Iute Group on lõpetamas rahvusvahelist investorite ringreisi, mille jooksul kohtuti institutsionaalsete investoritega Zürichis, New Yorgis, Londonis, Riias, Vilniuses, Tallinnas ja Frankfurdis. Arutelude keskmes oli 2025/2030 võlakirjade emissioon, kuid küsimuste spekter ulatus võlakirjadest kaugemale – alates kapitali struktuurist ja kasvuinvesteeringute tasuvusest kuni krediidiriski juhtimise, turust väljumiste ning valuutakursside mõjuni.
Jagame Iute Groupi kaasasutaja ja juhi Tarmo Silla vastuseid neile küsimustele. Vastused avavad tausta, mis tavaliselt jääb roadshow'del suletud uste taha. Tarmo võrdleb näiteks netokasumi ootuste täitumata jäämist Tommy Cashi pronksmedaliga Eurovisioonil ja kirjeldab krediidimudeleid näitega sularahalaenu taotlusest Tallinna vanalinnas laupäeva öösel. Samas on läbiv joon strateegiline selgus ja fookus jätkusuutlikul kasvul. Artiklis on välja toodud 15 sisukamat küsimust ja vastust, mis annavad investorile hea ülevaate nii hetkeolukorrast kui ka tulevikusuunast.
Milliseid kohustusi plaanite uue võlakirjaga refinantseerida ja milline saab olema kapitali struktuur pärast emissiooni? Kui osa emissioonist on plaanitud kasvu rahastamiseks, siis milliste projektide või sihtturgude kaudu ning millise oodatava tasuvusega?
Emissiooni eesmärk on rahastada kasvu ja muuta kapitalibaas viieaastaseks. 2021/2026 võlakirjad tuleb lunastada oktoobris 2026 ja otsustasime, et ei jäta 125 miljoni euro tagasimaksmist või refinantseerimist viimasele hetkele.
Uue 2025/2030 võlakirjaga refinantseerime 78 miljoni euro ulatuses 2021/2026 võlakirju - neid, kes soovisid vahetust või tagasiostu. Ülejäänut kasutame laenuportfelli kasvatamiseks kas tänastel või uutel turgudel. Meie eesmärk on omakapitali tasuvus üle 20% aastas, mis tähendab, et iga võlakirjaga kaasatud euro peaks aktsionäridele tootma vähemalt 4% kasumit aastas. Pärast emissiooni on Iute Groupi oodatud bilansimaht üle 440 miljoni euro, millest omakapital on vähemalt 17% ehk 75 miljonit eurot ning millest 2021/2026 pluss 2025/2030 eurovõlakirjad moodustavad kuni 225 miljonit eurot ehk ligi 50%. Ülejäänud kapitalibaasi moodustavad deposiidid ja muud soodsad kapitaliallikad.
Milline on teie keskmine kapitali hind ning kliendile antava laenu keskmine intress? Millist intressimarginaali suudate hoida järgmise viie aasta jooksul?
Keskmine kapitali hind on pisut sarnane keskmisele kehatemperatuurile keskhaiglas. Ütlen teile, et Iute Groupi võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär on umbes 10% ja hoiatan samas, et selle põhjal kõiki järeldusi teha on ennatlik. Meil on kolm olulist võlakapitali allikat, igaüks suurusega üle 100 miljoni euro: pangadeposiidid, mida saab äritegevusse rakendada ainult meie Moldova pank; eurovõlakirjade kapital, mida saame kasutada üle kogu grupi ning kohalike pankade poolt ja ühisrahastusplatvormide poolt antud laenud, mis on kasutamiseks konkreetses riigis ja konkreetses sektoris. Kõik need kolm kapitaliallikat on erineva hinnaga, erinevate tingimustega, aga toetavad meie kasumlikku kasvu.
Meie järelmaksude ja tarbimislaenude keskmine intressimäär on 37% ümber. See tähendab, et 1000-eurose laenu igakuine tagasimakse on 100 eurot, kogu tagasimakse 12 kuu jooksul on umbes 1200 eurot. Üldiselt on meie keskmise laenu pikkus üle kahe aasta.
Oleme arvestanud, et digitaalse pangana oleme kasumlikud ka siis, kui intressimarginaal on ainult 10 protsenti. Meie eesmärk on areneda digitaalseks pangaks igas riigis, kus me toimetame.
2024. aasta netokasumi eesmärk jäi täitmata. Mis olid peamised põhjused ja millised sammud olete astunud, et sellist olukorda tulevikus vältida?
Eesmärgi seadsime endale ise ja põrusime ka ise. Tahtsime puhaskasumit üle 15 miljoni euro ja saime 9 miljonit, see on umbes nagu Tommy Cashi pronksmedal eurovisioonilt. Kaasvõistlejad, üldine keskkond ja publik olid toetavad ning igasugused vastumõjud on osa tavalisest elust. Mida ise paremini teeme? Esiteks, Moldova panga tulude langus tuli peatada, kuludest lõigata maha mittevajalikud tegevused ja õpetada pank laene andma. Sellega hakkame ühele poole saama, aga liiga aeglaselt. Teiseks, valuutakursid töötasid 2024. aastal meie vastu ligi 3 miljoni euroga, valuutakursi riske me ei väldi, vaid kirjutame oma hindadesse sisse. Kolmandaks, digitaalse panga ehitamine igas riigis, juhtides 900 inimest ja otsides uusi kliente, ongi keerulisem tegevus kui lihtsalt laenu andmine. Tuleb õppida paremini eesmärgistama, muutusi juhtima ning meeskonda suunama.
Pärast Energbanki omandamist hakkasid Iute võlakirjad kauplema alla nominaali. Kas Energbanki ost on teie hinnangul end õigustanud? Kuidas hindate selle mõju grupi finantsnäitajatele ja usaldusväärsusele kapitaliturgudel?
Energbank on osa Iute Groupist ja meie strateegiast areneda digitaalseks pangaks igas riigis. Meie eesmärk on luua Myiute’st enim kasutatud finantsteenuste äpp ja selleks on vaja finantsteenuseid kombineerida. Iute ei ole laenukontorist monotoode, vaid ökosüsteem mitmekesiste teenuste, osalejate võrgustiku ja tuludega. Seega Moldovas oli panga ostmine mitte vajalik, vaid vältimatu.
Iute Groupi poolt vaadates on Energbanki muutmine Iutebankiks toimunud aeglasemalt, kui soovisime, kuid progress on märgatav. See on mitmedimensiooniline ülesanne, kus korraga tuleb muuta mõttelaadi, meeskonda, äriarhitektuuri, tehnoloogilist baasi ja seda kõike kokku harjutada nii, et klient tajuks, kuidas uus toode on parem, kiirem, mugavam.
Seejuures on pank olnud kasumlik kogu aja ja maksnud grupile dividende. Ta ei nõua meilt raha, vaid energiat, tähelepanu, inimesi ning tehnoloogiat.
Usaldusväärsus kapitaliturgudel on kogu aeg olemas olnud. Kes on meisse investeerinud alates 2019. aastast ja on oma intressid reinvesteerinud, see on oma kapitali tänaseks ligi kahekordistanud. Võlakirjade keskmine aastatootlus on olnud 12% juures ja koos käimasoleva vahetusega tuleb kahekordne kasv ära, 100-st 200.
Kuidas on Ukraina sõda mõjutanud teie tegevust, eriti Moldovas? Millised on teie riskistsenaariumid, kui piirkondlik julgeolekuolukord peaks halvenema?
Sõda on meid mõjutanud pigem vähem, kui oodanuks. Meie tulud on kasvamas ja krediidikvaliteet paraneb. Moldova on Venemaast kaugemal kui Eesti ning Moldova majanduslikud sidemed, sealhulgas eksport orienteerus ümber Euroopa Liidule juba enne sõja algust. Põhiline kaubanduspartner on Rumeenia, mis Moldova jaoks toimib stabiliseeriva ja ühendava faktorina, umbes nagu Soome Eesti jaoks. Pangas kaotasime tulusid seoses Venemaalt tulevate rahasiirete lõpetamisega.
Me ei ole Moldovasse oluliselt kapitali lisanud ja oleme arvestanud, et kõige halvema stsenaariumi korral ei saa Iute Group tagasi Moldovasse investeeritud umbes 35 miljonit eurot ning kaotab Moldovas olevate ettevõtete aktsiad. Sellisel juhul on kogukaotus umbes 60 miljonit eurot omakapitalist ja selle tõenäosus on ehk 1% juures. Me ei hakka selle vastu midagi tegema.
Miks lõpetasite tegevuse Kosovos ja Bosnias? Kas see oli tingitud ärilistest kaalutlustest, turutingimustest või regulatiivsetest teguritest?
Kosovos võeti meilt äri käest ära. Võib oletada, et põhjuseks oli saamahimu või rumalus kohalikul tasandil ja Kosovo ei paista, tagantjärele hinnates, õigusriigina. Saime sealt vitsad, aga ka üle 7 miljoni euro ja rahvusvahelise vahekohtu ostuse, et Iute Groupil ning tema aktsionäridel ei ole midagi viga. Likvideerimisprotsess selles mägises kohas jätkub.
Bosniast lahkusime ise, kuna digitaalselt äri ajamine ei muutunudki seal võimalikuks. Lihtsustatult öeldes - regulaator küll lubab külmkappi järelmaksuga internetist osta, aga klient peab järgmisel päeval ikkagi minema kusagile poodi allkirja andma, et on külmkapi kätte saanud. See ei toimi ning lahkusime organiseeritult.
Kuidas hindate ja kontrollite klientide krediidikvaliteeti eri turgudel? Milliseid andmeid kasutate ning kui automatiseeritud on teie otsustusprotsess?
Kasutame tõenäosuslikke andmemudeleid, mille on loonud meie oma andmeteadlased. Andmemudelites kasutame demograafilisi andmeid, infot sissetuleku ja kohustuste kohta, kuid lisaks ka muid andmeid, mille abil saab hinnata tagasimaksete tõenäosust. Naljaga pooleks, kui taotlete sularahalaenu laupäeva öösel Tallinna vanalinnast, võib mudel suitsema hakata.
Liigume täisautomaatsete laenuotsuste poole, 26. mai seisuga on 29.04% maikuus välja antud laenudest täisautomaatsed. Inimese käsi mängus pole.
Milline osa teie portfellist on tagatud ja kuidas hindate nende tagatiste realiseerimisväärtust negatiivse stsenaariumi korral? Milline on teie default-rate ilma restruktureerimiseta ja kuidas jälgite laenuportfelli kvaliteeti? Kuidas haldate krediidiriski ja halbade laenude sissenõudmist?
Võlakirjadega rahastatud laenuportfellil tagatist ei ole. Kui soovite raha laenata 1000-eurose külmkapi jaoks ja teenida 200 eurot intressidena, siis keegi teile selle pärast tagatist seadma ei hakka, see on liiga kulukas ning ajamahukas. Selle jaoks on hüpoteeklaenud ja autoliisingud.
Krediidiriski kulu on umbes 12%. Laenuportfelli kvaliteet on jälgitav reaalajas ja kõige olulisem mõõdik on raha liikumine - reaalsed tagasimaksed õigel ajal. Krediidiriski juhtimiseks on vajalik, et selle eest vastutavad inimesed teeksid õigel ajal muudatused süsteemi seadistuses ja seni on see toiminud. Kliendid maksavad meile palka, oma tagasimaksetega.
Milline on Mintose roll teie rahastamisstruktuuris täna ja milline on teie plaan selles osas tulevikuks? Kas plaanite edaspidi kaasata kapitali rohkem otse investoritelt, ilma platvormide nagu Mintos vahenduseta?
Mintosel on olnud meie kasvus ja arengus oluline roll eriti aegadel, mil meie juurdepääs kapitaliturgudele oli kitsuke. Ta on olnud dünaamiline rahastamisallikas, kuid tema puuduseks on piiratud ettenähtavus kapitali saadavuse ja hinna osas ning samuti kapitali hind. Kokkuvõtteks, Mintos on ilmselt teinud endast maksimaalse oleneva ja oleme neile tänulikud, kuid meie kasvuks on vaja enamat.
Albaania moodustab märkimisväärse osa teie käibest ja EBITDA-st. Millised on kaks peamist riski, mis seda turgu mõjutavad, ning kui hästi on teie portfell hajutatud, et neid riske tasakaalustada?
Albaania on kõige kiiremini kasvav turg ja kõige kiiremini kasvav majandus. Riskiprofiil on sarnane teiste turgudega - peame vaatama, et me üle ei laenaks ja arvestama, et regulatsioonid võivad ka tulevikus muutuda. Iute Groupist moodustab Albaania täna neljandiku.
Milline on teie netovõla ja EBITDA suhe täna ning millisel tasemel soovite seda hoida järgmisel viiel aastal? Kuidas hindate oma tegevuskulude ja tulude (OPEX/Revenue) suhet nüüd ja 2030. aasta vaates?
Netovõla ja EBITDA suhe on umbes 5,7 ja kuni jätkame agressiivset kasvu, me olulist muutust siin ei oota. Soovime kasvada vähemalt miljoni aktiivse kliendini, täna on neid üle 260 000.
Tegevuskulude ja -tulude suhe (OPEX/Revenue) on alla 40%. Lühiajaliselt on see rahuldav, pikaajaliselt tuleks see tuua 35% juurde kuna laenude tulusus väheneb. Teiselt poolt, automatiseerimine aitab vähendada kulusid, andmeteaduse rakendamine aitab vähendada krediidiriski kulusid ja ka tulud kasvavad, sealhulgas kindlustusvahenduse valdkonnas. Pank tuleb korralikult digitaliseerida ja efektiivselt tantsima õpetada kuna ebaproporsionaalselt suur osa tegevuskuludest kulub seal.
Millised on teie kõige olulisemad ärilised KPI-d ning milliseid trende näete laenuportfelli kvaliteedi, marginaalide ja kliendikäitumise osas?
Kõige olulisem on aktiivsete klientide arv. Need on inimesed ja ettevõtted, kes kasutavad meie teenuseid ning maksavad nende eest. Nemad maksavad meie palga, intressid, arendus- ja tegevuskulud ning nende järgi mõõdame kasvu.
Järgmiseks on olulised tulu, puhaskasum, varade ja kohustuste maht ning struktuur. Mulle näib, et vastus kisub igavaks ja juba seepärast ütlen ära, et meid huvitab ka väga klientide tagasimakse distsipliin, mida mõõdame õigeaegselt tegelikult tagasi makstud ja oodatud tagasimaksete suhtarvuna (CPI), mis ideaalis on 90 juures. Meid huvitab ka laenukahjude kontroll. Kui umbes iga kaheteistkümnes laenuleping osutub probleemseks, siis tahaks saavutada olukorra, kus vähemalt poole laenu põhiosast päästame ära. Seni on esimese 180 päeva jooksul õnnestunud päästa umbes 35% laenu põhisummast ja poole päästmine võtab kauem aega.
Millised on teie tegevusriikide peamised regulatiivsed piirangud ning kuidas need on viimastel aastatel arenenud? Kuidas te nendega arvestate uutele turgudele sisenemisel?
Meie tegevusriigid ei erine oluliselt Euroopa Liidu liikmesriikidest. Reguleeritud on nii raha hoidmine, kasvatamine, laenutegevus, kindlustusvahendus, rahapesu- ja terrorismivastane tegevus, digiallkirjad, jne. Üks üldine rusikareegel, millega arvestada on, et krediidi kulukus ei tohiks ületada 42% aastas.
Regulatsioonidele vastavus on üks seitsmest Iute Groupi juhtimisfunktsioonist ning selle juhiks on Iute Groupi õigus- ja vastavuskontrolli osakonna juht Kadi Raudsepp. Tallinna ja tütarfirmade juuratiimis töötab kokku üle 15 inimese, neile lisaks veel advokaadid ning teised nõustajad.
Kas kohalikel turgudel tegutsevad Euroopa pangad, kes arendavad tarbimisfinantseerimise ja kindlustustoodete pakkumist ei ohusta Iute turuosa?
Võistleme pankadega kogu aeg ja seni oleme võitnud, kui vaadata meie kasvu. Meie kapital on seejuures kallim pankade deposiidikapitalist ning pankadel on olemas juba hoiuse- ja palgakliendid. Seega stardijoonel on eelis pankadel, aga me jookseme kiiremini. Oluline on keskenduda klientide ja partnerite mugavusele ning kiirusele ja teha seejuures minimaalne arv vajalikke liigutusi.
Kuidas haldate valuutariske, eriti seoses Moldova leu ja Albaania lekiga? Kas valuutakursside kõikumine on oluliselt mõjutanud teie kasumlikkust?
Valuutakursid on mõjutanud kasumlikkust mõlemas suunas, suurusjärgus paar miljonit eurot aastas. Grupi finantsjuht Kristel Kurvits on teinud arvutusi ja oleme leidnud, et eraldi nende riskide maandamine ei tasu ära seda kulu ning ei loo meie klientidele lisaväärtust. Me ei hakka oma teenuste hinda seepärast tõstma. Riskimaandusena, Moldovasse kui kõige volatiilsema valuutaga riiki oleme laenanud kõige vähem raha ning rahastanud kohalikku tegevust Moldovas kõige rohkem kohalike deposiitide ja pangalaenudega.