LHV pensionifondid Tasakaalukas ja Rahulik on suunatud kindlat rahavoogu teenivatele varadele, peamiselt kinnisvara- ning võlakirjainvesteeringutele. Võlakirjade põnevast maailmast, nende rollist LHV pensionifondide portfellis, investeerimisest võlakirjadesse ja laiemalt oma investeeringute pealt pideva rahavoo teenimise väärtusest rääkisime fondijuht Romet Enokiga.
Mis imeloom võlakiri üldse on?
Kõige vähem tähelepanu saav osa võlakirja juures on võlakirja leping ise. Ostes börsilt aktsiat, omandad sa väikese tüki ettevõttest. Kõik aktsiad on reeglina võrdsed. Võlakirja ostes on tegu eelkõige lepinguga, millega kaasneb hulk dokumentatsiooni. Ühel ettevõttel võib olla ka kümme erinevat võlakirjalepingut. Pikas plaanis ongi edukas võlakirjainvestor see, kes suudab teha erinevate dokumentidega põhjalikult tööd.
Instrumendina on võlakiri uhke nimega laenu andmine ettevõtetele, organisatsioonidele ja riikidele. Ainus erinevus laenu ja võlakirja vahel peitub selles, et laen peaks olemuslikult olema lõpuni hoitav, kuid võlakiri on laen, mida saab edaspidi üsna paindlikult osta ning müüa.
Võlakirjade maailm on väga rikkalik. Millist tüüpi võlakirju otsib LHV enda Tasakaaluka ja Rahuliku portfelli?
Eesti pensionisüsteemis on konservatiivsed fondid pisut teisiti reguleeritud. LHV valikust kuulub selliste fondide hulka Rahulik. Ajalooliselt on need peamiselt koosnenud börsil kaubeldavatest suurtest ja reeglina reitinguga rahvusvahelistest võlakirjadest.
Vaadates kõiki teisi fonde - LHV puhul Julget, Ettevõtlikku ja Tasakaalukat - pole neis võlakirjade vaates enam ammu ühtegi piiravat faktorit peale fondijuhi otsuse. Väga vabalt on võimalik investeerida ka võlakirjadesse, mis on hulga riskantsemad kui paljud aktsiainvesteeringud. Teisisõnu ei tee võlakirja kui instrumendi nime poolest eristamisega enam kuigi palju.
Võlakirju on tõesti hoomamatult palju erinevaid ja küsimus pole ainult selles, kas nad on pika lõpptähtajaga või lühemaajalised. Kategooriaid, mille alusel võlakirju kõrvutada on tohutult. Tüüpiline võlakirjafond või -investor valib enamasti enda portfelli väga turvalisi võlakirju. Samas on fakt, et nendega ei teeni suurt midagi. Seevastu kui valime LHV pensionifondidesse investeeringuid ja teeme analüüse ei lähtu me absoluutselt sellest, kas tegu on aktsia, võlakirja või hoopis mõne muu instrumendiga. Meie peamine reegel on tõhus riskijuhtimine ehk meile ei meeldi raha kaotada. Sealt edasi on järgmine põhimõte, et peame olema tulemuslikud tootluse koju toomisel. Oleme seesmiselt sõnastanud konkreetse tulunormi ehk selle, kui palju soovime investeeringult teenida. Tootluse ootusest lähtuvalt oleme väga paindlikud enda fonde kokku panema.
Viimastel aastatel pole LHV Varahaldus teinud ühtegi investeeringut, kus me ei lähe vähemalt 10% tootluse järgi. Seda olenemata sellest, kas tegu on võlakirja, aktsia või kinnisvaraga. Seni oleme seda eesmärki ka täitnud. See on siht, millega toimetame tänases keskkonnas. Loomulikult ei tea me kunagi täpselt, milline on majanduspilt 5 aasta pärast, kuid siis võimaldabki LHV aktiivse juhtimise strateegia - mille keskmes on laiapõhjaline varaklasside valik - kiiresti kohandusi teha.
Tõid hästi välja LHV aktiivse juhtimise tuuma. Millist rolli täidavad võlakirjad hästi hajutatud II samba portfellis?
Peaaegu kõigi võlakirjade tunnus on, et nad maksavad regulaarset intressi, millest on väga keeruline taganeda. Aktsiate puhul võib dividende tühistada või neid välja maksmata jätta, aga võlakirjade puhul on regulaarne intressitulu pea alati investeeringu tegemise peamine mõte.
Investeerimine võlakirjadesse on natukene sarnane raha paigutamisega kinnisvarasse. Investeerimisportfelli omades on üks parimaid riskijuhtimise viise see, kui saad igal aastal enda portfelli pealt makseid rahas ja paned selle finantsi omakorda uuesti tööle. Kui kogu sinu portfell koosneb asjadest, mille kogu sissetulev rahavoog on kuskil kümnete aastate taga, oled sa automaatselt avatud tohutule hinnariskile.
Läbi ajaloo on kinnisvara, võlakirjade ja väga kõrge dividendimääraga aktsiate väärtus seisnenud selles, et investor saab sealt pidevalt raha, mis on väärtuslik kogu aeg. Seejuures eriti väärtuslik siis, kui majandust raputavad näiteks finantskriisid. Siis saab regulaarselt laekuvat raha kasutada järgmiste investeeringute tegemiseks. See ei tarvitse olla isegi sama instrument ehk näiteks ei pea laiendama enda kinnisvaraportfelli, vaid võib hoopis soodsama hinnaga aktsiaid soetada. Kokkuvõtteks on oma investeeringu pealt pideva rahavoo teenimine tohutult riske vähendav omadus.
Kuidas LHV enda võlakirjaportfelli turutrendide kiirel nihkumisel ümber mängib? Kas avatus võlakirjadele tähendab näiteks seda, et kui aktsiaturg pöörab suuna äkiliselt alla, asute te aktsiate odavalt juurde soetamiseks hoogsalt võlakirju müüma?
Ajalooliselt on see niimoodi olnud küll. Eriti ilmekalt avaldus see 2020. aasta kevadel, kui koroonapandeemia levik sai sisse kiire hoo, riikide majandused olid jõuga seisma pandud ja aktsiaturg kukkus tohutu hooga. Üksnes loetud päevade jooksul müüsime LHV pensionifondidest enam kui 200 miljoni euro ulatuses rahvusvahelisi võlakirju, et osta languse läbi teinud aktsiaid.
Ühelt poolt saab võlakirjadega teenida jooksvalt raha, aga kui su võlakirjad on börsil kaubeldavad loob see suurt lisaväärtust sellega, et peaaegu igasuguse kriisi korral langevad aktsiad hoomamatult rohkem kui võlakirjad. See omakorda pakub võimalust mängida vajadusel portfell ümber ja sellised vahetused varaklasside lõikes on pikaajalises perspektiivis potentsiaalselt väga suure mõjuga.
Kas ja kuidas eristub LHV võlakirjadesse investeerimise strateegia teistest Eesti turuosalistest?
Toon välja kaks peamist asja. Esiteks ei tee börsiväliseid otseinvesteeringuid peale LHV sisuliselt keegi. Teiseks investeerime võlakirjadesse üsna kõrge tootluse ootusega. Võrdleme LHV-s aktiivselt, millist tootlust on võimalik saada erinevate varaklasside pealt ja võlakirjad näiteks Tasakaaluka portfellis peavad vähemalt ligilähedase tulemuse ära tooma. Valime võlakirju väga hoolikalt ja lõpuks jõuab neid meie portfelli võib-olla ainult kümmekond ja ühtlasi ei hoia me neid sageli väga pikalt, mis ongi ju aktiivse juhtimise mõte. Võlakirjadega vähegi suurema tootluse teenimine saab pikaajaliselt töötada üksnes juhul, kui seda ka päriselt aktiivselt teha. Ühtlasi väidan, et võlakirjade portfelli pole mingit mõtet hajutada sadade erinevate võlakirjade vahel, sest päriselt häid ja kõrge tootlusega investeeringuid lihtsalt pole nii palju.
Tõmbame hetkeks pildi võlakirjade maailmast laiemaks. Milline on Tasakaaluka ja Rahuliku investeerimisstrateegia?
Tasakaalukat juhime selliselt, et 50%-75% kogu fondist moodustab vara, mis teenib pidevalt intressi või üüritulu. Teisisõnu investeerib Tasakaalukas rahavoogu. Sellesse fondi kuuluvate varade väärtus ei saa kasvada mitukümmend protsenti aastas nagu mõni üksikaktsia, aga kuivõrd Tasakaalukas hõlmab suuresti instrumente, mis on moel või teisel lepinguga - näiteks üürilepinguga - fikseeritud, on pidev rahavoog tagatud. See tähendab, et Tasakaaluka hinnakõikumise komponent on läbi ajaloo olnud võrdlemisi madal ja suudame tootlust üsna hästi ette prognoosida.
Loomulikult kõigub iga aastane tootlus vastavalt intressikeskkonnale, aga kuna intress ja üüritulu tiksuvad pidevalt rahana kontole, katab see ära hinnaliikumise. See on väga suur erinevus võrreldes fondidega, mille tulemus sõltub sellest, kui palju on keegi teine nõus sinu aktsiapositsiooni eest börsil maksma.
Rahulik on peamiselt ainult kõrgema reitinguga võlakirjadest koosnev fond. Tegu on fondiga, mis on riskitasemelt järgmine pangahoiusest. Portfelli väärtus kõigub võrreldes Tasakaalukaga veel palju vähem, aga selle võrra on ka oodatav tootlus madalam.
Millistes majandustingimustes on suurem avatus võlakirjadele investorile enim meelerahu pakkunud?
See sõltub sellest, kas mõelda võlakirjade all suurte ettevõtete võlakirju ja riigivõlakirju börsilt või hoopis kõrge riskiga kinnisvaraarenduse finantseerimist võlakirjadega börsiväliselt. Vastus on risti vastupidine.
Neist esimesel juhul võib öelda, et mida rohkem majandus aeglustub seda parem, sest intressid langevad ja võlakirjainvestor võidab. Seevastu teisel juhul, kui oled finantseerinud kõrge riskiga kinnisvaraarenduse projekti peamiselt võlakirjadega, siis piltlikult öeldes saab investor üksnes palvetada, et majandus veel kaks kvartalit ei jahtuks ja saaksid oma raha enne tagasi. Üks lähenemine pole tingimata parem kui teine ja ka mõlemad võivad töötada aga eluliselt oluline on aru saada kummas paadis sa investorina oled.
Lõpuks on portfelli hästi sobivaid võlakirju võimalik leida igasse majandusolukorda. Tähtis on meeles pidada, et võlakirjad käituvad erinevalt vastavalt sellele, kuidas nad loodud on.
Investeerimine on alati seotud prognoosimisega. Heites pilgu LHV II samba fondide võlakirjade profiilile, siis mida majandusele lähitulevikus prognoosite? Millistesse võlakirjadesse olete eeskätt investeerinud?
Lähiminevikuga võrreldes on meil täna portfellis kindlasti rohkem lühemaajalisi võlakirju, sest inflatsioonirisk ja valitsuste võlaprobleemid on päris. Tänane olukord pole see, mis 2011. aasta Kreeka võlakriis oli. Praegu pole küsimus selles, kas riikidel on raha maksta, vaid selles, et pikkade võlakirjade intressid tõusevad. See on küsimus võlakirjade hinnariskist.
Väldime pika lõpptähtajaga ja sellest tulenevalt hinnatundlikke võlakirju kõikidest riikidest. Sellega seondub ka valuutariski maandamine meie fondides. Kõigist valitsuste võlakirjade tüüpidest oleme nüüdseks kasutama jäänud üksnes likviidsusjuhtimisel Saksa ja Prantsuse kõige lühemaajalisi väärtpabereid, mõne nädala kuni paari kuu pikkusi rahaturuinstrumente.
Teiseks toon välja, et kui võrdleme praegust võlakirjade profiili näiteks viimase kümne aastaga, on meie portfellis börsiväliseid võlakirju hoomamatult vähem kui varasemalt. Peamine tegur on, et tulenevalt Eesti majanduse seisust on ettevõtetel võlakirjade järele vähem nõudlust. Projektide hulk, mis soovivad pensionifondidest raha kaasata on praegu väiksem, sest investeerimisjulgus on nii palju madalam. Seniks otsime teisi kohti, kus raha tööle panna.
Millisele investorile võiksid Tasakaalukas ja Rahulik sobida?
Tasakaaluka vundament on pidev rahavoog. See on disainitud eelkõige investori vaatevinklist, kes ei taha panustada sellele, et tema pensionivara liigub suure amplituudiga üles ja alla vastavalt sellele, kuidas maailma aktsiabörsid liiguvad. Tasakaaluka portfelli sees oleme omakorda jätnud üsna vabad käed, milliseid instrumente täpselt tootluse teenimiseks kasutada. Suudame edukalt leida võlakirju börsilt ja nendega tehinguid teha, kuid samuti teha otseinvesteeringuid võlakirja ehk laenu vormis kohalikesse ettevõtetesse. Igal juhul on eesmärk, et lõviosa kogutootlusest oleks rahana kätte tulev intress või üüritulu.
Rahulik on LHV pensionifondidest kõige madalama riskiga valik. Ehk kui inimene mõtleb, et tahab juba mõne aasta pärast enda II samba raha välja võtta ja seda elamiseks kasutama hakata või jääda fondipensionile ega soovita enam hinnariski võtta, siis on Rahulik kõige turvalisem valik, mille oleme kokku disaininud.