Vaba Akadeemia loengud

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Vaba Akadeemia on 2017. aasta lõpus Ülar Ploomi, Marju Lepajõe, Mihhail Lotmani, Hardo Pajula ning Maria-Kristiina Lotmani poolt asutatud ning 2018. kevadel tegevust alustanud õppeasutus, mille eesmärgiks on siinsete juhtivate teadlaste ja mõtlejate teadmiste edasiandmine ning seeläbi kõrgharitlaste taastootmine Eesti ühiskonda. Sihtasutuse vormis tegutsev akadeemia keskendub formaalse hariduse andmise asemel sügavale haritusele. Õppejõud on oma eriala tipud, kelle loengud ja seminarid on vahetult seotud nende käimasolevate teadusuuringutega. Loengute ja seminaride läbi viimisel puuduvad formaalsed struktuurid ja piirangud, samuti ei väljastata diplomeid ega tõendeid. Ehk võimalik on omandada teadmisi, kuid mitte dokumenti, et omatakse teadmisi.

    Avasin selle teema siin kahel põhjusel:

    1. Mitmed ühiskondlikult olulised teemad, mida kasutajad on lahanud LHV foorumis, on leidnud käsitlemist ka Vabas Akadeemias. Näiteks võib tuua Ülle Madise avaliku loengu "Müüdid ja uskumused riigiõiguses", samuti Hardo Pajula jt loengud. Seonduvalt on Vaba Akadeemia õppetöös oodatud osalema kõik teadmiste hankimisest, loomisest ja levitamisest huvitatud inimesed ning LHV foorumi püsilugejate seas on selliseid mitmeid.

    2. Läbi aastate on siin mitmete kasutajatega korduvalt jutuks tulnud kodanikuvastutuse tähtsus. Tundub tõsiasi, et elujõulise ühiskonna ülalpidamine väikese rahvaarvuga eeldab pigem õhukest riiki ja pigem paksu ühiskonda - jõudumööda kaasalöömist Kaitseliidus, vabatahtliku pääste tegevuses, heategevusprojektides jm. Täna on meil teadus- ja hariduskorraldus selgelt kriisis, kusjuures probleem pole ainult konjunktuurne (päevapoliitiline), vaid struktuurne. Küsimuse all on, kas tänane haridussüsteem on suuteline taastootma vajalikul määral vaimset eliiti, mis tundub olevat põhiseaduslike eesmärkide täitmise vältimatu eeldus. Selle lünga täitmiseks ongi kodanikuinitsiatiivina Vaba Akadeemia ellu kutsutud.

    Õppetöö toimub Vabas Akadeemias kolmes vormis:

    a) kitsale spetsialistide ringile suunatud loengud ja seminarid, nt on toimunud kursused "Peatükke vene kultuuriloost", "Ovidiuse lugemised", "Vanakreeka romaan", "Itaalia keel ja kultuur", "Orientaalse kristluse lugu" jm.
    b) avalikud kuid eelregistreerimisega loengud ja seminarid, nt on toimunud kursused "Tõlkeneljapäevad", "Filmiseminarid", "Korea kultuur ja ühiskond"
    c) avalikud loengud, mida üldjuhul kannab üle ka Postimees. Lisaks asutajate ja eelpool mainitud Ülle Madise loengule on toimunud Andres Metspalu, Valdur Mikita, Alar Laatsi, Ivo Volti, Tõnu Viigi jpt loengud. Täna toimub Ene Ergma avalik loeng "Neutrontähed".

    Tänaseks on toimunud üle 150 loengu ja seminari enam kui 20 õppejõu poolt ning registreerunud on 117 õpilast.
    Vaba Akadeemia tegevus on rahastatud füüsilistest ja juriidilistest isikutest erasektori metseenide poolt. Õpilased on oodatud panustama oma võimaluste piires. Sellisena sarnaneb kogu tegevusmudel märksa enam ajaloolisele universitas'e kontseptsioonile, mis on üheks Euroopa kultuuri alustalaks, kui kaasaegsele Bologna-süsteemi õppeasutusele.

    Kui administraatoritele on selline tegevus vastuvõetav, plaanin siin jooksvalt teada anda loengutest ja seminaridest, mis võiksid huvi pakkuda teatud osale siinsest kasutajaskonnast.

    Kogu lisainfo on saadaval ka aadressil vabaakadeemia.ee
  • 10. juulist alustab ladina keele sissejuhatav lühikursus. Kursus sobib alguseks põhjalikumale keeleõppele, samas annab ka hea ülevaate ladina keele ajaloost, eripäradest, tähtsamatest tekstidest ja kultuurilisest mõjust neile, kes soovivad laiendada üldist silmaringi ilma keeleõppega süvitsi minemata. Õppejõud on klassikaline filoloog Elo-Mall Toomet.

    Täpsem info ja registreerumine: http://vabaakadeemia.ee/uudised/sissejuhatus-ladina-keelde
  • Sel reedel (18ndal oktoobril) toimub Peeter Koppeli avalik loeng "Ajalugu ei kordu, kuid riimub – ka majanduses". Loeng leiab aset kell 18:15 Tartus Jakobi 41, ülekande teeb ka Postimees.
  • skint
    Sel reedel (18ndal oktoobril) toimub Peeter Koppeli avalik loeng "Ajalugu ei kordu, kuid riimub – ka majanduses". Loeng leiab aset kell 18:15 Tartus Jakobi 41, ülekande teeb ka Postimees.


    Jätaks siia teaseriks lugupeetud lektori mõttearenduse, mis geniaalsel viisil seob omavahel kliimatemaatika, sotsialistliku põllumajandusmudeli ning selgeltnägijavõimed.

    Huvitav, kui palju inimestest, kes nn. kliimastreigil osalesid, teavad, et nad toetavad kolhoosikorda.
  • Well, myko, see tekst mida sulle meeldib kopida, kas selle põhjus - järeldus seosega on ikka kõik korras?
    https://novaator.err.ee/248139/aju-mandeltuuma-aktivatsioon-ei-tahenda-tingimata-hirmu
    Tekst ise: "On meditsiiniline fakt, et aju mandeltuum, mis kontrollib hirmuga seotud emotsioone on konservatiividel suurem kui liberaalidel. Seega on maailmavaade meditsiiniline paratamatus. Konservatiivid juhinduvad oma tegevuses hirmust muutuste ees, liberaalid vajadusest neid muutusi kontrollida ja hallata. Oluline on selle juures kaks nüanssi. Esiteks, hirm on irratsionaalne emotsioon, mida on võimalik neutraliseerida ratsionaalsete argumentidega. Ehk siis, inimene võib oma hirme kontrollida, kui omandab uusi teadmisi, mis kummutavad hirmude alused. See seletab, miks on konservatiivsus ja haridus, laias laastus, pöördvõrdelises seoses. Teiseks, edukas poliitika saab põhineda ainult ratsionaalsetel otsustel. See seletab, miks on liberaalsed poliitikad üldjuhul edukamad kui konservatiivsed."
  • Pigem vast jah hüpotees kui fakt, tänan tähelepanu juhtimast.

Teemade nimekirja