Börsipäev 22. september - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Börsipäev 22. september

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Balti põhinimekirjas tehti kolmapäeval 3706 tehingut ning käive oli 1,297 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,804 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 5378 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 3910 ning 1365.

    Enimkaubeldud aktsiad olid:


    Suurimad tõusjad ja langejad olid:


    Uudised:
    PRFoodsi PRF1T tütarettevõtja Saaremere Kala AS-i ja Vattudalens Fisk AB vahel 3. septembril sõlmitud Överumans Fisk AB 100 protsendi aktsiate võõrandamise lepingus sätestatud tehingu lõpuleviimise eeltingimused on Saaremere Kala AS-i poolt täidetud ning sellega on aktsiate müügitehing lõpule viidud ehk Överumans Fisk AB aktsiad on kantud Vättudalens Fisk AB-le. Tehingu tulemusel saab PRFoods erakorralise kasumi, väheneb oluliselt ettevõtte võlatase ning suureneb omakapital, mille abil soovib ettevõte teostada Eestis tehtavad investeeringud kalakasvatusse, mis peaks tulevikus olema suurem, kui tänane kasvatusmaht Rootsis.
  • Föderaalreservi otsus muutis sessiooni viimased tunnid Ühendriikide aktsiaturul väga volatiilseks. Esimese reaktsiooni tulemusel miinusesse vajunud S&P 500 indeks taastus seejärel +1,3% plussi, ent sessiooni lõpus võeti uuesti kasumit, jättes laiapõhjalise indeksi 1,7% miinusesse. See süvendas kaotust aasta algusest 20,5%-ni. Euroopas sulgus Stoxx 600 0,9% plussis.

    Kuna Föderaalreserv liigutas lühiajalise intressimäära vahemiku ootuspäraselt 75 baaspunkti võrra kõrgemaks 3,0-3,25% peale, keskendusid turuosalised rohkem keskpanga värsketele prognoosidele ja Jerome Powelli kommentaaridele. Esimene tõi päevavalgele üsna olulised muutused: 2022. aasta SKP kasvuprognoos toodi juuni ootusega võrreldes 1,7% pealt 0,2% peale ja 2023. a oma 1,7% pealt 1,2%le. Alusinflatsioon peaks varasemalt prognoositud 4,3% asemel olema tänavu 4,5% ja tuleval aastal 3,1% (varem 2,7%). 2022. aasta intressimäära prognoos liikus 3,4% pealt 4,4%-le, mis viitab sellele, et selle aasta lõpuks võiks ees oodata veel 100-125 baaspunkti võrra tõstmist praeguselt tasemelt (näiteks novembris 75 ja detsembris 50 baaspunkti). 2023. aasta lõpuks oodatakse intressimäära jäämist 4,6% juurde ja 2024. aastal langetamist 3,9%le. Pikaajaline intressimäära ootus jäi püsima 2,5% peale.

    Kindlasti ei saa FEDi intressimäära prognoose käsitleda stsenaariumina, mis hakkabki juhtuma, sest ajalugu on näidanud, et need võivad lühikese aja jooksul üsna palju muutuda. Kui paberi peal nähakse tuleval aastal ette, et töötuse määr tõuseb praeguselt 3,7% pealt 4,4% peale, 3,1% alusinflatsioon on endiselt kõrgem 2% eesmärgist ja intressimäära peaks siis vaid 25 tõusma, siis tegelikult ei pruugi olla välistatud ka edasine tõstmine. On ju FEDi esindajad varem öelnud, et inflatsiooni ohjamisel tuleks olla agressiivne nii kaua kuniks töötuse määr püsib alla 5%.

    Oma kõnes toonitas Jerome Powell taas, et keskpanga jaoks on oluline tuua inflatsioon tagasi 2% juurde ning kuigi ühel hetkel võiks intressimäära tõstmist aeglustada, siis rahapoliitika peab jääma majanduskasvu piiravaks mõnda aega. Kui ajakirjanikud küsisid võimalike märkide kohta, mis ajendaks keskpanka intressimäära tõstmist aeglustama, siis Powelli sõnul tahetakse selleks näha majanduskasvu püsimist allpool trendi, tööturul nõudluse ja pakkumise paremasse tasakaalu nihkumist ning selgeid märke, et inflatsioon on liikumas tagasi 2% juurde. Majanduse pehme maandumise tõenäosus on Powelli kohaselt kahanemas, kuna valutult pole võimalik nõnda kõrget inflatsiooni alla saada.

    USA olemasolevate majade müük kahanes augustis annualiseeritult 0,4% 4,80 miljonile, ületades analüütikute prognoositud 4,70 miljonit, kuid saavutades madalaima taseme alates 2020. aasta maist, mil kinnisvaraturgu mõjutas koroonaviiruse leviku pidurdamiseks lukku pandud majandus. Olemasolevate majade varu ammenduks antud müügitempo juures 3,2 kuuga ehk teisisõnu püsib varu ajalooliselt üsna madalana, kuigi on jaanuaris 1,6 kuu peale kukkumise järel paranenud. Mediaanhind langes kuuga 14 300 dollari võrra 403 800 dollarile, märkides mullu sama perioodiga võrreldes siiski 7,7% kasvu.

    Aasia aktsiaturud liikusid Wall Streeti järel öösel samuti allapoole, alanedes Jaapanis 0,5%, Hiinas 0,4%, Hongkongis 1,9%, Lõuna-Koreas 0,7% ja Austraalias 1,6%. Brenti toornafta kallines 0,5% 90,3 dollarile, Bitcoin odavnes 1,2% 18 704 dollarile ja Ethereum langes 4% 1261 dollarile. Unts kulda maksis 1662 dollarit (–0,7%).

    Täna langetavad oma intressimäära otsus Norra, Šveitsi ja Inglise keskpank, kes peaksid laenuhinda tõstma vastavalt 50, 75 ja 50 baaspunkti võrra. Lisaks jälgitakse USA läinud nädala töötu abiraha taotlusi.

    09.45 Prantsusmaa töötleva tööstuse kindlustunde indeks (september)
    10.30 Šveitsi keskpanga intressimäära otsus
    11.00 Norra keskpanga intressimäära otsus
    14.00 Inglise keskpanga intressimäära otsus
    15.30 USA esmased töötu abiraha taotlused
    17.00 USA juhtivate indikaatorite indeks (august)
    17.00 Euroala tarbijate kindlustunde indeks (september)
    18.00 USA Kansas City FEDi aktiivsusindeks (september)
  • Swiss National Bank raised its policy rate by 75BPS as economists expected. Policy rate raised to 0.50% (estimate 0.50%)
  • Prantsusmaa töötleva tööstuse kindlustunne langes septembris ootuspäraselt punkti võrra 102 punktile
  • *NORGES BANK RAISES BENCHMARK INTEREST RATE TO 2.25%; EST. 2.25%
    *NORGES BANK RATE WILL MOST LIKELY BE RAISED FURTHER IN NOV.
    *NORGES BANK NOW SEES KEY RATE AT 2.45% IN 4Q
    *NORGES BANK SEES 2022 MAINLAND GDP AT 2.8% VS 3.5% EARLIER

  • Samal ajal kui teised keskpangad eesotsas FEDiga liigutavad intressimäärasid kõrgemale, jäi Jaapani keskpank veel tänagi truuks lõdvale rahapoliitikale ja korooviiruse toetusmeetmetele, mis avaldab survet Jaapani jeenile. Sestap oli Jaapani valitsus täna esimest korda alates 1998. aastast sunnitud valuutaturule sekkuma, et pakkuda jeenile tuge,
  • Short JPY Long USD instrumentidega peaks tänaseks turge tootlusega kõvasti lööma.
  • Kuigi nüüd juba võib igapäevaselt näha USA suurfirmadelt teateid kulude kärpimisest ja töötajate arvu vähendamisest, siis USA tööturg tervikuna püsib töötu abiraha taotluste näol endiselt väga tugevana

    US Initial Jobless Claims Sep 17: 213K (est 217K; prevR 208K)
    - US Continuing Claims Sep 10: 1379K (est 1417K; prevR 1401K)
  • 10 aastase võlakirja yield on varsti 3,7%
    2 aastane võlakirja yield liigub ilmselt selle eilse väljaütlemise järel sinna 4,5% peale.
    Suur raha peaks nüüd justkui aktsiates võlakirjadesse tormama.
    Dollar peaks siit samuti tugevnema sest kogu maailma raha läheb seda yieldi püüdma.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon