Amber Grid (AMG1L)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Lietuvos Dujose all katkenud jutujärje võib siin jälle üles võtta. Erinevalt vaid jutuks jäänud LDJ-st sai Amber Gridis ka positsioon võetud (seega kõik järgnev on tugevalt biased). Eks raha jäi selle venitamisega lauale nii jagunemise eelse dividend spike'i kui gapiga avanenud AMG arvelt, kuid mis sa teed...
Amber Grid on niisiis Leedu gaasi põhivõrguettevõte, mis loodi gaasi magistraaltorude (transmission network) eraldamise järel Lietuvos Dujosest, mis on Eesti Gaasi ning Latvijas Gaze analoog (haldas enne spin-offi nii ülekande- kui jaotusvõrke ning tegeles gaasi müügiga lõpptarbijatele). Lietuvos Dujose bilanssi jäid jaotusvõrgud (distribution network), mis on magistraaltorude ning lõpptarbijate ühenduste vaheline link + gaasi müük tarbijatele. Kuigi ka põhivõrguettevõtte tulud sõltuvad gaasi müügimahtudest, peaks see äri siiski stabiilsem olema, kuna ei sõltu võimalikest gaasi sisseostuhindade ning tarbijahindade vahelistest ajutistest ebakõladest. Samuti on gaasi müüjaid Leedus rohkem (LDJ siiski kaugelt suurim) ning sarnaselt Nitroferdile on ka Leedus otse Gazpromi kliente. Leedu territooriumil peab Amber Gridi võrku torugaasi puhul sellegipoolest kasutama. Lisaks toimub AMG torude vahendusel transiit Kaliningradi (mis on kuuldavasti Gazpromi üks murelaps). Spin-offi parim paralleel Eestis peaks olema Eleringi eraldamine Eesti Energiast.
Kui struktuuri mõttes on eraldamine nüüd tõesti tehtud, ei ole omanikesuhetes mitte midagi muutunud ning kolm suurimat omanikku on LDJ-s on AMG-s jätkuvalt samad (39% E.ON Ruhrgas, 37% Gazprom, 17,7% Leedu riik). Tunduks narr kui see olekski EL direktiivi mõte - pigem on siin eesmärgiks siiski gaasitarnija (Gazprom) välja saamine võrguettevõttest. Juhul kui kusagil eesriide taga ei ole Molotov-Ribbentropi tehtud, paistab tegelikult selge, et ettevõtte juhtimise mõttes ei saa Gazprom isepäi mingeid otsuseid vastu võtta ning kolmest põhiomanikust on oluliste otsuste vastu võtmiseks tarvis siiski kahe nõusolekut (v.a eriolukorras seadusandliku jõuna Leedu riik). Ehk mingeid mittestrateegilisi eeliseid Gazpromi kaasomaniku staatus pakub (parem infoga varustatus?), kuid oluliste teemade juures peaks Gazpromi jõud seisnema eelkõige gaasi põhitarnija staatuses ning täiendavalt vähemusosalus võrgus olulisi eeliseid anda ei tohiks. Samas on Vene poliitilisel tandril gaasi taristuküsimused kindlasti väga pineva tähelepanu all ning hea meelega kindlasti sellistest varadest ei loobuta.
Samas on Leedu väidetavalt teavitanud, et gaasivõrgud soovitakse siiski riigistada. See tundub ka üsna tõenäoline, kuna tuumajaama otsusest olenemata on nende kohapealne elektrienergeetika (niipalju kui seda enam on) nüüd aastateks suuresti gaasi-põhine ning samuti on tehtud suur LNG-investeering. Seega loogiline, et soovitakse põhivõrku kontrollida - EL direktiivid annavad selleks ka hea ajendi.
Kui rääkida väikeinvestori väljavaadetest, siis selles aspektis huvitavate arengute osas ei pruugi esimene tilk kukkuda sugugi Leedu riigi ning Gazpromi vahelises jagelemises. Balti gaasioperaatorite omandisuhted on üsna sarnased - Gazprom & Ruhrgas omavad ca 2/3, ülejäänutel on Leedus riik, Lätis Itera (mis hiljuti Venemaal Rosnefti poolt omandati) ning Eestis Fortum + Itera.
Huvitav on aga vaadata, mis toimub põhja pool. Soome gaasioperaator Gasum on samuti sarnaste jõujoontega - 31% Fortum, 24% Soome riik, 25% Gazprom, 20% E.ON Ruhrgas. Ka gaasi tarne toimub samamoodi nagu Baltikumis. E.ON-i tähtsus seisneb siin selles, et koos Soome Fennovoima tuumajaamaprojektist loobumisega soovitakse väljuda ka teistest Soome investeeringutest, sh 20% osalusest Gasumis. Valitsuse tasandil on tehtud otsus selle osaluse kui strateegiliselt tähtsa taristuettevõtte ostmiseks:
http://www.maaseuduntulevaisuus.fi/politiikka-ja-talous/valtio-ostaa-gasumia-110-miljoonalla-1.40887
Riigi lisaeelarvesse on pandud 110 mEUR E.ON-i 20% osaluse soetamiseks. Vähemalt selline on esialgne projektsioon tehingu hinnalae kohta. Kui tehakse diil, mille hind on loodetavasti avalik, saab Balti gaasiettevõtete reaalse tehinguväärtuse hindamiseks väga huvitava benchmarki (Latvijas Gaze, LDJ või AMG börsihind ei peegelda minu arvamusel nende reaalset väärtust sellist tüüpi tehingus).
Teine oluline põhjus on (väidetavalt!) E.ON-i soov laiemalt Ida-Euroopast lahkuda. Kui see tõele vastab, peaks nende osalus AMG-s olema kindlasti müügiks - kui vaid pooltele sobiv hind leitakse, jõuab tehingusse arvatavasti märksa lihtsamalt, kuna erinevalt Gazpromist, pole täiendavaid strateegilisi huve. Samuti võib Leedu riigil olla huvi E.ON-iga ASAP diilini jõuda, sest peale seda saavutatakse ettevõttes de jure kontroll, mis annab parema positsiooni Gazpromiga läbirääkimisteks ning võib ajutiselt rahuldada ka riigi strateegilisi eesmärke. Kui nii läheb, tehakse kõigi eelduste kohaselt sakslastega diilini jõudmise järel väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumine, mis saab tõenäoliselt olema tänases mõttes atraktiivse hinnaga. Minu bet on, et AMG on listitud äkki 2-3 aastat.
Numbrite osas ei ole AMG kohta paraku detailset ja värsket infot, kuid värske bilanss avaldatakse 21. augustil. Suures pildis on aga teadmine olemas.
AMG mkt cap on hetkel 121 mEUR.
AMG omakapital peaks olema kusagil 350 mEUR, seega hetkel P/B kusagil 0,34. Jälle, väga raske on leida mingit normaalset võrdlust - LITGRID (Leedu Elering) "kaupleb" P/B 0,64 peal. Siin olekski Gasumi tehingu hinna kõrvutamine suurepärane võrdlus (seal küll spin-off tegemata, aga pole viga).
2011 ning 2012 raporteeris LDJ ülekandevõrkude maksueelseks kasumiks 6 mEUR ning 11,2 mEUR. Amort püsis stabiilselt 21 mEUR kandis. Kogu LDJ pikaajaline võlg (180 mLTL) läks küll AMG-sse kaasa. Seega võinuks AMG 2012. aasta EBITDA olla kusagil 30 mEUR kandis ja AMG kaupleks ca 4x EBITDA, mis tundub odav.
Gasumi 2012. raport on väljas (soome keeles antud juhul):
https://www.gasum.fi/yritysinfo/gasumlyhyesti/Documents/Gasum_TP_2012_fin.pdf
Aasta lõpus oli omakapital 407 mEUR, seega 110 mEUR tehinguhind (st 550 mEUR cap) annaks Gasumile P/B 1,35. Gasumi EBITDA oli 2012. ca 90 mEUR, mis oleks 6,1x
LITGRID, TEO ning Tallinna Vesi, millest kõigist sarnaseid jooni leiab, peaksid kusagil 6,5-7x EBITDA kauplema kui mälu ei peta. Ei ole väga detailselt teada planeeritud CAPEX ning võlgade tagasimaksed, kuid vaba rahavoog peaks püsima korralik ning kõigi eelduste kohaselt jätkuvad mõistliku yieldiga dividendid.
Eks siis kunagi vaatame, kuidas läks... -
Jumalik ülevaade. Aitäh.
1) Aga mida see "Litgrid "kaupleb"" tähendab?
2) Kust sa Amber Grid'i bilansi numbrid võtsid? -
Puhttehniliselt on ju Litgrid ju noteeritud:
http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?instrument=LT0000128415&list=3¤cy=EUR&date=2013-08-03&pg=details&tab=company
Et ta free float on vaid 2,5% ning de facto sinna equitysse normaalses koguses peaaegu sama hõlpsalt võimalik investeerida on kui Eleringi omasse, ei saa seda päris normaalseks kauplemiseks pidada. LDJ/AMG free float on ka napp - 6,3%, aga vähemalt aeg-ajalt midagi liigub. Mõni aeg tagasi tegeles EC oma paki likvideerimisega (viimasel ajal nüüd enam mitte küll). Mine võta nüüd kinni, mis nad AMG-st arvavad ehk mõjutab mingil määral ka secondary listi staatus.
Bilansinumbrid 30. juuni seisuga on toodud LDJ viimases aruandes, lisa 6:
http://www.nasdaqomxbaltic.com/upload/reports/ldj/2013_q2_en_ltl_con_ias.pdf
AMG teatas, et on toimunud bilansis mitmeid muutusi ning 21. augustil esitatakse bilanss 31. juuli seisuga. Eks kultuurne oleks olnud see ära oodata, aga otsustasin likviidsuse tõttu varem reageerida. Olulisi erisusi ei oskaks sealt oodata. -
... kuivõrd õige see EBITDA projektsioon on, peab muidugi esmalt näitama mõni aeg iseseisvalt toimetamist.
-
Spekuleerin, et väikeinvestor jääb sellistes kohtades alati kaotajaks, eriti madala free floati ja poliitriski kombinatsiooni tõttu. Ebakindlus valuatsiooni korralikult ära söönud.
Meenuksid justnagu Buffeti sõnad, et kommunaalteenuste ettevõtted ei ole pikaajaliselt seetõttu prognoositava rahavooga, et neil on liiga suur poliitiline risk peakohal. Seega on raske diskonteerida tulevast rahavoogu, olgugi, et varad kauplevad piisavalt alla õiglase väärtuse. -
Võib olla tõesti, aga too siis mingi stsenaarium, kus väikeinvestor kaotab (ma ilmselgelt ei püüa väita, et tegemist mingi lollikindla investeeringuga oleks - vastupidi). Squeeze-outi riski pole täna kusagilt näha. Kui Leedu riik E.ON-i osaluse ära ostaks, peaks järgnema kohustuslik ülevõtupakkumine ja hind, mis sobib E.ON-ile, sobib suure tõenäosusega ka mulle. Kui Eesti seadusandjal on Tallinna Vees veidi keerukas UU-ga kaklema minna, siis Leedus on veel keerulisem tariifidega mängida ja AMG kui finantsinvesteeringu väärtust lõhkuda. Seega usun, et kuni ei tule väikeinvestori jaoks lõpplahendust, teenitakse endiselt võrgu opereerimisega stabiilselt.
Ka Gazpromi seis on komplitseeritud ning tarnijariski võib minu arust kergelt üle hinnata. Et keeravad gaasitorudes surve väiksemaks? Gazpromil on juba täna suur probleem ja hirm, et maailmas toimub gaasituru rahvusvahelistumine ja senistel turgudel, mis hõlmavad olulist osa Euroopast, ei saa enam piiramatus mahus ebamõistlikke hindu küsida. Selle protsessi peamised parameetrid on investeeringute kiirus ja maht (uutes riikides/maardlates kildagaasi ammutamine, LNG-terminalid). Mis toimub nende investeeringute mahu ja kiirusega peale jõudemonstratsiooni äriliselt nii mõttetus kohas nagu Leedu? -
Taivo, ma saan aru, et su investeerimistees põhineb oletusel, et Leedu riik ostab E.ONi preemiaga välja. Vaadates omankestruktuuri võiks aga AMG ka regulaarselt dividendi maksta . Oled sa analüüsinud palju AMG divikat maksta võiks/saaks?
-
Ma arvan, et Leedu riik ostab lõpuks kõik osanikud välja, kuid tõenäolisem stsenaarium paistab, et enne jõutakse kaubale E.ON-iga ja asi Gazpromiga võib venima jääda, kuid see ei pruugi enam väikeaktsionärile probleem olla. Samuti arvan, et E.ON ei müü ning sõltumatud hindajad ei arvuta AMG väärtuseks tänast capi. Mingi sümpaatiaralli võib teoreetiliselt tulla ka Gasumi tehingust, kuid see võib olla ka liiga far fetched (turg ei pruugi olla piisavalt efektiivne).
Dividendi ei hakka ennustama, kuid kõik 3 Balti gaasioperaatorit ning Gasum on stabiilselt üsna suurt osa EPS-ist dividendina välja maksnud. Tõsi küll, AMG EPS ei pruugi kõrge amordikulu tõttu eriliselt suur olla. Eks paistab, kuidas numbrid jooksma hakkavad - et faktiliselt dividendi maksma hakkavad, seda usun ma küll. -
Olin juba peaaegu leedu keelset copy-paste tegemas, aga olgu, Google Translate (artikkel VZ-st):
Seni Amber Grid aktsionärid on sama "Leedu gaasi. Samas rõhutas välisminister, et kõik läheb vastavalt seadusele.
"Vastavalt seadusele, mis näeb ette tegevuste eristamisega, alates juuli lõpus tuli administratiivselt lahutatud tegevuse ja järgmise aasta oktoobris toimub omandisuhete eraldamine - olemasolevad aktsionärid ei pea enam kontrolli ja haldamist selle firma," - ütles energeetikaminister.
http://vz.lt/Default.aspx?PublicationId=12e09381-edc0-403b-8f92-53eded23442e -
Veel referentse - E.ON on 2012. aasta mais müünud ettevõtte Open Grid Europe erainvestorite konsortsiumile. Tegemist on Saksa suurima gaasivõrguoperaatoriga, mis vahendab ca 70% Saksamaal liikuvast gaasist (12 000km gaasitrasse ning 27 pumbajaama). Müügi põhjustes viidatakse samuti EL kolmandale energiadirektiivile ja vähesele kontrollile ettevõtte üle (eks seadusandlus selgelt paigas - seetõttu pole Saksamaal ilmselt ka eriline probleem kui võrku erainvestor omab).
E.ON-il on bilansi tugevdamiseks käimas investeeringutest väljumise programm (divestment program), mille mahtu tõsteti sel aastal 15 mrd EUR pealt 20 peale. Mingis mahus peaks ta ka järgmisel aastal jätkuma.
Tehingu hind 3,2 mrd EUR, P/B=1. 2012. ning 2013. aasta oodatud EBITDA oli 0,3 mrd EUR, seega saadi ettevõtte eest lausa üle 10x EBITDA (hinda peetakse ka atraktiivseks).
http://www.eon.com/content/dam/eon-com/Investoren/2012-05-16_OGE_Charts.pdf
Käesoleva aasta alguses on toimunud Tšehhi gaasivõrguoperaatori Net4Gas (3600km gaasitorusid, Amber Gridi hallata peaks olema 1800km) müük Saksa RWE poolt. Ostjaks Allianz ja Kanada investorid.
http://www.rwe.com/web/cms/en/113648/rwe/press-news/press-release/?pmid=4009094
Tehingu hind 1,6 mrd EUR, sh. 400 mln EUR võlga. RWE sõnul on diil 9x EV/EBITDA pealt. -
... ma ei tea päris hästi, mis plaan Eesti riigil Eesti Gaasi osas on (loodetakse samasugust teed minna, mis Leedu?), kuid kui E.ON-i osa seal võiks saadaval olla, tasuks toimetada nagu Soome tegi ja asjale käpp peale panna. Kindlasti avab Leedu pool E.ON-iga läbirääkimised (väga võimalik, et seda on juba tehtud) ning samal ajal passiivsust ja osavõtmatust üles näidata oleks minu arust rumal.
-
http://www.kauppalehti.fi/etusivu/suomi+hieroo+kauppoja+e.onin+gasum-osuudesta/201308487681
Kauppalehti sõnul on läbirääkimised E.ON-i ning Soome valitsuse vahel Gasumi osaluse müügi teemal käimas ning kokkuleppeni loodetakse jõuda sügise alguses.
E.ON-ilt Kauppalehtil kommentaari ei õnnestunud saada, kuid Soome varustuskindlusega tegeleva ametkonna esindaja sõnul on Soome pool tehingu ettevalmistamisega tegelenud juba 2012. aasta algusest peale ning nüüd oodatakse E.ON-i vastust.
"Kõik sõltub põhimõtteliselt E.ON-ist. Nad üritavad võib olla hinda tõsta." Ilmselt on Soome pool teinud konkreetse ettepaneku ning oodatakse sakslaste vastust. Kui uskuda Soome lisaeelarve infot, peaks see olema 110 mEUR 20% osaluse eest, mis teeb 2012. aasta baasil nagu öeldud, siis 6,1x EBITDA (minu arvutuste kohaselt). Kõrvutades seda numbrit gaasivõrkude müügi valuatsioonidega Euroopast, mis on olnud pigem 9-10X EBITDA, võib E.ON tõesti ka kõrgemat hinda küsida. Samas P/B 1,35 peaks olema jälle päris hea.
Päris sea ja käo võrdlemine pole, kuid siiski otseselt 1:1 ei saa Gasumit eelnenud diilidega võrrelda, kuna seal müüdi puhtalt gaasitaristut, antud juhul on samas ettevõttes Eesti Gaasile sarnaselt ka müük lõpptarbijatele. -
http://www.fortum.com/fi/media/pages/fortum-ostaa-6--gasumin-osakkeista.aspx
Hakkas kätte üks vana pressiteade, kus Fortum ostis Soome tööstusettevõttelt 6% Gasumist. Tehing toimus küll päris ammu - 2004. aasta detsembris. Peale seda tõusis Fortumi osalus 31%-ni, mis on püsinud tänapäevani.
2004 oli Gasumi müük 611 mEUR. Aastaks 2012 on see kahekordistunud (1,28 mrd EUR). 2004. aasta net 46 mEUR, 2012. aastal 43 mEUR (2011. aastal 69 mEUR). Amort on tõusnud 21 mEUR pealt 30 mEUR peale.
2004 oli magistraalvõrgu pikkus 1000km ning jaotusvõrk 394km. 2012. aastal vastavalt 1318km ning 556km.
6% osaluse eest maksti toona 40 mEUR, mis annab ettevõtte valuatsiooniks 666 mEUR. Ja täna tahab Soome valitsus E.ON-i osalust välja osta 550 mEUR pealt? Not gonna happen.
Mikrotasandi numbrite kõrval on ka täiesti teine intressisituatsioon, mis kahtlemata E.ON-i hinnaootuseid põhjendatult mõjutab. Tundub, et on tehtud põhimõtteline otsus, et Soomes on vastaspool riik, kuid põhimõtteliselt saavutataks ka sama tulemus kui ostjaks hoopis Fortum, kus riigil on kontrollpakk. -
Spämmin veidi veel. Mitte kuigi hea võrdlus, aga Soome riik ostis Fortumi ning Pohjolan Voima käest 50% Fingridist (Soome elektri põhivõrk), samale energiaturu direktiivile toetudes (elektrienergia tootjad ei tohi kontrollida ülekandevõrku).
Diil oli 2011. aasta alguses ning ca 9x EBITDA (2010). 2011 ja edasi on EBITDA languses, kuna tehti poliitiline otsus võrgutasusid langetada. -
4. septembril on Gazpromi peadirektor Aleksei Miller lühivisiidil Leedus. Leedu poole peaeesmärk on saavutada gaasi sisseostuhindades hinnakärbe 20%. Vastutasuks on laual süüdistuste tagasivõtt Stockholmi arbitraažikohtust, kuid eks välistatud pole ka jutt Euroopa kolmanda energiapaketi rakendamise üle.
Leedu gaasisituatsiooni absurdsust iseloomustabki hästi see, et nad maksavad Vene gaasi eest Euroopa kalleimat hinda. Eesti-Läti muidugi kaugel järel pole. -
Naljakas see Balti turu ebaefektiivsus. 60K order istub päevi müügipoolel ja hirmutab turgu, keegi ei võta. Ja siis kui järsku ostma hakatakse, võetakse 15 orderiga ühe tunni jooksul tühjaks. Karjamentaliteet on tugev. Ise püüdsin ka juurde võtta, aga läksin vist liiga ahneks.
-
Leedu Äripäev vahendab uudisteagentuur ITAR-TASSi teadet, et Gazprom on valmis müüma oma osalust Amber Gridis. Kommentaar on pärit Gazpromi asedirektor Valeri Golubevilt. Leedu riik väidetavalt veel konkreetset pakkumist teinud ei ole.
http://vz.lt/article/2013/9/23/gazprom-pasiruoses-parduoti-amber-grid-akcijas -
Delfi Majandus vahendab VZ nupukest:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/investorid-peavad-leedu-amber-gridi-heaks-investeeringuks.d?id=66811705&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
http://vz.lt/article/2013/9/30/azartiniai-zaidimai-amber-grid-akcijomis
Uut infot otseselt pole. Praegused omanikud peavad seega Amber Gridist 2014. aasta oktoobriks lahkuma. Sunnimeetodiks on vist "kuldaktsia"-tüüpi regulatsioon, mis tähendab, et aktsiapaki hoidmisest sõltumata võtab võimu enese kätte riik. E.ON-i esindaja (vist nõukogus) varasem kommentaar oli sellele, et "ei sobi". Seega E.ON ka ikka pigem valmis müüma, mis vast ei ole eriline üllatus. Suurem küsimus enne Gazpromi kommentaare oli see kui kõvasti venelased sõrad vastu ajavad. -
http://www.bloomberg.com/news/2013-09-24/amber-grid-rises-to-record-as-gazprom-may-divest-stake.html
EC energiavolinik Günther Oettinger on kommenteerinud, et Euroopa Komisjon võib aidata Leedut Amber Gridi Gazpromilt väljaostmisel.
Ma küll ei tea, mis kujul see abi olema peaks, soodustingimustel laen äkki. Tegelikult mingi eriliselt suure suutäiega tegemist nagunii pole. Kui diil tehtaks näiteks 250 mEUR pealt, oleks riigil (või riigi äriühingul, mis vastaspooleks on nagu näiteks Litgrid) vaja osaluste eest tasuda 206 mEUR, mis on 0,6% SKP-st, seega täiendava riigivõla kaasamine osaluste soetamiseks pole midagi väga erilist.
Möödunud nädalal istus samal teemal esimest korda ka Leedu valitsuskabinet koos. Istung oli kinnine ning meediale sel teemal kommentaare antud pole. -
Gaasi ülekandetasude cap tõuseb järgmisest aastast Leedus ligi 15% võrra 50,3 LTL peale tuhande kuupmeetri kohta. Mahud võrreldes paari aasta taguse ajaga siiski langenud, kuid kõrgem hind peaks EBITDA-le siiski toetavalt mõjuma.
Pole päris kindel, kas hind on juba koos LNG-komponendiga või mitte, aga võrdlushind käesolevast aastast (2013. aasta cap oli 44,26 LTL) peaks olema samadel alustel. -
Äripäev vahendab Dienas Biznessit:
Saksa E.ON võib müüa osalused Balti gaasifirmades
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=ffe957c7-9ba2-481b-833c-3a2ef0e89787&ref=rss
http://www.db.lv/razosana/energetika/e-on-aiziesana-uzspridzina-baltiju-404282
Otsest suurt uudisväärtust muidugi pole. Ka Gasumi diili osas pole uudiseid, kuigi vihjati, et äkki jõutakse diilini sügise alguses. Eks läbirääkimised selliste suurte diilide juures võivad muidugi oodatust kauem aega võtta.
Latvijas Gaze puhul lehe väitel Läti valitsus huvitatud E.Oni osaluse omandamisest. Erastamislepingu kohaselt olla riigil ka eesostuõigus. -
Viidatud on, et E.On on loobunud Soome ja Balti osaluste ühes paketis müümisest. Äkki siis sellise diili otsimine on ka oma aja võtnud. Samas diletandi pilgu järgi on see nii mõttetu üritus, et raske uskuda neid oluliselt selles suunas panustama. Sellise diili võimalikke vastaspooli on vähe ja tõsiseltvõetavamate potentsiaalsete ostjate (Gazprom, teised Vene taustaga investorid) suunas blokeeritakse diil nagunii regulaatorite poolt ära.
-
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-gaas-lahutab-ettevottest-eg-vorguteenuse.d?id=67032726&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
Nüüd formaalselt teoks saamas ka Eesti oma Amber Gridi tekkimine. -
Tüüpiline utility. Kohalik regulaator kinnitas juba järgmise aasta hinnatõusud ära, aga peaminister arvas, et ei lähe mitte ja ettevõte peaks oma hinnatõusu paremini põhjendama. Pealegi võimaldavat odavam lõpptarbijahind ettevõttel rohkem gaasi transportida. Päris iga peaministri väljaütlemise peale need asjad ikkagi ei liigu, aga arvatavasti jõutakse enne järgmist aastat veel vaielda. 15% hinnatõus on muidugi päris korralik number, samas arvatavasti kaotati spinoffi käigus siiski teatud osa organisatoorsest efektiivsusest.
-
Gasumi CEO värskelt kommenteerimas, et riigi ja E.Oni diil pigem järgmine aasta sündimas (riigi esindaja prognoosis suvel uudiseid sügise alguseks).
Endiselt väga ebatõenäoline, et Baltis leitakse üks ja sama vastaspool, aga arvestades, et ka Latvijas Gaze teemal hakanud uudiseid imbuma, siis arvatavasti käivad läbirääkimised mitmel suunal korraga ja avalikustatakse mitu diili eri vastaspooltega kas korraga või lühikese ajavahemiku jooksul. Kes Eesti Gaasis (Võrguteenuses asi vast veidi selgem) E.On-i osaluse ära ostab, ma küll praegu ette ei kujuta - Eesti riik väidetavalt huvi ei tunne. Kas sihitakse Võrguteenust ja operaatorile lüüakse käega (ehk siis E.Oni osaluse Eesti Gaasis soetab näiteks Gazprom)?
Meedia andmetel ei leia ministeeriumis Veskimäe aktiivsus Võrguteenuse Eleringile soetamise osas niivõrd suurt õhinat. Keda siia siis oodatakse? Mõnd Katari SWF-i või? -
Läbustan veidi veel. Müügis olevaid Fortumi jaotusvõrke Soomes ja Rootsis on seostatud kohalike pensionifondide ostuhuviga, kellele võiks pika vaatega ja mõõduka tootlusega taristuinvesteering portfelli sobida. Puhtteoreetiliselt oleks variant, kus EG Võrguteenuse omanikuks saaks näiteks täies või vähemusosaluses Eesti pensionifondide konsortsium kui põhjusel või teisel ei soovita, et Elering Võrguteenust ostaks (eeldusel, et Süda Maja ning Arco Vara võlakirjade kõrvalt veidi raha üle ka jääb). Euroopas on selliseid diile olnud, kus taristuobjekti ostjaks institutsionaalne investor. Aga vaadates janti Tallinna Vee ümber, pole me selliseks asjaks vist piisavalt kultuurne ning sobivalt väljakujunenud õigusruumiga riik.
-
TaivoS
Puhtteoreetiliselt oleks variant, kus EG Võrguteenuse omanikuks saaks näiteks täies või vähemusosaluses Eesti pensionifondide konsortsium kui põhjusel või teisel ei soovita, et Elering Võrguteenust ostaks (eeldusel, et Süda Maja ning Arco Vara võlakirjade kõrvalt veidi raha üle ka jääb).
Ideel on tegelikult jumet rohkem, kui alguses paistab. Siit võiks välja kasvada meile lähiaastateks (siiani puudu olev) üldrahvalik arengusuund. Mulle igatahes sümpatiseerib see rohkem, kui seni viljeldav riigikapitalism. -
Jah, päris lahe asi tekiks - monopoolses seisus omaniketa taristuettevõte.
-
http://www.baltic-course.com/eng/energy/?doc=83571
E.ON Ruhrgas, which has decided to leave the Baltic market, offered its partners in the Eesti Gaas company to jointly sell their shares to an international fund, said Savickis. The fund is not associated with Russia, he added.
Gazprom, Itera Latvija and Fortum Heat and Gas OY turned the offer down. -
ram
Jah, päris lahe asi tekiks - monopoolses seisus omaniketa taristuettevõte.
Kui tahta konkreetset omanikku kinnitada, kes võimaldaks ka nõukogu tasandil kontrolli riigile, oleks see näiteks Elering 50% + 1 aktsia kaudu. Samas kui õigusruum paigas (milleni on tükk maad minna), ei olegi sellisel ettevõttel omanikustaatus oluline kui ta just kuritahtlik ei ole. E.On müüs eelmisel aastal Saksa suurima gaasi põhivõrguettevõtte finantsinvestoritele just sel põhjusel, et EU direktiividele ja Saksa seadustele toetudes on gaasivõrku omanikuna opereerides liikumis- ning otsustusvabadust nii väheks jäänud, et polnud enam huvitav. -
Kui ka Latvian gas osalus müüki läheks,kuidas sellest aktsia hind muutuda võiks,kui üldse?
-
Kusagil meedias visati mulle teadmata arvutuse põhjal üles hind 100 mLVL, mille eest valitsus väidetavalt E.Oni osalust ära peaks ostma. No seda ilmselt ei juhtu.
Kui Amber Gridis võiks suurte diilide korral jõuda asi samal hinnatasemel väljaostupakkumiseni ka väikestele, siis Latvijas Gazes seda pigem ei juhtu, kuna Gazprom ei ole sunnitud oma osalust müüma. Ajutist elevust võib see aktsiahinnas tekitada, kuid õiglase hinna eest väljaostulootuseta jääb aktsia hinda juhtima endiselt eelkõige dividend yield. -
Balti gaasiturgu ootavad ees kahtlemata olulised muutused, lisaks võrguettevõtete eraldamise kohustusele tekib turule alternatiiv torugaasile - LNG.
-
Hiljuti sai paar kuud enne tähtaega valmis 165-kilomeetri pikkune Klaipeda-Jurbarkas torujuhe, mis lihtsustab gaasi jaotamist Klaipeda LNG-terminalist riigi ülejäänud gaasivõrku. Teine oluline magistraal saab olema Läti suunal.
Projekt algas 2007. aastal ning 200 miljonist litist katsid Euroopa struktuurifondid 77 miljonit. Jällegi näide sellest, kuidas meie arengutasemel taristuga on mõistlik hoida sellised objektid siiski riigi omanduses. Antud juhul läks struktuurifondide raha muidugi Leedu üldiseks hüvanguks, kuid finantsilises mõttes siiski ca 2/3 määral Gazpromi ning E.On-i booki.
-
Leedu on teinud eeskujulikku tood Klaipeda LNG-terminali eelisarendamisel Baltikumis. Ja poliitiliselt väga huvitav käik, et suur osa sellest LNG-st jõuab ülekandetorustikku, mitte ei veeta laiali veokitega.
-
Fortum avalikustas eile diilini jõudmist Soome elektri jaotusvõrgu müügi osas kohalikele pensionifondidele ning teistele finantsinvestoritele. Võla ning cashi vaba ettevõtte eest maksti 2,55 mrd EUR, sealjuures viimase aja aastane EBITDA stabiilselt 154 mln EUR aastas ehk diil lausa 16x EBITDA. Gaasivõrkude osas ka teatud paralleel kindlasti pädeb, kuid üldjoontes kinnitab asjaolu, et keskpankade liberaalne rahapoliitika ning soovimatus piiramatus koguses traditsioonilist equity riski võtta, ajab selliste taristuettevõtete hindu üles. Kindlasti on ka Amber Gridi hinnaläbirääkimised väga keerulised.
-
Kas Leedu LNG terminalist kogu Baltikumi ja Soome jaoks ei piisa? Kui LNG terminali ehitamine nii kallis on, siis mis makanduslikel kaalutlustel leedukad seda rajavad?
-
Konkreetseid numbreid terminali võimsuse ja tarbimise osas peab analüüsima. Aga päris kindlasti ei ole see terminal dimensioneeritud kogu Baltikumi vajaduse järgi, rääkimata täiendavalt Soome jaoks. Eks vaadatud on eelkõige Leedu turgu, kuid ühenduste olemasolul on võimalik ka üle riigipiiride müüa. Näiteks teatas Eesti Energia hiljuti huvist. Baltikumi turgu silmas pidades on oluline ligipääsu saavutamine Inculkansi gaasihoidlale Lätis ja Läti seadusandlus gaasitaristu kasutamise osas. Samuti kui ma ei eksi, sai Leedu-Läti täiendav ülekandevõimsus esialgse rohelise tule EL toetuseks, mis peakski seda eesmärki täitma. Leedu siseturu osas meenub Google Translate tõlge, mille kohaselt on mingist ajahetkest gaasimüüjad kohustatud vähemalt 25% oma gaasist LNG terminalist ostma. Seega ei pruugi teoreetiliselt terminal 100% Leedu tarbimisestki katta.
Ja Leedu on asjaga edasi läinud eelkõige seetõttu, et peaksid maksma Euroopa kõrgeimaid gaasihindu ja kui läbirääkimised Gazpromiga ei lähe oodatud suunas, tuleb endal alternatiive leida. -
LNG terminal ei kuulu täna küll Amber Gridi, va LNG tax, mida AMG kogub, kuid kui valitsus 100% omanikuks saaks, siis ma ei imestaks kui LNG terminal Klaipedos Nafta alt Amber Gridi kätte antaks.
-
Kui vaadata Baltikumi ülese elektrituru toimimist (või õigemini mittetoimimist), siis võib sama prognoosida ka tulevase gaasituru kohta. Kolm Euroopa miniriiki ei suuda omavahel kuidagi seadusandlust harmoniseerida, et tekiks reaalne ja efektiivne piiriülena elektri- ja gaasiturg. Küllap siin põhjus ka erinevates huvides.
Leedu aga hakkas oma ujuv-LNG-terminali ehitama seetõttu, et oli prognoositav, et EU rahadega rajatavat terminali nad ei saa ja efektiivse gaasituru toimima hakkamise suhtes neil ka usku ei jätkunud. -
TaivoS
http://www.kauppalehti.fi/etusivu/suomi+hieroo+kauppoja+e.onin+gasum-osuudesta/201308487681
Kauppalehti sõnul on läbirääkimised E.ON-i ning Soome valitsuse vahel Gasumi osaluse müügi teemal käimas ning kokkuleppeni loodetakse jõuda sügise alguses.
E.ON-ilt Kauppalehtil kommentaari ei õnnestunud saada, kuid Soome varustuskindlusega tegeleva ametkonna esindaja sõnul on Soome pool tehingu ettevalmistamisega tegelenud juba 2012. aasta algusest peale ning nüüd oodatakse E.ON-i vastust.
"Kõik sõltub põhimõtteliselt E.ON-ist. Nad üritavad võib olla hinda tõsta." Ilmselt on Soome pool teinud konkreetse ettepaneku ning oodatakse sakslaste vastust. Kui uskuda Soome lisaeelarve infot, peaks see olema 110 mEUR 20% osaluse eest, mis teeb 2012. aasta baasil nagu öeldud, siis 6,1x EBITDA (minu arvutuste kohaselt). Kõrvutades seda numbrit gaasivõrkude müügi valuatsioonidega Euroopast, mis on olnud pigem 9-10X EBITDA, võib E.ON tõesti ka kõrgemat hinda küsida. Samas P/B 1,35 peaks olema jälle päris hea.
Päris sea ja käo võrdlemine pole, kuid siiski otseselt 1:1 ei saa Gasumit eelnenud diilidega võrrelda, kuna seal müüdi puhtalt gaasitaristut, antud juhul on samas ettevõttes Eesti Gaasile sarnaselt ka müük lõpptarbijatele.
Ma saan aru, et see €110 on equity eest, ehk kui net debti juurde arvestada oleks EV/EBITDA juba suht korralik 8x -
No eks saab näha, ilmselt on õigus, taristuettevõtete bookid võivad võla osas jah üsna erinevad olla, mis mõjutavad muidugi ka hinda (võlavabadust sealt aga üldiselt ikka pigem ei leia). Igal juhul peaks see aasta midagi juhtuma hakkama. Vast nii Soomes kui ka Leedus. Seaduse järgi kaotavad E.On ning Gazprom Amber Gridis sügiseks otsustusõiguse (ilmselt siis AGM-i tasandil), kuigi dividende ja muid väljamakseid saaksid endiselt moel. See on siis seaduse poolne meede hoidmaks neid kinni LDJ ning AGM aktsionäride lahku löömise nõudest. Otsest riigistamist selle kõige klassikalisemas võtmes ei ole.
-
Täna Amber Grid liikumas, kuna energeetikaministeeriumi valdusettevõte EPSO-G laenab 52 miljonit eurot. Nähakse varianti, et raha otstarve on Amber Gridi aktsiate väljaost, kuid võimalik, et lihtsalt Litgridi dividendide rahastamine.
-
LHV Baltic Morning News - February 10:
"Lithuanian government and Gazprom reach deal on Amber Grid. Lithuanian Prime Minister, Algirdas Butkevicius, announced on Friday that the government and Gazprom have reached an agreement in principle, on the implementation of the EU's Third Energy Package, under which the Russian gas giant is to withdraw from Lithuania's natural gas transmission grid operator Amber Gas by next November. However, he did not state exactly what was agreed upon and what would be effect on Lithuania’s gas price." -
http://vz.lt/article/2014/2/8/butkeviciui-gazprom-pasiulymas-priimtinas
Kui ma saan masintõlkest õigesti aru, siis Leedu peaminister on arutanud Aleksei Milleriga (Gazpromi CEO) kolmanda energiapaketi rakendamist Leedus ning Gazpromi tehtud ettepanek olla peaministrile isiklikult vastuvõetav, aga läheb valitsuskabinetis ilmselt arutamiseks. Huvitav küll, missugune ettepanek see olema pidi, mille kohta seisukoht kohe valmis oli (eeldan, et tuleb pikk valuatsioonide selgeks rääkimine).
Pisike risk on siin veel kui vaadata Vilniuse börsi. Kauplevad mingid kommunaalettevõtted täiesti mõttetu free floatiga. AMG&LDJ, eriti veel KNR, LGD, LES, LNR.
Free float on olematu - miks riik ülejäänusid välja ei osta ja ei de-listi, on arusaamatu. Kui Gazpromi ja E.On-i Amber Gridi osalus ostetakse eraldi ja uute ärikehade alla, ei teki vist ka tururegulatsioonist tulenevat väljaostukohustust. Mida sellisest väikeinvestorite kiusamisest saaks, on muidugi ise küsimus. -
... mingit secondary offeringi ilmselt lihtsam teha antud olukorras, aga nendes ettevõtetes on seda keeruline näha.
-
Leedu pargib gaasifirmade osalusi ümber. Amber Gridi aktsiad antakse üle holdingettevõttele EPSO-G (omab ka Litgridi aktsiaid) ning Lietuvos Dujose vähemusosalus läheb Lietuvos Energija kontrolli alla. Varem omas aktsiaid Leedu energeetikaministeerium.
Seega EPSO-G hakkab taristuettevõtteid omama ja elektrimüüja Lietuvos Energija hakkab omama gaasimüüja Lietuvos Dujose aktsiaid.
Tundub, et valmistutakse Amber Gridi väljaostuks Gazpromilt / E.On-ilt, mis pole ka eriline uudis. Omapärane liigutus on võib olla Lietuvos Dujose osaluse andmine Lietuvos Energijale. Kas äkki üritatakse koos gaasi põhivõrgu väljaostuga riigile osta osalusi ka gaasi müügiorganisatsioonis? Kui midagi, siis varem oleks näinud pigem varianti, kus taristuettevõtte soetamise käigus tasutakse mingi osa diilist müügiettevõtte aktsiatega, kus riik saab kontrolli taristu üle, kuid loobub müügiettevõtte vähemusosalusest.
Kui Amber Gridi diili osas on Gazpromi vastu EL regulatsioon, siis otsest sundust Lietuvos Dujose aktsiaid müüa, Gazpromil tegelikult pole, seega nende plaane LDJ raames on keeruline prognooside. E.On ilmselt küll valmis mõlemad osalused müüma kui juba müügiks läheb (ja kui müüa, siis ilmselt ka eelistatakse sobiva diili korral mõlemast ettevõttest välja astuda). -
Eks Gazprom himustab torusid kindlasti palju rohkem, aga üks teoreetiline stsenaarium on see, et Gazprom müüb Amber Gridi riigile, kuid ostab Lietuvos Dujoses välja riigi ning E.On-i. Kui riigile teada, et selline deal on "in the works", siis samas muidugi raske mõista, miks taoline liigutamine LDJ osas vajalik oli.
Samuti tehti mõni aeg tagasi LDJ raames eraldi ettevõte jaotusvõrgule, seega kui Gazprom lepib ainult müügiorganisatsiooniga, võib tekkida olukord, kus riik ostab läbi Amber Gridi või EPSO-G Lietuvos Dujosest välja ka jaotusvõrgu taristu. Selle "vabatahtlik" loovutamine samas ei järgiks sugugi Gazpromi üldist käekirja. Puhtäriliselt leiaks põhivõrku ning jaotusvõrku samas ettevõttes hallates mingeid sünergiaid kindlasti. -
www.ekspress.ee
Sahinad:
„Samal ajal kui Eesti ja Soome vaidlevad, kummal pool lahte peaks asuma vedelgaasi LNG terminal – või äkki peaks see asuma korraga mõlemal pool lahte –, valmistuvad leedukad juba LNGd sisse tooma.
Jaanuari lõpus testiti Lõuna-Koreas Hyundai Heavy Industriese laevatehases leedukate poolt LNG veoks, ladustamiseks ja vedelast olekust gaasiliseks muutmiseks tellitud uut laeva Independence. Laev saabub Klaipėda sadamasse sügiseks, teatas Leedu meedia. Leedu riigi kontrollitav Klaipėdos Nafta plaanib uue LNG terminali käivitada juba 2014.aasta lõpus, et vähendada Leedu ja terve Baltikumi sõltuvust vene gaasist.“ -
http://vz.lt/article/2014/2/25/grybauskaite-gazprom-salygos-lietuvai-nepriimtinos
Kui masintõlkest õigesti aru saan, siis on Leedu ja Gazprom allkirjastanud vastastikuse mõistmise protokolli, mille ühe punktina pikendatakse Amber Gridi osaluse müügi tähtaega aasta võrra 31. oktoobrini 2015. Langev kurss täna seda ka kinnitaks.
