (ehk prognoosida kogutud summa, tulevikus keskmine palk ja I samba pension ) praegused kalkulaatorid on ikka müügi-instrumendid ja on umbluud. No vot ja siis saavad inimesed otsustada, et kas on asjal mõtet või mitte? -
113366
Mõte, et töötav põlvkond peab vastavalt võimalustele üleval ka vanureid, täiesti töötab. Tänavatel pole massiliselt kodutuid ega nälgivaid pensionäre ei täna ega ka tulevikus. Osad "visionäärid" lubavad kodanikupalka kõigile juba praegu. Siis 40 aasta pärast ei suuda meie hästikoolitatud kasvav põlvkond, kes valitseb robotite armeed ja keda aitab tehiintellekt, meile ulualust ja toitu pakkuda vanaduses?
No mina ei usu, et see "hästikoolitatud kasvav põlvkond" on valmis oma sissetulekust poole ära andma, et pensionäridele minimaalselt vajaminev elatis pakkuda. Vähem kui poolest, demograafilist struktuuri arvestades, aga ei piisa. -
No mina ei usu, et see "hästikoolitatud kasvav põlvkond" on valmis oma sissetulekust poole ära andma, et pensionäridele minimaalselt vajaminev elatis pakkuda. Vähem kui poolest, demograafilist struktuuri arvestades, aga ei piisa.
Ma ei tea, et kas poole või millised need suurusjärgud saavad olema, aga kas sa tõesti kujutad ette, et nad keelduvad pensionäre üleval pidamast? See, kui nad annavad oma sissetulekust ära poole, versus pensionärid maksavad neile kuskilt fondidest, ei muuda fundamentaalselt midagi. Nad peavad ikkagi oma töö viljadest selle reaalse osa ära andma, mis pensionäride ülalpidamiseks kulub. -
Kui vaadata milline rahatrükk juba täna käib ja kui vähe efektiivne on seda läbi pankade ringlusesse lasta, inflatsioon ei taha kuidagi suureneda, siis tulevikus, kui kõik tööd teevad ära sisserändajad ja robotid, siis on seda raha palju efektiivsem läbi riiklike pensionite ringlusesse lasta. Aroonia.
-
Loota jääb, et tootlikkus kasvab. Eespool väitis Romet, et tänu kogumisele kasvab majandus ja seega on loogiline oletada, et ka tootlikkus. Mina olen vastupidisel arvamusel. Tänu sundkogumisele jääb tulevastele pensionäridele vähem.
-
Kuldar1
113366
Mõte, et töötav põlvkond peab vastavalt võimalustele üleval ka vanureid, täiesti töötab. Tänavatel pole massiliselt kodutuid ega nälgivaid pensionäre ei täna ega ka tulevikus. Osad "visionäärid" lubavad kodanikupalka kõigile juba praegu. Siis 40 aasta pärast ei suuda meie hästikoolitatud kasvav põlvkond, kes valitseb robotite armeed ja keda aitab tehiintellekt, meile ulualust ja toitu pakkuda vanaduses?
No mina ei usu, et see "hästikoolitatud kasvav põlvkond" on valmis oma sissetulekust poole ära andma, et pensionäridele minimaalselt vajaminev elatis pakkuda. Vähem kui poolest, demograafilist struktuuri arvestades, aga ei piisa.
Vabanda, aga see väide on täielik jama ja mingi laest võetud hüsteeria. Tänaste teadmiste kohaselt (arvestades seni vastuvõetud seadusi) riigi kulutused vanadusensionitele (suhtema SKPsse) Eestis langevad. Praeguselt 6.7% SKPst 6.0%-ni aastal 2035, kuhu kulutused ka stabiilselt jäävad. Juba praegu on nad ühed EL kõige madalamad (Läti, Leedu ja Rumeenia ees).
Benefit ratio langeb 33.1% keskmisest palgast 2016 26.9% peale aastaks 2040. See on muidugi halb, aga ma optimistina arvan, et 27% 2040 aasta keskmisest palgast lubab reaalset tarbimist ikkagi oluliselt rohkem kui 33% tänasest keskmisest palgast.
Kui kulutusi pensionitele ei langetata, jääb ka benefit ratio suhteliselt samaks. Mingist "poole sissetuleku äraandmisest" pole mingit juttu mitte ühegi tõsiseltvõetava prognoosi järgi.
Andmete allikas: The 2018 ageing report, Euroopa komisjon -
113366, juhin tähelepanu, et aasta 2040 ei ole 40 aasta pärast, millest mina kirjutasin.
Samas loomulikult pole ma ka mingi prohvet, kes teaks mis olukord 40 aasta pärast üldse on? -
No worries, 2060 on prognoositavad vanaduspensionite kulud 6.0% SKPst ja benefit ratio 21.1% :-) Kui Eesti kulutaks EL keskmisel ehk 8.8%, oleks benefit ratio praegusega sama järelikult.
Nõus, et 40 aasta kaugusele prognoosimine on... veidi mõttetu tegevus. See kõik on eeldusel, et sündides ja migratsioonis mullistusi pole ja majandus kasvab enam-vähem praeguses tempos. Samuti eeldusel, et inimesed näiteks ei muutu vahepeal suht surematuteks :-) -
Mõistlik inimene sõidab teel 90-ga. Milleks liiklusmärke vaja? Minu poolest võiks kõik kiirusepiirangud ära kaotada. Ah et mõni hakkab hullu panema? No las paneb, mis see minusse puutub... (iroonia)
-
velvo
Mõistlik inimene sõidab teel 90-ga. Milleks liiklusmärke vaja? Minu poolest võiks kõik kiirusepiirangud ära kaotada. Ah et mõni hakkab hullu panema? No las paneb, mis see minusse puutub... (iroonia)
Kui igaüks teeb seda enda teel ja ainult ennast ohtu seades, mis see sinu asi siis on, mida ta oma õueteel teeb? -
jnt
velvo
Mõistlik inimene sõidab teel 90-ga. Milleks liiklusmärke vaja? Minu poolest võiks kõik kiirusepiirangud ära kaotada. Ah et mõni hakkab hullu panema? No las paneb, mis see minusse puutub... (iroonia)
Kui igaüks teeb seda enda teel ja ainult ennast ohtu seades, mis see sinu asi siis on, mida ta oma õueteel teeb?
Sest me oleme kokku leppinud, et me aitame oma nõrku- vaeseid, haigeid.
Kui sa nüüd ennast "enda teel ja ainult ennast ohtu seades" haigeks sõidad, ootad sa oma lollusele vaatamata, et me sind aitaks. -
Või siis ülla-ülla selgub, et isegi suht vaesed ikkagi tajuvad mingil ajahetkel, et tuleb proovida säästa, midagigi pensioniks. Nagu ei juhtunud UKs vist eriti midagi kui vabadust anti inimestele oma pinsi kallale minna.
-
Mr. Go
jnt
velvo
Mõistlik inimene sõidab teel 90-ga. Milleks liiklusmärke vaja? Minu poolest võiks kõik kiirusepiirangud ära kaotada. Ah et mõni hakkab hullu panema? No las paneb, mis see minusse puutub... (iroonia)
Kui igaüks teeb seda enda teel ja ainult ennast ohtu seades, mis see sinu asi siis on, mida ta oma õueteel teeb?
Sest me oleme kokku leppinud, et me aitame oma nõrku- vaeseid, haigeid.
Kui sa nüüd ennast "enda teel ja ainult ennast ohtu seades" haigeks sõidad, ootad sa oma lollusele vaatamata, et me sind aitaks.
No jah eespool on nüüd natuke teistüüpi näide, aga kui kontekstis edasi räägime, siis aga võib-olla ei ole vahet, kas piirang 90 või piiranguteta, aga ikka samapalju peame haigeid aitama! Ühes aga teeme veel ohtralt lisakulutusi - regulatsioonid, kontrollid jne.. -
Raivo Heina artikli lõpulaused: "Ja mis see algpõhjus nüüd oligi? See on tegelikult lihtne. Isamaa erakonna madal reiting. Keskerakonna juhi pimestatud võimuiha. EKRE noogutab lihtsalt kaasa, et võimul püsida ja ainuvalitsejaks saada. Sponsorid (muide, erahuvidega pankurid) on taustal udusena liikumas.
Ja nii need barbarid selle samba ümber lükkasidki ja lõid igaks juhuks katki ka vundamendi! Ajalugu kordub, seekord farsina!"
https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/09/06/raivo-hein-nii-need-barbarid-havitasidki-rooma -
Algpõhjus oli ikka see, et fondid pakkusid nullilähedast tootlust ja seejuures võeti kõrgeid haldustasusid. Kuigi Tuleva tulek ja konkurentsi suurenemine ning 100% aktsiariski lubamine hakkasid olukorda juba parandama.
-
Praeguste sammaste lammutamise kihk ja selle kihu sattumine viljakale pinnasele ongi tingitud sellest, et esimesed 15 aastat ei tehtud mitte midagi. Istuti nagu kuldid rukkis ja matsutati häid rahasid mis tasku voolasid.
II sammas on hea näide "suurest pendlist", kus algselt läks pendel ühte serva, sest oodatust palju rohkem inimesi liitusid II sambaga juba esimesel paaril aastal, nüüd on pendel läinud teise serva, kus tahetakse kõik see II sammas ära lammutada, kusjuures peaaegu kõik inimesed on selles süsteemis pettunud.
Tuleva ja teised madalaid haldustasusid pakkuvad fondid jäid kaugelt hiljaks. Selline konkurents oleks pidanud turul olema juba 2002 aastast saadik. Isegi aastaid-aastaid võttis aega see, kus lõpuks ometi suudeti fondivahetus kiireks ja odavaks teha, varem oli see väga kallis tegevus.
Juba algusest saadik tehti kaks valet lüket - tehti II sammas kohustuslikuks ja tehti võimatuks sambast loobumine. Sellist asja poleks olnud sotsialistidel teha lubatud olema. -
ttrust
Juba algusest saadik tehti kaks valet lüket - tehti II sammas kohustuslikuks ja tehti võimatuks sambast loobumine. Sellist asja poleks olnud sotsialistidel teha lubatud olema.
Selle väitega ei nõustu. Jah, mõndagi oleks võinud paremini teha, kuid kohustuslikkuseta oleks tulemus see, et ühiskond peab neile peale maksma, kes koguda ei tahtnud (et tagada minimaalne toimetulek). Kes tahtsid, saavad ise endaga hakkama. No ei ole õiglane. -
Vanaema
ttrust
Juba algusest saadik tehti kaks valet lüket - tehti II sammas kohustuslikuks ja tehti võimatuks sambast loobumine. Sellist asja poleks olnud sotsialistidel teha lubatud olema.
Selle väitega ei nõustu. Jah, mõndagi oleks võinud paremini teha, kuid kohustuslikkuseta oleks tulemus see, et ühiskond peab neile peale maksma, kes koguda ei tahtnud (et tagada minimaalne toimetulek). Kes tahtsid, saavad ise endaga hakkama. No ei ole õiglane.
ehk seletad oma väite lahti? Need vaesemad, kes toime ei tule, hetkel küll ei saa tänu 2. sambale sentigi rohkem pensioni kui ainult 1. sambast saaksid
Ja kui vaadata 40a kaugusele näiteks, siis mineviku pealt vaadates, siis ma olen pea kindel, et ei ole meil siis mingit eurot, ega sääste:D
