Esimene korter kodulaenuga. Kas 15 või 30 aastat?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere!

    Plaanin soetada endale kodulaenuga väikese korteri. Kuna suure tõenäosusega ei jää sinna järgmiseks 10 aastaks elama (korter ise väike ja kui peaks pere tekkima ning vajadus suurema pinna järele, siis peaksin kindlasti tulevikus kolima). Kas kui perspektiiv on selgelt selline, et reaalselt seal väga kaua sees ei elaks, kas oleks mõttekam hoida enda praegused kulud madalal (seega võtta laen kauemaks) või siis just võtta laen väiksemaks perioodiks ja maksta kuus rohkem. Tean, et esimesel juhul maksan pangale intressi rohkem, kuid kui paindlikud on ses osas pangad üldiselt: kui leian sellele korteril näiteks 7 aasta pärast ostja, kui suurt rolli mängib sel juhul see, mis perioodile ma alguses laenu võtsin? Muidugi oleneb konkreetsest lepingust, aga mis on üldine tendents? Kas pank tahab ikka kogu enda algselt plaanitud intressi 30 aasta peale tagasi saada?

    Olen igasuguse nõu üle väga tänulik!
  • Ma elaks üürikas kuni järgmise kinnisvarakrahhini ja ostaks sama raha eest 2 tk. Kaua vist ootama ei pea, aasta-paar ehk? Kui jutt Tallinna linnast käis.
  • kindsigo
    Ma elaks üürikas kuni järgmise kinnisvarakrahhini ja ostaks sama raha eest 2 tk. Kaua vist ootama ei pea, aasta-paar ehk? Kui jutt Tallinna linnast käis.


    Mis viga nii toimetada kui tulevik on täpselt ette teada.. Ja kohe 50% kukkuvad hinnad? Mille pealt? Puhtalt seepärast, et on vahepeal jõudnud 10 aasta tagusele tasemele? Iseenesest raha hulk vahepeal süsteemis ei ole muutunud? Samuti pole inimeste võimalused paranenud? Ja kui Tallinn kohe ilma suurema buumita (praegune on ikka suht väikese ringi teema) -50% teeb, mis siis mujal juhtub? Saab puhta tasuta asjad kätte? :)

    Ok kui nüüd teemasse vastata, siis pangad ei taha sult kogu perioodi intressi kui asja varme maha müüd. Nii kaua kui on laen, nii kaua maksad ka intresse. Juhul kui soovid varem tagasi maksta, sest müüd objekti maha, siis maksad 3 kuu intressid nn teenustasuks ja kõik.
    See, kas võtta pikem või lühem laen, taandub lõpuks küsimusele, kas suudad ise sellelt rahalt suuremat tootlust teenida kui intressiks maksad? Kui jah, siis pole pointi suurt kuumakset taga ajada. Kui ei, siis võid mõelda ka sellele, et teed agressiivse tagasimaksega laenu, mis võib sul olla selleks ajaks tasutud kui uut kodu hakkad vaatama. Selle saad siis lisa tagatiseks uuel laenul panna ning välja üürida...
  • Ei pank ei saa küsida 30a intressi kui soovid ennetähtaegselt tagastada. Kolm kuud ette teatades saad lepingu ennetähtaegselt lõpetada, tasudes vaid laenujäägi.

    Periood mängib peamiselt selles osas rolli, et kas 30 aastase graafiku puhul jääb endal iga kuu rohkem raha arvele. Kui suudad seda ülejäävat raha ise investeerida kõrgema tootlusega kui kodulaenu intress (2-5% ajalooliselt), siis tasub võtta võimalikult pikk laen ning ülejääv raha investeerida.
    Kui ülejääv raha kipuks tarbimises ära kuluma või kontole seisma jääma, siis võta pigem 15 aastane graafik.
  • kindsigo
    Ma elaks üürikas kuni järgmise kinnisvarakrahhini ja ostaks sama raha eest 2 tk. Kaua vist ootama ei pea, aasta-paar ehk? Kui jutt Tallinna linnast käis.

    kuidas nii, Tallinnas saavad hinnad ainult tõusta@stefan.
    Kui ilma naljata kirjutada, siis ma näen põhiprobleemi hetke kaodulaenude marginaalis. 20a perspektiivis on ikka suur vahe, kas sul on laen a la 2,5%+euribor või 0,7+euribor nagu enne viimast krahhi laene väljastati. Väikese ja odava korteri puhul ilmselt see vahe kuumakses nii suur ei tule, aga kes siin perele 200k kortereid soetavad võiks korra paberil läbi arvutada, mis laenumakse teeb kui euribor näiteks 2,5 peaks tõusma. Päris suur vahe, kas lisaks igakuisele tagasimaksetele pead maksma intresse 400 asemel näiteks 800 eurot kuus.
    Aga eks pane summa laenukalkulaatorisse ja võrdle makstavaid summasi korteri rendiga. Kui ikka selgub, et vahet pole, kas pead maksma renti või laenu, siis tasub osta, kuigi kui tahad hiljem suuremat pinda osta võib korteri realiseerimine sama hinnaga olla problemaatiline nagu oli paljudel neil, kes korteti viimase buumi ajal soetasid. Pikas perspektiivis hind kindlasti taastub, lisaks on lootus, et palgad tõusevad ja inflatsioon teeb oma töö.
  • Viimase krahhi ajal poole odavamalt ostjatel polnud panka väga asja. Laenukraanid olid ju kinni või intress oli kõrge. Soovitan laenugraafikut ka vähemalt 5%-se euriboriga vürtsitada.
  • flame
    Viimase krahhi ajal poole odavamalt ostjatel polnud panka väga asja. Laenukraanid olid ju kinni või intress oli kõrge. Soovitan laenugraafikut ka vähemalt 5%-se euriboriga vürtsitada.

    Vabalt sai laenu, kui oli kolmandik sissemakseks ja sissetulekud ette näidata.

  • Tuleb nagu meelde, et kinnisvarakrahhist Tallinnas räägiti juba 2a tagasi. Alles 2016 detsembris viskasid kinnisvara hinnad tublisti ülespoole, ehk siis võimalik mull on alles tekkimas nüüd, kui hinnad samamoodi edasi kerkivad.
    Kuni 2016a sügiseni mingit mulli kinnisvaras küll ei paistnud, hinnad kerkisid tasapisi.
    Pangad on kuni tänaseni laenates ettevaatlikud erinevalt 2004a ... 2007a, sealt ka ei paista mulli tekkivat.
    Ainus krahhivõimalus on see, kui Soomes ja Rootsis kinnisvara krahhib ja meie oma reageerib sealsele krahhile + pangad keeravad laenukraanid lihtsalt totaalselt kinni.
  • Tere, kindlasti võta nii maksimaalselt pikk periood kui vaid antakse.
    Eeliseid on kaks:
    1) pika laenu puhul tuleb kuumakse väiksem, s.t. kui midagi juhtub palga või muude sissetuleku allikatega ei ole sa koheselt käpuli ja hing kinni vaid manööverdamisruumi on rohkem
    2) raha inflatsioon- mina ei tea ühtegi raha, mis pikema perioodi jooksul oleks inflatsioonist pääsenud.
    a)täna kulub minul poes käies keskmiselt 55 eurot, samas aga ei mäleta küll, et krooni ajal 800 EEK-i eest poes oleks käinud.
    b)15 aastat tagasi sain palka 3500 EEK-i ( niin umbes 225 euri), täna saaks samal ametikohal nii umbes 2000 euri

    Seega kümne aasta pärast võib-olla naerad selle kuumakse üle, mida praegult pangale maksad.
    Samas kinnisvara hind jällegi näiliselt tõuseb(tegelikult raha lihtsalt kaotab väärtust).
    12 aastat tagasi sai 350 000 eek-i eest uude majja korteri, tänapäeval maksab sama, nüüd juba 12 aastat vana korter natuke alla 100 000 euri


  • Pikema perioodi puhul veel see nüanss, et kui tahad laenu osaliselt tagasi maksta, siis võetakse seda kui lepingu muudatust ja pank üritab omalt poolt mingeid endale sobivaid nüansse sisse surada. Näiteks kui vanemate lepingute puhul polnud arvestatud negatiivse euribor'iga, siis lükatakse muudatus sisse, et negatiivne euribor arvestatakse nulliks jne.
  • tommy-boy, su jutt on jumala õige, aga ainult eeldusel, et meil on edasi sama kiire inflatsioon ja varahindade tõus. Sellist 5x korterihinna tõusu tänaselt tasemelt ma küll 10-15a perspektiivis ei näe. Ahjaa, ehk valgustad kus sa ostsid 12a tagas 350k uue korteri, mis täna maksab 100k, päris huvitav. Kui ma õigesti mäletan, siis selle raha eest sai ehk mingi 1 toalise kuhugi Pärnu, mitte Tallinna.
    Kes ostis väljaspool Harjumaad mujal Eestis buumi ajal korteri, ei saa täna 10a hiljem selle eest sama raha tagasi, õnneks on need vanad laenud väikese marginaaliga ja praeguse euribori juures see silub natke omaaegset ülemaksmist.
  • pahurik
    Ahjaa, ehk valgustad kus sa ostsid 12a tagas 350k uue korteri, mis täna maksab 100k, päris huvitav. Kui ma õigesti mäletan, siis selle raha eest sai ehk mingi 1 toalise kuhugi Pärnu, mitte Tallinna.
    .

    Pole öelnud, et ise ostsin ja ei pretendeeri ka sellele, et 100% õieti mäletan, aga minu arust olid selles hinnaklassis 2-3 toalised aadressil Sõle 27 (mingid tähed)ja 25(mingid tähed) ja siis tundus täitsa ahvatlev pakkumine. Tegemist on selle Saastamarketi taga paikneva traataia taga oleva majade kompleksiga...
    Läksid nagu soojad saiad, müüdi enne majade valmimist kõik ära...
    Pahurik, kahtled lisaks inflatsiooni jätkumises? Mis siis seda peaks takistama- tasuta jagatavad toetused, raha juurdetrükk, raskustes pankade välja-ostmised, fakt et laenuraha on lihtsalt saadaval, riikide arutult suurenev võlakoormus, mida iialgi ei kavatseta tagasi maksta?


  • nonäed, hakkab tulema. Kuidas kommenteeerid, et mujal peale harjumaa pole paljudes kohtades hind isegi nüüd 10a hiljem ja suure inflatsooni juures samale tasemele jõudnud?
    Ei, mina küll ei kahtle euro inflatsioonis, ma kahtlesin, kas meie majandus ja palgad suudavad sinu oodatud 10x palgatõusu teha selle ajaga. Kiire inflatsioon varem või hiljem sunnib intresse tõstma ja mida see teeb varahindadega, peaks igaüks teadma.
    Mis peaks takistama? Takistab see, et kui enam eurotoetusi ei laeku ja firmad minema kolivad mujale kus odavamad palgad. Siiani toimus palkade ja hinnatasemte ühtlustumine, meil on Lõuna-euroopa tase juba käes, kas jõuame põhjamaadeni või tulevad nemad selg ees vastu, on järgmine küsimus.
  • Kinnisvaras maksab ainult ja veelkord ainult asukoht. Saaremaal, kuskil maakohas näiteks võid ka praegult 200 000 raha majaehituseks kulutada, aga pank hindab selle ikka kohe peale valmimist 75 000 raha peale(ehk reaalne realiseerimishind hetkel).
    Seega vastan, et parim ost on 2 toaline korter Tallinnas, Pärnus, Tartus, Kuressaares (ehk siis suurtes linnades) ja kõik muud kuskil maakohas on sellised projektid, mis tehakse endale ja millesse pandud raha ei loodetagi kunagi tagasi saada..

    Ise lähi-välismaal elades olen veendunud, et n.n põhjamaad tulevad Eestile selg ees vastu juhul kui uus valitsuskoalitsioon meil täielikku kommunismi ei hakka ehitama.
  • Ei soovita väikeste korterite ostmiseks pikka ajaperioodi, v.a. juhul kui inimene soovibki elada üksi väikeses korteris kogu elu ja ei kavatsegi abielluda või lapsi saada (nt gay seltskond, rändurid, sala-agendid vmt).

    Kui kasutada raamatupidamist näitena, siis minumeelest rikub väikeste korterite ülipika tähtajaga ostmine mitmeid olulisi ja fundamentaalseid alusprintsiipe, nagu nt:
    * tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
    * järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb käesolevast seadusest või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab finantsinformatsiooni asjakohasust ja tõepärast esitust;
    * objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
    * konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustiste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
    * sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga


    Üks ruutmeeter kinnisvara koos tehnosüsteemide ja sisustusega maksab nii palju kui üks ruutmeeter kinnisvara koos tehnosüsteemide ja sisustusega maksab ja väikeses korteris on ruutmeeter kinnisvara ikka sama kallis kui ta on seda suure korteri koosseisus olles.
    Kuna väikeses korteris peavad hädavajaliku komponendina samuti eksisteerima sanitaarruumid, köök, välisuks (turvauks) jmt üksikobjektid mis suures korteris on ühiskasutuses, siis ruutmeetri keskmises hinnas on väiksema korteri ruutmeeter loomulikult kallim, kuid kui võrrelda võrreldavaid üksusi, ehk kööki köögiga ja WC-d WC-ga, jne, siis peaks nende hind olema enamvähem sama (kui mitte arvestada seda labast asjaolu, et suuremas korteris on köögi jaoks rohkem füüsilist ruumi ja puhtalt seetõttu on suurema korteri köök väiksema korteri köögist rahas mõõdetuna kallim).

    Kasutan oma mõtte selgitamiseks 4-toalise korteri (tüüpiline kahe või kolme lapsega pere) plaani mille sain Rannapargi arenduse lehelt:



    (Tähelepanu palun plaanil mitte pöörata detailidele, vaid ainult põhilisele kontseptsioonile!)

    Minumeelest peaks (suure)kodu ostmise järjekord olema selline:
    * Etapp 1 - väike korter kööktuba stiilis + WC/duśś (ala beeźiga)
    * Etapp 2 - kõik eelmine + magamistoa eraldamine elutoast (+ roosa ala)
    * Etapp 3 - kõik eelmine + uus tuba (vajadusel täiendav WC/duśś (+ helesinine ala)
    * Etapp 4 - kõik eelmine + uus tuba (+ kollane ala)

    Ning elukaarel näeb asi välja selline:
    * Etapp 1 - tudeng, poissmees, karjääriga alustaja vmt kelle elu toimub pigem väljaspool kodu ja kes saabub koju sageli ainult magama. Leibkonna suurus 1 inimene.
    * Etapp 2 - lisandub eelnevale juurde 1 tuba - kas mugavus, kus:
    a) eraldatakse magamisfunktsioon köök/elutoast või
    b) alternatiivina eraldatakse hoopis köök elutoast/magamistoast (see sõltub inimese maitsest ja soovist)
    või noor ilma lasteta paar mis vajab senisest köök-toa tüüpi korterist lahedamat ruumikasutust. Leibkonna suurus 2 inimest.
    * Etapp 3 - sünnib esimene laps ja seoses sellega ostetakse uus korter kus on võrreldes eelevaga lisaks üks täiendav tuba. Leibkonna suurus 3 inimest.
    * Etapp 4 - sünnib teine/kolmas laps ja seoses sellega ostetakse uus korter kus on võrreldes eelnevaga üks täiendav tuba. Leibkonna suurus 4/5 inimest.

    Näite aluseks võetud korter on 120 m2 suur ja maksab 290 000 EUR.
    Inimese eluiga on mingi lõplik suurus (ca 80 aastat), kuid produktiivne tööiga lühem. Seega peaks pere loomise eesmärgiga inimene katsuma kogu oma kinnisvaraga seotud kulud ära teha 30 aasta sees.
    30 aastat = 360 kuud.
    Ehk vaja on maksta "290 000 / 360 = 805 EUR" kuus (ärme näite lihtsuse huvides hakka intressi- vm kuludega jändama).
    Selle tehtega saab sularaha ühikutes mõõta laenu vähenemise kiirust, ning alternatiivses sõnastuses: minimaalne võimalik laenuraha panka tagasivoolamise kiirus mille korral pank on üleüldse nõus laenu väljastama.
    Teise ja isegi olulisema mõõdiku saame tehtega "360 kuud / 120 m2 = 3 kuud/m2", ehk inimene peaks omandama iga kolme kuuga kokku ühe ruutmeetri (ühes kuus seega 1/3 ehk 0,333 m2) oma lõppeesmärgiks seatud korterist.

    Kui lõppeesmärgiks seatud target on väiksem, nt 90 m2 korter või suurem, nt eramu 200 m2, siis loomulikult see suhe peab muutuma.
    Mõtleme, mis kindlasti muutuda ei saa? Muutuda ei saa eriti inimese produktiivne eluaeg ega ka kogu eluea pikkus. Ehk 360 kuud jääb igal juhul paika. Muutuma peab järelikult see kiirus/taktsagedus mille jooksul üks ruutmeeter omandatakse. Kui inimene soovib 360 kuu (30 aastat) jooksul osta 200 m2 suuruse eramu, siis peab ta iga kuu omandama juba 0,5555 m2 kinnisvara (200 m2 / 360 kuud), mis võrreldes eelneva tulemusega 0,333 on palju kiirem.
    Muutuda ei saa eriti ka ehituse hind, sest kuupmeeter betooni maksab ikka sama palju.
    Järelikult peab inimene kohandama oma "vajadused" reaalse eluga kooskõlla. Ehk kas a) elama sundolukorras väiksemas korteris või b) suurendama sissetulekuid niipalju, et saaks lubada võimalust elada eramus.

    Mõtleme, mis juhtub kui lükkad väikese korteri tagasimakse perioodi 30 aasta peale (ehk selle sammuga aeglustad kinnisvara ostmise takti).
    Iga kuu pead tõesti vähem sularaha pangale maksma, aga paraku sa omandad samal ajal ka vähem kinnisvara igal kuul. Eelnevast diskussioonist me teame aga, et elukaare pikkus on fikseeritud konstant ja seda muuta ei saa, järelikult selle sammuga sa kas a) lepid kokkuvõttes väiksemas korteris elamisega või b) leiutad vahepeal juurde tulusid, millega hiljem ennaktempos soetada ruutmeetreid juurde*.

    Järelikult soovitan mina mitte enesepettusega tegeleda ja jääda kinnisvara omandamise konstandi ehk 0,33m2/kuus juurde (meie näites aluseks võetud numbrite alusel tuleb 0,33, iga muu sisendite kombinatsiooni korral on see erinev) ehk teha väikse korteri ost kiiremini ära. Nii on kogu elukaare perspektiivis tulud ja kulud vastandatud korrektselt.
    Vastasel korral saab reaalsus varem või hiljem kätte. Avaldub see nii, et laste sünniga ei ole enam võimalik suuremat kinnisvara osta, sest pank ei anna enam laenu, nt põhjendusega, et pensioni-iga on liiga lähedal. Laenu soovides loomulikult on pensioni-iga kaugel, kuid laenu tagasimakse periood võib lükkuda üle pensioni-ea künnise.

    Kui inimene üksi või koos partneriga on enne laste saamist suutnud leibkonnale soetada vähemalt kööktuba stiilis korteri, siis iga järgneva lapse sünniga tuleb juurde võtta täiendav võlakoormus kõigest ca 12 m2 ulatuses (toa suurus + üldkasutatavad ruumid, nagu koridorid, arvestada 3*4 m). Polegi eriti rõhuvana tunduv koorem õlgadel. Elu teeb siingi plaanides omad korrektuurid ja lapsed sünnivad siiski kiiremini kui eelmine täiendava toa ulatuses võetud laen on tagasi makstud, ehk keskmine laenukoormus on suurem kui 12 m2. Samuti ei oota kõik laste saamisega sinnamaani kui kööktoa ulatuses on laen ära makstud.

    Kokkuvõttes ma ei soovita kinnisvara soetamise kiirust aeglustada, sest reaalsus paneb asjad paika: kas tuleb enne peale pesionile minek, või jääb ruumikitsikuse tõttu laste arv väikeseks, või tuleb suurema laste arvuga, aga kitsamalt läbi ajada.


    * tavalise inimese finantside seisukohast vaadates on see küll üsna spekulatiivne gambling. Jah, varakas inimene tõepoolest võib investeerimiskapitali vabastamise eesmärgil valida võimalikult pika kinnisvaralaenu tagasimakse perioodi primaarse elupaigana kasutatava eluaseme soetamisel. Aga sedagi eeldusel, et lisanduv intressikulu on väiksem kui vahepeal teenitav tootlus muudest investeeringutest. Selline käitumine kätkeb endas siiski ohte, nt globaalsed majanduskrahhid võivad senise eduka ja rikka inimese muuta oluliselt vaesemaks.
  • Mina näen Momentumi kommentaaris 3-toalist korterit. Köök pole ju tuba? Isegi siis kui keegi kööki diivani tassib.
  • Kodulaen on kõige odavam laen mida on võimalik saada. Seega, võimalusel jäta võtmata kõik muud laenud-liisingud vaid võta pigem rohkem ja pikema perioodiga kodulaenu. Näiteks pane väiksemast laenumaksest ülejääv raha kõrvale ja osta selle eest auto sulas. Rääkimata siis väiksematest laenudest-liisingutest mille intress on üldjuhul veel palju kõrgem kui autoliisingul.
    Iseasi kui isiklik finantsdistsipliin kipub olema selline, et kõik raha mis kätte satub, kulub lihtsalt kuhugi ära. Sel juhul on suurem laenumakse(väike periood) hea viis ennast veidi rohkem säästma sundida.
    Täiesti teine otsus on kas üldse osta või üürida. Mulle isiklikult tundub et mingit buumi veel pole aga ratsa rikkaks ka kinnisvaraga enam ei saa. Kokkuvõttes, mõlemad variandid on hetkel mõistlikud aga mina vist pigem ostaks.
  • Kõiki neid laenu varasemaid tagastamise küsimusi võid lahkelt pankadest uurida, aga minu viimaste teadmiste kohaselt on nad ses suhtes küllaltki paindlikud. Vist isegi saad enda laenukoormust vähendada, ei pea kogu summat tagasi maksma vaid teatad 3 kuud ette, et soovid mingi summa laenust tagastada ja sulle tehakse laenu ümberarvestus (aga seda võid pankadest järgi pärida). Aga küsimusest jääb selgusetuks, et kuhu korter planeeritud on ja kas uus/vana (kas eeldus, et Tallinn on õige?), kui see suuremates keskustes Tallinn, Tartu (või veel mõned linnad), siis ei tohiks järelturul ka korterist lahtisaamisel probleemi tekkida. Ei paista ka nn krahhi korteriturul tekkima (mida mõned siin aegajalt ikka püüavad ette manada). Seega praeguste trendide puhul (palgakasv, EURIBOR jääb madalaks) võib eeldada, et kuskil 5 aasta möödudes on sinu ostetud kinnisvara kuskil 15 % väärtuslikum.
    Arvestades Tallinnaga, võib see 1 toalise (pisema) korterilaenu suurus olla kuskil 50 000 (minimaalse sissemakse ~20 % juures). Nüüd , arvestades et saad nn keskmise intressiga laenu on sul see tagasimakse kuus 30 aasta korral ~200€, ja 15 aasta korral ~330 €. Ja kui arvestada, et aja jooksul EURIBOR nii madalaks ei jää (mis ilmselt on nii), siis võttes, et su laenuintress kahekordistub jäävad laenumaksed ikkagi kuskil 290 versus 410 € (sest ka laenusumma pisitasa väheneb). Kui nüüd oleks ostetud nn pikemaks ajaks ja nn perele väljavalitud korter, siis ei oleks kahtlustki, soovitus oleks 30 a. Nüüd kui vaatad, et see on ajutine investeering, siis esimene mõte on ikkagi ka 30 aastat, aga see tahab juba rohkem kaalutlemist (nagu eespool toodud, et mida teed selle ülejääva summaga jne). Aga, kui pankades nn varasem laenutagastus (või ka tulevikus siis suuremale laenule ümbermängimine koos tagatiseks oleva selle korteriga on võimalik) jne on olemas, siis on esimene soovitus ikkagi võtta pikem laen. Kui nüüd tagasilööke kinnisvaras ei tule, siis võib arvestada, et isegi nn kiire mahamüümise korral 5 aasta pärast peaksid sama korteriraha ikkagi tagasi saama. Tegelikult on üüriturul sellised väiksed 1 toalised korterid väga hinnas (vähemalt Tallinn, Tartu), see üür on vabalt 350-400 € (isegi Lasnamäel), kui korter uus/korras. See kõrgem kui laenumakse ja see ka põhjus miks ostmine kasulikum. Kõik see jutt teoreetiline (ja arvamus), aga elu võib teha oma korrektiive, käia eriradu ja iseenesest peab ka sellega arvestama.
  • Kui sissetulek on vähegi kindlamat laadi, siis kindlasti nii suur eluasemelaen ja nii pika aja peale kui võimalik.
    Osta kvaliteetset kinnisvara, st. sellist mille väärtus ei lange ja kuhu pole suuri remonte tulemas (katus, välisseinad, lift, aknad) ning ülalpidamiskulud (kommunaalid jms) väikesed.
    Kui vähegi võimalik, osale aktiivselt korteriühistu töös. Enamasti sinna lähevad pensionärid, kes vaatavad, et millelegi ei kulutataks (mentaliteediga mul on 5 aastat elada, selle aja kannatab veel nii), aga investorina pead vaatama et su investeeringu väärtus ei langeks vaid tõuseks. Korras majja tahetakse korterit osta ning väärtus kasvab.
    Kõik mis eluasemelaenust üle jääb, paned dividendiaktsiatesse. Hajutad korralikult, nii aktsiate vahel kui ka ajaliselt. Iga kuu või iga paari kuu tagant ostad.
  • nier
    Kõiki neid laenu varasemaid tagastamise küsimusi võid lahkelt pankadest uurida, aga minu viimaste teadmiste kohaselt on nad ses suhtes küllaltki paindlikud. Vist isegi saad enda laenukoormust vähendada, ei pea kogu summat tagasi maksma vaid teatad 3 kuud ette, et soovid mingi summa laenust tagastada ja sulle tehakse laenu ümberarvestus (aga seda võid pankadest järgi pärida).


    Kui tõesti soovid seda üleliigset raha tagasi maksta ja mitte investeerida, siis tagasimaksmise hetk on alati sobiv ka pankade hinnavõrdluse tegemiseks. Lähed ja küsid, kes väiksemat marginaali ja kulusid sel hetkel pakub.
  • http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/17/kinnisvaramulli-lohkemiseni-paar-aastat

    Üldisest turuseisust rääkides ütles Kivi, et konkurents on pingeline. “Jätkuvalt solgivad üksikud tegijad turgu ja kahjuks on riik oma riigihangete seadusega tupikus. Ja seda juba aastaid. Kinnisvaramulli lõhkemiseni on ilmselt paar aastat aega,” ütles Kivi.

    Aga noh, mida ehitajad ka teavad.
  • R.Ott
    Miljonär: noorte majandusraskustes on süüdi võileivad ja laiskus

    Hetkel kehtiv viimane lause artiklis on märgiline.


    Et siis mingit moodi on võimalik et on mingi statistiliselt mittemarginaalne kogus noori, kes saavad oma kodu soetada ilma tööl käimata, lihtsalt võileibu mitte ostes ?

    Noojah otseselt varastamine jah on pigem mitte nagu tööl käimine vaid ikka rohkem töö tegemine. Eks tal siis selles suhtes õigus ole jah.

  • Kui otsus on korter osta ja laenu võtta, siis võiks kaaluda võimalust võtta laen korraga 2 osas:
    1) fix intressiga fix perioodiks (annab teatud kindlustunde)
    2) vaba tagasimaksega ning fikseerimata intressiga (saab manööverdada, saab refinantseerida)
    Nende laenude omavaheline osakaal on mõttekoht. Igaühe tulevikuhinnangud ja riskitaluvus on erinevad. Näiteks laenusumma 50:50 või 40:60 või 60:40.
  • Varianti nr 2) ei anna ükski pank Eestis, vähemalt mitte eluasemelaenu nime all. Krediitkaardi võid jah saada sellistel tingimustel.

Teemade nimekirja