Investeerimisest rääkides mõtleme enamasti aktsiatele või kinnisvarale. Kunst tundub selle kõrval subjektiivne ja raskesti mõõdetav. Ometi on kunsti kogumine investeerimisvorm, mille väärtus ei peitu ainult rahalises kasvus, vaid ka inimese maailmatunnetuse avardumises.
Allakirjutanul õnnestus osaleda Kogo galerii poolt korraldatud paneelis, kus kunsti investeerimise üle arutlesid lisaks galerii asutaja Liina Raus ja Margus Punab, kes on nii arst kui ka kunstikoguja. Üritus kandis kõnekat pealkirja „Nullist kunstikogujaks -- investeerimine" ning püüdis lahti harutada, kas ja kuidas saab kunst olla investeering -- mitte ainult rahas, vaid ka mõttes, ajas ja väärtuses. Allpool toongi välja peamised mõttelõngad, mis arutelu käigus tekkisid ja mida algaja kunstikoguja endaga kaasa võiks võtta. Paneeli modereeris Stella Mõttus.
Kunsti puhul ei ole tootlus kiire ega prognoositav. Likviidsust napib, kuid teisalt stabiilsust on rohkem. Kui aktsia väärtus sõltub kvartalitulemustest ja turudünaamikast, siis kunstiteose väärtus kujuneb aeglaselt koos kunstniku arengu, tunnustuse ja mainega. Hea kunst on nagu kultuuriline aktsia- see võib langeda moest, kuid ei kaota oma tähendust. Rahalise tulu kõrval pakub see esteetilist ja emotsionaalset väärtust, mida tabelisse ei kirjuta, kuid mis kasvatab vaimset kapitali.
Kunsti hindamine nõuab kannatlikkust ja konteksti mõistmist. Väärtus ei teki oksjonihinna põhjal, vaid ajas kujuneva usalduse kaudu, kuid ka päritolu kaudu. Oluline on, et teos oleks ausalt omandatud, autor tugeva loojapositsiooniga ning tema looming järjepidev. Just galeriid ja kuraatorid aitavad kogujatel selles maailmas orienteeruda. Professionaalne galerii loob keskkonna, kus väärtus kasvab orgaaniliselt. Läbipaistvus, päritolu ja autentsus on siinkohal sama olulised kui ettevõtte bilanss aktsiainvestorile.
Kust alustada?
Kunstikogumine ei ole privilegeeritud tegevus- see on valdkond kuhu saab samuti siseneda väikeste sammudega. Esmalt tasub õppida kuulama ja vaatama; käia näitustel, jälgida noori kunstnikke, tutvuda oksjonitulemustega ja mõelda, milline looming sind isiklikult kõnetab. Ka väike ost võib olla oluline investeering, kui see on tehtud teadlikult ja emotsiooniga. Nagu investeerimises üldiselt, on ka siin edu võti pikaajaline vaade ja järjepidevus. Galerii kaudu ostmine lisab tehingule konteksti ja usaldusväärsust- saad mitte ainult teose, vaid ka teadmise selle tähendusest, autorist ning tema positsioonist kunstiväljal.
Ka kunstimaailmas esineb sarnane nähtus nagu aktsiaturul -- hirm ilma jääda. Kui mõni kunstnik muutub populaarseks, tekib tung osta lihtsalt sellepärast, et teised ostavad. Selline emotsioonil põhinev otsus sarnaneb spekulatiivsele kauplemisele börsil. Kogenud koguja teab, et kannatlikkus ja sisuline huvi on ainsad tegurid, mis loovad püsivat väärtust. Manipuleeritud oksjonihinnad ja võltsingud kahjustavad turu usaldusväärtust- seetõttu on teadlik ja kriitiline publik kunstimaailma jätkusuutlikkuse alus. NFT- buum näitas, kuidas massipsühhoos võib turu kiiresti üles puhuda ja sama kiiresti kokku kukutada. Ometi on digitaalne kunst siin, et jääda- eeldusel, et autorid kasutavad tehnoloogiat sisuliselt mitte spekuleerimise mehhanismina. Tulevik kuulub töödele, millel on nii kontseptuaalne kui ka esteetiline kaal, sõltumata formaadist.
Kunsti kogumine ei ole lihtsalt omamine. See on viis osaleda kultuurilises protsessis, toetada loojat ja oma aega. Aktsiaportfelli kõrval võib kunstikogu olla kõige isiklikum investeering- see peegeldab väärtusi mitte ainult numbreid. See on investeering, mis kasvatab mitte ainult varasid, vaid ka inimest ennast.