Merko Ehitus (MRK1T) - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Merko Ehitus (MRK1T)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • "Rinja"
    Huvitav, kas me saame ka teada, miks niimoodi aktsiaid peab müüma nagu täna see Swed'i klient.


    Jah, ikka. Vaata veidi laiemalt enda ümber toimuvat.
  • Merko ütles AGMil, et ettevõtte pipelines on 8000 korterit. Keskmine korter on ca 60m2. Seega 480 000 m2.
    2021.a. müüs Merko 496 korterit. Kui oletame et keskmine korter on 60m2, siis müüdi kokku 29760 m2. Korterite arenduse pealt teeniti 22,7m kasumit. Seega saadi iga ruutmeetri pealt 762 euri kasumit.

    480 000x762=365,7m.
  • "SideKick"
    Merko ütles AGMil, et ettevõtte pipelines on 8000 korterit. Keskmine korter on ca 60m2. Seega 480 000 m2.
    2021.a. müüs Merko 496 korterit. Kui oletame et keskmine korter on 60m2, siis müüdi kokku 29760 m2. Korterite arenduse pealt teeniti 22,7m kasumit. Seega saadi iga ruutmeetri pealt 762 euri kasumit.

    480 000x762=365,7m.


    Poole sellest kasumist võiks kohe üles võtta, kui maaportfell tänasesse väärtusesse ümber hinnata. Muidu aga jaguneb selle 8000 korteri arendus õige mitme mitme aasta peale.
  • "SideKick"
    Merko ütles AGMil, et ettevõtte pipelines on 8000 korterit. Keskmine korter on ca 60m2. Seega 480 000 m2.
    2021.a. müüs Merko 496 korterit. Kui oletame et keskmine korter on 60m2, siis müüdi kokku 29760 m2. Korterite arenduse pealt teeniti 22,7m kasumit. Seega saadi iga ruutmeetri pealt 762 euri kasumit.

    480 000x762=365,7m.


    Aga miks müüd siis? Jääd kasumist ilma.
    :)
  • "romanr"
    "SideKick"
    Merko ütles AGMil, et ettevõtte pipelines on 8000 korterit. Keskmine korter on ca 60m2. Seega 480 000 m2.
    2021.a. müüs Merko 496 korterit. Kui oletame et keskmine korter on 60m2, siis müüdi kokku 29760 m2. Korterite arenduse pealt teeniti 22,7m kasumit. Seega saadi iga ruutmeetri pealt 762 euri kasumit.

    480 000x762=365,7m.


    Aga miks müüd siis? Jääd kasumist ilma.
    :)


    Dividendi play.
  • "Rinja"
    Huvitav, kas me saame ka teada, miks niimoodi aktsiaid peab müüma nagu täna see Swed'i klient.

    Kuna olen viimasel ajal natuke aktsiaid müünud, võin näidet tuua, miks aktsia hindamine on praegu raske:

    18 märts 2021
    "Aadressile Tiiu 12 (merko.ee/veerenni-park/) kerkivate viiekorruseliste B-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 32–96 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 2865 eurost."
    https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b5a2bf3e398c42884f25339a2c9871183&lang=et

    Hetkel olevad korterite müügihinnad on üle 5 tuhande/m2 (12 vaba korterit):
    https://merko.ee/uus-veerenni/hinnakiri-tiiu/


    =>
    Kas see on hea või halb uudis - selle üle tasub analüütikuajudel mõtiskleda.
  • "stefan"
    "Rinja"
    Huvitav, kas me saame ka teada, miks niimoodi aktsiaid peab müüma nagu täna see Swed'i klient.

    Kuna olen viimasel ajal natuke aktsiaid müünud, võin näidet tuua, miks aktsia hindamine on praegu raske:

    18 märts 2021
    "Aadressile Tiiu 12 (merko.ee/veerenni-park/) kerkivate viiekorruseliste B-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 32–96 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 2865 eurost."
    https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b5a2bf3e398c42884f25339a2c9871183&lang=et

    Hetkel olevad korterite müügihinnad on üle 5 tuhande/m2 (12 vaba korterit):
    https://merko.ee/uus-veerenni/hinnakiri-tiiu/

    =>
    Kas see on hea või halb uudis - selle üle tasub analüütikuajudel mõtiskleda.

    Mul on hea meel, et ma "käekirja" järgi müüja ära tundsin:)

    Täna olin päev läbi liikluses - vaatamata kütuse ligi 2€ liitrihinnale ei olnud kuhugi ühtegi tühimikku tekkinud.
    Ma ei muretseks väga ka tõusnud kinnisvara m2 hindade pärast - korter ostetakse ikkagi, ehk natuke väiksem.
    Uus reaalsus on see, et kõik ongi +/-2 x kallim, toit, kütus, eluase, ka palgad.

    Vaadates siin noorte sugulaste võetud laenupakkumisi peaks muidugi hoopis pangaaktsiaid ostma.
  • "Rinja"
    Vaadates siin noorte sugulaste võetud laenupakkumisi peaks muidugi hoopis pangaaktsiaid ostma.

    Kui hinnad ja intressid palkadelt väga eest ära hakkavad sõitma ja pankadest taas kinnisvarafirmad saavad, siis võib mõte muutuda.
  • Kõik liigub sinna,kuhu see asi liikumas oli, eelmine aasta eramud 140m2 ja see aasta 80m2 ja oli ka 60m2. Ei ole need palgad miskit inimestel 2*. Stefan tõi välja, Rootsis hinnad -30% ometi ju inflatsioon möllab. (Miks küll mõttes hakkas käima lugu- Nii vaikseks kõik on jäänud- ah jaa, päringuid pole.
  • Olen saanud emaili küsimustega MRK aktsia kohta. Olengi viimasel ajal müünud aktsiat. Nagu ikka selliste küsimuste puhul eelistan kirjutada ühes kohas, ehk LHV foorumis.

    Minu arvamusel:
    1) Merko on suurepärane ettevõte mis puudutab inimesi
    2) Merko on suurepärane ettevõte mis puudutab bilanssi (ja brändiväärtust pole üldse kajastatudki, ning kasvõi Zakusala äkki liiga madalalt hinnatud 1, 2, 3 EUR/aktsia)
    3) Konjunktuuriliselt on aga minu arvamusel olukord väga murettekitav, toorainehinnad, intressiootused, korterite küttekulud, mitmed head korterimüügiaastad on taga jne.

    Minu mure on niisiis suuresti seotud makroolukorraga, mitte sellega mida Merko ise kontrollib.

    Iseasi mis on aktsia "õige" kurss, kes seda teab, või õigemini midagi sellist ei ole. Aga makro on mu arvamusel märgatavalt halvenenud. Hüppeline 20% Eesti inflatsioon teeb üleüldse majanduslike otsuste tegemine Eestis ettevõtetele raskeks. Kas ECB reageerib pehmelt, või rangelt, me ei tea.
  • Stefan, äkki viitsid millalgi kirjeldada mis sulle makro osas muret teeb ja kuidas sa näed, milliseks see olukord võib sinu arvates kujuneda.

  • Kas ma saan õieti aru, et sa oled murelik kinnisvara sektori suhtes?
  • siseinfo
    Sisuliselt "mitte-discretionary spending" peab vähenema, selleks et toetada "discretionary spending". Järsku on tekkinud pärast kaua aega resursside defitsiit ühiskonnas. Siis turumajandus suunab resurssid ümber nendele asjadele mis ei saa edasi lükata. Kas muutub tarbimiskaubad inimestele lihtsalt talumatult kalliks, VÕI, tõstab enne seda keskpangad intressid, ja teevad sellekaudu inimesed vaesemaks varaväärtuste languse kaudu.
  • Stefan, veidi teise nurga alt vaadates on kv hinnad kohaliku ostja jaoks muutunud liiga kõrgeks -> mahud vähenevad. Ja kv arendus on oma olemuselt paraku mahuäri. Kasumid sektoris peaksid langema.

    (Proovime kiirelt arutada, kuniks mees & koer oü lendab pulti oma igihaljast kogemust jagama. Me kõik teame teda. :) )

  • Mida mina ei oska hinnata on, kuivõrd Merko on suutnud õigeagselt tõsta hindu. Siin üleval foorumis on näiteks selline kommentaar:
    12 aprill 2021:
    "cash"
    Täna päeval tuli mulle Lahekalda projekti info uue maja kohta ca 40 vaba korteriga.
    Pärastlõunaks oli nendest 100% broneeritud.
    Kui see ei ole uute korterite ostubuum, siis ma ei tea, mis on.


    =>
    See on tänases valguses sisuliselt "halb uudis".

    Hea uudis on see, et tundub, et Merko on järjekindlalt korteriostudel rakendanud 15% sissemakse (Bonava puhul lugesin vaid 5%). Niimoodi peaks projektide eduka lõpuleviimine olema kindlam ka siis, kui majandus kukub.

    AGA, eks kõik ennustavad, et Merko lõpetab edukalt 2022 ning 2023 palju projekte, aga kõik näevad ka, et pärast seda on raske midagi prognoosida.
  • Hetkel kui vaadata, mis klientide poolelt muutunud, siis näiteks projektide tellijate aastakäik on nihkunud 1990 juurest 1960-1970 peale ja majade suurused oluliselt väiksemad, kui ennem hinnatõusu 140- pealt 100 juurde, aga palju ka 80.
    Kui ennem hinnatõusu ei olnud hoonetel 95% ulatuses korstnaid, siis see mood tagasi, teadagi miks.
    Kui linnas on palju keskküttel asjad, siis sügisel hind võib küttel olla tänu gaasile 4-5 korda, mida tavaliselt nähtud (meie majas 2023 fix ,0,32 samas, kui turu hind seal 1 juures)
    Kui idudes käib koondamine ja 4000-5000 palga saajate arv hakkab vähenema, sest igale suvalisele pundile enam pappi ei jagata (NYSE turul kasvu asjad päris pilpad) kaob ka see võlts jõukus.
    Minge sõitke Kiili, vaadake, mis toimub, põllud mustad ehitusest nagu 2008 arendustel.
  • "stefan"
    =>
    See on tänases valguses sisuliselt "halb uudis".

    See on lihtsustatult, kuna ma ka ei oska hinnata kivõrd Merkol on olnud võimalik oma projektide käivitamisel juba sisendhindu fikseerida.

    Ehk kõik on raske hinnata praegu.
  • Ma kardan, et ühel hetkel võib sul fix hind olla aga alltöövõtja ütleb, et kas hind tõuseb või ta jalutab minema - ei suuda ka alltöövõtjad mistahes hinnatõusu alla neelata. Kui Merko samas seda ostjatele edasi ei saa kanda, siis peab Merko kasum kannatama.
  • "stefan"
    siseinfo
    Sisuliselt "mitte-discretionary spending" peab vähenema, selleks et toetada "discretionary spending".

    Segasin inglisekeelseid sõnu. Ehk:
    "discretionary spending" peab vähenema, selleks et toetada "non-discretionary spending"

    Ehk seda mida nimetame konjunktuurideks, on suuresti ehituse tsüklid. Toiduainete tootmine püsib enam-vähem konstantsena läbi konjunktuurtsüklite, ehitus aga erineb selles, et läheb väga selgelt üles ja alla.

    Iseasi kas poliitikud/keskpangad on õppinud konjunktuuride kõikumisi vähendada. Aga siis tuleb vähendada mõlemas suunas. "Alla-investeerimist" võib vähendada vaid siis, kui vähendatakse ka "üle-investeerimist". nimelt on need mõisted lõppude lõpuks mitte finants-majanduslikud, vaid reaalmajanduslikud.
  • Vaadates su müügi suurust (rohkem kui -70% aktsiatest), siis tundub nagu ootaksid 2008/2009 laadset kukkumist?
  • Vaadates kuidas inimeste reaalpalk kukub, Euribor tõuseb ning toorme hinnad rallivad, siis isiklikult on väga raske näha põhjust, kuidas Merko suudab sellises keskkonnas oma marginaali säilitada. Ettevõte on küll hästi juhitud, kuid kivist enam vett välja ei pigista.
  • Ukraina sõja osas on raske midagi ennustada, aga seda võib siiski ennustada, et Euroopa tahab olla Venemaa fossiiltoodetestst sõltumatu, sõltumata sõja tulemustest. See on pingutus mis nõuab resursse, ja kui ühiskonnas on vaja resursse, siis toimub selline discretionary->non-discretionary ümberallokeerimine. Näiteks põllumajanduses on võimalik, et lähiaastatel hakkab töötama rohkem inimesi. Ehituses aga vähem. Ja ehituse sees on võrdlemisi rohkem remonti ja energiainvesteeringuid, ning vähem uusehitisi. Rail Baltic täitsa võimalik investeering sellises maailmas - eeldusel, et fossiiltarbimine sellega väheneb. Uued korterite ruutmeetreid lisanduvad aga vähem sellistel aegadel.
  • Stefan on oma jõulise müügiga MRK aktsia ca 10% alla müünud ja paar suuremat erisikut on ka positsioone vähendanud. Firma börsiväärtus on selle käigus langenud dividende arvestamata üle 20 miljoni. Sellist miinust on raske isegi ette kujutada kuskilt tulemas: Tööd on ees rohkem, kui teha jõutakse ja kõik mis valmib, läheb kohe kaubaks. Materjalide hinnad on jah tõusnud, aga see lükatakse lihtsalt lõpphinnale otsa, mitte midagi erilist, business as usual. Merko on mu meelest täna üks paremaid valikuid Tallinna börsil.
    Kas keegi on viimasel ajal eluaset üritanud leida? Uut või vanemat tavalist korterit või väiksemat maja natukenegi normaalsemas kohas? Mitte midagi ei ole saadaval, kui midagi ilmub, siis enne kui telefonitsi ühendust saad, on see juba läinud. Kinnisvara hinnad kukuvad? Palun andke teada siis.

    *discl.: 20a näinud Merko ehituse poolt +aktsiapositsioon
  • Rinja
    Tegemist on mu konjunktuurihinnanguga. Rootsi suurim korteriehitaja, samuti hästi juhitud ettevõte, JM, pakub aktsiat mille graafik on selline (kliki kasvõi 3 år, ehk kolm aastat):
    https://www.di.se/bors/aktier/jm-3318/

    Ehk Merko aktsia on pigem olnud stabiilne viimasel ajal, mu arvamusel. Hea küll, MRK ka ei tõusnud eelmisel aastal nagu JM.
  • Rootsi suurimaid ehitajaid NING korteriarendajaid PEAB-il, on selline aktsia mis 1 jaanuarist on kukkunud umbes 115 SEK->70 SEK (5 SEK dividendi võetud) kuni hakati paar nädalat tagasi aktsiaid tagasi ostma:
    https://www.di.se/bors/aktier/peab-b-4525/

  • stat.ee

    Aasta baasil sarnased tsüklid kui Q1.

    Jällegi, konjunktuur ei soosinud juba enne sõda veel väga pikka aega tõusu.

    Hea küll, 2022 aastal on ikka tulemas palju kinnisvara turule, aga siis tihtipeale juba varem alustatud.

    Mis puudutab Merkot tuleb aga öelda, et Merko bränd on tõenäoliselt KÕVASTI tugevnenud viimastel aastatel - ehk Merkol läheb tõenäoliselt palju paremini kui teised, ka langevas stüklis.

    Aga langev tsükkel ikka on, ja päris pikk võib selline tsükkel olla, nagu pildil näha.
  • "Tallinnas Olümpia hotelli vastu kerkiv Arteri kvartal sai kolmapäeval nurgakivi, Kapiteli arendatav ja Merko ehitatav 150 miljoni euro suurune arendus peaks valmima kolme aasta pärast."
    https://www.aripaev.ee/uudised/2022/06/15/kapitel-ja-merko-panid-nurgakivi-150miljonisele-arteri-kvartali-arendusele

    =>
    Võrreldes Merko veebruari börsiteatega oleks siis valmimisaeg mitte enam 2024, vaid 2025.

  • Hind tõusis ju ka 100 pealt 150 ja rahastus lahtine- tänane Äripäev.
  • "Visahing"
    Hind tõusis ju ka 100 pealt 150 ja rahastus lahtine- tänane Äripäev.

    Noh mainitud börsiteates oli siiski 116 MEUR, millele eelnes "nulltsükli ehitustööd" 14 MEUR.

    Pakun, et ehitatakse kavandatust natuke aeglasemalt 2022, ja siis on juba odavam ehitada 2023.

  • Merko kui soliidne firma ja stabiilne dividendimaksja võiks dividendi kvartaalselt maksta, jääks need igasuvised järsud hinnajonksud ära ehk.
    Aga võibolla ongi vaja uutele aktsionäridele tuleristseid, mäletan hästi, kuidas ma kunagi suutsin täpselt põhja tabada sellisel paanikamüügil.
  • LHVs Merko divikad laekunud enne börsipäeva algust!
    A Hansapangas ei ole!
  • "stefan"
    "Tallinnas Olümpia hotelli vastu kerkiv Arteri kvartal sai kolmapäeval nurgakivi, Kapiteli arendatav ja Merko ehitatav 150 miljoni euro suurune arendus peaks valmima kolme aasta pärast."
    https://www.aripaev.ee/uudised/2022/06/15/kapitel-ja-merko-panid-nurgakivi-150miljonisele-arteri-kvartali-arendusele

    =>
    Võrreldes Merko veebruari börsiteatega oleks siis valmimisaeg mitte enam 2024, vaid 2025.


    Siin artikkel samalt päevalt (või päev hiljem) kus siiski räägitakse Q3 2024.
    https://www.city24.ee/real-estate-news-story/17601/150-miljoniline-arter-kvartal-sai-nurgakivi

    ÄP-artikkel ka vahepeal muudetud.
  • Ja jälle istub aktsia nõrkuse korral turutegija (Swedbank) oma 400-se pakiga Askis esimesena.
    Peidetud / automaatselt uueneva kogusega. Peaks ju aktsiahinda stabiliseerima, tegelikult manipuleerib hinda allapoole.
  • Disclosure:
    Mina ei oma ühtegi Tallinna Börsi positsiooni.
  • "stefan"
    Disclosure:
    Mina ei oma ühtegi Tallinna Börsi positsiooni.

    Noh, lahkumine oli silmatorkav, Merko aktsia on sodiks pekstud... eks me püüa nüüd siis asja parandada tasapisi:)
    Aga tänud, nii odavalt ei saanud koroonapaanika põhjaski aktsiat.
  • Rinja
    Kõige odavamad aktsiad sain hinnaga 6,58 aprillis 2020.
  • ...ja siit ülevalt võib lugeda kommentaare sellest ajast.
  • "stefan"
    Rinja
    Kõige odavamad aktsiad sain hinnaga 6,58 aprillis 2020.


    Kuidas ikka mõni oskab seda aktsiavärki! Õppige noored!
  • Vahel tehingud sulguvad kasumiga, vahel kahjumiga. Aga jah, pandeemia algul oli kõigile täiesti uus olukord kus oli vaja bettida kas optimistlikult või pessimistlikult. Optimistid võitsid tookord, kuna riigid hakkasid toetusraha pumpama meeletus koguses. Vastasel juhul oleksid paljud ettevõtted lihtsalt läinud pankrotti. Õpetund sealt on siis, et ka poliitika on lahutamatu osa aktsiaanalüüsist.
  • Ohjah, muidugi 6,56 oli miinimum, vaatasin Ukraina sõja alguse hindu.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon