Päevakaja
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Terve esimese pandeemiaaasta olid need kiirabitöötajad kangelased, aga kohe kui vaktsiinid kohale jõudsid, on nad inimsõnnik kes tapavad oma eksistentsiga vanamemmesid.
-
Sigakoer, sa oled siin varem süüdistanud teisi gaslighting'us. Tegelikkuses on see midagi, mida sa ise regulaarselt harrastad. Keerad asjad pahupidi ja räägid aia-august.
Esimesel pandeemia-aastal polnud vaktsiinid veel kasutusel ja alternatiiv puudus. Inimesi ei saa jätta erakorralisest abist ilma ning pidi olukorraga leppima. Praeguseks on lahendus vaktsiininäol välja töötatud aga mõned eesliinitöötajad on ise valinud sellest loobuda. Seega nad ei ohusta kedagi mitte oma eksistentsiga vaid oma valikutega. Siin on ülisuur vahe ja sina tegeled hämamisega. -
"Marvin"
"santa"
Elatustase tõuseb pidevalt ja järjest vähem jääb auto omamine raha taha, peab ikkagi motiveerima ühistranspordi kasutamist nii palju, et see vähemalt praeguselt tasemelt ei väheneks
Autode suhteline odavnemine oli tõsi senini. Elektriseerumisega aga kaasneb auto muutumine uuesti luksusesemeks - selle eseme enese pakutavast luksusest või selle puudumisest sõltumata. Ühtlasi kaasneb sellega vähemasti mõneks ajaks vähem liikumisvabadust - ühe paagitäiega Varssavi taha sõitmise võib ära unustada. Hea kui Riiani saab - enamasti ei saa. Pärnuni saab ehk napilt - kui me räägime senini levinuimast särtsuautost Leafist.
Ühistranspordi osas aga - seni kuni tramm ei vii Lasnamäele (kus kanalis on selleks koht olemas), Mustamäele (sest Tondi on ju mingi koht eikusagil) ega Viimsisse (sest Kadriorg on tänase linna suhtes samuti eikusagil) ei ole mõtet rääkida rohelisest linnatranspordist ega püüda mind sellesse meelitada. Kui liinid kuhugi ei vii, siis tuleb need üles võtta. Kui üles võtta ei taha, tuleb need kuhugi viia.
Tallinn on maailmalinnadega võrreldes jalakäija paradiis. Tagasi anda pole midagi ja kui keegi ei saa aru, et kikilipsuna mere ja järve vahele surutud linn on objektiivne paratamatus, mitte kurjade automobilistide vandenõu, siis pole muud teha kui vandenõu kuulutaja peatohtri juurde saata.
Autode hind kallineb ostuhinna läbi aga läbitava km hind peaks langema ? Aga see selleks, kui me räägime elektriautode leviku laienemisest, siis ehk võib Leafi välja jätta arvestades, et Skodade, Peugeot'de ja muude rahvaautode läbivus algab siiski sealt 300 pealt - enamus peaks siiski Riiga välja lonkama kuigi jällegi selle koha pealt tekib küsimus, et kui suur hulk autoomanikke võtab aasta jooksul ette sõite, kus ühe päeva jooksul on plaanis läbida nt 350 km ?
Muuseas, miks peaks pikendama trammiliine Viimsi suunal nt ? Viimsi elanikuna ma arvan, et peale selle, et see lahe oleks, siis see ei lahendaks absoluutselt mitte ühtegi praegust probleemi. Hakkab liikuma ühest kohast ning jõuab ühte kohta aga sealt lõppasukohast oleks siiski vaja koju saada. Ehk siis kui ma nt elan Püünsis, Randveres, Leppneemes nt ja peaks tööl käima Ülemistes tähendaks trammitee venitamine tööle jõudmiseks minu jaoks ikkagi 2 ümberistumist. Võiks muidugi panna ka uue bussiliini Ülemistelt Viimsini või muuta praeguse trajektoori ning ilmselt aitaks oluliselt paremini. Muidugi teine kommentaar on see, et kui sa tahad lähivaldadest tulevaid autojuhte veenda ühistransporidga sõitmises, siis hea algus on ka mõistliku ja puhta liikumisvahendi kasutamine. Suvel ikka on näha konditsioneerita busse ringi liikumas. -
DePortivo, Sõidad kodust Viimsi lasnamäele, jätad oma auto Viimsi SPA parklasse ja kobid trammi peale, millega kihutad otse Tallinna kesklinna! Sealt teise trammiga Ülemistele. Õhtul trammiga saabudes võtad auto ja sõidad koju Äigrumäele, kus on Su vastvalminud eramu. Elu nagu lill.
-
...ma ei oska mõelda nii, et autodes istub ühiskonna see osa, kelle sõna justkui rohkem maksab. Täiesti korraliku auto saab juba nelja keskmise palga eest. Küll aga leian ma, et ebaproportsionaalne sõnaõigus on pool- või täisprofessionaalsetel aktivistidel, kes muudkui liigutavad maailma suurt pilti adumata mingi imeliku utoopia suunas, tehes seda ajal, mil tavalised inimesed tööl on. Külastage näiteks regulaarselt mõnda linnaliikuvuse või rattarikkuse gruppi sotsiaalmeedias. Kohati palju ei puudu, et tahetakse kõigist autojuhtidest carpaccio't teha, viilud ükshaaval ümbrikusse panna ning saata eri aadressidele Venemaal. Samuti esineb suisa kamikazenduse apoloogiat. Sekulaarne sektantlus on meil ikka väga moes.
P.S. Liikusin täna rattaga tööle. Sain kolm minutit kiiremini kui autoga tavaliselt. Arvuti taha istumise ajaks oli tuju hea ja mõte selge. -
Minu arust on Tallinnas ja võib-olla üldiselt Eestis ka erroris see, et jalgratast nähakse kui vaba aja vahendit. Sõidetavaid radu tehakse pigem äärelinna a'la pargi vahele, et vaata kui tore samas kui suurem mure on just kesklinnas, kuna päris kriitiline hulk inimesi on kesklinnas liikumas ratta, tõuksi või elektrirattaga ja seda igapäevaselt - tööle, kooli etc. See mingi kergliiklustee loogika, et toppime rattad ja nt tõuksid ka kõik kõnniteele ja ütleme, et näe - kergliiklustee, see ei saa olla ainuke lahendus. Aga kuna KE eesotsas Kõlvartiga on armunud autoteedesse ning samal ajal ei tohi pakkuda alternatiive, mis ühistranspordi kasutamist kuidagigi vähendaks, siis lähimal ajal mingit suuremat nihet ei ole näha. Mis on väga nõme, sest ma ei kujuta ette, et kuidagigi oleks võimalik jalgratta-tõuksi liikluse vähenemine Tallinnas.
-
Tallinna kesklinnas on olukord selline, et tegelikult tuleks osa maju järjest maha võtta, kui on vajadus uue liikumisvõimaluse järele.
Paljud trassid, mis on juba mitmeid aastakümneid tagasi planeeritud, on siiamaani rajamata ja mõnedesse kohtadesse, kus oli kunagi ammu ette nähtud teekoridor on peale ehitatud uusi kortermaju. -
"ttrust"
DePortivo, Sõidad kodust Viimsi lasnamäele, jätad oma auto Viimsi SPA parklasse ja kobid trammi peale, millega kihutad otse Tallinna kesklinna! Sealt teise trammiga Ülemistele. Õhtul trammiga saabudes võtad auto ja sõidad koju Äigrumäele, kus on Su vastvalminud eramu. Elu nagu lill.
Asenda võrrandis tramm 1A bussiliiniga ja võrrand on juba täna toimiv - kus on see võluvits mida ca 8 km trammitee ehitamine juurde annaks - peale selle, et rööpad on lahedad ? :) Muuseas tegelikult praegu on võimalik jõuda Viimsist Ülemistele ka ilma ümberistumata kui kasutada mingit imelikku Pirita-Metsakalmistu-Iru-Laagna-SuurSojamäe marsuuti viisil et näed enne Lennujaama tagumist otsa lähedalt enne kui Ülemiste City kvartali vahel tiirutad. -
"DEportivo"
"ttrust"
DePortivo, Sõidad kodust Viimsi lasnamäele, jätad oma auto Viimsi SPA parklasse ja kobid trammi peale, millega kihutad otse Tallinna kesklinna! Sealt teise trammiga Ülemistele. Õhtul trammiga saabudes võtad auto ja sõidad koju Äigrumäele, kus on Su vastvalminud eramu. Elu nagu lill.
Asenda võrrandis tramm 1A bussiliiniga ja võrrand on juba täna toimiv - kus on see võluvits mida ca 8 km trammitee ehitamine juurde annaks - peale selle, et rööpad on lahedad ? :) Muuseas tegelikult praegu on võimalik jõuda Viimsist Ülemistele ka ilma ümberistumata kui kasutada mingit imelikku Pirita-Metsakalmistu-Iru-Laagna-SuurSojamäe marsuuti viisil et näed enne Lennujaama tagumist otsa lähedalt enne kui Ülemiste City kvartali vahel tiirutad.
Tõenäoliselt on tramm kiirem, ehk ka mugavam, ehk ka päevaseid väljumisi on rohkem. Buss nr 49, mis sõidab Viimsi ja lennujaama vahet, sõidab suure ringiga ja sõit võtab väga kaua aega. See bussiliin oli algselt mõeldud selleks, et vanainimesed saaksid surnuaedades käia. -
Puhtalt veebi põhjal loen välja, et Viimsist Lennujaama võtab buss 49 plaani järgi ~50 minutit, ent Maps pakub autoga tipptunni sõiduajaks 25-45 minutit. Seega halvima liiklusolu-stsenaariumi puhul pole bussisõidu aeg isegi praeguse ringreis-marsruudiga oluliselt kehvema sooritusega, rääkimata sellest, millise tulemuse optimeeritud ekspressliin teeks.
...aga kuniks eraldi 1+1 istmete, Wifi ja reisisaatjaga Viimsi-Ülemiste City shuttle'it liininimega 1AAA+ käima ei panda (nagu nt. Cleveron Tartust Viljandisse, rääkimata muudest maapiirkondade tootmisettevõtetest) usun, et leitakse nagu Anthony filmist Crash: bussiga sõidavad vaesed -
"jesper"
Igaks juhuks täiendan, ma küll isiklikult leian, et tänavaäärne parkimine on sada korda räigem linnaruumi raiskamine kui majasuuruste maastikuautodega laste kooli tassimine, aga ma ei ole linnaarhitekt ega kavatse selleks ka kunagi saada. See lihtsalt oli näide sellest, et võimalikke lahendusi ja optimeerimisi on palju rohkem, kui linna peatänavatele joonte vedamine.
12 points! Ma ei ole seni aru saanud, miks peaks linn ühtedele kodanikele ehitama omal kulul parkimiskohad välja, raisates sealjuures kallist tänavaruumi, ja seda aasta ringi veel korras ka hoidma? Tänava m2 ehitamine ja hooldamine on väga kallis, kui seda liiklemiseks ei kasutata, on see linna mõistes mahavisatud raha.
Samas teised kodanikud peavad oma parkimiskoha ise ehitama ja seda ise ka hooldama - või siis maksma parkimismaja tasu. Mille alusel sellist vahet tehakse? -
"jpedro"
Puhtalt veebi põhjal loen välja, et Viimsist Lennujaama võtab buss 49 plaani järgi ~50 minutit, ent Maps pakub autoga tipptunni sõiduajaks 25-45 minutit. Seega halvima liiklusolu-stsenaariumi puhul pole bussisõidu aeg isegi praeguse ringreis-marsruudiga oluliselt kehvema sooritusega, rääkimata sellest, millise tulemuse optimeeritud ekspressliin teeks.
...aga kuniks eraldi 1+1 istmete, Wifi ja reisisaatjaga Viimsi-Ülemiste City shuttle'it liininimega 1AAA+ käima ei panda (nagu nt. Cleveron Tartust Viljandisse, rääkimata muudest maapiirkondade tootmisettevõtetest) usun, et leitakse nagu Anthony filmist Crash: bussiga sõidavad vaesed
Ma ükskord otsustasin lennujaama minna selle liiniga - talveaeg oli, aknad olid nii udused, et ei näinud välja ning lõpus otsustasin väljuda Ülemistes kuna lennujaama lõputiir oli ajaliselt pikem kui Ülemiste vahelt minna. Never again. Aga selles point oligi mul see, et see liin on selle eesmärgiga suht feil aga tunne on, et seal sõitjaid siiski jagub - kes surnuaiale, kes Bauhofi, kes Ülemistele.Ning overall see ekspress teema - seda ideed on minu mäletamist mööda pikemalt keerutatud iseenesest aga kuna keegi pole sellega väga viitsinud tegeleda, siis kahtlane tunne, et selle idee tasuvus on väga suure küsimärgiga. -
See on natuke hirmus, aga mul oli täpselt sama pildi fail umbes neli tundi tagasi täpselt siia teemasse postitamiseks valmis tõstetud (kuni meenus, et keegi märkis, et LHV on tore suuresti tekstipõhisuse pärast)
-
Ma arvan, et kui on paari päeva kohta teemas üks meem, siis on vast ok. Ja, kurja, see on hea ka! Noh, vähemalt kahe foorumikasutaja meelest.
-
"ttrust"
...Vaadake muid maailmas linnu, mis on Tallinna suurused ja kus on kõrghoonetega linnasüda, City. Suured võimsad mitmetasandiliste ristmikega magistraaltrassid läbivad Cityt või kulgevad väga lähedalt mööda.
Tallinna probleem on, et linnas puuduvad kiired suure läbilaskevõimega trassid (v.a. Laagna tee) mis linna autodest tühjaks korjaks. Isegi Reidi tee, mis alles ehitati, puistati nii fooridega üle, et autod siiamaani eelistavad Reidi tee asemel Narva maanteed mööda sõita.
Kuldse sõnad!
Kui linnaplaneerijad hakkavad jälle rääkima, kui paha meil on, sest autosid on nii palju, rattateid nii vähe ja elavat avalikku ruumi nigu õieti põlegi, siis tuleks vaadata mujal maailmas, soovitavalt ligikaudu samal laiuskraadil asetsevaid sama suuri linnu. Kogu Eestimaa on paras Londoni linnajagu, aga ikka kiputakse sõrme ühe teise kehaosaga võrdlema. -
Natuke sisulist juttu ka eelarve teemadel. Aaviksooga võib nõustuda või mitte, aga diskussioon taseme mõttes on see väga mõistlik kirjatükk. Sellisel tasemel peakski eelarvest rääkima.
-
"sakuska"
Natuke sisulist juttu ka eelarve teemadel. Aaviksooga võib nõustuda või mitte, aga diskussioon taseme mõttes on see väga mõistlik kirjatükk. Sellisel tasemel peakski eelarvest rääkima.
Ma saan aru sellest probleemist kui Riigikogu, kes kinnitab eelarve seadusega, ei saa aru mida ta kinnitab.
Üks selge probleem on see, et eelarve menetlemiseks on liiga vähe aega. Valitsus paneb selle kokku ca kuuga ja põhimõtteliselt jääb riigikogus menetlemiseks kaks kuud. Pisut vähe selleks, et aru saada mis iga üksiku rea taga on. Ajalisest piiratusest ja sellest, et keskenduma peaks olulisele, on mõistlik valida õige detailsuse tase. Kas 10 miljardi suuruse eelarve juures peaks vaatama (sobiva näitena) 1,4 miljoni eurost orkestri küsimust või mitte?
See nö. "vana eelarve", mida Sõerd tagasi igatseb, tähendab seda, et kõik read on lahti kirjutatud - asutustele antakse eraldi raha palgakuludeks ja majandamiskuludeks - neid omavahel segada ei tohi. Ressursijuhtimise mõttes ei pruugi olla tegelikult vahet, kas mingi töö teha ära oma inimestega või osta teenus sisse ja see nö. "vana eelarve" seab siin juhtimisele liigselt piiranguid.
Eelarvet koostatakse igal aastal uuesti, aga tegelikult on suur osa sellest juba kohustustega kaetud - väljamakstavad toetused ja pensionid on seadusega kokku lepitud, asutused on võtnud kohustusi ja teevad tööd selle nimel, et täita juba vastu võetud seadusi (viia tähtaegselt sisse muudatusi vms.) ja võetud on ka mingid pikaajalised kohustused. Samuti on paljud ülesanded seotud ELi direktiivi rakendamisega.
Ei ole ju reaalne, kui Riigikogu võtab kevadel vastu seadusemuudatuse, et viia Eesti õigusruum ELi direktiiviga kooskõlla ja sügisel otsustab, et valdkonna eest vastutav riigiamet IT-investeeringuteks raha ei saa. Erinevad seadused on ja õigusaktid on tegevuste, ülesannete ja kohustustega omavahel seotud ja eelarvet lugev poliitik peab ka sellest aru saama, et mingid otsused, mis numbritena nüüd kirja on pandud, on tegelikult juba varem sellesama Riigikogu poolt juba varem ära tehtud ja kui nüüd numbrid ei meeldi, siis pole kellegi otsa vaadata kui peeglisse.
Tegevuspõhise eelarve miinus on see, et kõik kulud mingite tegevuste või ülesannete raames on kobaras koos. Kulude struktuur ja täpne kujunemine jääb eelarves ebaselgemaks, samas delegeeritaksegi selle üle otsustamine allapoole.
Tegevuspõhise eelarve plussiks on see, et kulud on seotud konkreetsete valdkondade eesmärkidega. See vaade, et lisaks kulutustele on näha ka see, mida riik selle raha eest saab ja Riigikogul on võimalus olla nö. "nõudlik tellija", peaks olema positiivne.
Tegevuspõhise eelarve miinuseks on see, et mingitel valdkondadel ja programmidel on mitu eesmärki ja veidi ebaselgeks jääb nende eesmärkide omavaheline sidusus. Vastused küsimusele "mis juhtub kui me siit miljoni ära võtame" on raskem saada.
Tegelik elu ei ole eelarve-excel. Probleemid ongi mitmetahulised ja lahendused koosnevad mitmest pusletükist. Üks näide: kui eesmärk on vähendada ühiskonnas narkootikumide tarbimist, siis tuleb ressursse panustada mitmelt poolt. Läbi hariduse tegeleb HTM, ennetustöö ja kampaaniad on suuresti sotsiaalministeeriumi õlul, samuti rehabilitatsiooniprogrammid, võõrutusravi jne. Narkootikumide vastast võitlust juhib siseministeerium oma allasutustega, rahvusvahelise narkokaubanduse tõkestamine on hoopis maksu- ja tolliameti ülesanne, kes asub rahandusministeeriumi all. Otsene kulu ühiskonnale kajastub ka tervishoiuteenuste real ning kahju tekib läbi kuritegevuse, mida sõltlased ellu viivad, et järgmise doosi jaoks raha saada.
Kui siit puslest mingid tükid välja rebida (näiteks mitte tegeleda ennetustööga), siis kannatab kogu struktuur.
Ilmselt võikski see tuleviku mudel olla selline kus riigieelarve on poliitikute jaoks arusaadavalt tulemuseesmärkideks lahti selgitatud. Kui Jaak Aaviksoo kirjutab, et need eesmärgid on "arusaamatud", siis võiks Riigikogu need ju ise sõnastad (?) ja vastavalt kontrollida. Kontrollifunktsiooni tegelikult täidavadki Riigikogu komisjonid, millele riigiasutused tegelikult regulaarselt oma valdkonna ülevaateid teevad (sh. nii edusammudest kui probleemidest). -
Rohekommunistid on ühed kurjemad inimesed.
-
"luarvikluarvik"
Rohekommunistid on ühed kurjemad inimesed.
Päris rohelise maailmavaatega inimesed on igati okeid. Tigedad arbuusid aga tõesti diskrediteerivad rohelist maailmavaadet. -
Tuletaks meelde, et "Erakond Eestimaa Rohelised" -- see "roheline" ei tähista seal mitte looduskaitset ega rohelist ilmavaadet vaid India kanepi kasulikke ja mittekasulikke saadusi.
See on sama nähtus kus näiteks keskerakond peab end liberaalseks parteiks. -
"Karum6mm"
"luarvikluarvik"
Rohekommunistid on ühed kurjemad inimesed.
Päris rohelise maailmavaatega inimesed on igati okeid. Tigedad arbuusid aga tõesti diskrediteerivad rohelist maailmavaadet.
Päris rohelised - nagu näiteks kadunud Pentti Linkola? :-)
Isiklikult on raske tuua näidet, kus roheline maailmavaade ei oleks uus punane maailmavaade. Lihtsalt põhjendus kulakute, kapitalistide ja pursuide likvideerimisele on nüüd mitte töölisklassi halb olukord, vaid emakese maa enese vägistamine nimetatud pahade poolt. -
Dunno. Tasuline parkimine + kiiruspiirang 30 kandis + jalgrattateed kostab nagu jalakäijatele mõeldud aladel (Tallinna vanalinn, Tartu ja Pärnu kesklinnad, lisaks Karlova ja mitmed elurajoonid) juba teostatud on. Kulakute likvideerimine, wut? Automaks oleks ainus "skandaalselt" uus arvamus talt, muu on ju standardne ja juba põhimõtteliselt toimuv asi. Mis seal kurja on? Mis teid peale nime ärritab?
Lisaks võtaks muidugi mõned tunnid kohustuslikku elementaarsete liiklusreeglite õpet põhikoolis, mis aitaks nii tulevasi jalakäijaid, rattureid kui ka autojuhte - vaatasin täna hommikul, kuidas täiskasvanud inimene oma rattaga vastassuunavööndis rahulikult ristmikule sõitis ja autodega kohtus -
30 km / h kogu linnas ?! Selle ettepaneku tegija peab olema idioot ja sellele takkakiitja täpselt samasugune.
Kogu linna tänavad ja maanteed pole ometi jalakäijate ala.
Kas taolistel inimestel on üldse ettekujutust mis juhtub kui kogu see autodevool, mis liigub praegu 50 -70 km /h, hakkab venima 30-ga ? Ega need autod kuhugi ei kao, nad ei peitu maale vanaema juurde, lihtsalt nad viibivad antud tänavatel kauem, toodavad rohkem müra, heitgaase ja ummikuid -
"jpedro"
Lisaks võtaks muidugi mõned tunnid kohustuslikku elementaarsete liiklusreeglite õpet põhikoolis, mis aitaks nii tulevasi jalakäijaid, rattureid kui ka autojuhte - vaatasin täna hommikul, kuidas täiskasvanud inimene oma rattaga vastassuunavööndis rahulikult ristmikule sõitis ja autodega kohtus
Nagu ma juba kirjutasin varem siinsamas, siis Telliskivis juhtub pea iga päev ... täna oli kokkupõrge täiskasvanud inimesega väga lähedal .... sooritasin ümber hoone nurga parempööret, samal ajal kui jalgrattur sooritas ümber sama nurga vastassuunavööndis vasakpööret ... päris ärev olukord oli, sain ülinapilt laupkokkupõrke välditud ... õnneks oli kiirus alale kohaselt väike
tegu ei ole õuealaga, vaid ikka tavalise parempoolse liiklusega tänavaliiklusega ... lihtsal kuna siin saalib jalakäijaid ja rattureid risti ja põiki, siis võib ekslikult jääda mulje, et nii ongi OK -
Jalgrattateedest - lihtsalt tuleks aru saada: see kui paneme kõnniteele märgi, et siin võib ka jalgrattaga sõita, ei muuda seda jalgrattateeks, kus on kaherattalise liikuriga (elektriline või mitte) ohutu ja mugav kiiresti liikuda.
Kusagil maantee servas on liiklus kergliiklusteedel piisavalt hõre, et kõik mahuvad ära - nii ratturid kui jalakäijad. Mida tihedamaks läheb asustus (eriti kesklinnas) tuleb hakata mõtlema jalgratturite ja jalakäijate eraldamisele liikluses. Nii saab rattaga päriselt kiiresti edasi (ja ratas on autole alternatiiviks) ning jalakäijad ei pea kartma kõnniteel sammu vasakule või paremale teha. -
"Karum6mm"
...ma ei oska mõelda nii, et autodes istub ühiskonna see osa, kelle sõna justkui rohkem maksab. Täiesti korraliku auto saab juba nelja keskmise palga eest. Küll aga leian ma, et ebaproportsionaalne sõnaõigus on pool- või täisprofessionaalsetel aktivistidel, kes muudkui liigutavad maailma suurt pilti adumata mingi imeliku utoopia suunas, tehes seda ajal, mil tavalised inimesed tööl on. Külastage näiteks regulaarselt mõnda linnaliikuvuse või rattarikkuse gruppi sotsiaalmeedias. Kohati palju ei puudu, et tahetakse kõigist autojuhtidest carpaccio't teha, viilud ükshaaval ümbrikusse panna ning saata eri aadressidele Venemaal. Samuti esineb suisa kamikazenduse apoloogiat. Sekulaarne sektantlus on meil ikka väga moes.
P.S. Liikusin täna rattaga tööle. Sain kolm minutit kiiremini kui autoga tavaliselt. Arvuti taha istumise ajaks oli tuju hea ja mõte selge.
Ma tõin oma selle arvamuse juures isegi spetsiaalselt välja, et ei räägi seal mingist klassivõitlusest aga majandusfoorumi eripära vist et kõikjal Marxi kõrvu nähakse. Selle auto kui staatusesümbol seisukoha osas, mida Kõlvart propageerib, on minu meelest ajalooliselt sobiv paralleel "suur vats kui staatusesümbol", eks oli kunagi ka nii, et kes end ikka priskeks süüa ei jaksanud, pidi küll üks vaene mees olema...
Väiksema sõnaõigusega on aga näiteks ühiskonnagrupp vanuses ~7-18 kes üldjuhul liikluses iseseisvalt osalema peab või ideaalis vähemalt peaks ning kelle jaoks võiks liiklus olla sama mugav ja turvaline kui selle "tavalise inimese" jaoks, kes tööl käib. Seda, et paljud lapsevanemad seda nii ei tunneta näeb sellest kui paljud neist lastele põhitöö kõrvalt taksojuhiteenust pakuvad ja sinna juurde kiruvad kui hullud on ummikud, kui kriminaalselt kitsad ja halvasti planeeritud on Tallinna magistraalid ning et miks küll nende eluliselt olulist liikumisvajadust niimoodi ahistatakse ja mingite töötute ja lastetute hipide rõõmuks piirata soovitakse. Miks nende mõtlemine siis igatepidi rumal on? Sest kasvõi https://www.accelerista.com/uudis/paevakajaline/uuring-lapse-areng/. Rääkimata nende endi ajakulust ja täiesti mõttetust müra- ja heitgaasisaastest, mis selle käigus endale ja eelkõige teistele linnaelanikele tekitatakse. Kohalike olude kohta on sel teemal värskem arvamuslugu näiteks: https://epl.delfi.ee/artikkel/92709473/partel-peeter-pere-tallinn-tuleb-muuta-lastekeskseks-linnaks
Mainitud FB gruppides on arvamusi ka seinast seina, vähem ja rohkem jaburaid. Hiljuti käis sealt läbi üks postitus, kus aktiivsed inimesed on loonud ametiühingu toetusel petitsiooni, mille sisuks oli kogu rattaliikluse keelustamine Tallinna sõiduteedel, kes tahab jõuab oma allkirja veel panna: https://petitsioon.ee/autojuhtide-petitsioon. :) -
No siin foorumis on isegi piiblitsitaadis marksismi jäledalt karvast kätt nähtud
-
"Auto kui staatusesümbol" on väga tugev psühholoogiline konstruktsioon.
Allikat täpselt ei mäleta, aga ma olen lugenud psühholoogide hinnangut sellest, kuidas asjad meie ümber seda "mina" pilti mõjutavad ja tööriistad saavad osaks inimesest. Näiteks haamriga naela löömisel on haamer justkui käepikendus, sa tunned kuidas löögi jõud läbi haamrivarre vibratsioonina käeni jõuab jne.
Sel hetkel kui sa tööriistaga tegutsed on see ühel hetkel aju jaoks justkui keha osa.
Autot puudutab see nii palju, et auto juhtimine on nii kõikehõlmav tegevus, mida kusagilt "kõrvalt" ei ole võimalik teha. Kui ma istub autos ja on tänaval/maanteel ja juhib seda, siis inimene ongi auto ja auto on inimene. Mitte auto ei sõida, vaid autojuht sõidab. Roolis olles on su "mina" auto suurune.
Ma ei tea, kas ma andsin seda mõtet nüüd arusaadavalt edasi, aga see selgitab päris paljut.
Inimesed lähevad tohutult närvi, kui autoga juhtub midagi juhul kui nad roolis on, sest see on sama hea kui tema endaga juhtuks midagi. Näiteks kui mõni mööduja ülekäigurajal seisva auto kapotile käega lööb, siis juht tunnetab seda peaaegu nii nagu teda ennast oleks löödud. See on nii isiklik suhe.
Arvestades seda, millist rolli igapäevase autojuhi jaoks see auto-kui-tööriist suhe tekitab ning vabaduse ja sõltumatuse tunnet, mille annab võimalus endale sobival hetkel ja sobivas suunas liikuda, siis võetaksegi paljude inimeste poolt positsioon, et autoga liiklemine on inimõigus ja kõik, mis seda vähegi piirab ja takistab (alates kiirusepiirangutest kuni automaksuni) on vale ja ahistav. -
"Draax"
Jalgrattateedest - lihtsalt tuleks aru saada: see kui paneme kõnniteele märgi, et siin võib ka jalgrattaga sõita, ei muuda seda jalgrattateeks, kus on kaherattalise liikuriga (elektriline või mitte) ohutu ja mugav kiiresti liikuda.
Kusagil maantee servas on liiklus kergliiklusteedel piisavalt hõre, et kõik mahuvad ära - nii ratturid kui jalakäijad. Mida tihedamaks läheb asustus (eriti kesklinnas) tuleb hakata mõtlema jalgratturite ja jalakäijate eraldamisele liikluses. Nii saab rattaga päriselt kiiresti edasi (ja ratas on autole alternatiiviks) ning jalakäijad ei pea kartma kõnniteel sammu vasakule või paremale teha.
ei viitsi liiklusseadustikust näpuga rida ajada, aga kõnnitee ning jalgratta- ja jalgtee (kõnekeeles kergliiklustee) vahe on minu mäletamist mööda see, et kõnniteel tuleb mööduda jalakäijast jalakäija kiirusel aga jalgratta- ja jalgteel ei tohi ohustada jalakäijat, jalakäija omakorda ei tohi takistada jalgratturit ...
lisaks muidugi see, et täiskasvanud ratturil ei tohiks üldse kõnniteele asja olla va. siis kui sõidutee pole sõidetav ... seda sätet minu arvates paljudes kohtades pahatahtlikult rikutakse ... -
"jpedro"
No siin foorumis on isegi piiblitsitaadis marksismi jäledalt karvast kätt nähtud
Jeesus: “Kes ei ole meie vastu, on meie poolt”
Lenin: ”Kes ei ole meie poolt, on meie vastu”
Kas sa ei suuda neil kahel reeglil vahet teha?
Neis reeglites on ilusasti kokku võetud headus vs kurjus. -
"decibel"
"jpedro"
No siin foorumis on isegi piiblitsitaadis marksismi jäledalt karvast kätt nähtud
Jeesus: “Kes ei ole meie vastu, on meie poolt”
Lenin: ”Kes ei ole meie poolt, on meie vastu”
Kas sa ei suuda neil kahel reeglil vahet teha?
Neis reeglites on ilusasti kokku võetud headus vs kurjus.
Võrdle nüüd seda piiblitsitaati me varasemate postitustega, jonnipunn:"jpedro"
"decibel"
"jpedro"
On varemgi jutuks olnud, et sallimatuid ei pea sallima
Just, just! See vana hea marksistide loosung: ”Kõik kes ei ole meie poolt, on meie vastu!”, uues soustis.
Matteuse 12:30: need, kes pole minuga, on minu vastu?
Tsitaat on korrektne, ent otsustasid seal näha midagi muud, et oleks võimalus Marxist soiguda -
kui juba läks liikluseeskirjadest Telliskivi kontekstis rääkimiseks, siis ... Liiklusseadus ütleb:
§ 17. Tee andmise üldised kohustused
(3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
Minu arvates siin on tegu parklast väljasõiduga ja kuna pole reguleeritud teisiti, siis peab Selveri parklast välja sõitev juht andma teed Reisijate tänaval liiklevale juhile ...
Käemärkidest ma järeldan, et suur hulk juhte käsitleb seda hoopis reguleerimata ristmikuna, kus Balti Jaama poolt liginevale autojuhile jääb parklast välja sõitev autojuht paremale käele ja ta peaks hoopis parklast väljasõitjale teed andma ...
samal teemal Saaremaa näitel -
"Henno Viires"
"Draax"
Jalgrattateedest - lihtsalt tuleks aru saada: see kui paneme kõnniteele märgi, et siin võib ka jalgrattaga sõita, ei muuda seda jalgrattateeks, kus on kaherattalise liikuriga (elektriline või mitte) ohutu ja mugav kiiresti liikuda.
Kusagil maantee servas on liiklus kergliiklusteedel piisavalt hõre, et kõik mahuvad ära - nii ratturid kui jalakäijad. Mida tihedamaks läheb asustus (eriti kesklinnas) tuleb hakata mõtlema jalgratturite ja jalakäijate eraldamisele liikluses. Nii saab rattaga päriselt kiiresti edasi (ja ratas on autole alternatiiviks) ning jalakäijad ei pea kartma kõnniteel sammu vasakule või paremale teha.
ei viitsi liiklusseadustikust näpuga rida ajada, aga kõnnitee ning jalgratta- ja jalgtee (kõnekeeles kergliiklustee) vahe on minu mäletamist mööda see, et kõnniteel tuleb mööduda jalakäijast jalakäija kiirusel aga jalgratta- ja jalgteel ei tohi ohustada jalakäijat, jalakäija omakorda ei tohi takistada jalgratturit ...
lisaks muidugi see, et täiskasvanud ratturil ei tohiks üldse kõnniteele asja olla va. siis kui sõidutee pole sõidetav ... seda sätet minu arvates paljudes kohtades pahatahtlikult rikutakse ...
Aga oled kindel, et seda sätet just pahatahtlikult rikutakse, vähemalt enamjaolt?
Rattaradade olukorrast mõned lühikesed videoklipid:
https://forte.delfi.ee/artikkel/93338585/video-tallinna-omapara-rattatee-lopeb-keset-ristmikku-vaata-kuidas-peaksid-kaituma
3 minutit pikk videolõik Tallinna rattaradadest, liikluspolitseiniku kommentaaridega (05.05.2021). Kokkuvõtte oleks ehk midagi sellist:teed algavad ei kusagilt ja lõppevad ei kusagil, käitu nagu auto aga tea, et sinuga ei arvestata nagu autoga.
Eilne video Tehnika tänavast: https://www.delfi.ee/artikkel/93632455/video-kuhu-minna-autojuhid-blokeerivad-suudimatult-jalgratturitele-moeldud-soidurada
Või näiteks selline manööver tiheda liiklusega tänaval: https://www.youtube.com/watch?v=EMpbKj-5LkQ
Antud näited on küll sõiduteede äärde joonitud rattaradade olukorrast, toimivamaks lahenduseks oleks seal omavahel korralikult ühendatud piisava laiusega rattarajad ja vajadusel ka raja eraldamine ülejäänud sõiduteest füüsilise tõkkega. Sõiduteel liiklemisega on omad riskid, olenevalt liiklustihedusest ja kiiruste erinevusest, mistõttu see "tee pole sõidetav" argument ka sageli üsnagi õigustatud tundub olevat. Ja seadus suunab lisaks täiskasvanutele rattaga sõiduteele ka 7+ klassi lapsed, tiheda autoliikluse, busside ja kõrgete äärekivide vahele eluga riskima ilma sisuliselt ilma turvavarustuseta (vähemalt autos viibijatega võrreldes). Õnneks seda lõiget seadusest küll väga jõuliselt ei rakendata ja liiklejatel on mõningane tõlgendusvabadus selles osas, et milline tee on sõidetav. -
"Henno Viires"
"jpedro"
Lisaks võtaks muidugi mõned tunnid kohustuslikku elementaarsete liiklusreeglite õpet põhikoolis, mis aitaks nii tulevasi jalakäijaid, rattureid kui ka autojuhte - vaatasin täna hommikul, kuidas täiskasvanud inimene oma rattaga vastassuunavööndis rahulikult ristmikule sõitis ja autodega kohtus
Nagu ma juba kirjutasin varem siinsamas, siis Telliskivis juhtub pea iga päev ... täna oli kokkupõrge täiskasvanud inimesega väga lähedal .... sooritasin ümber hoone nurga parempööret, samal ajal kui jalgrattur sooritas ümber sama nurga vastassuunavööndis vasakpööret ... päris ärev olukord oli, sain ülinapilt laupkokkupõrke välditud ... õnneks oli kiirus alale kohaselt väike
tegu ei ole õuealaga, vaid ikka tavalise parempoolse liiklusega tänavaliiklusega ... lihtsal kuna siin saalib jalakäijaid ja rattureid risti ja põiki, siis võib ekslikult jääda mulje, et nii ongi OK
Mina ei hakkaks siin näpuga seaduses järge ajama. Kui jalgrattur tahab (näitkes mõnel Nõmme vaiksemal ühesuunalisel tänaval) vastassuunas sõita, siis jumal temaga. Eeldusel, et ta endale aru annab, mida see tähendab, ja hoolitseb selle eest, et tema käitumine mingit jama ei põhjusta. -
"Henno Viires"
lisaks muidugi see, et täiskasvanud ratturil ei tohiks üldse kõnniteele asja olla va. siis kui sõidutee pole sõidetav ... seda sätet minu arvates paljudes kohtades pahatahtlikult rikutakse ...
Autojuhina on mul valida, kas jalgrattur sõidab mu ees sõiduteel 20 km/h või kasutab kõnniteed.
Mul mitte midagi selle vastu, kui ta on kõnniteel, sest seal sõites ta mind ei häiri ja... lisaks ei ole ma politseinik. -
"zuckerblaum"
"Henno Viires"
"jpedro"
Lisaks võtaks muidugi mõned tunnid kohustuslikku elementaarsete liiklusreeglite õpet põhikoolis, mis aitaks nii tulevasi jalakäijaid, rattureid kui ka autojuhte - vaatasin täna hommikul, kuidas täiskasvanud inimene oma rattaga vastassuunavööndis rahulikult ristmikule sõitis ja autodega kohtus
Nagu ma juba kirjutasin varem siinsamas, siis Telliskivis juhtub pea iga päev ... täna oli kokkupõrge täiskasvanud inimesega väga lähedal .... sooritasin ümber hoone nurga parempööret, samal ajal kui jalgrattur sooritas ümber sama nurga vastassuunavööndis vasakpööret ... päris ärev olukord oli, sain ülinapilt laupkokkupõrke välditud ... õnneks oli kiirus alale kohaselt väike
tegu ei ole õuealaga, vaid ikka tavalise parempoolse liiklusega tänavaliiklusega ... lihtsal kuna siin saalib jalakäijaid ja rattureid risti ja põiki, siis võib ekslikult jääda mulje, et nii ongi OK
Mina ei hakkaks siin näpuga seaduses järge ajama. Kui jalgrattur tahab (näitkes mõnel Nõmme vaiksemal ühesuunalisel tänaval) vastassuunas sõita, siis jumal temaga. Eeldusel, et ta endale aru annab, mida see tähendab, ja hoolitseb selle eest, et tema käitumine mingit jama ei põhjusta.
Näpuga Sa järge ei aja, hoopis võrdled näppu ....
Jutt ei käi vaiksetest ühesuunalistest tänavatest Nõmmel, jutt käib elava liiklusega kahesuunalistest tänavatest kesklinnas.
Aga ma olen Sind vist vaiksel ühesuunaliselt tänaval kohanud ... tulid seekord küll autoga vastassuunas ... arvates, see paarsada meetrit sõita on OK ... selle asemel, et ringiga minna .... -
"Draax"
Jalgrattateedest - lihtsalt tuleks aru saada: see kui paneme kõnniteele märgi, et siin võib ka jalgrattaga sõita, ei muuda seda jalgrattateeks, kus on kaherattalise liikuriga (elektriline või mitte) ohutu ja mugav kiiresti liikuda.
Kuskil linnaviletsuse seinal pidavat olema kaart, kus kogu linn on kaetud rattateedega. Nende märkide paigaldamine ongi tülikas, lihtsam on need rattateed kaardile joonistada. -
Droonivideos tundus, et jalgrattur ei näidanud suunda. Mingil moel peab ju jalgrattur ühelt rajalt teisele saama. Ootaks siis konkreetset ettepanekut, kuidas see katkematu jalgrattarada seal üle selle sõidurea peaks kulgema?
Kui aga autod ignoreerivad rattaraja olemasolu, siis on see ülesanne politseile liiklust kontrollida. Muidugi on lihtsam laigulised vormid selga tõmmata ja muusikuid ning lapsevankriga naisi kümnestes gruppides õuealal taga ajada, aga võiks ju proovida. -
"Henno Viires"
Näpuga Sa järge ei aja, hoopis võrdled näppu ....
Jutt ei käi vaiksetest ühesuunalistest tänavatest Nõmmel, jutt käib elava liiklusega kahesuunalistest tänavatest kesklinnas.
Aga ma olen Sind vist vaiksel ühesuunaliselt tänaval kohanud ... tulid seekord küll autoga vastassuunas ... arvates, see paarsada meetrit sõita on OK ... selle asemel, et ringiga minna ....
Ei maksa oma käitumist teistele projitseerida.
Jalgratturi jaoks, erinevalt autojuhist, on paarisajameetrine ring arvestatav ebamugavus. Jutu mõte oli selles, et isiklik vastutus ja teistega arvestamine lahendab probleeme oluliselt paremini kui iga viimase kui kriipsu seadusena kirjapanek ja seejärel selle punktipealne järgimine, silm krillis.
Eelnev on muuseas kirjutatud inimese poolt, kes olude sunnil liigub linnas enamasti auto, siis ühistranspordi, ja ainult vähesel määral jalgrattaga. Ja teiste liiklejate poolt pean olulisemaks üksteisega arvestamist kui seaduse tingimusteta järgimist. Seadus pole mitte eesmärk omaette, vaid juhistik, kuidas on üldjuhul (aga mitte alati) lihtsam ilma teistele kahju tekitamata omavahel hakkama saada. -
"Mr. Go"
"Henno Viires"
lisaks muidugi see, et täiskasvanud ratturil ei tohiks üldse kõnniteele asja olla va. siis kui sõidutee pole sõidetav ... seda sätet minu arvates paljudes kohtades pahatahtlikult rikutakse ...
Autojuhina on mul valida, kas jalgrattur sõidab mu ees sõiduteel 20 km/h või kasutab kõnniteed.
Mul mitte midagi selle vastu, kui ta on kõnniteel, sest seal sõites ta mind ei häiri ja... lisaks ei ole ma politseinik.
Mina jalakäijana ei taha, et jalgratturid saalivad kõnniteel ... seetõttu olen rooli istudes valmis sõiduteel liikuvat ratturit rahulikult taluma.
Jalgrattur sõidab ees ... see on üldse kunstiline liialdus, väga harva on kohti, kus 20km/h või aeglasemalt liikuvast ratturist ei ole võimalik turvaliselt mööduda minuti pärast ... kui see minut ratturi taga häirib, siis ei ole probleem ratturis, vaid autojuhil tasuks apteegist abi otsida ...
-
"zuckerblaum"
"Henno Viires"
Näpuga Sa järge ei aja, hoopis võrdled näppu ....
Jutt ei käi vaiksetest ühesuunalistest tänavatest Nõmmel, jutt käib elava liiklusega kahesuunalistest tänavatest kesklinnas.
Aga ma olen Sind vist vaiksel ühesuunaliselt tänaval kohanud ... tulid seekord küll autoga vastassuunas ... arvates, see paarsada meetrit sõita on OK ... selle asemel, et ringiga minna ....
Ei maksa oma käitumist teistele projitseerida.
Jalgratturi jaoks, erinevalt autojuhist, on paarisajameetrine ring arvestatav ebamugavus. Jutu mõte oli selles, et isiklik vastutus ja teistega arvestamine lahendab probleeme oluliselt paremini kui iga viimase kui kriipsu seadusena kirjapanek ja seejärel selle punktipealne järgimine, silm krillis.
Eelnev on muuseas kirjutatud inimese poolt, kes olude sunnil liigub linnas enamasti auto, siis ühistranspordi, ja ainult vähesel määral jalgrattaga. Ja teiste liiklejate poolt pean olulisemaks üksteisega arvestamist kui seaduse tingimusteta järgimist. Seadus pole mitte eesmärk omaette, vaid juhistik, kuidas on üldjuhul (aga mitte alati) lihtsam ilma teistele kahju tekitamata omavahel hakkama saada.
Sa ei paista mõikavatki, millest jutt käib ...
Kaks eelpool kõnelenut (mina kaasa arvatud) rääkisid elava liiklusega kahesuunalisel teel vastassuunas sõitvast ratturist ja see ei ole teps mitte sama ohutase, mis vaiksel ühesuunalisel Nõmme tänaval rattaga vastassuunas sõitmine ...
Tüüpiline situatsioon on see kui rattur sooritab vasakpöörde ristuvale sõiduteele ja soovib järgmisel ristmikul taas vasakule pöörata ... siis ta ei soorita pööret täielikult üle mõlema suunavööndi, vaid üritab selle lõigu vastassuunas läbida kiiresti, sest vastu tulev auto on ju pisut eemal ja "ega ta otsa ikka ei sõida kui mind näeb" ...
Ma ütleksin, et pigem mingu siis juba kõnniteed pidi ... ise sõidaksin rattaga sama trajektoori nagu autoga ... see vastassuunas mineku variant on kõige hullem. -
Milleks minna pöördesse mingi marginaalse toetusega veelgi marginaalsema liidri postituse peale? Roheliste toetus on veidi alla 2%.
-
"stigheide"
Milleks minna pöördesse mingi marginaalse toetusega veelgi marginaalsema liidri postituse peale? Roheliste toetus on veidi alla 2%.
Nõuka-ajal öeldi ka, et väikekodanlusega peab võitlema! Miks? Sest väikekodanlasest võib saada suurkodanlane ja siis hiljem juba kapitalist. Too aga hakkab juba proletariaati ekspluateerima!
:-D -
Selle ganjaliste marginaalse liidri marginaalsuse tulemus on näiteks see, et Reidi tee on 2+2 läbilaskvusega, kuigi oleks võinud olla 3+3, arvestades tulevikku.
-
Kesklinna ei ole vaja 3+3 magistraale, kogu see tsirkus kõnniteedel rataste ja tõuksidega näitab, et rohkem on vaja kergliiklusteid.
-
Reidi tee on kesklinnast möödasõitmise tee. Kui selliseid ei ehitata, või nende läbilaskevõime pole piisav, siis võib jalgrattateedest unistama jäädagi - neid pole lihtsalt kuhugi teha ilma muud liiklust seejuures täielikult ummistamata.
