Viimastel aastatel on Eesti investorite käitumises toimunud märkimisväärne muutus. Kui varasemalt domineerisid portfellides koduturul noteeritud aktsiad, siis nüüd on fookus selgelt liikunud välisväärtpaberite suunas. Seda kinnitavad Eesti Panga andmed, mille järgi on välisaktsiatesse investeeritud kapital jõudnud rekordtasemetele ning ületanud mitmel perioodil juba Eesti väärtpaberitesse paigutatud summa.
Kui 2013. aasta alguses moodustasid välisväärtpaberid vaid umbes kolmandiku Eesti aktsiainvesteeringutest, siis 2025. aasta lõpuks on see suhe muutunud kardinaalselt. 2025. aasta IV kvartali seisuga ulatusid eestlaste investeeringud Eesti väärtpaberitesse 905 miljoni euroni, samas kui välisväärtpaberitesse oli investeeritud juba 1,27 miljardit eurot. Seega on välisväärtpaberite maht ületanud koduturgu ligikaudu 40% võrra.
Kõige murrangulisem hetk saabus 2024. aasta teises pooles, mil esmakordselt ületas välisväärtpaberitesse investeeritud summa Eesti väärtpaberite mahtu. Kui veel 2024. aasta alguses oli välis- ja koduturu investeeringute maht sisuliselt võrdsustumas (suhe 92-98%), siis aasta lõpuks oli välisväärtpaberite osakaal kasvanud juba 114%-ni.
Investeeringud Eesti ja välisväärtpaberitesse
Allikas: Eesti Pank
Mis on muutuse taga?
Üks olulisemaid põhjuseid on Balti turu struktuursed muutused. 2025. aastal viidi börsilt ära Enefit Green, mis oli üks olulisemaid ja likviidsemaid ettevõtteid Balti turul. Ettevõte moodustas märkimisväärse osa nii kogukäibest kui ka tehingute arvust. Enefiti lahkumine vähendas kohaliku turu atraktiivsust ning jättis investoritele vähem valikuid, eriti neile, kes otsivad suuremaid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ettevõtteid.
Teine oluline tegur on globaalsete investeerimisteemade muutus. Viimastel aastatel on investorite tähelepanu keskmesse tõusnud tehisintellekt, mille suurimad ja mõjukaimad ettevõtted, nagu Nvidia, Microsoft, Alphabet ja teised, on noteeritud USA börsidel. Balti turul sarnase profiiliga ettevõtteid praktiliselt ei leidu, mistõttu on investoritel keeruline osa saada tehisintellekti kasvuloost ilma välisväärtpaberitesse investeerimata.
Lisaks mängivad üha suuremat rolli ka geopoliitilised riskid. Pärast 2022. aastal alanud Ukraina sõda on Balti regiooni riskitase investorite silmis tõusnud. Kuigi Eesti ja teised Balti riigid on osa Euroopa Liidust ja NATOst, mõjutab piirkonna geograafiline asukoht paratamatult investorite riskivalmidust. See tähendab, et nii kohalikud kui ka välisinvestorid võivad olla Balti turgude suhtes ettevaatlikumad kui varem, eelistades suuremaid ja likviidsemaid turge, kus geopoliitilised riskid tunduvad madalamad või paremini hajutatud.
Koduturu roll on muutumas
Kuigi Eesti väärtpaberitesse investeeritud summa on samuti pikaajaliselt kasvanud, on tempo jäänud välisväärtpaberitele alla. Näiteks perioodil 2020-2025 kasvas Eesti väärtpaberite maht ligikaudu 410 miljonilt eurolt 905 miljoni euroni, samal ajal kui välisväärtpaberite maht suurenes 352 miljonilt eurolt 1,27 miljardi euroni.
See näitab, et kuigi kohalik turg ei ole kadunud, ei ole see enam investorite jaoks peamine koht, kuhu uut raha suunatakse ja kust oodatakse suurimat tootlust. Pigem nähakse Balti turgu stabiilse ja dividendifookusega portfelliosana, samas kui kasvu otsitakse välismaalt.
Muutused kauplemisaktiivsuses
Paralleelselt kapitali liikumisega on muutunud ka kauplemiskäitumine Balti turul. Nasdaq Balti börsi andmetel on tehingute arv ja kogukäive viimastel aastatel olnud volatiilsed. Eriti pärast Enefit Greeni börsilt lahkumist on näha aktiivsuse vähenemist.
Samal ajal on keskmine tehingu suurus jäänud pigem madalaks, viidates sellele, et turul tegutseb jätkuvalt suur hulk jaeinvestoreid, kuid nende huvi ja aktiivsus on osaliselt kandunud välisbörsidele. See peegeldab laiemat trendi, kus investorid hajutavad oma portfelle geograafiliselt ning otsivad paremaid tootlusvõimalusi.
Tehingud Balti aktsiatega 2020-2026
Allikas: Nasdaqbaltic
Kokkuvõtteks ei ole Eesti investorite alates 2020. aastast alguse saanud tormijooks aktsiaturgudele raugenud, lihtsalt see on muutnud oma suunda. Kui varasemalt keskenduti eelkõige koduturule, siis nüüd vaadatakse üha enam rahvusvahelistele turgudele. Selle taga on nii Balti turu piiratud valik, geopoliitilise riski kasv kui ka globaalsed investeerimistrendid, eesotsas tehisintellekti kiire arenguga.
Kohalik turg jääb tõenäoliselt ka edaspidi oluliseks, kuid selle roll muutub ning kasvuvõimaluste otsimisel mängivad üha suuremat rolli USA ja teised suured börsid.