ViruVäljak-Postimaja-Rotermanni-Admiraliteedi-Linnahall

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Laupäeval avab siis Postimajas H&M, Rimi jt. Viru Keskuse ja Postimaja vahel oleks pidanud olema mugav jalakäijate üleminek, aga peaaegu pole isegi ülekäiguradasid, rääkimata valgusfooridest (Venuse kõrval). Kuidas nii? Minu ettepanek, autoliiklus seal maa alla.

    Kas nüüd Rotermanni käive saab ka oma take-off koos Postimaja avamisega?

    Mis juhtub Admiraliteedibasseini kõrval planeeritud ehitistest? Sellest on räägitud 15 aastat, aga kas midagi kunagi juhtub, või kas on ka 15 aasta pärast iga kruiisireisijale "Tallinna visiitkaart" sealne inetu tühermaa?

    Millal midagi juhtub Linnahalliga?

    Nagu näete, sealkandis linnas on palju küsimusi mida jälgida lähiaastatel. Algab siis juba laupäeval.
  • Linnahalli külge võiks Ülemiste vanakese üles puua. Saab Meelis Paile või mõnele teisele kultuuritegelasele performance arti eest eluaegse linnastipendiumi anda küll. Kruiisireisijale kohane K-landmark. Sydney'l oma, meil oma.
  • Kevadel tuleb Admiraliteedibasseini juurde suurem korteritega bürohoone. Vaikselt läheb ilusamaks see plats.
  • Prisma Ahtri-Hobujaama planeeritud 2016 aastaks. (Äripäev)
  • Kui Viru ringile ja Narva mnt algusesse jätta liikuma ainult ühistransport, siis oleks juba päris soliidne.
  • Ühistranspordi idee poolt.

    Sõidukid maa all - heitgaasiprobleemid jms - suured kulud, väikesed tulud.

    Jalakäijate maa alla suunamine mõeldavam - võimalik arendada välja terved säravad kauba- ja teenustänavad jne ehk panna ruum teenima, vastupidiselt sõidukite maa alla viimisele, kus teenimisvõimalusi vähemalt sellises mahus hetkel veel ei näe. Solaris - Viru Keskus - Stockmann - bussijaam - Postimaja - Rotterman - sadam --- kogu kesklinn maa aluselt täiendavate kauplemis- ja teeninduspindadega ühendada.
  • Kui kõik eelmises postituses mainitud kohad oleks maa-aluste kauba- ja teenustänavatega ühendatud, oleks tegu tõenäoliselt ühe maailma suurima maa-aluse kaubanduskeskuse (või alaga), mis oleks iseenesest väga huvitav, iseasi, kui vajalik; aga see idee näib hetkel väga utoopiline erinevatel põhjustel alustades selle maksumusest.
  • Berliinis on see näiteks ära tehtud (nende "Audi maja" lähedal) kus maa all on suur kaubamaja. Ilmselt tasub ära küll.
    Tegelikult piisaks ka korralikust jalakäijate tunnelist Narva mnt alla, alustuseks oleks väga kõva sõna.
  • Viru ring tuleks niikuinii korda teha, see mingi väikelinna sobiva ringristmiku reeglite järgi toimuv autode, trammide ja jalakäijate rosolje ühel suurima koormusega ristmikest on ikka täisporr.
  • Üldine Eesti probleem, erakapitali on palju, ühiskapitali on vähe. Ehitatakse büroohooneid, kaubanduskeskusi, hotelle jne, aga siis see infrastruktuur mis peaks olema nende vahel on puudulik. Naljakas on talvel jalutada Tornimäe tänaval kus 30-korruseliste eksklusiivsete hoonete kõrval ei koristata lund ära, vaid inimesed sõidavad oma kallite maasturitega poolmeetrilisepaksus jääs ja lumes. Peaks olema kõigile selge, et parem pangu nende hoonete peale x EUR kinnisvaramaksu, ja koristagu lund ära*, või Viru Väljkul ehitagu infrastruktuur valmis. Niimoodi tõuseb KA eraomandite väärtus.

    *Piltlikult. Muidugi on maksud ja teenused ülelinnaline asi.
  • Tallinnas on vähemalt üks hea näide juba olemas:

    Foto: Peeter Langovits


    Uus vabakas jalka EM-i ajal.


    Narva mnt algus täna.


    Allikas http://www.flickr.com/photos/livestreets/6574999791/
    Ja milline see võiks olla.
  • rollpoiss
    Kui Viru ringile ja Narva mnt algusesse jätta liikuma ainult ühistransport, siis oleks juba päris soliidne.

    Soov on ilus. Aga Savisar pole siiamaani alustanud PÕHJAVÄILA ehitamst, mis viiks liikluse Viru väljaku kandist kaugemale. Kunagi eraldas riik selleks isegi raha, aga savisar ei tahtnud.
    Muidugi ei saa jätta mainimata, et linnaviletsuse ametnikud (vist linnaplaneerimisametist) on osad põhjaväila alla jäävad krundid tuuri pannud ja nüüd peaks linn need välja ostma kalli hinna eest.

    Lähen foorumiteemast veidi eemale:
    Samuti oli kunagi ilus plaan ehitada Tartu maantee laienduse alla 9000 parkimiskohta, unelmaks see jäigi. Savisarel oli vaja enne valimisi linti lõigata. Oleks näiteks linna sisse sõites teada, et sul on võimalik oma auto tasuta või väga odavalt sinna 9000 kohale parkida, pargiksid oma auto sinna ja ei hakkaks mööda linna ringi uidates parkimiskohta otsima.

    Selle asemel, et autoomanikke meelitada, kasutab linn hoopis sundimise meetodit.
  • rollpoiss
    Tallinnas on vähemalt üks hea näide juba olemas:

    Foto: Peeter Langovits


    Uus vabakas jalka EM-i ajal.


    Narva mnt algus täna.


    Allikas http://www.flickr.com/photos/livestreets/6574999791/
    Ja milline see võiks olla.


    Siin toodud PILDID on ilusad.
    Iga mõistusega inimene mõistab, et need välismaistel piltidel olevad ilusad jalutamise-tänavad tähendavad, et kusagil seal kõrval on laiad teed kus sõidavad autod. Või on isegi kohalike firmade teenindamiseks rajatud tunnelid, mida mööda autod sõidavad ja kaupu tassivad või inimesi viivad. Vaadake kasvõi Helsingi linna, kus on selline tunnel rajatud.

    Tallinnas aga ongi need tallinna piltidel olevad tänavad peaaegu ainsad, mida mööda saab sõita näiteks piritalt või lasnamäelt mustamäele. Või Koplisse, või sadamasse ... või kasvõi lähedal olevasse kontorisse.
  • Üks Kiievi kesklinna läbiv peamagistraalil on nt nädalavahetusel autovaba - rahvas on tänaval ja linnas elu keeb. Sama võib ka meil rakendada - ehk nädalavahetusel autoliiklust piirata ja tööpäevadel las sõidavad. See mõjub äridele ka hästi, kui inimesed tänaval jalutavad: põikad ühte kohta sisse ja astud teisest kohast läbi.
  • Rollpoiss, milliseid Tallinna peatänavaid soovitad nädalavahetusel autovabaks teha? Et neis saaks elu keeda.
  • Näiteks Pärnu mnt algus ja Narva mnt algus.
    See eeldaks, et seal tänaval oleks ka teha midagi ehk kohvikud, poed jne.
    Esialgu võiks proovida mingite ürituste raames.
  • Põhjaväil ei peaks isegi 2+2 olema. Saaks 1+1 hakkama, kui 1+1 ka läbi linna lasta. Viimase rahvaloenduse järgi käib Viimsist Tallinnasse tööle u 5500 inimest + õpilased (lisaks Pirital elavad inimesed). Kui arvutame, et üks sõidurada laseb tunnis läbi u 2000 autot ja auto täituvus on keskmiselt 1,3 inimest, siis võiks kahe tunni jooksul (nt 7 - 9) läbi linna ja läbi Põhjaväila liigutada 10400 inimest. Mingi osa kasutab ka ühistransporti, aga teisest küljest ei piirdu reisid ainult ühe sihtkohaga (punktist A punkti B), vaid tipptunni jooksul tehakse mitu reisi (naine tööle, lapsed kooli, ise tööle), aga need hargnemised hakkavad ilmselt hiljem - kriitiline on Russalka piirkond. Lugesin ühte magistritööd, mis võrdles Pirita teed koolivaheajal ja koolivaheaja välisel ajal. Ja kooli vaheajal sisuliselt ummikuid ei olnud. See tähendab, et teoreetiliselt on olukorra leevendamiseks võimalik kasutada ka koolibusse vms.
  • Põhjaväila kasutaks lisaks viimsikatele ja Piritale lisaks veel Muuga + Pirita-Kose + osa Lasnamäest. Ehk siis märkimisväärne osa Tallinnast. Koolivaheaegadel tõesti ummikuid ei ole, aga õpilased ei hakka sõitma koolibussiga. Õigemini, koolibussi hakataks kasutama siis, kui russalka juures oleks MUPO kontroll, kes trahviks julmalt igat autojuhti, kelle autos istub koolilaps.

    Aga jutt pole ainult ummikutest. Jutt on sellest, et südalinnas sõidaks ainult need autod, mille sõitjatel oleks kesklinna asja. Ja sõidaks ka ainult suunas südalinn <-->lähim punkt põhjaväilal/lõunaväilal. Selleks peaks need väilad olema tõelised vabad ja mugavad kiirteed, mitte mingid Liivalaia tänava või Sõpruse puiestee koopiad.
  • Kui põhjaväil hakkab olema fooridega ristmike kadalipp, kaotab see oma mõtte.
  • Nende tänavata autodele sulgemine on reaalne ainult siis kui on pakkuda tõsiseltvõetav alternatiiv, tänu linna kujule on seda leida keeruline. Liivalaia seda tõesti ei ole aga on hea, et mõeldakse mis võiks teist moodi olla.

    Kui põhjaväil oleks tõesti selline kiirtee, kus pole pole midagi autode liiklust takistamas (jalakäijad - ülekäigurajad ja foorid) siis jälle muutub keerulisemaks teine asi mis linnal tegemata - linna merele avamine.

    1+1 tee oleks küll kitsas, enamasti tahavad kõik seal ikka korraga samal ajal sõita. Endal mul elab Viimsis 2 sõpra kes iga päev selle hirmsa teekonna mööda Pirita teed ja läbi kesklinna peavad tegema. Üks käis mõni aeg tööl isegi kell 7-15, et ummikutes passima ei peaks.
    Siit järgmine mõte - kui keegi teeks IT-firma Viimsisse/Piritale siis oleks kohapealt võtta kari programeerijaid, kes hea meelega käiks kodu lähedal tööl, aja sääst oleks märkimisväärne.
  • Hetkel panen täitsa huupi (selles mõttes, et äkki seda juba on tehtud või tehakse), aga mulle tundub, et fooride tsüklid võiks ka üle vaadata - tundub, et seal on kasutamata reservi läbilaskvuse osas.

    Linna merele avamine on mere linna puhul elementaarne ja seda ei maksa 2+2 magistraaliga läbi lõigata. Siin mingeid nutikamaid lahendusi vaja, et säiliksid (või pigem tekiksid) jalgsi ühendused vanalinnaga, samas saaks autod ka sujuvalt läbi (mingis osas eritasandiline vms).
  • Põhjaväil on ju täiesti mere ääres ainult Russalka lähistel ja sinna pidi ka tulema mitmetasandiline tunneliga ristmik. Edasi tuleb reisisadam, ja sellest alates jääb põhjaväil merest kaugele. Küll tulevad tunnelid, et saaks ületada põhjaväila.
    Siit järgmine mõte - kui keegi teeks IT-firma Viimsisse/Piritale siis oleks kohapealt võtta kari programeerijaid, kes hea meelega käiks kodu lähedal tööl, aja sääst oleks märkimisväärne.

    Ega IT-firma pole selline, nagu on õmblusfirma või kalatööstus, kus töötaja oskused on universaalsed ja töötaja saab käia kodulähedases tsehhis jopesid õmblemas või kala karpi ladumas. Ja kui töötaja kolib teise linnaotsa, siis pakub talle tööd seal linnaotsas olev õmblustsehh või kalatsehh. IT firma on ikka selline, et kui see kolib teise linnaotsa, kolivad kaasa kõik töötajad. Nutavad ja kolivad. Viimsis pole nii palju piisava IT oskusega inimesi, et sinna üldse mingit IT-firmat rajada.
  • Üsna puudekallistajalikuks see teema läinud.
  • skel
    Kui põhjaväil oleks tõesti selline kiirtee, kus pole pole midagi autode liiklust takistamas (jalakäijad - ülekäigurajad ja foorid) siis jälle muutub keerulisemaks teine asi mis linnal tegemata - linna merele avamine.

    1+1 tee oleks küll kitsas, enamasti tahavad kõik seal ikka korraga samal ajal sõita. Endal mul elab Viimsis 2 sõpra kes iga päev selle hirmsa teekonna mööda Pirita teed ja läbi kesklinna peavad tegema. Üks käis mõni aeg tööl isegi kell 7-15, et ummikutes passima ei peaks.

    7.15 on juba viimane tärmin, 7.10 on tõeliselt mõnus tööle minna, normaalne ju. Alternatiiv on muidugi ummikus passimine. Vaba inimene vabal maal teeb vabu valikuid :)

    Aga Põhjaväil ei takista küll mitte kuidagi linna merele avamist, mitte ühegi projekti versiooni kohaselt. Kas näiteks Pirita tee on siis takistanud linna merele avamist? See on küll täiesti põhjendamatu hirm.

  • Artikkel Admiraliteediala arendusest 18.07.2011

    "Teder lisas, et tema kui projektijuhi ülesanne on luua terviklik kontseptsioon. Mõte on kogu ala korraga valmis ehitada, seega on vaja leida rahastaja, kes suudaks välja käia kuni 200 miljonit eurot. Parkimine hakkab suures osas paiknema maa all.

    «Ma arvan, et maa-aluse osaga võib päris palju aega minna, see tuleb umbes 10 - 12 meetri sügavuselt tühjaks kaevata,» ütles Teder. «Oleksime nende töödega juba varem pihta hakanud, kuid kultuuripealinna ajal ei ole see päris sobilik, sest seal käib praegu nii palju rahvast. Sügisel võiks siiski alustada.»"

    http://www.tallinncity.ee/502200/admiraliteedi-basseini-aarse-ala-saatus-voib-selgemaks-saada-sugisel

    =>
    Siin tundub olevat nii, et maaomanikul pole vahendeid ise arendada, vaid otsib mujalt. Siis on muidugi risk, et mitte midagi ei juhtu, kuigi tegemist on kasvõi kogu Eesti parima krundiga, mida kõik külastajad näevad sadama tulles. Jõuan jälle tagasi maamaksuküsimusele, ehk ainus võimalus vältida olukorda kus selliseid ilusaid kohti linnas jäävad inetuks on rakendada maamakse. Vanalinnas on samuti näiteid kuidas vastikud majad seisavad aastast aastasse ilma investeeringuteta. Äkki istub omanik kuskil välismaal, ja ei tee mitte midagi. Ja Eesti vabariik küsib talt vaid pisikest maamaksu. Maamaks seega viiks palju raha Eesti riiki ka välismaalt.

    [Parandus: Käesoleva foorumiteema pealkirjas oleks muidugi pidanud olema Viru Väljak, mitte Vabaduse väljak.]
  • Võidu Väljak, Stalini väljak, Adolf Hitler Straße ....
  • Lihtsustatult võib vist öelda, et kõik ilusad alad mere ääres Tallinnas (Koplist-Kadrioruni) on jäänud arendamata*. Ja kui omanikud lihtsalt arendada ei taha või ei suuda, siis võivad need alad jääda arendamata ka 10, 20, 30 aasta pärast. Ainus vahend mis aitab selle vastu on maa maksustamine. Ehk sel juhul on tallinlasel valik, maksustada maad piisavalt, või jääge vaatama neid inetuid alasid mere ääres "igavesti".

    *
    Erandiks äkki Skanska, mis vist kavatseb oma 1 ha Admiraliteedibasseini kõrval lähiajal arendada.
    Erandiks ka Ilmarise ala Pro Kapitali poolt arendatud juba mingi 15 aastat tagasi.
  • Üks hüpotees on, et maa tuleks maksustada. Teine hüpotees on, et ehk võiks asjakohases instantsid tulla oma altkäemaksunõuetega tasemele, mis arendajale ka nende projektide kontekstis tootlust jätaks? ;-)
  • Karum6mm
    Mu arust on vähemalt Tivoli ja Admiraliteediala ehitamine lihtsalt arendaja otsus. Homme viimane pakkumispäev sellele projektile: http://www.tallinn.ee/kopliliinid/myygitingimused.html

    Minu maksustamisideed võivad tunduda drastilised, aga kui inimesed hakkavad nägema, et linna kõige ilusamad alad ja Vanalinna kõige ilusamad majad, seisavad ja lagunevad aastast aastasse ja midagi ei toimu, siis on vaid aja küsimus, enne kui aina rohkem hakkavad samamoodi mõtlema, ja siis tuleb seda suurem tagasilöök turuliberalismi vastu. Omamine tähendab vastutust ka ühiskonna ees, ja maaomaniku vastutus on kasutada maad produktiivselt ja ka ühiskonna huvis.
  • Selleks et majad ei laguneks võiks olla ka muid lahendusi. Näiteks lihtsam sundvõõrandamise kord.
    Kui ajada maamaks nii kalliks, et keegi mingil juhul enam vanalinnas maju lagunema ei jätaks, muutuks vanalinn mingiks debiilseks disniländiks, kus iga ruutmeeter peaks rämedalt sisse tooma, hästi ei usu, et jätkusb selliseid pururikkureid terve vanalinna elamispindade mahu täitmiseks.
  • mx77
    Selleks et majad ei laguneks võiks olla ka muid lahendusi. Näiteks lihtsam sundvõõrandamise kord.

    Kinnisvara maksustamine on võrreldav "osalise sundvõõrandamisega", aga sundvõõrndamine võiks äkki ka vahel olla õige lahendus. Maksustamine annab kinnisvara omanikule valiku kas võõrandada turule, või maksta raha riigile.

    Ma tuletan siinjuures meelde veel ka seda, et paljud kinnisvaraomanikud on rikkad välismaalased kes lihtsalt istuvad oma Tallinna kinnisvaraga ja ei tee mitte midagi. Ma ei näe midagi kahetsusväärset, et riik selgitab siinjuures iga Tallinna kinnisvara omanikule tema vastutust ühiskonna ees.
  • Oletame, et rikkad venelased (või teised) ostavad kokku kõik Tallinna kinnisvara mere ääres pensionisambana, või kingituseks oma lastele vms. Ja siis nagu viimased 20 aastat on see maa seisnud jääb ta seisma ka järgneval 20 aastal. Kas selline areng on Eestile rahuldav? See on lihtne küsimus igale eestlasele kes soovivad endale ilusa pealinna.
  • stefan
    Lihtsustatult võib vist öelda, et kõik ilusad alad mere ääres Tallinnas (Koplist-Kadrioruni) on jäänud arendamata*...".
    *
    Erandiks äkki Skanska, mis vist kavatseb oma 1 ha Admiraliteedibasseini kõrval lähiajal arendada.
    Erandiks ka Ilmarise ala Pro Kapitali poolt arendatud juba mingi 15 aastat tagasi.

    Noh, Skanska vist ka ei arenda.

  • Väga rõõmustav lugeda, et Skanska endine krunt Admiraliteedibasseini kõrval läheb ehitamisele ja peaks valmima 2016 sügiseks. Räägitakse ka Tederi krundist, aga seal on kaua räägitud. Ja veel peaks Rotermanni kandis edasi ehitama. Kõik eilse Postimehe järgi.

    Olukord Vanalinnas on minu (täiesti subjektiivsest, põhjendamatust) arust kaua olnud selline, et kinnisvaraomanikud on olnud kuningad ja üürnikud orjad. Viru Keskus liigutas palju kaubandust sinna, ja nüüd tuleb siis veel. See võiks olla väga tervislik Vanalinna arengule ka, et sinna tuleb tulevikus vähem rahvast, ja linn õitseb rohkem sadama alal.
  • 23.10.2013
    stefan
    Laupäeval avab siis Postimajas H&M, Rimi jt. Viru Keskuse ja Postimaja vahel oleks pidanud olema mugav jalakäijate üleminek, aga peaaegu pole isegi ülekäiguradasid, rääkimata valgusfooridest (Venuse kõrval). Kuidas nii? Minu ettepanek, autoliiklus seal maa alla.

    Hetkel on juba hull olukord jälakäijatele kes tahavad liikuda Postimaja ja Viru Keskuse vahel. Ruumi pole ülekäigurajade peal ja ümber. 90% ruumist on antud autosõitjatele, aga 90% seal liikuvad on jalakäijad, vms.

    (LHV-le, pealkirjas peaks Vabaduse asemel olema Viru)

Teemade nimekirja