Kinnisvaraturu tipu ennustamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ma ei mõista, miks see nii imekspandav on.
Jah, 34 kõne on palju, aga korter on teatud seltskonnale igati hea. Asukoht Lasnamäe mõistes pigem hea, kool seal kõrval, kauplused pole kaugel. Pm on remont ka tehtud. Kõrge korrus.
Millise m2 hinnaga eksperthinnang siis tuleb? -
Viimase buumi ajal oli see korter paarteist aastat uuem ka...
-
Ikka väga jõhker, mis toimub, eramute projekte ei jõua ära teha, järts 2 kuud.
Elementmaja tootja võtmed kätte saab 7 päringut päevas, ikka väga kuum on. -
Selle eest saab tänada Seederit, kes ainsana suutis oma erakonna põhilubaduse eelmise valitsuse üürikese võimuloleku ajal ka ellu viia.
Mingit muud põhjust kui II sambast väljavõetav raha covid-kriisi surutises kinnisvaramulliks olla ei saa
Eestlane ei ole ka nii rumal, et kõik selle kõrtsi viiks ( mis praegu on kinni niikuinii ) või kuhugi palmi alla . -
"stagna"
Selle eest saab tänada Seederit, kes ainsana suutis oma erakonna põhilubaduse eelmise valitsuse üürikese võimuloleku ajal ka ellu viia.
Mingit muud põhjust kui II sambast väljavõetav raha covid-kriisi surutises kinnisvaramulliks olla ei saa
Eestlane ei ole ka nii rumal, et kõik selle kõrtsi viiks ( mis praegu on kinni niiuinii ) või kuhugi palmi alla .
see raha on tühine, reisipiirangutega on kontodele palju rohkem raha kogunenud Mis krdi kinnisvara sa 5-10k ostad, sissemaksu ei teegi, see võib mõju avaldada kusagil Kapa-Kohilas, mitte Tallinnas. -
mis piirangud ? pole ju mingeid piiranguid , sõida kuhu tahad ? Ja kes ikka vähe kobedamat palka teenis,sel on oluliselt rohkem kui 5 k saada . Ega need kojamehed ja nõudepesijad maju ja kortereid ei osta suurt
-
"stagna"
mis piirangud ? pole ju mingeid piiranguid , sõida kuhu tahad ? Ja kes ikka vähe kobedamat palka teenis,sel on oluliselt rohkem kui 5 k saada . Ega need kojamehed ja nõudepesijad maju ja kortereid ei osta suurt
sa ju ikka loed uudiseid? Isegi siin foorumis oli sellest summast juttu, mis tänu reisimise mittetoimumise tõttu kontodel on? Kontodel on kordi rohkem raha kui see pensioniraha, see otsib väljundit, sest pensioniraha tuleb alles sügisel, samas kindlasti osa võib seda karta ja ostab iga hinna eest.
PS raha lugev eestlane ikka ei taha maksta 5 liikmelise pere puhkuse eest 800-1000 testimiseks, mis sest, et de jure piiranguid pole. -
Näiteks rahandusministeeriumi hinnang :
ca 100 000 inimesel on II sambas 10k-20 k
17 813 inimest omab seal 20 k -30 k
Kui naisel on 15 k ja mehel 25 k , siis see pere saab juba uue ja parema eluaseme peale mõelda . Sissemakse jaoks peaks ikka jätkuma.
palju see ühe aasta palmireis õige maksiski, mis covidi tõttu ära jäeti ? Sügavasti kahtlen,et oleks samas suurjusjärgus . -
"pahurik"
Mis krdi kinnisvara sa 5-10k ostad, sissemaksu ei teegi, see võib mõju avaldada kusagil Kapa-Kohilas, mitte Tallinnas.
Kinnisvara võib ka osta 0-sissemaksuga (ka Tallinnas). Nuppu peab ainult olema :) -
"stagna"
Näiteks rahandusministeeriumi hinnang :
ca 100 000 inimesel on II sambas 10k-20 k
17 813 inimest omab seal 20 k -30 k
Kui naisel on 15 k ja mehel 25 k , siis see pere saab juba uue ja parema eluaseme peale mõelda . Sissemakse jaoks peaks ikka jätkuma.
palju see ühe aasta palmireis õige maksiski, mis covidi tõttu ära jäeti ? Sügavasti kahtlen,et oleks samas suurjusjärgus .
see summa on üle miljardi. Ei puhu nagu pilli jah?
Kui perel on 2 sambas 40k, siis on neil ammu elamine olemas ja ostetakse investeeringuks võibolla. -
Natuke kummaline, et kui materjalid siin tõusevad +30%, et see seda hoogu maha ka ei võta.
Mis silma hakkab, siis majad hakkavad kõvasti uhkemaks minema ja välja on ilmunud noorem põlvkond kaasmaalasi, kelle teine keel on eesti keel ja teine liin IT inimesed, edukate väikeste firmade omanikud. -
"Visahing"
Natuke kummaline, et kui materjalid siin tõusevad +30%, et see seda hoogu maha ka ei võta.
Mis silma hakkab, siis majad hakkavad kõvasti uhkemaks minema ja välja on ilmunud noorem põlvkond kaasmaalasi, kelle teine keel on eesti keel ja teine liin IT inimesed, edukate väikeste firmade omanikud.
kui krunt maksab 100+200k, mis see materjali +30% loeb:D -
Siin konnatiigis läheb ikka nii nagu mujal eeskuju on. Kinnisvara lendab praegu igal pool.
-
"direktor4"
Siin konnatiigis läheb ikka nii nagu mujal eeskuju on. Kinnisvara lendab praegu igal pool.
Kinnisvara lendab igal pool, sest .....prrrrrr printer. -
"pahurik"
"stagna"
Näiteks rahandusministeeriumi hinnang :
ca 100 000 inimesel on II sambas 10k-20 k
17 813 inimest omab seal 20 k -30 k
Kui naisel on 15 k ja mehel 25 k , siis see pere saab juba uue ja parema eluaseme peale mõelda . Sissemakse jaoks peaks ikka jätkuma.
palju see ühe aasta palmireis õige maksiski, mis covidi tõttu ära jäeti ? Sügavasti kahtlen,et oleks samas suurjusjärgus .
see summa on üle miljardi. Ei puhu nagu pilli jah?
Kui perel on 2 sambas 40k, siis on neil ammu elamine olemas ja ostetakse investeeringuks võibolla.
pahurik, sa ise saad ka aru,et ühe aasta palmireisi rahaga mingit kinnisvara ei osta. Olgu seal sadade tuhandete inimeste peale kokku palju tahes, palju igaühel selle ärajäänud reisi tõttu raha rohkem arvel on ?. Mis mõtet on siis sihukest lollust plärada ? -
"stagna"
"pahurik"
"stagna"
Näiteks rahandusministeeriumi hinnang :
ca 100 000 inimesel on II sambas 10k-20 k
17 813 inimest omab seal 20 k -30 k
Kui naisel on 15 k ja mehel 25 k , siis see pere saab juba uue ja parema eluaseme peale mõelda . Sissemakse jaoks peaks ikka jätkuma.
palju see ühe aasta palmireis õige maksiski, mis covidi tõttu ära jäeti ? Sügavasti kahtlen,et oleks samas suurjusjärgus .
see summa on üle miljardi. Ei puhu nagu pilli jah?
Kui perel on 2 sambas 40k, siis on neil ammu elamine olemas ja ostetakse investeeringuks võibolla.
pahurik, sa ise saad ka aru,et ühe aasta palmireisi rahaga mingit kinnisvara ei osta. Olgu seal sadade tuhandete inimeste peale kokku palju tahes, palju igaühel selle ärajäänud reisi tõttu raha rohkem arvel on ?. Mis mõtet on siis sihukest lollust plärada ?
oot, pensioniraha eest ostad, aga 2x 20k peresafari eest ei osta? Arvel on rohkem miljard+, nii lihtne see ongi. Vabandust stagna, aga kohati sa oled ikka natuke...Ma saan aru, et sulle on arusaamatu, et inimesed maksavad hotelliöö eest 1k jne, aga usu, inimeses kulutavad reisidel uskumatult palju(ma saa aru, et sa sööd kaasavöetud kiirnuudleid, aga enamus ei tee seda juba 20a) -
kes "enamus" ? Sa kulutad 20 aastat järjest peresafaril 40 k või ?
;Ma lihtsalt ei usu seda.
Pealegi, vaevalt küll, et nii jõukad inimesed on kinnisvaramulli tõukemootoriks, sest neid on tõpoolest Eestis väga vähe, palju vähem kui neid,kel on pere peale paljude aastate jooksul see 30k- 40 k II sambasse kogutud . Ja kes nüüd oma tüütu ühistupaneelika asemel saavad osta midagi paremat ja privaatsemat. Ning riburada läheb sealt asendusmeetodil,et need, kes ahiküttega ja kuivpeldikuga uberikus, saavad jälle paneelikasse jne . Vastavalt oma võimalustele.
Mulliks ei piisa sellest,et mõned väga jõukad ja edukad saavad osta veel kallimat kodu kui enne (palmireisi ärajätmise meetodil). . Mulliks peab olema valmidus osta seda ka madalama sissetuleku segmentides. Ja seda just II samba laialikülvamine üle kogu riigi pakub . -
"pahurik"
"stagna"
"pahurik"
"stagna"
Näiteks rahandusministeeriumi hinnang :
ca 100 000 inimesel on II sambas 10k-20 k
17 813 inimest omab seal 20 k -30 k
Kui naisel on 15 k ja mehel 25 k , siis see pere saab juba uue ja parema eluaseme peale mõelda . Sissemakse jaoks peaks ikka jätkuma.
palju see ühe aasta palmireis õige maksiski, mis covidi tõttu ära jäeti ? Sügavasti kahtlen,et oleks samas suurjusjärgus .
see summa on üle miljardi. Ei puhu nagu pilli jah?
Kui perel on 2 sambas 40k, siis on neil ammu elamine olemas ja ostetakse investeeringuks võibolla.
pahurik, sa ise saad ka aru,et ühe aasta palmireisi rahaga mingit kinnisvara ei osta. Olgu seal sadade tuhandete inimeste peale kokku palju tahes, palju igaühel selle ärajäänud reisi tõttu raha rohkem arvel on ?. Mis mõtet on siis sihukest lollust plärada ?
oot, pensioniraha eest ostad, aga 2x 20k peresafari eest ei osta? Arvel on rohkem miljard+, nii lihtne see ongi. Vabandust stagna, aga kohati sa oled ikka natuke...Ma saan aru, et sulle on arusaamatu, et inimesed maksavad hotelliöö eest 1k jne, aga usu, inimeses kulutavad reisidel uskumatult palju(ma saa aru, et sa sööd kaasavöetud kiirnuudleid, aga enamus ei tee seda juba 20a)
Tundute kuidagi väga erinevates kategooriates vaidlema...need ei ole samad inimesed, keda siin võrdlete. 20k sambasse kogunu vaevalt 20k safaritel kondab. Ja need tegelased ostavad/omavad tõenäoliselt ka küllaltki erinevat kinnisvara. -
"stagna"
kes "enamus" ? Sa kulutad 20 aastat järjest peresafaril 40 k või ?
;Ma lihtsalt ei usu seda.
Pealegi, vaevalt küll, et nii jõukad inimesed on kinnisvaramulli tõukemootoriks, sest neid on tõpoolest Eestis väga vähe, palju vähem kui neid,kel on pere peale paljude aastate jooksul see 30k- 40 k II sambasse kogutud . Ja kes nüüd oma tüütu ühistupaneelika asemel saavad osta midagi paremat ja privaatsemat. Ning riburada läheb sealt asendusmeetodil,et need, kes ahiküttega ja kuivpeldikuga uberikus, saavad jälle paneelikasse jne . Vastavalt oma võimalustele.
Mulliks ei piisa sellest,et mõned väga jõukad ja edukad saavad osta veel kallimat kodu kui enne (palmireisi ärajätmise meetodil). . Mulliks peab olema valmidus osta seda ka madalama sissetuleku segmentides. Ja seda just II samba laialikülvamine üle kogu riigi pakub .
Sa stagna lihtsalt ei jaga päriselust midagi. See kes on suutnud kasvõi kahepeale 30-40k teise sambasse koguda, ei ela ammugi enam kusagil paneelikas. -
Mulle isiklikult tundub, et tänane olukord kinnisvaraturul on ikka päris huvitav. Ärikinnisvara valdkonnas on ammu kõik hea kraam otsas (Efteni Fond III osak kaupleb NAV-ist 20% kõrgemal). Hetkel ei ole ärikinnisvara valdkonnas head ajad, üldse ei ole, üürnike pole, keegi ei tea kui palju kontoreid või kaupluseid üldse enam vaja läheb. Eelduslikult, kui pärast koroonat majandus buumima hakkab, siis tuleb tagasi "business as usual," aga ega keegi kindel ei ole. Arvamused lähevad suht lahku. Samas mitte keegi ei müü ka vähegi paremat asja. Eluruumideturul lähevad objektid, mis on pikalt olnud inimestel kaalumisel (sain eile teada isegi, et üks kinnistu mida kaalusin on tänaseks läinud). Oletan, et uued asjad või turule tulevad uued paremad kinnisasjad on juba nö uue hinnatasemega.
Ma ise oletan, et see kinnisvarahindade tõus või uute hindade teadvusesse jõudmine jätkub veel vähemalt uue aastani ja käesolev aasta saab olema väga hea inimestele, kes juba omavad kinnisvara. Kahjuks neile, kes tahavad osta esimest kodu on olukord hüsteeriline ja kurb.
Pensionitest tulenev raha küll mõjutab, aga see on ainult üks osa suuremas pildis.
Henno Viires ja Tõnu Toompark võiksid anda update, kuidas nad asja näevad. Samuti kõik teised, kes midagi arvavad. -
jee, hoopis need ,kes kulutavad 40 k peresafari peale aastas, on buumi põhjustanud, sest safari jäi ära...
Ostke endale pisut loogilist mõtlemist parem selle 40 k eest ... kel see raha üle jäi. -
Uus trend on see ka, et kui miski kinnisvara pikka aega Tallinna piirkonnas ei müü, siis tõstetakse hinda.
-
"stagna"
Selle eest saab tänada Seederit, kes ainsana suutis oma erakonna põhilubaduse eelmise valitsuse üürikese võimuloleku ajal ka ellu viia.
Mingit muud põhjust kui II sambast väljavõetav raha covid-kriisi surutises kinnisvaramulliks olla ei saa
Eestlane ei ole ka nii rumal, et kõik selle kõrtsi viiks ( mis praegu on kinni niikuinii ) või kuhugi palmi alla .
sektorites, millistest tulevad kinnisvara ostjad ei ole mingit covid surutist ...
- info ja side kasvas aastal 2020 7,9%, keskmine palk kasvas 9,9% ja jõudis 2574 EUR peale - 31 000 hõivatut;
- finants ja kindlustustegevus kasvas 2020 8,6%, keskmine palk kasvas 6% ja jõudis 2461 EUR peale - 11 000 hõivatut;
...
- majutus ja toitlutus kahanes 2020. aastal -34,6%, keskmine palk -4,9% ja oli 860 EUR - 23 800 hõivatut
- kunst, meelelahutus ja vaba aeg kahanes 2020. aastal -9,1%, keskmine palk -2,2% ja oli 1121 EUR - 18 500 hõivatut
jah, teatud sektorites on covidi p..se majas, aga sealt ei tule sissetulekute tõttu nagunii olulisel määral kinnisvara ostjaid ...
ja ma tean millest ma räägin ... istun juhtumisi ühes büroos, kus käib päevast päeva kinnisvara ostjaid ...
- noored paarid, juba 25-30 aastastel hea töökohaga noortel ei ole mingit probleemi omafinantseeringuks vajaliku rahaga ega laenu saamisega
- 50+ paarid, kes realiseerivad neile liiga suure eluaseme ja ostavad veidi väiksema, aga uue korteri ... a la müüdud maja või 3-4 toaline korter ja ostetud 2-3 toaline ...
jne. jne.
ise ma ei müü elukondlikku kinnisvara, aga kõrge aktiivsus on ka ärikinnisvara sektoris ... -
"stagna"
jee, hoopis need ,kes kulutavad 40 k peresafari peale aastas, on buumi põhjustanud, sest safari jäi ära...
Ostke endale pisut loogilist mõtlemist parem selle 40 k eest ... kel see raha üle jäi.
vabandust Stagna, aga sa lihtsalt elad eelmistes kümnendites ja ei saa aru, mis palgad ja elu tänapäeval Tallinnas on.
See safari oli selline ekstreemne näide, aga võtame või suusapuhkuse lennureisina, 5 liikmeline perel 10k, suve/sügispuhkus otsa ja taas talvine suusapuhkus jäi ära, ongi 20-30k, st kordade rohkem kui keskmiselt sambast lahkujal. Pensioniraha võib buumi Elvas põhjustada, kus 2 toaline korter maksab 10-40k, mitte Tallinns. -
Elvas? Just vaatasin järgi ja seal on korterid 50-150k ka Põlvas ja Jõgeval on odavad korterid otsas ja üürida pole midagi ning üürihinnad on Tartule järgi jõudmas. Rongiühendusega väikelinnad on täiesti tühjaks ostetud. Võibolla Antslas või Sillaotsal saab 10-40k eest veel midagi aga kahtlen ka selles juba.
-
"Henri XI"
... Hetkel ei ole ärikinnisvara valdkonnas head ajad, üldse ei ole, üürnike pole, keegi ei tea kui palju kontoreid või kaupluseid üldse enam vaja läheb. Eelduslikult, kui pärast koroonat majandus buumima hakkab, siis tuleb tagasi "business as usual," aga ega keegi kindel ei ole.
Henno Viires ja Tõnu Toompark võiksid anda update, kuidas nad asja näevad. Samuti kõik teised, kes midagi arvavad.
asjad ei ole üldse nii nagu Teile tundub, ärikinnisvara valdkonnas on täiesti OK ajad ... kaks suurimast sektorit on siin büroopinnad ning lao- ja tootmispinnad, neis tuleb üürnikke mühinal peale, arusaadavalt majutus-toitlustus-kaubandus kannatavad, aga see ei ole kogu turust nii suur ja oluline osa ...
2020. aasta märts-mai oli korraks turg külmunud, aga sügisel lõi enamik suuri arendajaid kopa maasse ja hakkas uusi ärihooneid ehitama, ka 2021. aastal on juba alustatud või alustatakse peagi suure hulga objektidega ...
sealjuures on sügisel töösse läinud ja ja 2022 valmivatest 10 000+ m2 büroohoonetest juba ca 20-50% üürilepingutega kaetud ... 2020. aastal valmis suur maht uusi büroosid ja covidi tõttu tõepoolest ei suudetud neid kõiki 2020. aasta jooksul üürile anda, aga seoses 2021. aasta alguse suure aktiivusega on siin vaba jääk on praktiliselt lõpukorral, 2021. aasta sügisel ei ole ilmselt eriti võimalust uut bürood üürida ja tuleb vaadata teise ringi pakkumisi ... märksõnad on jällegi info ja side jne.
kehvasti läheb neil, kel läks kehvasti juba enne covidit - vanema põlve ärikinnisvara ... ega Eesti NSV aegses või 90ndate aastate büroos keegi naljalt ei taha ruume üürida, sest tööjõuturul on konkurents spetsialistide värbamiseks nii kõva, et ei saa lihtsalt töötajaid kui büroo on saast ...
büroode puhul näiteks on üürikulu koos kõrvalkuludega marginaalne kulu võrreldes töötasude ja tööjõumaksudega - tutika või uueväärse büroo ... ütleme 300m2 saad @ 14 EUR/m2 üür + kõrvalkulud = 4200 EUR kuus, 20 töötajat seal sees on isegi Eesti keskmise palga juures koos tööjõumaksudega üle 40 000 EUR
see, et büroosid ei ole tulevikus niipalju vaja on vähemalt tänases Eestis müüt - esiteks luuakse siin ka lähiaastatel tuhandeid töökohti IT sektoris ... ja üllatus-üllatus ... ettevõtted üürivad büroosid ning lubavad töötajad esimesel võimalusel büroosse tagasi tuua, sest kaugtöö ei ole nii efektiivne ... seda mulle on kümned ettevõtete juhid isiklikult kinnitanud ... ei leia hetkel linki, aga näiteks Skype asutajaid ja praegu Starshipis toimetav Ahti Heinla ütles selle ka ajakirjanduse veergudel hiljuti välja ...
pealegi, kaugtööd ei mõeldud välja aastal 2020 ... see on võimalik juba aastakümneid - kui see oleks laialdaselt toimiv lahendus, siis oleks juba ammu sellele massiliselt üle mindud .... -
disclaimer?
-
Kaugtöö oli ka enne olemas, aga kunagi varem polnud nii suur hulk inimesi ja ettevõtteid olnud sunnitud seda tegema. Paljud neist leidsid, et see täitsa töötab, ning osad leidsid ka, et kontorisse minna enam ei taha või pole sel mõtet.
Noppeid tuttavate seast - sõber pole juba.. pool aastat? kontoris käinud, teeb kodust tööd, kontorisse minemast ka keeldub. Endine kolleeg ütles, et ta enam kontoris tööl käia ei taha, kui teda selleks sunnitaks, siis arvatavasti vahetaks töökohta, tuli muidu naisega Berliinist siia Eestisse tööle. Lisaks keegi tema kolleeg leidis eelmine suvi, et ta võib tööd teha kust iganes, kolis Pärnusse ja müüs oma Tallinna korteri maha, kuna seda lihtsalt polnud vaja enam.
Teine endine kolleeg juba varem tegi 2-3 päeva nädalas kodust tööd, kuna ühest linna otsast teise tööle sõiduks aega kulutada ei viitsinud, ning on väga nõutud oskustega tüüp praeguses kohas, suurfirmas olles peab naguinii suhtlema pidevalt mujal euroopas olevate kolleegidega. Praeguse koolivaheaja puhul kolis nädalaks Saaremaale kaugtööd tegema.. jne, võiks veel näiteid tuua. Ühes kohas avastati, et ettevõtte arendusosakond tegi tublisti tööd, aga müügi ja marketingitegelased muutusid kuidagi kättesaamatuks ja tegelesid mingite oma asjadega või ei teinud üldse tööd. Järgimne tuttav kolis hispaaniasse ja arendab sealt veebirakendusi siia jäänud tööandjale. Jne, näiteid palju, muidugi iga sellise kohta leidub 5-10 inimest kes tahavadki kontoris käia või töö iseloomu või tööandja jonni tõttu ei saa seda kodust või kaugemalt teha.
Sõltub ka ettevõttest ja töö iseloomust. Et kui suudetakse inimestele anda ette mõistlikke ja arusaadavaid ülesandeid mida lahendada, siis saab seda teha kust iganes, kui on vaja rohkem uute probleemide lahendamist, koos mõtlemist ja kolleegidega arutamist, kuidas uusi ja varem nägemata probleeme lahendada - nagu võiks Starshipis olla, pakiveoroboteid ja nende logistikat, masinnägemist jne pole varem tehtud, samas CRMe või netipoode vms on tehtud juba sadu tuhandeid, ehk lahendatud ja standardsed ülesanded. Pidevalt teha videokõnesi või küsida chatis ja oodata vastust iga tekkinud küsimuse arutamiseks on jõle tüütu, vs see kui saab vaadata kas kõrvallauas kolleeg on hetkel vaba ning paari lausega saada vajalik vastus kätte. -
Henno, kas kuidagi on muutunud ka open office vs kabinetid dünaamika või m2 arv töötaja kohta? Kas viiruseteemad on selles küsimuses midagi mõtlemises muutnud?
-
"skel"
Sõltub ka ettevõttest ja töö iseloomust. Et kui suudetakse inimestele anda ette mõistlikke ja arusaadavaid ülesandeid mida lahendada, siis saab seda teha kust iganes, kui on vaja rohkem uute probleemide lahendamist, koos mõtlemist ja kolleegidega arutamist, kuidas uusi ja varem nägemata probleeme lahendada - nagu võiks Starshipis olla, pakiveoroboteid ja nende logistikat, masinnägemist jne pole varem tehtud, samas CRMe või netipoode vms on tehtud juba sadu tuhandeid, ehk lahendatud ja standardsed ülesanded. Pidevalt teha videokõnesi või küsida chatis ja oodata vastust iga tekkinud küsimuse arutamiseks on jõle tüütu, vs see kui saab vaadata kas kõrvallauas kolleeg on hetkel vaba ning paari lausega saada vajalik vastus kätte.
Ma olen nii mõnigi kord kuulnud programmeerijad kurtmas ( ja ka ise sama asja kogenud ), et see kõrvallaua kolleegi poolt "sissesõitmine" lööb mõttelõnga ja töörütmi nii sassi, et ühe lihtsa küsimuse peale tuleb pool tundi tööseisakut. -
"Olevipoeg"
Ma olen nii mõnigi kord kuulnud programmeerijad kurtmas ( ja ka ise sama asja kogenud ), et see kõrvallaua kolleegi poolt "sissesõitmine" lööb mõttelõnga ja töörütmi nii sassi, et ühe lihtsa küsimuse peale tuleb pool tundi tööseisakut.
Tõsi on. Aga mündi teine pool on see, et ka tolsamal sissesõidetaval on teinekord kohe ja praegu vaja vastust, mis aitaks vältida pooletunnist asjatut pusimist. -
"Olevipoeg"
Ma olen nii mõnigi kord kuulnud programmeerijad kurtmas ( ja ka ise sama asja kogenud ), et see kõrvallaua kolleegi poolt "sissesõitmine" lööb mõttelõnga ja töörütmi nii sassi, et ühe lihtsa küsimuse peale tuleb pool tundi tööseisakut.
Just seetõttu ongi avatud kontori kohustuslikuks aksessuaariks korralikud mürasummutavad kõrvaklapid. :) -
Büroopindade osas kuulsin kuskilt, et edaspidi vajatakse hoopis rohkem ruumi, kuna inimesed tahavad (pärast covidit) distantsi teineteise vahel.
Igal juhul üks aspekt, teiste kõrval.
Hea ventilatsioon, iseenesest mõistetav. Liftid mitte ülekoormatud. -
"zuckerblaum"
"Olevipoeg"
Ma olen nii mõnigi kord kuulnud programmeerijad kurtmas ( ja ka ise sama asja kogenud ), et see kõrvallaua kolleegi poolt "sissesõitmine" lööb mõttelõnga ja töörütmi nii sassi, et ühe lihtsa küsimuse peale tuleb pool tundi tööseisakut.
Tõsi on. Aga mündi teine pool on see, et ka tolsamal sissesõidetaval on teinekord kohe ja praegu vaja vastust, mis aitaks vältida pooletunnist asjatut pusimist.
Vahet pole kas pusida pool tundi või taastada rütmi poolt tundi, igal juhul on pool tundi tööaega p...s. Töö tegemine võtabki aega. -
"zuckerblaum"
"Olevipoeg"
Ma olen nii mõnigi kord kuulnud programmeerijad kurtmas ( ja ka ise sama asja kogenud ), et see kõrvallaua kolleegi poolt "sissesõitmine" lööb mõttelõnga ja töörütmi nii sassi, et ühe lihtsa küsimuse peale tuleb pool tundi tööseisakut.
Tõsi on. Aga mündi teine pool on see, et ka tolsamal sissesõidetaval on teinekord kohe ja praegu vaja vastust, mis aitaks vältida pooletunnist asjatut pusimist.
Tegelikult on mõlemad vastused õiged.
Sõltub. On tööd, mis nõuavad kontsentreerumist. On tööd, mis nõuavadki pidevat sissesõitmist ja omavahelist arutamist.
Ja peab olema võimalus mõlemat moodi töötada vastavalt tarvidusele.
PS. Mürasummutavad kõrvaklapid on lahendus, aga poolik lahendus - "sisse sõita" saab ka vaikselt läbi mingi kommunikaatori. -
"Luuser"
On tööd, mis nõuavad kontsentreerumist. On tööd, mis nõuavadki pidevat sissesõitmist ja omavahelist arutamist.
Ja peab olema võimalus mõlemat moodi töötada vastavalt tarvidusele.
PS. Mürasummutavad kõrvaklapid on lahendus, aga poolik lahendus - "sisse sõita" saab ka vaikselt läbi mingi kommunikaatori.
Täpselt nii. "Sisse sõitmist" on üldiselt võimalik kontrolli all hoida kui lisaks kõrvaklappidele kasutamisele panna ka kõik kommunikatsioonid (mail, skype, slack etc.) kinni või silma alt ära ja ainult kord paari tunni jooksul pilk peale visata. Kui ikka on tarvis süveneda, siis pole väga palju muid võimalusi...
Tihti süvenemist nõudva töö jaoks on moodne "avatud kontor" paras õnnetus. -
"invictus"
Henno, kas kuidagi on muutunud ka open office vs kabinetid dünaamika või m2 arv töötaja kohta? Kas viiruseteemad on selles küsimuses midagi mõtlemises muutnud?"ziff"
... Tihti süvenemist nõudva töö jaoks on moodne "avatud kontor" paras õnnetus.
selline päris avatud kontor aka "laut" ei ole juba palju aastaid ei moodne ega populaarne ...
trend on olnud suures osas selline poolavatud kontor ehk siis tööaladeks jagatud - kas siis püsiseintega või mööbli ja muude (helisummutavate) aksessuaaridega - taimeriiulid, vildist tahvlid jpm.
üks suur IT ettevõte sai sügisel 2020 kätte uue 1000+ m2 büroo, kus töökohad olid ca 8-10 kaupa rühmitatud ruumidesse ... umbes selline soov ongi valdav, päris kabinetsüsteem on ikka omane advokaatidele, meditsiinile jms.
mida täpselt covid muudab on veel vara öelda, sest laialdased muutused on veel ees ... täna on rida üksikjuhtumeid, millest ei saa täie kindlusega uusi trende välja lugeda .. peab arvestama, et muutused ei toimu kiiresti, sest olemasolevate büroode ümberehitamine kehtiva üürilepingu raames on kulukas ja aeganõudev protsess - pigem saab järeldusi teha sellest kui ettevõttel lõpeb üürileping ja ta kolib uude büroosse .... selle planeering vs eelmine. Kuna ettevõtted üürivad büroosid üldjuhul pikemate tähtajaliste üürilepingute alusel, siis need kolimised ei saa toimuda päevapealt
üks suurem IT ettevõte (ca 70 töötajat büroos) - täiesti avatud büroo + nõukarid ja telefoniboksid ... vähendas töökohtade arvu ca 1/3 võrra, aga mitte töötajaid - pani nad roteeruma kaugtöö ja kontori vahel ... büroo ka ehitas tööaladeks 5-6 inimese kaupa ... ruutmeetrites büroo vähenes proportsionaalselt vähem kui töökohtades ehk ruutmeetreid töökoha kohta lisandus
üldiselt on trend pigem selles suunas, et töölauakeskne büroo planeering kaob - tahad teha keskendumist vajavat tööd, siis töötad ühes ruumis või alal, tahad suhelda, siis teisel alal või ruumis ... enamike uute büroode puhul soovitakse nn silent room`e või telefonibokse vms.
korralik ventilatsioon koos lisavidinatega - filtrid-särgid-värgid on arendajate poolt müügiargumentide pingereas esiplaanile tõusnud ... -
Depressioon murrab distantsõppel lapsi ... umbes sama teema on ka kaugtöö vs kontor - on inimesi, kellele iseloomuomadustest tulenevalt selline omaette olek sobib, aga üldjuhul on inimene on siiski sotsiaalne loom ja tunneb end paremini büroos, kus saab kolleegidega veidi sotsialiseeruda ...
-
"mihkel48"
Vahet pole kas pusida pool tundi või taastada rütmi poolt tundi, igal juhul on pool tundi tööaega p...s. Töö tegemine võtabki aega.
Pidasin silmas seda, et kui sul on surnud punktist üle saamiseks vaja kellegi abi (andes ühtlasi endale aru, et abistajal võib endal selle tõttu midagi pekki minna), siis pead olema ise valmis sedasama abi vastu pakkuma.
// Mida on lihtsam teha samas kontoris koos olles - vaatad teise toa otsa, näed ära, mis nägu kolleeg hetkel on, ja siis otsustad, kas tasub teda segada või mitte. -
"invictus"
Henno, kas kuidagi on muutunud ka open office vs kabinetid dünaamika või m2 arv töötaja kohta? Kas viiruseteemad on selles küsimuses midagi mõtlemises muutnud?
Konkreetselt viiruseteemades on kogemus viimase aasta jooksul, et hea ventilatsioon pidurdab viiruse levikut rohkem kui kabinettidesse eraldumine. Harva on võimalik inimestele tagada individuaalseid kabinette (ehk advokaadibüroodes on see tavapärane) ja 2-4 inimesega ühes kabinetis istumine on viiruse leviku jaoks pigem soodne (ühine ruum, palju jagatud pindasid), kus on väga keeruline nakatumist vältida, kui kolleeg on nakkuse tööle toonud.
Avatud kontori eeliseks on see, et kui praegu on nagunii üks osa inimesi kodukontoris, siis on kontoris töötajatel võimailk suures ruumis ennast rohkem hajutada (jättes üksteise vahele tühja laua), eriti juhul kui lauad ei ole nimelised. Distants loeb rohkem kui see, et ruum on suur ja "ühine". Ega suures ruumis viirus päris ühest nurgast teise ju ikkagi ei levi ja reeglina on need ruumid ka kuidagi liigendatud kas siis väikeste vaheseinte või mööbliga, mis loovad viiruse levikuks sama hea kaitse kui klaasbarjäär teenindaja ees kaupluses.
Kokkuvõtteks ma ütleksin, et viirus või viiruse tõkestamise eesmärk ei muuda pikas perspektiivis oluliselt nõudlust ärikinnisvara ja büroopindade järele, vaid pigem on mõjutajaks suurenev kodukontori osakaal (inimeste harjumus ja soov osaliselt või suuremal määral kodust töötada ning organisatsioonide võimekus kaugtööd efektiivselt juhtida). -
"tonis"
disclaimer?
Ma olen üks paremini informeeritud isikuid Tallinna uute büroopindade turu osas üldse - minu põhitegevus on uute büroopindade üürile andmine. Sellega seoses teen koostööd praktiliselt kõigi suuremate ärikinnisvara omanike ja arendajatega, vaatan 1-2 nädalase intervalliga kõik pakkumised erinevate hoonete lõikes üle ja olen kursis - kus vabanes, mis vabanes, mis anti üürile, kes võttis üürile jne. Lisaks käib mu käest läbi suures mahus büroopinna otsingusoove, sest mu pakutav portfell on Eesti suurim. Kogu eelpool öeldu põhineb reaalsetel faktidel.
Paar kommentaari
2020. aastal valmis suur maht uusi büroosid ja covidi tõttu tõepoolest ei suudetud neid kõiki 2020. aasta jooksul üürile anda, aga seoses 2021. aasta alguse suure aktiivusega on siin vaba jääk on praktiliselt lõpukorral, - reaalne fakt - vakants 2020. aastal valminud uute büroopindade osas on täna väiksem kui oli 31.1.2021.
2020. aastal valmis Tallinnas ca 15 uut büroohoonet, ruutmeetritelt rekordiline maht, see peegeldab Eesti kiiret majanduskasvu aastatel 2017-2018-2019, mil nende ehitamise otsused vastu võeti.
Osa hooneid oli juba 2020. aasta lõpuks täielikult üürile antud, aga kus tolle hetke seisuga veel vabu büroosid oli, seal on tänaseks sõlmitud vähemalt 1-2 üürilepingut ja üüritavate ühikute jäägid on vähenenud 4 - > 2, 6 - > 3 jne.
2021. aastal valmivate hoonete vakants on paari kuuga liikunud 15% - 0% ja 20% - > 10% ja 100% - > 5%, viimasel juhul oli allakirjutanu karvane käsi mängus ....
Turul on 2 trendi ...
esiteks, uute büroode üürnikud tulevad vanematest büroodest ... ehk iga üürile antud büroo kohta on kusagil mõni vabanenud vanem büroo ...
teiseks, uute büroode üürimisega enamasti kaasneb laienemine ... seda ka 2020. ja 2021. aastal ... ehk siis uue büroo üürimisel võetakse rohkem ruutmeetreid üürile kui tagasi antakse ....
siit edasi sõltub käesoleva hetke ehitustempost - kas laienevad ettevõtted kiiremini kui uusi ruutmeetreid peale ehitatakse ehk turul tervikuna vakants väheneb ... või vastupidi, ruutmeetreid tuleb rohkem peale kui vajadus ja siis turul tervikuna vakants suureneb, aga see vakantsi suurenemine ei puuduta uuemat ja kvaliteetsemat kinnisvara, vaid piinab vanemat ja madalama kvaliteediga ...
aastatel 2015-2020 on mõlemad olukorrad tsükliliselt vaheldunud korduvalt ... täna oleme jälle jõudnud seisu, kus lähema 1 aasta jooksul eriti ei valmi uusi büroosid, sest 2020. sügisel alustatud ehitused kestavad ca 1,5 aastat. samas kohest nõudlust (tahaks saada 3-6 kuu jooksul) tuleb peale hoogsalt ....
kust tuleb nõudlus? 3 märksõna - IT sektor, välisfirmade tulek, start-up ettevõtted
reaalsed business case`d
- Soome IT firma, oma nishis Euroopa suurimaid tegijaid, lõi Eestisse tütarettevõtte - aasta värbamisplaan 0 -> 20, 5 aasta plaanis 100 töökoha, so. 1000-1500m2 büroo vajaduse tekitamine ...
- Eesti startup, 2 korda raha tõstnud, 0 töötajat 2019, täna 23 ja 2 aasta plaanis 70, liikusid jagatud büroost oma büroosse, vist ca pooled värbavad väljastpoolt Eestit ...
- 2017 andsin 350m2 üürile Vene IT ettevõttele, kes tõi oma operatsioonid parema äriklliima tõttu üle (enamik Venemaa noorema põlve IT-ettevõtjaid ei naudi Putini-Venemaad mitte üks raas, aga see on pikem jutt teise teemasse), täna neil büroo juba 1200m2 - enamik töötajaid tuleb Venemaalt ja Ukrainast ning täidab siinseid tööloa kriteeriume ....
- 2020. augustis andsin 200m2 büroo üle Skandinaavia IT ettevõtte filiaalile, täna vajavad 1000m2 ....
jne. jne. -
kui pikaks perioodiks need IT-laienejad rendilepinguid tänases situatsioonis sõlmivad ka?
-
"olevik"
kui pikaks perioodiks need IT-laienejad rendilepinguid tänases situatsioonis sõlmivad ka?
uute büroopindade puhul on pankade finantseerimise nõuetest tulenevalt nõutav tähtajaliste üürilepingute pikkus 5 aastat, kui see esimene 5 aastat läbi saab, siis juba üürileandjad valmis 2-3 aastaseid üürilepinguid tegema ...
laienemisfaasi IT-ettevõtted ei taha nii pikka lepingut teha just plaanitava laienemise tõttu, seega tihti võtavad need 5 aastat vanad, aga suhteliselt uueväärsed ruumid ja teevad 2-3 aastase lepingu ...
paljud välismaiste IT firmade tütred aga valmis tegema ka 5 aastase lepingu ja leppetrahvi maksma varasema lõpetamise korral ....
siis on muidugi optsiooniga üürilepingud, laienemisfaasis ettevõtted teevad 5 aastase lepingu tingimusel, et neil õigus kokkulepitud ajal juurde võtta pinda ja siis seal tehakse omakorda vastupidine optsioon, et õigus kokkulepitud ajal ennetähtaegsellt lõpetada ....
reaalne näide - 1200m2 büroopinda, millest IT ettevõte võttis 700m2 5 aastaks, kõrval ehitati välja 300m2 ja 200m2 büroo, mida tal on õigus vastavalt 2 ja 3 aasta pärast 6 kuulise etteteatamisega saada, nende 300m2 ja 200m2 peale tehti omakorda 5 aastased lepingud muude üürnikega, mida saab 2 ja 3 aasta pärast 6 kuulise etteteatamisega lõpetada ....
päris alustavad ettevõtted kauplevad muidugi ka 1 aastast lepingut -
"neto"
"stagna"
"neto"
Kuigi igal pool kõlab buum-buum, siis näiteks Järve tornides pole 2 nädalaga erilisi muutusi toimunud. Siis oli vaba 37 ja broneeritud 12, praegu 36 vaba ja 13 broneeritud.
https://www.jarvetornid.ee/torn-2-korterid/
Asukoht on lausa põrgulik : Tammsaare tee ja Pärnu maantee ristis , lisaks veel tiheda liiklusega raudtee on akna all . See äri läheks hoopis paremini kui nad oleks sellest liiklusmürast ja heitgaasidest kasvõi 600 m eemal .
Jah, nii see on. Samas vaated ülevalt on head. Olen seal käinud. Pakun, et neil tuleb suur jama akendepesuga väljaspool rõdusid, sest aknaid ei saa pesuks avada ja fassad on üsna kaootiliselt rõdudega liigendatud.
Asukoht asukohaks, mõnele ehk isegi meeldib elada magistraali ääres, mis kunagi ei maga. Aga liiklusskeem on seal pehmelt väljendades pekkis. Et asumisse sisse või välja sõita, ei kujutagi hästi ette, milliseid auringe tegema peab. Vähemalt isikliku sõiduautoga tundub see mission impossible, jala jah pussu ja rongi peale kuidagi saab. Suur tänu loomulikult keskerakonna omaaegsele Järve raudteeülesõidu sulgemisele, ülemiste vanakese tahtemisel, kalev kallo juhatusel. -
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/04/25/eestisse-trugiv-soome-kinnisvarafond-avaldas-tootluseesmargi
Mul ikka naiivne küsimus, kus see 7% tootlust tuleb?
Võtame nt 300k kalamaja korteri. See eeldaks üüri 1750euri kuus, kus amortisatsioon 0 ja sisse pole arvestatud puuküürniku saagat või korteri purukspeksmist. Peaks mingit 2k üüri küsima. Kus need üürnikud on, kes 2k "tühja" maksavad? -
Arvatavasti 7% tootlust koosneb üüritulust ja vara väärtuse tõusust kahe kompenendi peale kokku.
-
"privador"
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/04/25/eestisse-trugiv-soome-kinnisvarafond-avaldas-tootluseesmargi
Mul ikka naiivne küsimus, kus see 7% tootlust tuleb?
Võtame nt 300k kalamaja korteri. See eeldaks üüri 1750euri kuus, kus amortisatsioon 0 ja sisse pole arvestatud puuküürniku saagat või korteri purukspeksmist. Peaks mingit 2k üüri küsima. Kus need üürnikud on, kes 2k "tühja" maksavad?
ei investeeri ainult korteritesse, vaid ka ärikinnisvarasse ... seal on ca 6,5% täiesti saavutatav
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93063795/uus-soome-miljardifond-toob-raha-eesti-kinnisvaraturule
"Otsime võimalust investeerida kinnisvarasse kõigis segmentides, näiteks elamute, büroode, logistika ja tootmise, hotellide valdkonnas ning ka äri- ja avaliku sektori kinnisvaras," ütles Rosenthal. -
Üürikorteri omanik peaks arvestama tulevikus loodetava tootluse hulka nii laekuva eeldatava üüritulu + kinnisvara hinnatõusu.
-
"privador"
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/04/25/eestisse-trugiv-soome-kinnisvarafond-avaldas-tootluseesmargi
Mul ikka naiivne küsimus, kus see 7% tootlust tuleb?
Võtame nt 300k kalamaja korteri. See eeldaks üüri 1750euri kuus, kus amortisatsioon 0 ja sisse pole arvestatud puuküürniku saagat või korteri purukspeksmist. Peaks mingit 2k üüri küsima. Kus need üürnikud on, kes 2k "tühja" maksavad?
Vara tootlus on 3-4%. Fondi tootlus tuleb ainult omaosaluse tootluselt. Ehk kui näiteks 75% vara väärtusest finanteeritakse panga 2%-se laenuga, siis omaosaluse 25% saab selle 7% tootlust kätte. -
Ma lihtsalt toon välja, et kuidas Soomes keskmiselt oma tootlust üritatakse prognoosida.
Ühetoaliste tootlusootus aastas on umbes 7% ja kahetoalistele umbes 5%. Sellest tootlusest on üüritulu ehk 60% ja korteri väärtuse tõus 40%. Üüritootlusest läheb ka veel maha 30% tulumaksu minu teada.
Ega lihtne ei tundu olevat ka seal turul ja äkki seetõttu ongi osad suunanud pilgud teistele turgudele, kus on ehk lihtsam teenida suuremat tootlust.
Tegin testiarvutuse, et mis raha selle järgi Helsingi investor teeniks, kui ta omaks näiteks 300keur kahetoalist. Helsingis on kahetoalise ametlik üüritootlus umbes 2,4% aastas. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis peaks sealt peo peale kukkuma massiivsed 420eurot kuus.
Ma arvan, et tegelikult teenitakse ikkagi veidike enam(600-700 pakuks), aga tegin arvutused numbrite järgi mis saadaval olid. Ju seal pannakse osa üüritulust mingite remondi ja laenukulude alla jne.
