Sarnaselt eelmisele aastale võib börsiaasta kokku võtta selliselt, et kohalik börs lõpetab aasta sisuliselt paigal seistes samal ajal kui USA 500 ja Euroopa 600 suurimat ettevõtet koondavad indeksid on oma kõigi aegade tippude lähedal. Mida lõppevast 2024. börsiaastast meenutama jääda?
Balti ettevõtted on börsi kui rahaallika üles leidnud
Kokku toimus Balti riikides aasta jooksul 42 emissiooni ja kauplemisele tuli 39 uut instrumenti. Neist 37 korral oli tegemist võlakirjadega. Riia börsil tehti ajaloo suurim aktsiaemissioon kui Eleving kaasas pea 29 miljonit eurot. Võlakirjade osas tehti samuti ajalugu kui Eesti Vabariik kaasas esimest korda raha jaeinvestoritelt. Mõlemal puhul tehti raskest keskkonnast hoolimata hea tulemus. Emissioonide järel turul toimunud liikumisi analüüsides võib öelda, et kiiret teenimisvõimalust jahtinud kauplejad emissioonidest osa ei võtnud ja raha paigutasid peamiselt pikema vaatega investorid.
Märkimistest osavõtnud investorite arv näitab, et huvi emissioonides osalemise vastu on selgelt jahenenud ja oleme tagasi buumieelses ajas. Oma mõju sellele on kindlasti juba kümme kvartalit kestnud majanduslangusel ja teadmatusel tuleviku ees, kus 2025. aastal ootavad ees mitmed maksutõusud. Kodulaenuvõtjad võivad siiski rõõmustada, sest Euroopa Keskpanga intressipoliitika tulemusena on eelmisel aastal oma tipu saavutanud euribor langema hakanud. Erinevate ekspertide hinnangul me selle majandustsükli käigus alla nulli ei lähe, aga intressimäär võiks suveks jõuda juba 2% tasemele ja sinna mõneks ajaks pidama jääda.
Teisel pool ookeani jätkus maagilise seitsmiku võidukäik
Eelmise aasta lõpus esile kerkinud maagiline seitsmik suutis oma positsiooni S&P 500 indeksi väärtuslikumate ettevõtete tipus hoida. Täna moodustavad need seitse ettevõtet (Apple, Nvidia, Microsoft, Amazon, Meta, Tesla ja Google) juba kolmandiku kogu indeksi väärtusest. Kuigi tugev majanduskasv, head äritulemused ja USA innovatsiooni toetav ärikultuur on aidanud sellise tulemuseni jõuda, hoiatavad mitmed analüütikud, et nii tugev kontsentratsioon pole jätkusuutlik. Ka ajalooliselt nähti viimati nii tugevat kontsentratsiooni 1932. aastal. Lõppeva börsiaasta tootluse taga olid föderaalreservi intressilangetused ja väljavaade neid veelgi enam langetada. Samuti paranenud väljavaade majandusele ja ettevõtete tugevad tulemused. Maagilisest seitsmikust paistis enim välja kiibitootja Nvidia, kes on AI lahendusteks vajalike kiipide osas turuliider. Märkimist väärib ka Jaapani aktsiaturu uute ajalooliste tippude tegemine pärast 1989 aastat.
Krüptoturgude kannapööre
Krüptoturgudele on Donald Trumpi presidendiks valimisega oodata kannapööret, sest vastukaaluks Joe Bidenile lubab ta krüpto osas soosivat poliitikat ajada. USA-le krüptoreservide kogumise plaan ja USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni esimehe väljavahetamine on üksnes mõned sammud, millega Trump soovib USA-st teha maailma krüptopealinna. Kriitikud on välja toonud, et ilmselt kõik tema plaanid ei õnnestu, kuid annavad siiski märku, et USA poliitika on krüptovarade osas muutumas. Samal ajal alustas Euroopa Liidus kehtimist MiCA regulatsioon, mis seab krüptovarade teenusepakkujatele oma nõuded. Selle eesmärk on tarbija kaitsmine ja turgude läbipaistvuse suurendamine.
Mida oodata järgmiselt aastalt?
Donald Trump astub ametisse ja asub võrreldes oma esimese ametiajaga ilmselt kiiremini lubadusi ellu viima. Majanduse puhul on tema fookus eelkõige USA siseturul tegutsevate ettevõtete toetamisel. Nii on ta lubanud tollitariife Hiina ja Euroopa Liidu suunal. Samuti plaanib ta keerata tagasi mitmed Bideni poliitikad, mis puudutasid ESG-d ja rohetehnoloogiate eelistamist.
Välispoliitiliselt on Trump lubanud lahendada nii Venemaa ja Ukraina vahelise sõja kui ka Iisraeli ja Hamasi konflikti. Poliitilisel areenil on oodata muudatusi ka Saksamaa valitsuse koosseisus, kus erakorralised valimised leiavad aset veebruari lõpus. Seega on aasta esimene kvartal kindlasti põnev. Intressimäärad Euroopas ja USA-s jätkavad langemist, mis võiks tähendada positiivseid uudiseid kapitalimahukatele ärimudelitele. Samuti on ootus, et kõrge inflatsiooni aastad on möödas ja ootus globaalsele majanduskasvule on pigem rahulik. Viimane võiks jääda 3,2% kanti ehk kergelt paremaks kui pandeemiaeelne keskmine.