Kuigi kaubandussõda Hiina ja USA vahel jõudis aprillis absurdsete tollitariifideni, said turuosalised ühel hetkel Donald Trumpi algatatud läbirääkimisest aru, et suuremaid kaubanduspartnereid ei taheta oma majandusest täielikult välja lülitada ning lõpuks tuleb mingi kokkulepe saavutada. See ootus aitas aktsiaturgudel üle maailma esimese kvartali lõppu ja teise algusesse jäänud langusest taastuda.
Meediast võivad jätkuvalt läbi joosta pealkirjad venima jäänud või liiva jooksnud läbirääkimistest mõne riigi või piirkonnaga, ent börsid ei lase sellest end enam kuigivõrd häirida, panustades stsenaariumile, kus varem või hiljem kaupade piiriülest vedu oluliselt mitte takistav kokkulepe lõpuks saavutatakse.
Tariifimäärad on peamistest jututeemadest sestap kõrvale visatud ja investorite fookus liikunud tagasi teguritele, mis võiksid aidata luua ettevõtete jaoks soodsamat kasvukeskkonda. Peaasjalikult jälgitakse inflatsiooni ja kui palju võib selle edasine taandumine anda ruumi intressimäärasid allapoole tuua.
Intressimäärad tagasi fookuses
Euroopa Keskpank on tänavu jätkanud intressimäärade vähendamist juba neljal istungil, tuues hoiustamise püsivõimaluse intressimäära viimase aastaga 4,0% pealt 2,0% peale. Ühendriikides hoiab Föderaalreserv laenumäärasid jätkuvalt üsna kõrgel 4,5% peal, olles seda tsükli tipust kärpinud vaid ühe protsendipunkti võrra.
Föderaalreserv Jerome Powelliga eesotsas ei ole vaatamata inflatsiooni aeglustumisele kiirustanud tänavu intressimäära edasise langetamisega, kuna veel puudub selgus, kui suures osas kannavad ettevõtted kõrgemad tollitariifid tarbijatele edasi. Kui lähikuud uut hinnasurvet ei too, saab FED tõenäoliselt sügisest jätkata rahapoliitika normaliseerimist, et hoida ära majanduse ja tööturu jahtumine.
Isegi kui Jerome Powelli juhitav Föderaalreservi komitee otsustab intressimäära langetamisel hoida teisel poolaastal edasi konservatiivset joont, siis juba maist lõppeb praeguse FEDi presidendi ametiaeg ning Trump eelistab sellele kohale määrata inimese, kelle arvates võiksid intressimäärad olla praegusest madalamad.
Nõnda on finantsturud juba praegu hindadesse sisse arvestamas tõenäosust, et intressimäärad hakkavad Ühendriikides tuleval aastal kiiremini allapoole tulema. Kui arvestada sinna juurde veel Trumpi suurde maksuseadusesse kirjutatud eelarvedefitsiidi kasv ja odavnenud dollar, võiksid tähed olla joondunud kiirema majanduskasvu toetamiseks.
Tugevam euro röövis osa tootlusest
Kui esimeses kvartalis jäi kogu maailma arenenud riikide aktsiaturgusid peegeldav MSCI World indeks USA eestvedamisel 2% miinusesse, siis teises kvartalis kosusid hinnad dollarites mõõdetuna 11,5%. Arenevate riikide aktsiaturgude liikumist kajastav MSCI Emerging Markets indeks tõusis dollarites mõõdetuna esimeses kvartalis 3,3% ja teises 12%.
Paraku sõi euroala investori jaoks euro tugevnemine osa sellest tootlusest ära. Kuna dollar on jätkanud peamiste valuutade suhtes nõrgenemist, kergitades EUR/USD vahetuskurssi teises kvartalis ligi 9% 1,1800 dollari lähedale, siis eurodes mõõdetuna oli MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksi teise kvartali tootlus 2,6% ja arenevatel riikide indeksil 3,1%.
Erinevalt teistest pensioni indeksifondidest, mis paigutavad kogujate raha peamiselt arenenud riikide aktsiaturgudele, on LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III portfellid laiemalt hajutatud (arenenud riikide osakaal ligikaudu 63% ja arenevate riikide oma 37%), tänu millele kujunes nende fondide teise kvartali tootluseks 3,0%.
Praegusel hinnatasemel kaupleb USA aktsiaturg (moodustab arenenud riikide aktsiaturgudest ligi 72%) 22,7x ettevõtete 12 kuu oodatavat kasumit, mis on Bloombergi andmetel 35% kõrgem ajaloolisest keskmisest. See ei tähenda, et Ühendriikide aktsiad ei võiks veelgi kallimaks muutuda, ent igasuguste riskide suhtes on need nüüd palju tundlikumad ja vajavad ettevõtete kasumite kiiremat kasvu.
Seevastu arenevate riikide aktsiad kauplesid juuni lõpu seisuga keskmiselt 12,7x ettevaatavat kasumit, pakkudes investoritele atraktiivset alternatiivi kallilt hinnastatud varadele. Arenevate riikide aktsiate tootlus on aastaid jäänud USA omale alla, mis on jätnud investorid antud regioonide suhtes ettevaatlikuks, ent arenevate turgude suhteline tugevus selle aasta esimeses pooles võib aidata seda riskiisu taastada, eriti kui kaubanduspinged leevenevad edasi ning dollar peaks jätkama langust.
Tutvu lähemalt LHV pensionifondiga Indeks ja III samba fondiga Indeks III.
Erko Rebane
LHV indeksifondide portfellihaldur
Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega.
Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.03.2025-30.06.2025. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2024-30.06.2025) tootlus on +4,92%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2024-30.06.2025) tootlus on +4,87%.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.