Kui 2022. aastal sattusid müügisurve alla korraga nii aktsia- kui võlakirjafondid, siis käesolevat aastat on alustanud enamik Kasvukonto väärtpabereid korraliku taastumisega. Vaatame, kas Kasvukonto kasutajad on tugeva esimese kvartali valguses julgust pigem juurde saanud, või on hirm majanduslanguse ees ka neid mõjutanud. LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate arv ületab nüüdseks juba 52 tuhandet.
2023. aasta I kvartali seisuga on olemasolevatest positsioonidest endiselt enim investeeritud USA 500 suurimat ettevõtet katvasse fondi SXR8, kus on ligi 23% kogu investeeringutest. SXR8 osakaal tõusis kvartaliga koguni 2,3 protsendipunkti, olles konkreetse fondi puhul viimase 8 aasta jooksul suuruselt teine kvartaalne tõus. Kuigi viimastel aastatel on Kasvukonto valikusse lisandunud palju uusi instrumente, võimaldades kasutajatel valida laiema valiku väärtpaberite vahel, on varade mahu osatähtsus populaarseima fondi puhul sellest hoolimata kasvavas trendis ja säilitamas kindlalt esikohta.
Kasvukonto teine lemmikfond on maailma suurimaid ettevõtteid koondav VWRL, kus paikneb 12% kogu varadest ning mis on pikaajaliselt üks kiiremini populaarsust kasvatav fond. Järgnevad USA tehnoloogiaettevõtteid koondav (EXXT), dividendimaksjad (ISPA) ja puhta energia tootjad (INRG), mis moodustavad vastavalt 10%, 5% ja 4% Kasvukonto varadest. Nende kõigi kolme puhul on varade mahtude osakaal kvartaalses võrdluses näidanud siiski mõningast langust.
Kuna uus raha investeeritakse sageli üsna sarnaselt juba olemasolevatele positsioonidele, suunati 2023. aasta I kvartalis enim raha SXR8 fondi, kuhu läks 22% uutest kvartali jooksul tehtud investeeringutest (kvartal varem: 21%). Investeeringute maht USA tehnoloogiasektorit järgivasse fondi EXXT näitas kvartaalses võrdluses 2-protsendipunktilist langust 9% peale, jäädes VWRL järel kolmandale kohale. Viimase puhul jäi uute investeeringute osatähtsus kvartaliga samale tasemele ehk 12% juurde, kuigi aastataguse I kvartaliga võrreldes on sel aastal VWRL-i osakaal protsendipunkti võrra suurem.
Tähelepanuväärne on see, et konkurentsis Kasvukonto 47 indeksfondina on kümne populaarseima ostu hulka juba kolmandat kvartalit järjest sattunud üksikaktsiana Tesla, millele eelnevad Bitcoini ja Ethereumi vastavad fondid. Kokku moodustasid kümme suurima ostumahuga väärtpaberit I kvartalis 62% kogu investeeritud rahast kvartali jooksul, võrreldes 64%-ga kvartal varem.
Kasvukonto valikus olevate fondide keskmiseks tootluseks kujunes I kvartalis 8%, võrrelduna üheprotsendilise miinusega 2022. aasta IV kvartalis. Tõus tulenes suuresti krüptofondide COINXBE ja COINETHE järsust kallinemisest – vastavalt 81% ja 58% võrra. Aktsiafondidest näitasid parimat tootlust eelkõige tehnoloogiaettevõtetesse ja tehisintellekti investeerivad fondid: ECAR (+29%), ESP0 (+21%), EXXT (19%) ja RBOT (17%). Suurimateks langejateks osutusid aga India ettevõtteid koondav CI2 (−7%), toorainete hinnaliikumisi järgiv SXRS (−7%) ja puhta energia tootjatesse investeeriv INRG (−6%).
Sarnaselt indeksfondidele kujunesid ka üksikaktsiate puhul I kvartalis võitjateks need, kes eelnevas kvartalis kõige suuremad kaotajad olid. Eriti hästi läks tehisintellektiga seostuvatel ettevõtetel: Nvidia kosus 90%, Meta Platforms 77% ja Tesla 70%. Üllatuslikult hästi läks ka tööstuskonglomeraadil General Electric, mille 46% tõus kvartali kokkuvõttes kergitas aktsia kõrgeimale tasemel viimase viie aasta jooksul.
Suurimateks langejateks osutusid ravimiarendajad, pangad ja energiaettevõtted, eesotsas Pfiseriga, mis loovutas 20%. Equinor ja Moderna langesid 15%, UPM 11% ja Soome elektritootja Fortum kaotas 9%. Panganduses ulatus USA pangakriisist tingitud müügilaine ka Euroopasse, viies Swedbanki 4% allapoole ja Wise’i 3% madalamale.
Kasvukonto valikus olevast 47-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14 ning ülejäänud 33 fondi reinvesteerivad dividendid automaatselt. Väljamakstavatest fondidest pakub kõrgeimat aastatootlust globaalse dividendifookusega ISPA, mille 5,1%line määr on mõnevõrra kompenseerinud fondiosaku hinnalangusest põhjustatud kahjumit. Võrreldes teiste fondidega on ISPA viimase aasta jooksul ka üks enim dividendimakset suurendanud fond, ehkki jääb siiski veidi alla euroala väärtusettevõtteid koondavale fondile VAL ja tehnoloogiafondile EXXT. Kolme aasta arvestuses on kõige kiiremini oma väljamakseid suurendanud arenevate turgude ettevõtetesse investeeriv IEMM (+13,8%).
Kokkuvõttes näib, et suurenenud laiapõhjalised ootused majanduse halvenemise ees ei ole Kasvukonto kasutajad heidutanud ning oma positsioone realiseerima ei ole asutud – ostumahtude osakaal tehingute kogumahust ulatus 77%ni, püsides ajaloolise keskmisega samal tasemel, ehkki langedes eelmise kvartali 79% pealt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.