Eesti jaeinvestoril ei ole täna probleemiks see, et ETF-e oleks vähe. Pigem on probleem vastupidine: valik on nii lai, et esmapilgul võib olla raske aru saada, milline instrument on lihtne laiapõhjaline fond, milline kitsas sektoripõhine fond ja milline juba keerulisem börsil kaubeldav võlainstrument.
Xetra andmetel augusti alguse seisuga valikus 3658 börsil kaubeldavat instrumenti, millega Euroopa ja sh Eesti jaeinvestorid kaubelda saavad. Neist 2559 olid passiivsed ETF-id, 509 aktiivselt juhitud ETF-id, 206 ETC-d ja 384 ETN-id. Teisisõnu: suur osa valikust on tavalised börsil kaubeldavad fondid, kuid sama valiku sees leidub ka tooraine-, krüpto-, võimendusega ja muid keerulisemaid tooteid.
Euroopa Liidu jaeinvestori jaoks on oluline ka regulatiivne pool. EL-i PRIIPs reeglistik nõuab, et jaeinvestorile mõeldud ´pakendatud investeerimistoodete´ kohta oleks olemas lühike põhiteabedokument ehk KID, mis aitab võrrelda toote olemust, riske, kulusid ja võimalikku tootlust. Seetõttu on Eesti jaeinvestorile praktikas kõige lihtsam vaadata Euroopas noteeritud UCITS ETF-e, mitte USA-s noteeritud fonde nagu SPY või QQQ, mis ei pruugi tavainvestorile maakleri kaudu kättesaadavad olla.
ETF-ide ja ETP-de põhitüübid
Allikas: Xetra
ETF, ETC ja ETN ei ole sama asi
Kõigepealt tasub teha vahet põhitüüpidel.
ETF on börsil kaubeldav fond. Tavaliselt jälgib see mõnda indeksit, näiteks MSCI Worldi, S&P 500 või Euro Stoxx 50 indeksit. Paljudele pikaajalistele investoritele on see kõige lihtsam ja arusaadavam instrument.
Aktiivne ETF on samuti börsil kaubeldav fond, kuid selle portfelli ei juhita ainult indeksi järgi. Fondijuht teeb valikuid aktiivsemalt, andes küll rohkem paindlikkust, kuid sageli ka kõrgema kulu ja suurema sõltuvuse fondijuhi otsustest.
ETC on tavaliselt toorainega seotud börsil kaubeldav instrument. Näiteks kulla või hõbeda hinnaga seotud tooted on sageli ETC-d, mitte ETF-id. Need võivad olla kasulikud, kui investor tahab portfelli toorainepositsiooni, kuid nende struktuur erineb tavalisest fondist.
ETN on börsil kaubeldav võlainstrument. Selliste hulgas on näiteks krüptovarade ja võimendusega strateegiatega seotud tooteid. ETN-i puhul tuleb lisaks alusvara hinnale mõista ka emitendi ja toote struktuuri riski.
Seetõttu ei peaks investor kogu valikut vaatama kui üht suurt "ETF-ide nimekirja". Lihtne MSCI World ETF ja võimendusega ETN on täiesti erinevad instrumendid.
Kõige lihtsam valik on endiselt laiapõhjaline aktsia-ETF
Kui eesmärk on pikaajaline varakasvatus, on Eesti jaeinvestori jaoks kõige lihtsam lähtekoht laiapõhjaline aktsiafond. Selline ETF annab ühe ostuga kokkupuute sadade või tuhandete ettevõtetega.
Näiteks leiab valikust mitmeid tuntud maailma aktsiaturu fonde. Xtrackers FTSE All-World UCITS ETF 1C kulumäär on 0,07%. Vanguard FTSE All-World UCITS ETF (VWRL) on olemas nii väljamaksva kui ka akumuleeriva versioonina kulumääraga 0,14%. Samuti on saadaval mitmeid MSCI World fonde, näiteks Amundi Core MSCI World UCITS ETF Acc (MWRE) kulumääraga 0,12%.
Laiapõhjalise fondi eelis on lihtsus. Investor ei pea otsustama, kas parem on USA, Euroopa, Jaapan või mõni kindel sektor. Puudus on see, et sellises fondis on sageli väga suur USA osakaal. Seega ei tähenda "maailma ETF" automaatselt väga ühtlast jaotust maailma majanduse vahel.
USA turule saab ligi väga odavalt
USA aktsiaturule suunatud ETF-ide valik on eriti lai. S&P 500 indeksit jälgivate fondide hulgas on mitmeid väga madala kulumääraga variante. Näiteks on SPDR S&P 500 UCITS ETF acc(SPYL) ja SPDR S&P 500 UCITS ETF dist (SPY5) kulumääraga 0,03%. Samasuguse kulutasemega on ka UBS Core S&P 500 UCITS ETF akumuleeriv ja väljamaksev versioon.
Populaarne variant on ka iShares Core S&P 500 UCITS ETF (SXR8), mille akumuleeriva versiooni kulumäär on 0,07%. Nasdaq 100 tehnoloogiaindeksile saab näiteks ligi Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETF-i (EQQQ) kaudu, mille kulumäär on 0,30%.
USA ETF-ide puhul tuleb aga aru saada, et madal kulumäär ei tähenda madalat riski. S&P 500 ja Nasdaq 100 on viimastel aastatel muutunud väga tugevalt suurte tehnoloogiaettevõtete keskseks. Investor ostab sellise fondiga küll laia indeksit, kuid osa tootlusest sõltub väga suurel määral mõnest üksikust hiiglasest.
Arenevad turud ja regioonid lisavad hajutust
Valikus on palju fonde, mis annavad ligipääsu arenevatele turgudele, Aasiale, Ladina-Ameerikale, Euroopale, Jaapanile või konkreetsetele riikidele. Näiteks iShares Core MSCI EM IMI UCITS ETF (IS3N) annab kokkupuute arenevate turgude laia indeksiga ning selle kulumäär on 0,18%.
Sellised fondid võivad portfelli hajutada, kuid risk on teistsugune kui USA või maailma indeksfondis. Arenevaid turge mõjutavad valuutad, poliitika, toorainetsüklid, kapitali liikumine ja kohalikud regulatsioonid. Seetõttu sobivad need pigem portfelli täienduseks, mitte tingimata kogu portfelli tuumikuks.
Võlakirjafondid sobivad riski tasakaalustamiseks
Kõik ETF-id ei pea olema aktsiafondid. Saadaval on ka euroala ja globaalseid võlakirjafonde, ettevõtete võlakirju, riigivõlakirju, rahaturulaadseid ja väga lühikese kestusega fonde.
Näiteks on olemas iShares Core Global Aggregate Bond UCITS ETF EUR Hedged (EUNA), mille kulumäär on 0,10%, ning Xtrackers II EUR Corporate Bond UCITS ETF (D5BG), mille kulumäär on 0,12%. Saksa riigivõlakirjadele annab kokkupuute näiteks Xtrackers II Germany Government Bond UCITS ETF (X03G), kulumääraga 0,15%.
Võlakirja-ETF-i puhul on oluline vaadata kolme asja: valuuta, intressitundlikkus ja krediidirisk. Eurodes kauplev fond ei tähenda alati, et valuutarisk puudub. Kui fondi alusvarad on dollarites ja valuuta ei ole maandatud, võib euroinvestori tulemust mõjutada ka EUR/USD kurss.
Sektorid ja teemad: AI, kaitsetööstus, pooljuhid ja küberturvalisus
Temaatiliste ETF-ide valik on väga lai. Saadaval on näiteks tehisintellekti, pooljuhtide, robootika, küberturvalisuse, kaitsetööstuse, puhta energia, vee ja tervishoiu teemalisi fonde.
Näiteks Xtrackers Artificial Intelligence & Big Data UCITS ETF 1C (XAIX) kulumäär on 0,35%, iShares MSCI Global Semiconductors UCITS ETF (SEC0) kulumäär 0,35%, VanEck Defense UCITS ETF (DFEN) kulumäär 0,55% ja L&G Cyber Security UCITS ETF kulumäär 0,69%.
Temaatiline ETF võib olla hea viis kindla valdkonna lisamiseks portfelli, kuid sellised fondid ei ole sama asi nagu laiapõhjaline indeksfond. Valdkonna populaarsus võib olla juba hinnas sees ning fondi suurimad positsioonid võivad korduda teistes tehnoloogiafondides. Enne ostu tasub alati vaadata, mis ettevõtted fondi sees tegelikult on.
Akumuleeriv või väljamaksev fond?
Euroopa investorile on valikus 2033 akumuleerivat ja 1080 väljamaksvat instrumenti. Ülejäänud instrumentide puhul kasumi kasutamist määratud ei ole või puudub, mis on tüüpilisem näiteks ETC-de ja ETN-ide puhul.
Akumuleeriv fond reinvesteerib dividendid fondi sees. See sobib investorile, kes tahab pikaajaliselt kapitali kasvatada ega vaja jooksvat rahavoogu. Väljamaksev fond maksab dividendid investorile välja ning võib sobida neile, kes soovivad portfellist regulaarsemat rahavoogu.
Eesti investori jaoks sõltub valik ka maksustamisest ja sellest, kas investeeritakse eraisikuna, investeerimiskonto kaudu või ettevõtte alt.
Enamik ETF-e on akumuleerivad
Allikas: Xetra
Toorained ja krüpto ei ole tavalised ETF-id
Saadaval on ka kulda, hõbedat ja teisi tooraineid jälgivaid instrumente. Näiteks iShares Physical Gold ETC (PPFB) kulumäär on 0,12% ja Invesco Physical Silver ETC (8PSB) kulumäär 0,19%. Selliste toodete puhul tuleb mõista, et tegemist on enamasti ETC-dega, mitte tavalise fondiga.
Krüptovaradele leiab samuti börsil kaubeldavaid instrumente. Näiteks on olemas 21Shares Bitcoin Core ETP (21BC), CoinShares Bitcoin ETP (BITC), CoinShares Staked Ethereum ETP (CETH) ja mitmed teised krüptoga seotud ETN-id. Need võivad pakkuda lihtsamat ligipääsu krüptovarade hinnaliikumisele, kuid risk on kõrge ja instrumentide struktuur erineb aktsia-ETF-ist.
Investor ei peaks selliseid tooteid käsitlema samamoodi nagu MSCI World või S&P 500 fondi. Krüpto-ETN, kulla-ETC ja maailma aktsia-ETF täidavad portfellis täiesti erinevat rolli.
Valuuta: eurodes ostmine ei kaota alati valuutariski
Enamik instrumente kaupleb eurodes: 3399 instrumenti 3658-st on kauplemisvaluutaga EUR, mis teeb ostmise Eesti investorile tehniliselt lihtsamaks, sest valuutavahetust ei pruugi tehingu hetkel vaja minna.
Samas tuleb eristada kauplemisvaluutat ja fondi alusvara valuutat. Näiteks võib ETF kaubelda eurodes, kuid fondi sees olevad aktsiad on peamiselt USA dollarites. Sellisel juhul mõjutab pikaajalist tootlust ikkagi dollari ja euro kurss. Valuutariski saab vähendada valuutaga maandatud fondiga, kuid ka sellel on oma hind ja mõju tootlusele.
Millest Eesti jaeinvestor alustama peaks?
Kõige praktilisem lähenemine võiks olla järgmine.
| Vajadus | Tüüpiline instrument | Millele tähelepanu pöörata? |
|---|---|---|
| Pikaajaline tuumikportfell | MSCI World, FTSE All-World või ACWI UCITS ETF | kulu, fondi suurus, akumuleeriv vs väljamaksev |
| USA turu kokkupuude | S&P 500 või Nasdaq 100 UCITS ETF | tehnoloogiasektori suur osakaal |
| Hajutus väljapoole arenenud turge | Emerging Markets ETF | valuuta-, riigi- ja poliitiline risk |
| Portfelli kõikumise vähendamine | euro- või globaalsed võlakirja-ETF-id | kestus, krediidirisk, valuutariski maandamine |
| Kindel valdkonnapanus | AI, pooljuhid, kaitsetööstus, küberturvalisus | valuatsioon, suurimad positsioonid |
| Toorainepositsioon | kulla või hõbeda ETC | toote struktuur, hoidmise kulu |
| Krüptovarade kokkupuude | Bitcoin või Ethereum ETN/ETP | väga kõrge hinnakõikumine, emitendi ja struktuuri risk |
Järeldus
Eesti jaeinvestor saab Euroopa börside kaudu ligi väga laiale ETF-ide ja ETP-de valikule. Kõige lihtsamad ja pikaajaliselt arusaadavamad valikud on endiselt laiapõhjalised UCITS ETF-id: maailma aktsiad, S&P 500, arenevad turud ja võlakirjad.
Temaatilised ETF-id, tooraine-ETC-d ja krüpto-ETN-id võivad portfelli täiendada, kuid need nõuavad rohkem arusaamist. Suur valik ei tähenda, et iga instrument sobib pikaajalisele investorile.
Hea alguspunkt on kolm küsimust: mida fond tegelikult omab, kui palju see maksab ja millist riski see portfelli lisab. Kui nendele küsimustele on vastus selge, on ETF-i valik juba palju lihtsam.
