2026. aasta kolmandas kvartalis Kasvukonto investorite põhieelistused kuigivõrd ei muutunud. USA suurettevõtted, tehnoloogiasektor ja laiapõhjalised maailma aktsiafondid moodustasid endiselt enam kui poole suuremate fondide varadest. Uue raha paigutamisel kasvas aga maailma ettevõtteid koondavate fondide osakaal ning ostude osakaal jäi teise kvartaliga peaaegu samale tasemele.
Hinnaliikumistes oli pilt märksa kirjum. Krüptovaradega seotud instrumendid pöörasid pärast nõrka teist kvartalit järsult üles, samal ajal kui mitmed temaatilised fondid lõpetasid kvartali miinuses. Üksikaktsiatest tõusis teistest kaugele ette Moderna, samas kui nii tehnoloogia- kui ka energiaettevõtete seas leidus suuri tõusjaid ja langejaid.
USA suurfirmad hoiavad esikohta
Kvartali lõpu seisuga oli Kasvukonto varade mahu järgi endiselt kõige populaarsem USA 500 suurimat ettevõtet koondav SXR8, mille osakaal ulatus 25,2%ni. Võrreldes teise kvartaliga vähenes selle osakaal vaid 0,1 protsendipunkti. Teisisõnu oli ligikaudu iga neljas Kasvukonto fondidesse paigutatud euro endiselt investeeritud USA suurettevõtetesse.
Teisel kohal püsis USA 100 tehnoloogiaettevõtet koondav EXXT 12,9% osakaaluga. Ka selle fondi osatähtsus vähenes kvartaliga 0,1 protsendipunkti. Kolmandal kohal olnud maailma ettevõtetesse investeeriva VWRL-i osakaal liikus 10,5%lt 10,4%ni.
Esiviisiku lõpetasid dividendimaksjatesse investeeriv ISPA 3,6% ning Euroopa suurettevõtteid koondav EXSA 3,4% osakaaluga. Viie suurima fondi peale langes kvartali lõpus ligikaudu 55,6% Kasvukonto varadest.
Pikemas vaates paistab enim silma SXR8 järjepidev esikoht. Kuigi fondi osakaal on aastate jooksul kõikunud, on USA suurettevõtted olnud Kasvukonto portfellide keskmes kogu statistika ajaloo vältel. Samal ajal on maailma ettevõtteid koondava VWRL-i tähtsus selle Kasvukonto valikusse lisandumise järel aasta-aastalt kasvanud.
Värske raha liikus üha rohkem maailmaturule
Kolmandas kvartalis läks kõige suurem osa uuest rahast taas SXR8 fondi, mis sai ligikaudu 24% kõikidest uutest investeeringutest. Sellele järgnesid maailma ettevõtteid koondav VWRL 12% ning USA tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv EXXT 11% osakaaluga.
Kolm populaarseimat instrumenti said seega kokku ligikaudu 47% uutest investeeringutest. Teises kvartalis olid SXR8, EXXT ja VWRL-i vastavad osakaalud 22%, 10% ja 9%, mistõttu kasvas kolmandas kvartalis kõigi kolme osa uutest investeeringutest.
Kõige rohkem torkab silma globaalse haardega fondide kasvav osakaal. Lisaks VWRL-i 12%-le läks 4% uutest investeeringutest madalama tasuga maailma ettevõtete fondi WEBN ning 3% arenenud riikide ettevõtteid koondavasse XDWD-sse. Nende kolme fondi peale suunati kokku ligi viiendik uuest rahast.
USA suurettevõtted jäid siiski investorite esimeseks valikuks. Kui arvestada SXR8-le juurde teise USA 500 suurimat ettevõtet jälgiva fondi SPYL 3% osakaal, läks nendesse kahte fondi kokku ligikaudu 27% uutest investeeringutest.
Esikümnesse mahtusid veel dividendimaksjad ISPA 4%, Euroopa suurettevõtted EXSA 3%, kuld XAD5 3% ning eurotsooni dividendimaksjad SPYD 2% osakaaluga. Uue raha jaotus näitab seega, et Kasvukonto investorid eelistasid ka kolmandas kvartalis laiapõhjalisi aktsiaturge, kuid jätsid portfelli ruumi ka dividendistrateegiatele ja kullale.
Ostude osakaal püsis 64% juures
Kõikidest kolmanda kvartali tehingutest moodustasid ostud 64,1% ning müügid 36,0%. Sealjuures teise kvartali 63,7% ostude osakaaluga võrreldes oli muutus marginaalne.
Alates 2019. aastast on ostud moodustanud keskmiselt ligikaudu 71% Kasvukonto tehingutest, mistõttu jäi kolmanda kvartali näitaja ajaloolisele keskmisele ligi seitsme protsendipunktiga alla.
2026. aasta esimese kvartali 58,3% ostude osakaaluga võrreldes on ostuhuvi siiski taastunud. Aasta alguse ettevaatlikkus on taandunud, kuid varasemate aastate keskmisega võrreldes tehakse müügitehinguid endiselt tavapärasest rohkem.
Krüptovarad pöörasid järsult üles
Kasvukonto valikus olevate fondide ja teiste börsil kaubeldavate instrumentide hinnaliikumised jagunesid kolmandas kvartalis üsna võrdselt tõusjate ja langejate vahel. Vaadeldud 51 instrumendist lõpetas kvartali tõusuga 29, langusega 21 ning üks jäi muutumatuks. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes ligikaudu 2,8% ja mediaantootluseks 1%.
Kvartali kaks suurimat tõusjat olid krüptovaradega seotud instrumendid. Ethereumit järgiv COINETHE kallines 92% ning Bitcoini järgiv COINXBE 52%. Pööre oli järsk, sest alles teises kvartalis langes COINETHE 30% ning COINXBE 16%.
Tõusjate esirinnas oli ka tooraineid koondav SXRS 19% hinnakasvuga ning tervishoiuinnovatsiooni fond HEAL 15%ga. Küberturvalisuse fond ISPY lisas 12% ning digitaalmajanduse DGTL ja e-spordi ettevõtteid koondav ESP0 kumbki 9%.
Laiapõhjaliste fondide liikumised jäid tagasihoidlikumaks. SXR8 kallines kvartaliga 4%, VWRL 2% ning EXXT 2%. Kulla hinda järgiv XAD5 lisas samuti 4%. Euroopa suurettevõtteid koondav EXSA lõpetas kvartali 2% langusega.
Tabeli teises otsas oli kosmosesektorisse investeeriv JEDI, mis kaotas 18%, ning puhta energia fond INRG 16% langusega. Hiina ettevõtetesse investeeriv XCHA ja pooljuhtide fond SEC0 langesid mõlemad 10%. Elektriautode fond ECAR kaotas 9%.
Kui teises kvartalis vedasid tõusu tehnoloogia, tehisintellekt ja kiibitootjad, siis kolmandas kvartalis tõusid esiplaanile hoopis krüptovarad. Enamiku laiapõhjaliste fondide hinnaliikumised jäid samal ajal mõne protsendi piiresse.
Moderna jättis teised kaugele selja taha
Üksikaktsiate seas olid erinevused veel suuremad. 34 vaadeldud aktsiast lõpetas tõusuga 18 ja langusega 16. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes 6,5%, kuid mediaan jäi 2,8% juurde. Vahe tuli suuresti ühest erandlikust tõusjast.
Moderna aktsia (MRNA) kallines kolmandas kvartalis ligi 175%. Järgnes Microsoft (MSFT) 37,5% tõusuga. Meta Platforms (META) lisas 28,7%, Equinor (EQNR) 27,4%, Shell (SHEL) 21,7% ning PayPal (PYPL) 21,7%.
Energiaettevõtted kuulusid kvartali paremate sekka. Lisaks Equinorile (EQNR) ja Shellile (SHEL) kallines Exxon Mobil (XOM) 19,0% ning Fortum (FORTUM) 16,9%. See tähendas pööret võrreldes teise kvartaliga, mil mitmed energiaaktsiad olid suurimate langejate hulgas.
USA suurte tehnoloogiaettevõtete seas oli pilt ebaühtlasem. Microsofti (MSFT) ja Meta (META) kõrval kallines Apple (AAPL) 15,1%, Nvidia (NVDA) 14,1% ja Amazon (AMZN) 4,5%. Alphabet (GOOGL) langes aga 3,7%, Intel (INTEL) 13,9% ning Tesla (TSLA) 15,6%.
Suurima languse tegi AST SpaceMobile (ASTS), mille aktsia kaotas kvartaliga 33,8%. DSV (DSV) langes 24,6%, SanDisk (SNDK) 23,5% ja IBM (IBM) 21,8%. Novo Nordisk (NOVOB) kaotas 19,5% ning General Electric (GE) 16,4%. Üle 14% langesid ka McDonald's (MCD), Boeing (BA) ja Tesla (TSLA).
Kvartali parima ja halvima üksikaktsia tootluse vahele jäi enam kui 200 protsendipunkti. See näitab hästi, kui palju võivad üksikute ettevõtete tulemused erineda isegi siis, kui laiapõhjalised indeksid liiguvad vaid mõne protsendi.
Kõrgeimat dividenditootlust pakuvad võlakirjafondid
Kasvukonto valikus olevatest fondidest teeb regulaarseid väljamakseid 14. Kolmanda kvartali lõpu seisuga pakkus kõrgeimat dividenditootlust dollaris ettevõtete võlakirjadesse investeeriv LQDA, mille dividenditootlus ulatus 5,4%ni.
Sellele järgnes eurotsooni dividendiaristokraate koondav SPYW 4,3% tootlusega ning eurodes maandatud globaalseid ettevõtete võlakirju hoidev CRPH 3,9%ga. Dividendimaksjatesse investeeriva ISPA dividenditootlus oli 3,7%.
Kõigi väljamakseid tegevate fondide keskmiseks dividenditootluseks kujunes kvartali lõpus ligikaudu 2,5% ning mediaaniks 2,4%.
Ühe aasta dividendikasvus oli esikohal veekäitlusega seotud ettevõtetesse investeeriv IH2O, mille väljamaksed kasvasid 19,8%. Kinnisvarafondi SPYJ dividendid suurenesid 10,3% ja VWRL-i väljamaksed 7,7%. Suurim langus oli tehnoloogiaettevõtteid koondaval EXXT-l, mille dividend vähenes aastaga 20,7%.
Kolme aasta arvestuses oli kiireim dividendikasv puhta energia fondil INRG, mille väljamaksed kasvasid 21,8%. Järgnesid ISPA 14,1%, SPYW 11,9% ja IH2O 10,4% dividendikasvuga.
Portfellides vähe muutusi, tootlustes suured käärid
2026. aasta kolmas kvartal suuri muutusi Kasvukonto investorite põhieelistustesse ei toonud. USA suurettevõtted, tehnoloogiasektor ja maailma aktsiaturg moodustasid endiselt investeeringute põhiosa ning ka värske raha liikus eeskätt samadesse laiapõhjalistesse fondidesse.
Üks muutus tuleb siiski esile: maailma ettevõtetesse investeerivate fondide osakaal uutes ostudes kasvas. VWRL-i, WEBN-i ja XDWD-sse suunati kokku ligi viiendik uuest rahast. Ostude osakaal püsis teise kvartaliga sarnasel tasemel, kuid jäi endiselt alla pikaajalise keskmise.
Tootluste poolel pakkus kvartali suurima üllatuse krüptovarade tagasitulek. Laiapõhjalised aktsiafondid liikusid märksa rahulikumalt, samal ajal kui üksikaktsiate seas ulatus vahe parima ja halvima tulemuse vahel enam kui 200 protsendipunktini.
Kasvukonto mõte ongi lasta investoril valida, millesse ta usub, ning muuta regulaarne investeerimine võimalikult lihtsaks. Kvartalite võitjad vahetuvad, kuid pikaajalisel investeerimisel mängib suuremat rolli järjepidevus kui ühe lühikese perioodi edetabel.