Merko Ehitus (MRK1T)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Swedbanga hinnasiht on 10,60 , aga kui dividenditootlus liigub sinna ajaloolise keskmise suunas, eks sinna liigub ka aktsia hind.
-
Tegin umbes aasta tagasi mõnele TB huvipakkuvale aktsiale võrdluse LHV ja Swedi hinnasihtide-soovituste ja aktsiahinna liikumise(+dividendid) kohta kogu aktsia ajaloo kohta.
Selgus, et analüütikute hinnasihid on selge kontraindikaator, eriti 6 kuu perspektiivis, kus pihta praktiliselt ei läinudki kunagi, suund arvati ära vähem kui kolmandikul juhtudest. Aasta baasil polnud pilt eriti palju ilusam, suund arvati ära ka umbes 1/3 juhtudest.
Selle peale (ja ikka ja jälle imestades LHV ostusoovituse üle Baltika aktsiale) lõpetasin analüüside tellimise.
Elu on näidanud, et kõige tähtsamad positsiooni valikul on 2 asja: kui palju firma on puhast cash'i per aktsia suutnud tekitada ja kes/kui palju "suurtest" müümas on. -
Rinja on jõudnud asja ivani. Tuleks teha analüüs Eesti maaklerfirmade soovituste kohta. Vaadata kui paju soovitusi järgides oleks aastane tootlus. Olen näinud, et välismaal täitsa sellised lehed olemas "analyst ranks" vms. Kui meedias mõni analüütik reitinguga 5124/5257-st, kelle aastatootlus negatiivne, sõna võtab - vabandust aga ei tundu usaldusväärne.
-
stefan
Ehitusleping Eestis (gümnaasiumihoone Tallinnas)
...Lepingu maksumus on ligikaudu 7,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmib 2021. aasta mais...
https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=921996&messageId=1161832
Selles hankes oli kaheksa pakkujat.
Veel ühe Tallinna koolihange tulemused peaks lähiajal selguma, nimelt "Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitustööd, Pärnu mnt 59" milles osaleb viis pakkujat, sh Merko.
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1626035/tenders
Kuna aasta on Merkole alanud nii paljude kontserniväliste ehituslepingutega siis on muidugi küsimus kas Merko on hakanud "agressiivsemalt" pakkuma kui eelmisel aastal. Mingil määral võib arvata, et korteriarenduse mahud mõjutavad, ning arvamused tööjõukulude kasvust, aga siis oli ka Merko Ehitus Eesti juhatuses muutusi aastavahetusel. -
Siin üks hiljuti alustatud projekt Kaunases:
https://group.merko.ee/en/projekt/kaunas-police-headquarters-building/
Tõlgitud leedu keelest, tundub et on tegemist mingisuguse PPP-projektiga, mille maht on 23,5 MEUR, mitme aasta jooksul:
http://www.merko.lt/all-news-lt/merko-pradeda-kauno-apskrities-vpk-pastato-statybas/
Ma ei tea kas sellest projektist on varem räägitud. -
Ma imestan kogu aeg, et LHV on suht kriitiline selliste heade näitajatega firmade suhtes nagu nt Merko, samas sellist jama nagu Arco Vara ja Linda Nektar kiidavad taevani. Arco Varas on pensionifondid sees päris suurelt ca 15% Arco Varast kuulub LHV pensionifondidele - no ei ole see firma kuidagi ennast tõestanud. Linda Nektar on selline pigem elustiiliäri. Annan ise buy soovituse ja ostan vähe haaval juurde.
-
Oo Merko juba 10 EUR, peale dividendi väljakuulutamist siis 55 senti kukkumist. Ma saan aru, et turg siis ootas 1,15 EUR dividendi 60 sendi asemel või?
-
tellimusi netu ju ehitusteenuse osas,eelmise aasta kasumi enamus ju sealt.Riigi tellimused,trend on vist pigem vähenemise suunas,kõik peavad nüüd kortereid vorpima kuniks pidu veel käib. -
4-ja realised teed, rail baltic, rahvusraamatukogu renoveerimine, patarei vangla, linnahall, tallinna väike-ring, tallinna sadama arengud jne.
Vähenevate tellimuste taustal suudetakse teha suuremat kasumit- mulle sobib. 2019 maksude eelne kasum oli ju suurem kui 2018 ja seda väiksema käibe juures.
Jätkake samas vaimus -
Teostamata tööde portfell on 141mln EUR, nii vähe pole see aastaid olnud. Nii et ehitustegevuses tuleb korralik käibelangus kindlasti, ja kasumi langus sealt segmendist suure tõenäosusega samamoodi.
Kortereid müüakse ehk rohkem, aga kes teab mis kasumlikkusega neid müüa õnnestub. Valmis korterite jääk on kasvamas.
Kokkuvõttes tundub Merkolt dividendi vähendamine mõistlik samm, arvestades turuolukorda ja väljavaateid. -
rick12
Ma imestan kogu aeg, et LHV on suht kriitiline selliste heade näitajatega firmade suhtes nagu nt Merko, samas sellist jama nagu Arco Vara ja Linda Nektar kiidavad taevani. Arco Varas on pensionifondid sees päris suurelt ca 15% Arco Varast kuulub LHV pensionifondidele - no ei ole see firma kuidagi ennast tõestanud. Linda Nektar on selline pigem elustiiliäri. Annan ise buy soovituse ja ostan vähe haaval juurde.
Arco on nüüd LHV õiglase väärtuseni jõudnud lõpuks 1,16 - 1,28 -
Visahing
Stefan, mina sulle miinust ei pane, aga su võrdlus on sama, nagu kumb on voodis parem, ema või tütar.
Nendel ei ole midagi muud ühist, peale selle, et mõlemad on tsüklilised.
Küll Hing on Visa. Ei tea kas asi nooruses või lolluses või hoopis Tõe-Monopolis Mis ilmselgelt kuulub 100% Visale Hingele. Stefani näide oli vägagi loogiline mida paljud, eriti div. investorid kasutavad, ma vähemalt usun aga eks sa tea paremini ja ehk oled ikka nii kena ja valgustad ka teisi pimedas elajaid. Ehh, ohkama võtab küll, proovi edaspidi ikka teisi tibake austada ja näha reaalselt laiemat pilti. Ikka nagu tõsiselt. Kui inimene ütleb, et ta tegutseb skandinaavia ja balti börsidel, ootab 5% , on div usku ja siis Tuleb Visa ja tema tõe....sest see kõik on nii vale ja te olete kõik lollid ja te ei saa maailmast aru ja MinaMina Vot Ikka MINA. -
Ei ole alati absoluutne tõe kuulutaja, aga võrrelda tuleb võrreldavaid asju, asja ei saa võrrelda vaid rahavooga 1:1 kui nii erinevad valdkonnad ja siis teha sellest lähtuvalt selliseid järeldusi. Merko kukub,sest käive edaspidi kukub korralikult, sest nagu mõni eelmine mainis ka, portfell on lahja, mitte küssa pole dividendis, nagu mõni siin kuulutab, et dividend väiksem, sellepärast kukub. Targemad ei vaata, mida see aasta jagatakse vaid mis järgmisel aastal ja kui oled firma alt investeerinud, on targem enne dividendi välja makset lahkuda.
Järgmine kukkumine on juba dividendi väljamakse tõttu ehk kukub veel siit 10 juurest edasi. -
Ei ole alati absoluutne tõe kuulutaja, aga võrrelda tuleb võrreldavaid asju, asja ei saa võrrelda vaid rahavooga 1:1 kui nii erinevad valdkonnad ja siis teha sellest lähtuvalt selliseid järeldusi. Merko kukub,sest käive edaspidi kukub korralikult, sest nagu mõni eelmine mainis ka, portfell on lahja, mitte küssa pole dividendis, nagu mõni siin kuulutab, et dividend väiksem, sellepärast kukub. Targemad ei vaata, mida see aasta jagatakse vaid mis järgmisel aastal ja kui oled firma alt investeerinud, on targem enne dividendi välja makset lahkuda.
Järgmine kukkumine on juba dividendi väljamakse tõttu ehk kukub veel siit 10 juurest edasi.
Ei saagi aru, aga proovime. Mida sa siis öelda tahtsid. Et Stefan ajab paska ja tegelikult on ema parem kui tütar sest nad pole võrreldavad. Tütar teeb küll paremaid üllatusi hommikul kui ema aga siiski ei saa seda võrrelda hommikustes üllatustes. Jutt ju õige aga... Merko kukub,sest käive edaspidi kukub korralikult, sest nagu mõni eelmine mainis ka, portfell on lahja, mitte küssa pole dividendis, nagu mõni siin kuulutab, et dividend väiksem, sellepärast kukub. Üsnagi prohvetlikud sõnad, seega siinkohal oled küll absoluutse tõe kuulutaja ja tõde on pärit kuskohalt? Nagu aru saan siis Merko on pupu ja Viking on kindel võitja. Jah võib olla aga võib olla Stefan on ise uurinud Merko aruandeid ja äkki seal on midagi juttu olnud portu lahjenemisest ja korterite arendusest ja keskendumisele pigem kasumlikusele, kui mahule lihtsalt mahu pärast. Taskus olevad maalahmakad ja üsna kena div jada :) Kui võtta Stefani div jada 2012 v täna siis Merko on kindlas võidus ja kui vaadata hinda ka juurde siis jääb vahekorraks 2 või 9. Ok see on minevik aga tegemist pika või div investeerimisega mitte kauplemise spekuleerimisega. Otsuse võtab ju igaüks ise vastu, kas ema või tütar aga tulla, jalaga uks lahti lüüa ja ütelda, et kõik on pask ja ma foorumist lugesin, et Merko on uppuv laev on väheke....... Siia võib igaüks ise oma sõna leida:) -
Minu point lühidalt ilma mingi romaani ajamata oli, et igal langusel on põhjus, turu hind ja reageering ütleb rohkem, kui siinsed uskujad/mitte uskujad ja minu ükskõik sellest hinnast positsiooni ei oma. Ja vaatame aasta pärast ja kahe pärast, palju see dividend siis on, ole õnnelikult edasi pimesi pikk.
Romaanina
Hakkame võrdlema Macy ,Merko, Novatoursi, Apranga rahavoogu ja dividendi ning siis käin välja, et siit pundist X on kõige parem puhtalt nende näitajate põhjal, ei ole minuarust eriti tark. Seal see ema- tütar. -
Ja üks point veel, NYSE turul oleks firma saanud päevaga -20-30% sisse sellise dividendi lõikamise eest, nii et ruumi kukkuda on ja kellele jutt ei meeldi, võiks hoopis süüvida, kas tas tahab aktsiat hoida, kui hiljem saab odavamalt.
-
Pole vaja võrralda NYSE ja Tallinna. NYSE turul ehk tõesti oleks kukkumine selline olnud, kuid seal oleks kukkumine tulnud hinnalt 20EUR või kõrgemalt.
-
Soovitan uurida Merko bilanssi ja vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. Merkol on nt jaotamata kasumit tänase aktsiahinna 10 € juures ca 6,9 € ja stabiilselt kasumis. Dividendi lõikamist ju pole - firma deklareerib aastaaruannetes, et maksab välja 50-70% aasta kasumist ( eelnevatel aastatel maksis rohkem ). Minu arvates saab Merko oma kapitaliseeritust juhul kui peaks rasked ajad tulema ära kasutada võrreldes konkurentidega. Ise oman ja ostan juurde
-
mihkel48
Pole vaja võrralda NYSE ja Tallinna. NYSE turul ehk tõesti oleks kukkumine selline olnud, kuid seal oleks kukkumine tulnud hinnalt 20EUR või kõrgemalt.
Kle tule maapeale, ega see mingi kasvu firma pole ja olen ennemgi näinud firmasid, kes maksavad dividendi nii, et veri ninast väljas, kuni koomas ja lõpuks hind reageerib sellele vastavalt. Retooriline küsimus, mis saab dividendi maksva firma aktsia hinnaga, kes järgmised 2-3 aastat maksab vähem dividende? Ei pea vastama. -
Visahing
Ja üks point veel, NYSE turul oleks firma saanud päevaga -20-30% sisse sellise dividendi lõikamise eest,
Kindlasti mitte, oled sa üldse NYSEd jälginud? Dividendi lõikamise peale kukkusid ettevõtted, kellest pole midagi muud kui dividendi oodata (näiteks Ford, Altria jne).
Ja veelgi enam, nagu mainitud, dividendi lõikamist pole olnud, ettevõtte dividendipoliitika ei olnud - "maksame välja iga aasta 1EUR".
Ilmselt kukkumise põhjus selles, et osad investorid ei usu perspektiive. Lisaks on "eesti investoreid", kelle arvates on normaalne, et ettevõtte end lõhki maksab. Küsitav, miks see toimus peale viimase kvartali aruannet, sest kui seal tuli mingi üllatus, siis positiivne. Oodati imet? -
rick12
Soovitan uurida Merko bilanssi ja vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. Merkol on nt jaotamata kasumit tänase aktsiahinna 10 € juures ca 6,9 € ja stabiilselt kasumis. Dividendi lõikamist ju pole - firma deklareerib aastaaruannetes, et maksab välja 50-70% aasta kasumist ( eelnevatel aastatel maksis rohkem ). Minu arvates saab Merko oma kapitaliseeritust juhul kui peaks rasked ajad tulema ära kasutada võrreldes konkurentidega. Ise oman ja ostan juurde
Dividendi lõigatakse kõne keeles, kui eelmine aasta oli rohkem kui see aasta, siis seda nimetatakse dividendi lõikamiseks ja osade turuosalistele annab see teatud signaali.
Merko ütleb oma kõnes, nendel raha 25M. Aktsiat 17,7M jäik arvutus 25- 0,6*17,7=14,4M peale 2019 div.
Vaba raha aktsia kohta 14,4:17,7=0,81 euri aktsia kohta. (siit veel tulumaksud ja muud pudinad maha võtmata)
See, et paberil on raha 6,9, see on paberil ja seda sulle järgnevatel aastatel niisama välja ei maksta, sest see istub sul kuskil investeeritud kohas kinni.
Kõne oli tõesti positiivne, nii, et kümne küünega kinni hoida: Uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem, kuna konkurents tihenenud,ehitushinnad tõusnud ja finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks.
Loe: Sõida linnas ringi (soovitavalt Tallinn), loe, mitut pooleni olevat arendust näed, alustades Koplist ja lõpetades Viimsis, lisa veel kavandatud arenduste hulk ja lahuta sellest ostjate hulk (kust küll need kõik võetakse,40-60 000) ukrainlast on siia imbunud tööle, kui ehitus jahtub, siis neid siia enam nii palju ei pressi). -
Visahing
rick12
Soovitan uurida Merko bilanssi ja vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. Merkol on nt jaotamata kasumit tänase aktsiahinna 10 € juures ca 6,9 € ja stabiilselt kasumis. Dividendi lõikamist ju pole - firma deklareerib aastaaruannetes, et maksab välja 50-70% aasta kasumist ( eelnevatel aastatel maksis rohkem ). Minu arvates saab Merko oma kapitaliseeritust juhul kui peaks rasked ajad tulema ära kasutada võrreldes konkurentidega. Ise oman ja ostan juurde
Dividendi lõigatakse kõne keeles, kui eelmine aasta oli rohkem kui see aasta, siis seda nimetatakse dividendi lõikamiseks ja osade turuosalistele annab see teatud signaali.
Merko ütleb oma kõnes, nendel raha 25M. Aktsiat 17,7M jäik arvutus 25- 0,6*17,7=14,4M peale 2019 div.
Vaba raha aktsia kohta 14,4:17,7=0,81 euri aktsia kohta. (siit veel tulumaksud ja muud pudinad maha võtmata)
See, et paberil on raha 6,9, see on paberil ja seda sulle järgnevatel aastatel niisama välja ei maksta, sest see istub sul kuskil investeeritud kohas kinni.
Kõne oli tõesti positiivne, nii, et kümne küünega kinni hoida: Uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem, kuna konkurents tihenenud,ehitushinnad tõusnud ja finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks.
Loe: Sõida linnas ringi (soovitavalt Tallinn), loe, mitut pooleni olevat arendust näed, alustades Koplist ja lõpetades Viimsis, lisa veel kavandatud arenduste hulk ja lahuta sellest ostjate hulk (kust küll need kõik võetakse,40-60 000) ukrainlast on siia imbunud tööle, kui ehitus jahtub, siis neid siia enam nii palju ei pressi).
2019 3 kv aruandest selline väljavõte
Seisuga 30.09.2019 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 89 870 tuhat eurot (30.09.2018:
93 419 tuhat eurot; 31.12.2018: 99 004 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud
tulumaksu kokku summas 0 tuhat eurot (30.09.2018: 720 tuhat eurot; 31.12.2018: 720 tuhat eurot), kaasneks dividendide
väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 22 467 tuhat eurot (30.09.2018: 22 635 tuhat eurot; 31.12.2018: 24 031
tuhat eurot). Täiendava dividendide tulumaksu arvestamisel on aluseks võetud 2019. aastal kehtiv tulumaksu tavamäär, mis on
20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena
ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel. -
Visahing
Minu point lühidalt ilma mingi romaani ajamata oli, et igal langusel on põhjus, turu hind ja reageering ütleb rohkem, kui siinsed uskujad/mitte uskujad ja minu ükskõik sellest hinnast positsiooni ei oma. Ja vaatame aasta pärast ja kahe pärast, palju see dividend siis on, ole õnnelikult edasi pimesi pikk.
Romaanina
Hakkame võrdlema Macy ,Merko, Novatoursi, Apranga rahavoogu ja dividendi ning siis käin välja, et siit pundist X on kõige parem puhtalt nende näitajate põhjal, ei ole minuarust eriti tark. Seal see ema- tütar.
Eelnev ja järgnev ajas sind ikka päris närvi. Sinu point ongi alati lühike ja ainuõige. Fakt on aga see, et siin on Merko teema ja oodatud on arutelu, pikad postid ja muu, mis on seotud. Miks sa eeldad, et keegi sind kuulab või tõsiselt võtab, kui käid siin lärmamas. Lühikesed, sogased, lahmivad postid. Kirjuta arusaadavalt, rahulikult, analüüsivalt no problem. Mina ei käi sinu laevade teemas mingit joga ajamas. Isiklikult väljusin eelmise divika ringis aga jälgin seda teemat huviga. Merkot tasub jälgida, arvestades nt paraleele mida on Stefan Rootsiga välja toonud. Siiski linnastumine, rahvaarvu suurenemine, suuremad projektid. Ja nagu siin olijad kõik teavad on investeerimine, spekuleerimine ja mängurlus omal vastutusel, seega ka sisenemine ja väljumine. Ei ole vaja ühele üsna huvitavale postile üle reageerida. Stefan tõi välja faktid ja viskas üles lihtsa küsimuse, kumb on ahvatlevam. Aga hea, et Mina Merksist kümpsiga välja sain, sest kohe on soodukas tulemas (nagu viimased 5 aastat) ja saab 5x rohkem :) Tänan igaljuhul prohvetliku vihje eest.
Suhtlus kaasfoorumlastega, austus ja tolerantsus. -
Stefan arutleb väga palju ja igas teemas. Minu meelest on see ainult hea. Loen alati huviga. Jätka samas vaimus.
-
Stefani point väga asjakohane, huvitav fakt. Ikkagi loeb tõesti raha tootlus. Ise oman nipet näpet Merkot. Ja näen siin järjekordset tagasihoidlikust, mis Merkole omane, et oioi mis meie, me oleme tagasihoidlikud. Kuid tegemist on ikkagi kvaliteetse turu liidriga. Kindlasti on arenguruumi korteri arendusel ja kui ka muud tellimused lähevad kasumlikumaks, siis küll Merko neid ka võtab. Hetkel lihtsalt näevad nad kasu rohkem korteri turul ja ma olen nõus nendega. Suva see Eesti, KV haid Eften ja BHF ikkagi kiidavad Leedut ja sealset majandusarengut jne. Plus kui II pinsifond vabaks lastakse, küll Merko saab sealt ka pisku. Ei tasu ka unustada arengusuunda Norrasse, kus liiguvad suured rahad kui tõestakse kvaliteeti ja võimet luua häid ehitisi. Lisaks siin Kaubamaja ümber tulemas ehitused, Sadam, Rail Baltic jms, kindlasti võib Merko saada mingi osa sealt. Oman ja ostan juurde langusel. 6% dividendi tooltus päris hea ikkagi. Seda palju siin pole. Jah hetkel tellimuste portfell väheneb aga samas kunagi ei tea millal sinna võib miskit juurde tulla ja korterid ju tellimustes vist ei kajastugi, mis põhiline arengusuund.
-
rick12
Visahing
rick12
Soovitan uurida Merko bilanssi ja vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. Merkol on nt jaotamata kasumit tänase aktsiahinna 10 € juures ca 6,9 € ja stabiilselt kasumis. Dividendi lõikamist ju pole - firma deklareerib aastaaruannetes, et maksab välja 50-70% aasta kasumist ( eelnevatel aastatel maksis rohkem ). Minu arvates saab Merko oma kapitaliseeritust juhul kui peaks rasked ajad tulema ära kasutada võrreldes konkurentidega. Ise oman ja ostan juurde
Dividendi lõigatakse kõne keeles, kui eelmine aasta oli rohkem kui see aasta, siis seda nimetatakse dividendi lõikamiseks ja osade turuosalistele annab see teatud signaali.
Merko ütleb oma kõnes, nendel raha 25M. Aktsiat 17,7M jäik arvutus 25- 0,6*17,7=14,4M peale 2019 div.
Vaba raha aktsia kohta 14,4:17,7=0,81 euri aktsia kohta. (siit veel tulumaksud ja muud pudinad maha võtmata)
See, et paberil on raha 6,9, see on paberil ja seda sulle järgnevatel aastatel niisama välja ei maksta, sest see istub sul kuskil investeeritud kohas kinni.
Kõne oli tõesti positiivne, nii, et kümne küünega kinni hoida: Uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem, kuna konkurents tihenenud,ehitushinnad tõusnud ja finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks.
Loe: Sõida linnas ringi (soovitavalt Tallinn), loe, mitut pooleni olevat arendust näed, alustades Koplist ja lõpetades Viimsis, lisa veel kavandatud arenduste hulk ja lahuta sellest ostjate hulk (kust küll need kõik võetakse,40-60 000) ukrainlast on siia imbunud tööle, kui ehitus jahtub, siis neid siia enam nii palju ei pressi).
2019 3 kv aruandest selline väljavõte
Seisuga 30.09.2019 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 89 870 tuhat eurot (30.09.2018:
93 419 tuhat eurot; 31.12.2018: 99 004 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud
tulumaksu kokku summas 0 tuhat eurot (30.09.2018: 720 tuhat eurot; 31.12.2018: 720 tuhat eurot), kaasneks dividendide
väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 22 467 tuhat eurot (30.09.2018: 22 635 tuhat eurot; 31.12.2018: 24 031
tuhat eurot). Täiendava dividendide tulumaksu arvestamisel on aluseks võetud 2019. aastal kehtiv tulumaksu tavamäär, mis on
20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena
ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel.
Viimane komm siia teemase ja rohkem ma enam ei risusta seda teemat ja inimesi siin ei hari.
Vahet pole, kuidas keegi aruannet mõistab lugeda, aga kui firma ütleb , et kassas 25M, siis on selge, et ta mingi 89M maksta ei saa. Edu investeerimisel ja õppimisel.
Nagu Milk mainis, tean tankeritest palju ja kui seal tsükli mõõn, võis ka asju osta bilansilise väärtusega 8 dollarit, samas kui aktsia maksid 1 dollar. Pakun , et enamuse suhete jahtijatel oleks silmad suured, kui odavad firmad olid paberil- hoomamata ohtu, et paberi väärtused võivad kiirelt muutuda. Jah, Merkol on 10 aastat head ajad olnud, aga kas meil majandus ei tõmba järgmised 10 aastat kordagi hinge, seda ma ei usu ja jahtumise märke on näha juba igalpool. Kui mahud vähenevad -30-50%, siis sama kiirelt püsikulud ei kuku ja see kasum ei saa pikalt imet teha. -
Visahing
rick12
Visahing
rick12
Soovitan uurida Merko bilanssi ja vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. Merkol on nt jaotamata kasumit tänase aktsiahinna 10 € juures ca 6,9 € ja stabiilselt kasumis. Dividendi lõikamist ju pole - firma deklareerib aastaaruannetes, et maksab välja 50-70% aasta kasumist ( eelnevatel aastatel maksis rohkem ). Minu arvates saab Merko oma kapitaliseeritust juhul kui peaks rasked ajad tulema ära kasutada võrreldes konkurentidega. Ise oman ja ostan juurde
Dividendi lõigatakse kõne keeles, kui eelmine aasta oli rohkem kui see aasta, siis seda nimetatakse dividendi lõikamiseks ja osade turuosalistele annab see teatud signaali.
Merko ütleb oma kõnes, nendel raha 25M. Aktsiat 17,7M jäik arvutus 25- 0,6*17,7=14,4M peale 2019 div.
Vaba raha aktsia kohta 14,4:17,7=0,81 euri aktsia kohta. (siit veel tulumaksud ja muud pudinad maha võtmata)
See, et paberil on raha 6,9, see on paberil ja seda sulle järgnevatel aastatel niisama välja ei maksta, sest see istub sul kuskil investeeritud kohas kinni.
Kõne oli tõesti positiivne, nii, et kümne küünega kinni hoida: Uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem, kuna konkurents tihenenud,ehitushinnad tõusnud ja finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks.
Loe: Sõida linnas ringi (soovitavalt Tallinn), loe, mitut pooleni olevat arendust näed, alustades Koplist ja lõpetades Viimsis, lisa veel kavandatud arenduste hulk ja lahuta sellest ostjate hulk (kust küll need kõik võetakse,40-60 000) ukrainlast on siia imbunud tööle, kui ehitus jahtub, siis neid siia enam nii palju ei pressi).
2019 3 kv aruandest selline väljavõte
Seisuga 30.09.2019 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 89 870 tuhat eurot (30.09.2018:
93 419 tuhat eurot; 31.12.2018: 99 004 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud
tulumaksu kokku summas 0 tuhat eurot (30.09.2018: 720 tuhat eurot; 31.12.2018: 720 tuhat eurot), kaasneks dividendide
väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 22 467 tuhat eurot (30.09.2018: 22 635 tuhat eurot; 31.12.2018: 24 031
tuhat eurot). Täiendava dividendide tulumaksu arvestamisel on aluseks võetud 2019. aastal kehtiv tulumaksu tavamäär, mis on
20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena
ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel.
Viimane komm siia teemase ja rohkem ma enam ei risusta seda teemat ja inimesi siin ei hari.
Vahet pole, kuidas keegi aruannet mõistab lugeda, aga kui firma ütleb , et kassas 25M, siis on selge, et ta mingi 89M maksta ei saa. Edu investeerimisel ja õppimisel.
Nagu Milk mainis, tean tankeritest palju ja kui seal tsükli mõõn, võis ka asju osta bilansilise väärtusega 8 dollarit, samas kui aktsia maksid 1 dollar. Pakun , et enamuse suhete jahtijatel oleks silmad suured, kui odavad firmad olid paberil- hoomamata ohtu, et paberi väärtused võivad kiirelt muutuda. Jah, Merkol on 10 aastat head ajad olnud, aga kas meil majandus ei tõmba järgmised 10 aastat kordagi hinge, seda ma ei usu ja jahtumise märke on näha juba igalpool. Kui mahud vähenevad -30-50%, siis sama kiirelt püsikulud ei kuku ja see kasum ei saa pikalt imet teha.
Visalt hingestatud jutt, aga kuulub vist teemasse Börsikrahh 202X -
Viimasel ajal Merko kohta:
- Mitu alustatud ehitustööd viimastel nädalatel, k a see 23 MEUR-PPP-projekt Leedus mille kohta börsiteadet polegi (ma arvan)
- Jutt meedias, et Merko hakkab Riia kesklinnas lähiaastatel investeerima 260 MEUR. Stockholmis vahel räägitakse, et ehitusinvesteeringud on vahel vaid 20% lõpliku kinnisvara väärtusest. Keegi võib siit spekuleerida milline on Merko maa väärtus Riia kesklinnas, ja eriti kui Rail Baltic valmib mõne aasta pärast.
- Korteriarenduse kohta öeldi juba Q3 aruandes: " Arvestades töös olevate korteriarendusprojektide valmimistsüklit, hakkavad investeeringud korterite müügi näol senisest suuremal määral realiseeruma alates käesoleva aasta neljandast kvartalist, aga veelgi enam järgmisel aastal."
Merko on suur maaomanik ja selles on muidugi nii upside kui downside, eurodes mõõdetud, ma kaldun aga arvama peamiselt upside. Isegi 13 MEUR hiigelinvesteering mis tehti Vilniuses tundub olevat tehtud allpool ruutmeetrihindade hinnavahemikut Ober-Haus turuülevaates. (http://www.ober-haus.com/real-estate-market-report/) Ehk Merko bilanssi väärtus sisuliselt kasvab nähtamatult iga päevaga, v.a krahhide aegadel.
Merko pole midagi utoopiliselt, aga aktsia on lihtsalt liiga odav, ehk ta peaks liikuma pigem 15-20 EUR vahemikus, minu arvamusel. Piisab vaadata dividendide ajalugu, ja arvestada bilanssi, ja ettevõtte ajalugu üldiselt. -
Ma ostsin täna nii MRK kui ka TVE, ja muidugi ma möönan, et TVE dividend on stabiilsem. Aga kui 13 EUR selle stabiilse 0,7-0,8 EUR eest on ka natuke odav, äkki 15 EUR oleks normaalsem, siis on ikka väga kummaline, et MRK kaupleb 10 EUR tasandil. Kaubamaja (dividend 0,7 mullu) maha surutud isegi 9 EUR-ni, aga mitte sama potentsiaaliga kui MRK, ma arvan.
Endiselt kehtib aktsiaturul Eestis mingisugune 2014 aastast Putin-discount tundub mulle. See olukord võib aga muutuda vastupidiseks, siis kui inimesed hakkavad aru saama, et siin on ühiskonnas mitmeti juba parem olukord kui näiteks Rootsis. -
Vaatasin nüüd läbi omanike top30 ja tundub, et ükski ei müünud raportipäeval. Väike muudatus paar pankade väärtpaberikontodes.
-
Visahing
rick12
Visahing
rick12
Soovitan uurida Merko bilanssi ja vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. Merkol on nt jaotamata kasumit tänase aktsiahinna 10 € juures ca 6,9 € ja stabiilselt kasumis. Dividendi lõikamist ju pole - firma deklareerib aastaaruannetes, et maksab välja 50-70% aasta kasumist ( eelnevatel aastatel maksis rohkem ). Minu arvates saab Merko oma kapitaliseeritust juhul kui peaks rasked ajad tulema ära kasutada võrreldes konkurentidega. Ise oman ja ostan juurde
Dividendi lõigatakse kõne keeles, kui eelmine aasta oli rohkem kui see aasta, siis seda nimetatakse dividendi lõikamiseks ja osade turuosalistele annab see teatud signaali.
Merko ütleb oma kõnes, nendel raha 25M. Aktsiat 17,7M jäik arvutus 25- 0,6*17,7=14,4M peale 2019 div.
Vaba raha aktsia kohta 14,4:17,7=0,81 euri aktsia kohta. (siit veel tulumaksud ja muud pudinad maha võtmata)
See, et paberil on raha 6,9, see on paberil ja seda sulle järgnevatel aastatel niisama välja ei maksta, sest see istub sul kuskil investeeritud kohas kinni.
Kõne oli tõesti positiivne, nii, et kümne küünega kinni hoida: Uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem, kuna konkurents tihenenud,ehitushinnad tõusnud ja finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks.
Loe: Sõida linnas ringi (soovitavalt Tallinn), loe, mitut pooleni olevat arendust näed, alustades Koplist ja lõpetades Viimsis, lisa veel kavandatud arenduste hulk ja lahuta sellest ostjate hulk (kust küll need kõik võetakse,40-60 000) ukrainlast on siia imbunud tööle, kui ehitus jahtub, siis neid siia enam nii palju ei pressi).
2019 3 kv aruandest selline väljavõte
Seisuga 30.09.2019 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 89 870 tuhat eurot (30.09.2018:
93 419 tuhat eurot; 31.12.2018: 99 004 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud
tulumaksu kokku summas 0 tuhat eurot (30.09.2018: 720 tuhat eurot; 31.12.2018: 720 tuhat eurot), kaasneks dividendide
väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 22 467 tuhat eurot (30.09.2018: 22 635 tuhat eurot; 31.12.2018: 24 031
tuhat eurot). Täiendava dividendide tulumaksu arvestamisel on aluseks võetud 2019. aastal kehtiv tulumaksu tavamäär, mis on
20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena
ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel.
Viimane komm siia teemase ja rohkem ma enam ei risusta seda teemat ja inimesi siin ei hari.
Vahet pole, kuidas keegi aruannet mõistab lugeda, aga kui firma ütleb , et kassas 25M, siis on selge, et ta mingi 89M maksta ei saa. Edu investeerimisel ja õppimisel.
Nagu Milk mainis, tean tankeritest palju ja kui seal tsükli mõõn, võis ka asju osta bilansilise väärtusega 8 dollarit, samas kui aktsia maksid 1 dollar. Pakun , et enamuse suhete jahtijatel oleks silmad suured, kui odavad firmad olid paberil- hoomamata ohtu, et paberi väärtused võivad kiirelt muutuda. Jah, Merkol on 10 aastat head ajad olnud, aga kas meil majandus ei tõmba järgmised 10 aastat kordagi hinge, seda ma ei usu ja jahtumise märke on näha juba igalpool. Kui mahud vähenevad -30-50%, siis sama kiirelt püsikulud ei kuku ja see kasum ei saa pikalt imet teha.
Viimane komm siia teemase ja rohkem ma enam ei risusta seda teemat ja inimesi siin ei hari.
Vahet pole, kuidas keegi aruannet mõistab lugeda, aga kui firma ütleb , et kassas 25M, siis on selge, et ta mingi 89M maksta ei saa. Edu investeerimisel ja õppimisel.
See on vale väide, rahulikult saab välja maksta kui oleks vaja, kuskil ei ole kirjas, et välja saab maksta ainult selle raha mis nö kassas, iseasi kas see on otstarbekas -
Stefan, et asi aus oleks, pane ka mingigi valem, mille alusel adekvaatselt saad Merko hinna ajalugu arvesse võttes tema tegelikuks turu hinnaks 15-20 euri. Merkot tuleb hinnastada nagu dividendi firmat ja vastavalt selle võiks olla:
1. Ühest kunagi targast loetud raamatust seisab selline rida: ".... võidakse hinnastada 12 kuni 18 kordse dividendi alusel ,eeldus makstakse 2/3 välja." (soovitaks võtta 5 aasta keskmine)
2. hind 3 aasta EPS keskmine x 15
3.aktsia hind mitte kõrgem 1,5 P/B
4. Omakapitali tootlus 15% annab P/B=2
https://lt.morningstar.com/gj8uge2g9k/stockprofile/default.aspx?SecurityToken=0P0000HK6G]3]1]E0EXG$XTAL_3112&externalidexchange=EX$$$$XTAL&LanguageId=en-GB&CurrencyId=EUR&ClearXrayPortfolioManagerApiInputData=true&xid=EE3100098328
Minu arvetes on tegemist ülima optimismiga. eriti kui Rail Baltic valmib mõne aasta pärast.
Positiivse stsenaariumi korral oleme Rail Baltica esimesest reisist 7 aasta kaugusel.
https://rbestonia.ee/infokirjad/meil-on-ainult-uks-rail-baltica/
Ei tasu väärtusesse ikka päris laskmata nahka ka kirjutada. -
Visahing
Ma ei ütle, et minu aktsiahinna arvamus on parem kui sinu oma (miiline ta nüüd on). Me näeme erinevaid asju, ja börsil pilt selgub aja jooksul.
Riia kinnisvara osas, mina vaid spekuleerin. Arvan, et seal on meeletu väärtus mida me täna ei näe bilansis. Samamoodi olen rääkinud TKM Tallinna kinnisvarast. Raskus selliste väärtustega on otsustada millal ja kuidas neid realiseerida. Merko on maad jooksvalt juurde ostnud kolmes Balti pealinnas, ja selles on olnud väikeinvestoritele hea võimalus osaleda läbi MRK aktsia. Pluss veel head dividendid. Ja mida stabiilsem ja usaldusväärsem on Baltimaade poliitiline ja majanduslik areng, seda suuremad on väärtused Merko bilansis. Ise, pakun, et meil on väga head aastad ees Baltimaadel. -
Tänud vastuse eest ja saamegi joone alla tõmmata, et kõik need suurepärased asjad ja hinna tõstjad on IF-id.
Kivist kaubamajade väärtus on kahe otsaga asi Pier 1 CH11 uudis täna, ehk pikemalt teadmatus, US neid firmasid võiks mitmeid tuua, kus meeletud kinnisvara allahindlused, sulgemised. Kaubamaja asukoht pole üldse hea, sinna on väga ebamugav pääseda (pole 2-3 aastat käinud), lisaks Ülemiste mugavam rongiga liiklejale (auto omanikule-mulle) ja turistede jaoks tuleb sadamas uus meka.
Kui maad osta majanduse tsükli tipus ja realiseerida see kallineva sisendite juures, võib olla uhke bisness aga mitte niivõrd kasumlik.
Baltimaade areng ja poliitika- mmh, siin ma küll lisa punkte ei annaks, hirmus tõmblev seltskond.
Seega, turg võtab arvesse käesoleval hetkel saada oleva info ja pistab selle hinda.
Minu pakkumine on, et ennem näeme hinda 8,8 kui 14.
10 aasta P/E ca 9 seega suhteliselt õiglases hinnavahemikus liigub, kui suudab koguda ettenähtud dividendide portsu kokku 2020 aasta lõpuks. -
Juhul kui ECB hakkaks eksperimenteerima intressidega nii nagu nad tegid aastatel 2006-2007, siis oleks meil põhjust muretseda kinnisvarahindade üle.
Eksperimendi hind aga selgus poliitikutele ja ametnikele 2008-2009 aastatel, mälu on värske, ja kordust pole ilmselt oodata.
Risti vastupidi luuakse EUR juurde suure kiirusega igal päeval ja intress seisab 0% peal. Reaalintressid on miinuses. Tõsi, intressitõus võib tulla, aga hüperinflatsioon võib ka. MRK, TVE, TKM, TAL, TSM on päris ilusad võimalused ennast selle eest kaitsta, minu arvamusel.
Rootsis olid sellised ajad 1960-1970 aastakümnetel kus inflatsioon täielikult sõi ära inimeste eluasemelaenud. Olid kiired kasvuaastad. Börs oli kuum veel 1980 aastakümnel. Baltimaadel on ilmselt praegu selline aeg, kui palgad kasvavad kiiresti, ehk konvergeerivad Põhjamaade palkadega. -
Graafikus üleval on eriti naljakas näha tõstmine 2008 aastal
-
Sellises mahus raha trüki katsetused ka ajaloos puuduvad ja kõik saavad aru, et reaalselt ollakse kuristiku äärel. Selle üle sponsoreerimisega on loodud mitmes valdkonnas võimsuse üleküllus ja väga pika ajalooga tootmisettevõtted ujuvad põhjas ja veel rohkem läheb firmasid pankrotti. Kui see pull lõppeks, võiks võrdluseks tuua pigem ajaloos olnud ja 10 aastat kestnud languse. Elame näeme, aga ilma faktideta oodi kuulata ka ei taha.
-
Rinja
havoc
Vaadates tehingute keskmist mahtu, siis tundub, et müüvad mikroinvestorid, kes solvusid, et 10% dividendi ei saanud.
SWBT alt ühe suurema kõrvad paistavad, vist SEB rootsi klient, seesama müüb ka TAL.
Vabandan, oletasin valesti, ükski suur müünud pole paanikapäevadel üldse. Jälgin aktsiaraamatut 5000-st aktsiast ülespoole, sinna on juurde nopitud.
Ju müüsid uued väikeinvestorid, keda ma siin sooduskampaaniate raames aktsiaid ostma utsitasin.
Tunnen ennast süüdi nüüd, unustasin õpetusse lisada, et iga allapoole nõksu ajal mõistlik müüa pole.
Visahing, vast on meeles siis aasta pärast hinnata, kas 10€ pealt oleks pidanud Merkot müüma või hoopis ostma. -
Rinja, mul vahet ei ole, kuna seda ei oma ja kui see pidu sedasi edasi mängib, teeb rikkaks töö nagu nii :)
Selle aasta olematu talv on loonud sellised tingimused, et kriiseldajad hinge tõmmata ei saagi, sest ehitada saab 360 päeva aastas, ilma lisa kulusid objektide soojendamiseta jne, mis omakord tingib selle, et turg on varsti pakutavaid pindu kõriauguni täis. (olen korra elus seda ka näinud ennem) -
Vishing, kuniks ehitatakse normaalse kvaliteediga ja normaalsetele kruntidele (mitte põllu peale porilompi), siis ei saa kõriauguni kuidagi olla, sest Tallinna/Harjumaa elanike arv kasvab ja nõukaaegne elamufond muudkui vananeb. Ka eelmise kriisi ajal (mida sa nägemise all silmas pead) ei juhtunud normaalse kinnisvaraga suurt midagi (kui ei pidanud laenude survel just täpselt turu põhjas müüma)
-
Kaua jõuab taguda nõuka aja trummi, pooled Tammsaare ääres olevad majad korralikult ära rekitud, ei lammuta neid keegi. Olete pikad, selge see, mitte ühtegi arutelu ei tohi olla teemal, what if kõik ei ole nii kuldne.
-
Visahing
Kaua jõuab taguda nõuka aja trummi, pooled Tammsaare ääres olevad majad korralikult ära rekitud, ei lammuta neid keegi. Olete pikad, selge see, mitte ühtegi arutelu ei tohi olla teemal, what if kõik ei ole nii kuldne.
Sinu argumendid on ka õiged ja kõikvõimalike mune siin veeretataksegi. Miks inimesed justkui sinu arvamuse (mida esitad sa kui kindlalt juhtuvat tõde) vastu on, on suhtumine, lahmimine, kõiketeadev. Ja mulle tundub, et sa ootad sama stenaariumi, mis oli eelmine kena kümps tagasi, meenutab vixi mehi meil siin. Vixi mehed ka olid seda näinud, nad ka teadsid. -
Ma ei saa ainult sellest aru, et kui nõukamajad mahalammutada, siis olemasolevad elanikud kolivad uude hoonesse nagu tasuta vai? Olemasolevates hoonetes elavad siiski suuresti inimesi, kes selle kinni siis plekib? Kahtlen, et need kes paneelikas elavad on ostujõulised, et osta korter endale kuhugi niiöelda......uude arendusse Tallinnas. Teisalt vanade korteri planeeringud on kohati ikka paremad kui need köök-toad-magamistoa kamorkad.
Ma küsiks siin stefani käest, kuidas Stockholmis nende postmodernismist pärist eeslinnades olevate paneelikate läheb. Rootsi ju rikkam ja sotsiaalsem riik, kui meie. -
Mingid arengud ühiskonnas kipuvad üksteist tasakaalustama.
Üks asi on see, et inimesed soovivad heaoluühiskonnas lihtsalt rohkem ruumi (tooreid m2) kui nõukaajal ja 90-ndatel oli võimalik kasutada.
Teatud piirkondades nendes magalates oodati tõesti, et ühel hetkel asi muutub ja "lammutatakse maha". Mustamäel nt. elanikkond vananeb jõudsalt. Samal ajal keskmine eluiga kasvab, keskmine leibkonna suurus väheneb - inimesed (noored vallalised, lahutatud või üksikud pensionärid) elavad üksinda, seega kortereid ongi rohkem vaja.
Üüriturg on aktiivne - tühjad pinnad (olgugi vanades paneelikates) leiavad kiiresti rentniku, kui need on mingil põhjusel tühjaks jäänud ja müügiotsust ei ole veel langetatud.
Ja nagu XCFI ka ütles - aastate jooksul on nii omal algatusel kui Kredexi toel korterelamuid kõvasti renoveeritud. Need drastilised näited, kus rõdud eest kukuvad või paneelid ära vajuvad, on pigem erandlikud näited. Enamik kortermaju on vähemalt mingi minimaalse uuenduse läbi teinud (otsaseinte soojustus, küttesüsteem, elekter, liftid, katus) -
Mustamäel on ka neid vitsadega kokkutõmmatud tellistest 9-kordseid, tea mis nende oodatav eluiga võiks olla...
-
XCFI
Ma küsiks siin stefani käest, kuidas Stockholmis nende postmodernismist pärist eeslinnades olevate paneelikate läheb. Rootsi ju rikkam ja sotsiaalsem riik, kui meie.
Mu meelest sellised masstoodetud korterid Stockholmis on olnud üllatavalt kallid. Näiteks sellises kohas nagu Rinkeby, kus mingi 99% lastest koolis on immigrandid (või immigrantide lapsed) on hinnad olnud päris kõrged. Äkki 40-50% kesklinna hindadest, kui õigesti mäletan. Korter on lihtsalt selline nõutud kaup Stockholmis. Must üüriturg vohab, ja vahel elatakse väga palju inimesi ühes korteris. Tõsi, ma pole viimasel paaril aastal enam väga hoolikalt Stockholmi korteriturgu jälginud. -
Kuna ma ise väga tugevasti ennustasin kinnisvarakrahhi Stockholmis 2017 aastal, aga tuli vaid mingi -10% pidin ma tutvuma vastuargumentidega. Ühiskonnas kus inimestel on kõik füüsilist vajalikku olemas (söök, riided, soojus, Internet) muutub korter, ehk õigemini "aadress" staatussümboliks. Ja kes tahab täna osta kallist luksusautot, mis mõne aasta pärast on antiikvara. Või kulda, mis on väärtuslik vaid džunglis. Ei, kui kõik on ilus, siis tahavad inimesed head aadressi, tahetakse elada seal kus teised edukad/ilusad/intelligentsed/"normaalsed" elavad jne. Niimoodi ollakse lõpuks valmis maksma korteri eest need 10 000 EUR/m2 mis praegu on hinnad Stockholmi kesklinna linnaosades. Mõnes linnaosas (Södermalm) elavad kõik vasakpoolsed või kultuurkarjäristid, teistes Vasastan/Östermalm elavad kõik parempoolsed karjäristid. Muidugi on ka vanuse küsimus, aga üllatavalt vähe pensionäre tahavad ära kolida isegi kui 100 km kesklinnast ära saab samasuguse korteri, ja 75% rahast on alles. Muidugi on ka kommunikatsioonid suurepärased Stockholmi kesklinnas.
Muidugi võib linnaosade staatus muutuda ajaga (gentrification). Södermalm on selline endine Mustamäe mis on täna kõige parimaid Stockholmis. Siiski pealinna staatus harva kaotatakse, ehk pealinn jääb pealinnaks, ja koos sellega staatus. -
stefan
... "aadress" staatussümboliks....
silmiavav tähelepanek, kui ausalt endale tunnistada, kuskil sügaval enda sees :) siis ongi nii -
misti
stefan
... "aadress" staatussümboliks....
silmiavav tähelepanek, kui ausalt endale tunnistada, kuskil sügaval enda sees :) siis ongi nii
Inimesed ostavad aadressi ja emotsiooni https://merko.ee/veerenni/ vaadake või seda pilti, kena onju?
Reaalsus on, et seal pole ühtegi suurt puud sellel platsil, maa-all on parkla, seal peal ei tule ka kunagi selliseid puid, plats on täis hoopis garaaži ventilatsiooni korstnaid (pildilt puudu), ilusad korralikud jurakad. Tänu majade sellisele asetusele on seal mänguväljakul jõhker tuulekoridor. -
Kas puid ei ole?
https://www.google.se/maps/@59.4220811,24.7503369,3a,75y,151.57h,89.36t/data=!3m6!1e1!3m4!1sQSU-v2piFvts0E8w3Fp0lQ!2e0!7i13312!8i6656
Tuule kohta ma ei oska kommenteerida. ;-)
