Euroopa energiaturg on taas murdepunktis. Viimased geopoliitilised pinged ja tarneahelate ebakindlus on toonud fookusesse vana, kuid vastuolulise lahenduse - tuumaenergia. Kui veel kümme aastat tagasi liikus mitmes Euroopa riigis poliitika tuumajaamade sulgemise suunas, siis täna räägivad analüütikud üha enam selle taastulemisest kui vajalikust sammust.
Tuumaenergia kui kindlustuspoliis
Euroopa suurim struktuurne probleem on sõltuvus imporditud energiast. Nafta ja gaas moodustavad endiselt märkimisväärse osa energiatarbimisest ning geopoliitilised riskid kanduvad kiiresti hindadesse. Sellises olukorras toimib tuumaenergia kui omamoodi kindlustuspoliis, vähendades sõltuvust välismaistest tarnetest ning pakub stabiilset tootmist sõltumata ilmast.
Euroopa energiatarbimise jaotus (2025)
Allikas: Eurostat
Prantsusmaa näide: tuumaenergia mõju hinnale
Kui otsida Euroopast toimivat mudelit, siis vaadatakse esimesena Prantsusmaa poole. Seal toodetakse suur osa elektrist tuumaenergiast, mis vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest.
Eurostati andmetel, mis kajastavad kodutarbijate elektrihindu ilma maksude ja tasudeta (tarbimine 2500-5000 kWh aastas), on Prantsusmaa hinnatase viimastel aastatel püsinud madalam nii Saksamaast kui euroalast tervikuna. See näitab, et ulatuslik tuumaenergia kasutamine võib pakkuda hinnastabiilsust ka keerulisemates turutingimustes.
Kodutarbijate elektrihinnad Euroopas (ilma maksudeta)
Allikas: Eurostat
Euroopa elektriturg liigub tuumaenergia toel tasakaalu poole
BloombergNEFi värske analüüsi järgi sisenevad Euroopa suurimad elektriturud tänavusse suvesse olukorras, kus pakkumine hakkab nõudlust ületama. Selle taga on kaks peamist tegurit: rekordiline päikeseenergia kasv ning tuumajaamade parem töökindlus.
BloombergNEF prognoosib, et Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia ehk nn EU-5 piirkonna elektrinõudlus ulatub suvel umbes 753 teravatt-tunnini (TWh), mis on veidi vähem kui aasta tagasi. Samal ajal kasvab päikeseenergia tootmine enam kui 28% ning tuumaenergia tootmine suureneb ligikaudu 15%.
Olulisim muutus toimub Prantsusmaal, kus reaktorite töökindlus on taastunud pärast viimaste aastate tõrkeid ja seisakuid. BloombergNEFi hinnangul ulatub Prantsusmaa tuumatootmine tänavu suvel umbes 189 TWh-ni, mis on ligi 14% rohkem kui eelmisel aastal. Töös olevate reaktorite osakaal tõuseb samal ajal 79%-ni, võrreldes mulluse 61%-ga.
See tähendab, et fossiilkütustel põhineva elektritootmise vajadus väheneb järsult. BloombergNEF prognoosib, et nn net load ehk fossiilkütustest kaetav tootmisvajadus langeb tänavu suvel umbes 20%.
Samas ei tähenda tugevam pakkumine automaatselt odavamat elektrit. Euroopa elektrihindu hoiab jätkuvalt kõrgel maagaasi kallinemine, mida mõjutavad geopoliitilised pinged Lähis-Idas. Kuna Euroopa elektrituru hinnastamine sõltub sageli gaasijaamadest kui marginaalsest tootjast, kandub kõrgem gaasihind edasi ka tulevikuks kokku lepitud elektrihindadesse.
BloombergNEFi hinnangul on turu fundamentaalne seis siiski viimaste aastatega võrreldes märksa tugevam. Taastuvenergia kiire kasv koos tuumaenergia taastumisega vähendab survet söe- ja gaasijaamadele ning aitab Euroopa energiaturul saavutada suuremat stabiilsust.
Tuumaenergia investeeringuna
Investorid on tuumaenergia taastuvat tähtsust samuti märganud. Viimase aasta üks tähelepanuväärsemaid instrumente sektoris on olnud VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF (NUKL), mis investeerib uraani kaevandamise ja tuumainfrastruktuuriga seotud ettevõtetesse.
Fond on viimase aasta jooksul teinud väga tugeva tõusu, näidates investorite kasvavat huvi tuumaenergia vastu. Fondi suurimate positsioonide hulka kuuluvad näiteks Cameco, NexGen Energy, Oklo ja Mitsubishi Heavy Industries.
Hinnaliikumine: VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF (NUKL)
Allikas: Bloomberg
Suurim takistus: aeg ja kapital
Vaatamata tugevamale investeerimishuvile jääb tuumaenergia suurimaks väljakutseks ehitusaeg ja kapitalikulu. Uute jaamade rajamine võtab sageli üle kümnendi ning nõuab väga suuri investeeringuid.
See tähendab investorite jaoks pikka tasuvusaega ja kõrgemat riski võrreldes taastuvenergia projektidega, mis valmivad oluliselt kiiremini.