2. septembrist kannavad LHV II samba pensionifondid uusi nimesid. Otsuse taustast, LHV aktiivselt juhitud fondide investeerimisstrateegiast ja laiemalt Eesti pensionifondide maastikul toimuvast jagas sissevaadet LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Kuidas sündis otsus anda LHV II samba fondidele uued nimed?
Elus ei sünni suured otsused üldiselt üleöö. Teadmine sellest, et eelmised II samba fondinimed ei anna nende sisu kõige täpsemini edasi oli kuklas pikalt. Kunagi võisid Eesti pensionifondid investeerida üksnes kahte varaklassi - aktsiatesse ja võlakirjadesse. Nii peegeldaski pensionifond XS kõige väiksemat aktsiariski ja XL suurimat.
Nüüd on võimalused oluliselt laiemad ja LHV aktiivselt juhitud fondid nende suurimad kasutajad Eesti pensionifondide maastikul. Tänaseks on meil 4 selgelt eristuva strateegiaga aktiivselt juhitud fondi ja lisaks indeksifond.
II sambasse kogumine ja sellega seotud otsuste langetamine peab olema võimalikult arusaadav. Uuendusega soovime pakkuda Eesti inimestele vara kasvatamisel senisest suuremat kindlustunnet, läbipaistvust ja võimalust langetada teadlikum valik.
Usume, et uued nimed - Julge, Ettevõtlik, Tasakaalukas ja Rahulik - aitavad paremini selgitada erinevate fondide sisu ning strateegiat. Nendega on lihtne samastuda. Tahame pakkuda kliendile kindlustunnet, et tema pensionivaraga toimetatakse just talle sobivalt.
Sinu vastusest jäi kõlama läbipaistvuse mõiste. Milles seisneb selle olulisus?
See on küsimus austusest klientide suhtes. Igal inimesel peab olema võimalus teha maksimaalselt teadlik valik ja loodan, et uued fondinimed aitavad uudishimu tekitamisele kaasa. Soovime, et inimene päriselt süveneks, milline fond aitab tema tulevikukindluse kasvu toetada talle kõige meelepärasemal viisil. Soovime, et klient leiaks meie veebist ja laiemast kommunikatsioonist piisaval määral infot, et teha läbimõeldud ning pikaajaline parim otsus. Loomulikult mõistame, et kõigil on korraga sada teemat peas ja mõtisklused pensionipõlvest pole sageli neist esimeste hulgas. LHV eesmärk on, et inimesed ei peaks enda II samba tervise pärast muretsema ja saaksid keskenduda sellele, mis elus päriselt silma särama paneb. II sammas on jätkuvalt üks tõhusamaid võimalusi enda tulevikukindluse kasvatamiseks.
Turuüleselt on paljud II samba fondid elutsüklifondid. LHV aktiivselt juhitud fondid kannavad seevastu nimesid Julge, Ettevõtlik, Tasakaalukas ja Rahulik. Seega ujus LHV taas vastuvoolu. Miks?
Usume, et iga inimene teab ise kõige paremini, kuidas ta enda pensioniraha investeerida soovib. Küll tahame pakkuda kliendile teadliku ja meelerahu pakkuva otsuse tegemiseks kergesti mõistatavat sissevaadet erinevatesse fondidesse. Inimesele meelepärane investeerimisstrateegia ei sõltu tema vanusest.
Usume, et LHV kliendid on isemõtlejad. Julged avastajad, kellele meeldib käia oma rada ja teha teekonnal tarku otsuseid. Seetõttu on meil väga keeruline samastuda elutsüklifondidega, mis ütlevad inimestele üheselt ette, milline on neile parim valik. Meile ei meeldi automaatsete valikutega kaasnev alatoon nagu ei suudaks inimene ise mõelda. Sisuliselt ütleb elutsüklifond seda, et mõtleme sinu eest, loodetavasti oleme teinud hea valiku ja nüüd lihtsalt usalda oma raha meile.
Finantstarkuse edendamine on tugevalt LHV vereringes. Piltlikult öeldes ei usu me inimese asetamisse mingisse konkreetsesse raami, et talle siis öelda - palun, see on see, kuhu sina peaksid kuuluma. Meile tähendab investeerimine vabadust ja inimese enda valikut. Tahame avada aktiivse juhtimise ja erinevate varaklasside põnevat maailma. Loodame, et II samba fondi nimede muutmisega saavad inimesed neile juba peale vaadates paremini aru, millise strateegia ja omadussõnaga just tema investorina kõige paremini suhestub. Kui huvi on tekitatud, siis vaatab klient tõenäoliselt juba ka pisut lähemalt, kuhu konkreetne fond investeerib ja teeb selle põhjal endale sobivaid valikuid.
LHV aktiivselt juhitud fondide investeerimisstrateegiad on üsna erinevad. Mida te laiapõhjalise fondivalikuga taotlete?
Neli erinäolist ja varaklasside mõttes laiapõhjalist aktiivselt juhitud fondi tagab, et iga inimene võiks meie juurest leida selle, mis tema olemusega kõige paremini haakub. Samuti jätkame indeksifondi pakkumisega.
Aktsiaturgudele - eelkõige läbi laiapõhjaliste indeksite - oskab raha investeerida iga fondivalitseja. LHV pakub enda aktiivse fondijuhtimisega hoopis midagi muud ja usume siiralt, et meie lähenemine toob investorile pikaajaliselt parema tootluse. Pensionivara hajutatus erinevate varaklasside vahel - alustades kullast ning lõpetades erakapitali ja kinnisvaraga - tagab, et inimese tulevikukindlus pole üksnes aktsiaturgude lükata ning tõmmata.
Tahame pakkuda alternatiivi. Midagi eristuvat klassikalisest indeksifondi lahendusest, mida oskavad selle lihtsuse tõttu kõik pakkuda. LHV lähenemist pensionivarade investeerimisele on keeruline kopeerida, sest vajab pikaajalist kogemust. Meie aktiivselt juhitud fondid on suutnud suhteliselt hästi igas majandustsüklis klientide vara väärtust kasvatada.
Miks on LHV strateegiat keeruline kopeerida?
Otsusega investeerida meie klientide pensioniraha teisiti on LHV võtnud ühtlasi vastu otsuse, et võtame väga selge rahalise ja ajalise pühendumise panustada Eesti suurimasse investeerimistiimi.
Jälgime pidevalt turudünaamikat erinevate varaklasside lõikes ja otsime investeeringuid, mis pakuvad meie II samba klientidele potentsiaalselt kõrget tootlust üle pika perioodi. Haldame investeeringuid igapäevaselt. Aktiivne juhtimine on väga selge strateegiline otsus ja tugevate portfellide ehitamine on ressursimahukas. Näiteks hakkasime investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse tegema 15 aastat tagasi ja jõudsime soovitud osakaaluni LHV pensionifondide varades 2021. aastaks. On tohutu töö leida järjepidevalt investeeringuid, mida sa päriselt mõistad, millel on piisavalt kõrge tootluse ootus ning kuhu sa päriselt julged Eesti pensionikogujate raha paigutada. See nõuab väga põhjalikku taustatööd. Aktiivne juhtimine eeldab valdkonna ekspertidest koosnevat tiimi, varasemat pikaajalist kogemust ja strateegilist valmisolekut panustada tohutult aega. LHV eristub selles küsimuses teistest turuosalistest täielikult.
Millist väärtust aktiivne juhtimine investorile loob?
Lähtume LHV-s põhimõttest, et kui inimene on valinud enda tulevikukindluse kasvatamiseks aktiivse juhtimise, peame fondivalitsejana looma talle lisandväärtust. Seda pole võimalik saada indeksfondidest ega fondidest, mis investeerivad täpselt nagu indeksfondid, kuid pakendavad seda aktiivse juhtimisena. Minu sõnum on lihtne - täiesti objektiivselt on kliendile kõige halvem valik mõni konkureeriv fond, mis võtab aktiivse juhtimise tasu, aga liigub identselt indeksfondidega. Tegelikult on see kliendi suhtes äärmiselt alatu.
Kui inimene mõtleb aktiivsele juhtimisele, peab ta hästi selgelt aru saama, mille eest ta maksab. LHV puhul on see lihtne. Ütleme väga avatult, et aktsiaturud on meile küll olulised, aga suurem osa meie klientide varadest on investeeritud teistesse varaklassidesse, mis ei liigu alati aktsiaturgudega samasuunaliselt või samas tempos ja võivad lähtuda hoopis teisest loogikast. Jah, neisse investeerimine on mõnevõrra kallim, aga see on paraku oluliselt parema hajutatuse hind. Me ei taha sõltuda nii tugevalt üksnes aktsiaturgudel toimuvast. Seejuures on meie tootluse ootus kõikide varaklasside puhul pikas perspektiivis kõrgem kui aktsiaturgudel. Näiteks ei investeeri LHV pensionifondid kinnisvarasse, mille tootluse ootus on pikas perspektiivis väiksem kui 8%. Või erakapitali, mille tootluse ootus on alla 12%. Kokkuvõttes tahame vähendada sõltuvust aktsiaturgudest tegemata kompromisse pikaajalises tootluses.
Tõid sisse investeerimisega kaasnevad kulud. Miks on LHV teenustasud võrreldes mõne teise turuosalisega kõrgemad?
Alustada tuleb selgitamisest, millest teenustasud koosnevad. Esiteks valitsemistasust, mille saavad endale fondivalitsejad otse ja millest tuleb katta kõik kulud alustades personalist lõpetades üüriga. Selles vaates on LHV hind täiesti turu keskmine ja eriti aktiivselt juhitud fondide kontekstis.
Teine komponent on jooksvad tasud, mis teevad LHV fondid pisut kallimaks ja on meie suurim tasukomponent. LHV strateegia on Eesti pensionifondide turul unikaalne ja sellega kaasnevad paratamatult ka mõnevõrra kõrgemad väljaminekud. Näiteks kinnisvara ostes tuleb katta tehingutasud ja võlakirjadesse investeerides lepingutasud. Kui investeerime era- või riskikapitalifondidesse, kes omakorda teevad rahapaigutusi Eesti kõige kiiremini kasvavatesse ettevõtetesse või vingematesse iduettevõtetesse, tahavad nemadki omakorda tasu saada. On arusaadav, et keegi siin maailmas ei tööta tasuta ega peagi. Teisisõnu on meie investeeringutega kaasnevad tehingutasud tulenevalt laiast varaklasside spektrist võrreldes konkurentidega hoopis teises kohas.
Kokkuvõttes kaasneb meie suurim tasukomponent ehk jooksvad tasud lihtsalt sellega, kuidas investeerime. Ainus põhjus, miks oleme mõnele Lightyeari, Bolti või Veriffi investeerivale Eesti riskikapitalifondile nõus tasu maksma on eeldus, et üle pikema perioodi suudame tänu neile rahapaigutustele tuua enda klientidele kõrgema tootluse. Jah, loomulikult see teeb meid teenustasude mõttes kriitikale avatumaks, aga meie fookus on suunatud klientidele raha teenimisele. Oleme enda strateegias kindlad ja usume, et teenime need tasud oma II sammast LHV-s koguvatele inimestele korralikult tagasi. Ühtegi teist põhjust nende investeeringute tegemiseks meil pole, sest fondivalitseja ei saa endale sellest sentigi.
Tundub, et inimeste riskiisu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kuidas LHV sellele otsa vaatab?
Selge on, et riske võtmata tootlust ei teeni. Ühtlasi on teada, et potentsiaalne risk ja tootlus käivad üldiselt käsikäes. Tõsi, seegi pilt on märksa rikkalikum. Investeerimise ABC ütleb, et kui panna ühele pildile - ja see on kõikide lihtsustuste juures väga ohtlik - võlakirjad ning aktsiad saab öelda, et võlakiri on turvaline ja aktsia riskantne. Võlakirja oodatav tootlus madalam ja aktsial kõrgem. Ometi on tegelik elu palju huvitavam. LHV ütleb, et võttes aktsiad ja pannes sinna kompotti juurde veel kõrgema riskiga era- ja riskikapitali, kohalikud võlakirjad ja kinnisvara, siis ei tule teha järeleandmisi tootluses, aga risk lühiajalisteks kõikumisteks on oluliselt madalam.
Meie aktiivne juhtimine kummutab tegelikult sama skaalat, et madal risk võrdub madal tootlus ja vastupidi. Näeme, et meie strateegiaga on võimalik saavutada võit-võit olukord, kus me ei tee järeleandmisi tootluses, aga toome läbi hajutatuse varaklasside lõikes riski alla.
Kui räägime näiteks kohalikest võlakirjadest, kinnisvarast või erakapitalifondidest, siis nad meeldivad meile põhjusel, et oleme siin võimelised ise riske aktiivselt haldama ja juhtima. Näiteks räägime kohalike ettevõtetega ühiselt läbi võlakirja tingimused, tagatised, tagasimakse graafikud, intressid jms. Meile tundub, et suudame tootluses järeleandmisi tegemata hallata riske palju paremini, kui toome investeeringud endale koju lähemale ja reaalselt suudame mingis mõttes mõjutada oma tegevusega seda, kuidas konkreetne ettevõte juhitud on. Mis seal salata, see meeldib meile väga.
Samuti on kinnisvaraga, kuhu teeme otseinvesteeringuid, et omada täielikku kontrolli. Oleme ise enda õnne sepad. Saame ise tegeleda üürnike otsimisega, rääkida läbi üüri tingimusi ja samuti süüdistada ainult iseennast, kui kõik ei lähe ootuspäraselt. Meile meeldib käed küljes lähenemine. Keerulistes olukordades ei tõsta me käsi taeva poole ja ütle kurva häälega, et kahju küll, vaid saame probleemidele näpu peale panna ja öelda, et kehvasti läks just ühel või teisel põhjusel. Ühtlasi tähendab see, et saame ise aktiivselt asju muuta ja olukorda lahendada.