Esimest korda kirjutasime tehisintellektist Finantsportaalis 2023. aasta alguses, kui ChatGPT ja teised keelemudelid alles massidesse hakkasid jõudma. Toona oli küsimus peamiselt selles, kas tehisintellektist saab järgmine suur tehnoloogialaine või mööduv moeröögatus.
Kolm aastat hiljem on vastus selgem: tehisintellekt ei kadunud kuhugi. Vastupidi, see on liikunud investorite jututeemast ettevõtete eelarvetesse, andmekeskustesse, kiibitootjate tellimusraamatutesse ja börsiettevõtete tulemustesse. Samas on pilt muutunud palju valivamaks. Kõik, mis kannab AI nime, ei ole automaatselt hea äri ega hea investeering.
AI on jõudnud investorisuhete esitlustest päris ärisse
Kui kolm aastat tagasi oli palju juttu sellest, kui kiiresti ettevõtted hakkasid tehisintellekti oma kvartalikõnedes mainima, siis praeguseks ei ole AI enam erandlik märksõna. FactSeti andmetel mainiti AI-d 2026. aasta kevadel 337 S&P 500 ettevõtte tulemuskõnes, mis oli viimase kümne aasta kõrgeim tase ja moodustas 68% kõigist vaadeldud tulemuskõnedest.
See näitab, et AI on jõudnud peaaegu igasse sektorisse. Kuid investorile on oluline eristada, et üks asi on AI-st rääkida, teine asi on selle pealt raha teenida. 2023. aastal piisas paljudele aktsiatele sellest, et ettevõte seoti tehisintellektiga. 2026. aastal küsib turg juba palju konkreetsemalt: kas AI tõstab käivet, parandab marginaale või nõuab lihtsalt aina suuremaid kulutusi?
Raha on liikunud taristusse
Suurim muutus kolme aasta jooksul on see, et AI ei ole enam ainult tarkvarateema. Tehisintellekti kasutamine vajab tohutult arvutusvõimsust, andmekeskusi, kiipe, mälu, võrke, elektrit ja jahutust.
McKinsey kirjutas 2026. aasta suvel, et Amazon, Google, Meta ja Microsoft on kokku suunamas üle 700 miljardi dollari kapitalikulutusi, millest suur osa läheb AI-taristusse: andmekeskustesse, kiirenditesse ja võrguseadmetesse. See on üks põhjus, miks AI võitjate nimekiri on nihkunud tarkvararakendustest füüsilise taristu poole.
Sellest on kõige selgemalt võitnud Nvidia. Ettevõtte andmekeskuste müük on kasvanud hiiglaslikuks äriks: Nvidia teatas 2026. aasta mais rekordilisest 81,6 miljardi dollari suurusest kvartalikäibest ning andmekeskuste käive ulatus 75,2 miljardi dollarini, mis tähendab, et Nvidia ei ole enam lihtsalt graafikakaartide tootja, vaid AI-ajastu kõige olulisem taristuettevõte.
Nvidia kõrval on tugevalt esile tõusnud ka Broadcom, AMD, Micron, SK hynix, TSMC, Arista Networks ja mitmed andmekeskuste ning elektritaristu ettevõtted. AI-turu esimene suur rahavoog ei läinud tingimata lõppkasutajarakendustesse, vaid sinna, kus ehitatakse süsteeme, mille peal AI üldse töötab.
Uued võitjad: neocloud'id ja mälutootjad
2023. aastal vaatas investor peamiselt Microsofti, Alphabeti ja Nvidiat. Nüüd on nimekiri palju laiem.
Üks uusi nähtusi on nn neocloud ehk spetsiaalselt AI-töökoormuste jaoks ehitatud pilvetaristu ettevõtted. Kõige tuntum näide on CoreWeave, mis alustas krüptokaevanduse taustaga, kuid muutus hiljem Nvidia graafikaprotsessoritel põhineva arvutusvõimsuse pakkujaks. S&P Global Market Intelligence'i andmetel ootasid analüütikud CoreWeave'i käibe kasvu 2025. aastal üle 5 miljardi dollari ja 2026. aastal 11,6 miljardi dollarini.
Teine suur võitjate grupp on mälukiipide tootjad. AI-kiibid vajavad väga kiiret mälu ning seetõttu on HBM ehk kõrge ribalaiusega mälu muutunud üheks AI-taristu kitsaskohaks. See on toonud tähelepanu SK hynixile, Micronile ja Samsungile. SK hynix ise kirjeldas 2026. aasta väljavaates, et AI-taristu laienemine kasvatab mäluturu rolli ning WSTS-i hinnangul võib globaalne pooljuhtide turg 2026. aastal kasvada üle 25%.
Investorile tähendab see, et AI-ga seotud võimalusi ei pea otsima ainult juturobotite või tarkvarafirmade seast. Väga suur osa väärtusest võib liikuda ettevõtetele, kes müüvad AI ajastu põhikomponente: arvutusvõimsust, mälu, võrke, andmekeskusi ja energialahendusi.
Kas ettevõtted teenivad AI pealt päriselt raha?
Siin muutub pilt keerulisemaks. McKinsey 2025. aasta ülevaate järgi kasutab 88% vastanud organisatsioonidest AI-d vähemalt ühes ärifunktsioonis, võrreldes 78%ga aasta varem. Samas on enamik ettevõtteid endiselt katsetamise või pilootprojektide faasis ning ainult umbes kolmandik on hakanud AI-d laiemalt üle ettevõtte skaleerima.
See on väga oluline vahe. AI kasutamine on muutunud tavaliseks, kuid AI-st kogu ettevõtte tasandil mõõdetava kasu saamine on endiselt keeruline. McKinsey uuringus ütles 39% vastanutest, et AI-l on olnud ettevõtte tasandil mõju ärikasumile. See tähendab, et kasutus on levinud kiiremini kui rahaline mõju.
Teisisõnu: AI on juba igal pool, aga kasum ei ole veel igale poole jõudnud.
Startup-maailmas on pilt karmim
Kui börsil on AI aidanud paljudel suurettevõtetel kasvada, siis idufirmade maailmas on pilt palju ebaühtlasem. Stanfordi 2026. aasta AI Indexi järgi enam kui kahekordistus globaalne ettevõtete AI-investeering 2025. aastal. Erainvesteeringud kasvasid 127,5% ning generatiivse AI rahastus kasvas üle 200%, moodustades ligi poole kogu erarahastusest AI-valdkonnas.
Selline rahavool loob võitjaid, kuid tekitab ka ülekuumenemist. Mitte kõik ettevõtted, mis 2023.-2024. aastal AI buumi pealt raha kaasasid, ei suutnud hiljem näidata toimivat ärimudelit.
Hea näide on Builder.ai. Tegemist oli Microsofti toetatud AI-startup'iga, mis lubas muuta äppide arendamise lihtsaks ja automaatseks. 2025. aastal jõudis ettevõte maksejõuetusmenetluseni. TechCrunchi andmetel oli Builder.ai kunagi üle miljardi dollari väärtusega ning oli kaasanud üle 450 miljoni dollari, kuid rahalised raskused ja varasemate ootuste ülepaisutamine viisid ettevõtte kokkuvarisemiseni.
See ei tähenda, et AI-startup'ides ei oleks väärtust. Küll aga näitab Builder.ai juhtum hästi, et AI-silt ei päästa nõrka ärimudelit. Kui ettevõttel ei ole kaitstavat tehnoloogiat, tugevat kliendibaasi või selget kasumiteed, võib investorite kannatus kiiresti lõppeda.
Osa idufirmasid ei kukkunud läbi, vaid neelati suuremate poolt alla
AI-valdkonnas on toimunud ka teine huvitav areng: mitmed lubavad idufirmad ei ole läinud klassikalisele IPO-teele, vaid nende asutajad ja võtmetöötajad on liikunud suurte tehnoloogiaettevõtete juurde.
Näiteks Microsoft palkas 2024. aastal Inflection AI võtmeisikud, sealhulgas Mustafa Suleymani, juhtima oma tarbijatele suunatud AI-äri. Samal aastal palkas Amazon Adepti asutajad ja osa tiimist ning litsentseeris ettevõtte tehnoloogiat. Google sõlmis Character.AI-ga litsentsilepingu ning ettevõtte kaasasutajad liikusid tagasi Google'isse.
Investorile tähendab see, et AI idufirma võib tehniliselt ellu jääda, kuid väärtus võib liikuda hoopis töötajate, intellektuaalomandi või litsentsilepingu kaudu suure tehnoloogiaettevõtte kätte. See muudab väiksematesse AI-ettevõtetesse investeerimise palju keerulisemaks: hea tehnoloogia ei tähenda alati, et olemasolev aktsionär saab kogu loodud väärtusest osa.
AI-võitjad ei ole ainult AI-ettevõtted
Kolme aastaga on selgeks saanud ka see, et AI suurimad võitjad ei pruugi olla ettevõtted, mille nimes või loos on AI kõige nähtavamalt esil. Paljud võitjad on vanad ja suured ettevõtted, kellel oli juba olemas kliendibaas, kapital, pilvetaristu või kiibitarneahel.
Microsoft sai AI-st lisamootori pilve- ja tarkvaraärile. Alphabet integreerib AI-d otsingusse, pilve ja reklaamiökosüsteemi. Amazon kasutab AI-d nii pilves, logistikas kui ka e-kaubanduses. Meta on AI abil parandanud reklaamimudeleid ja investeerib agressiivselt mudelitesse, infrastruktuuri ja andmetesse. Nvidia, Broadcom ja teised taristuettevõtted teenivad otsesemalt selle pealt, et kõik teised tahavad AI-d kasutada.
See on oluline erinevus võrreldes 2023. aasta algusega. Toona räägiti sageli sellest, milline rakendus võidab. Nüüd on turg aru saanud, et väärtus võib jääda ka platvormidele ja taristule.
Tarkvarafirmade jaoks on AI korraga võimalus ja oht
Tarkvarasektoris on pilt vastuolulisem. Ühelt poolt saavad tarkvarafirmad lisada oma toodetele AI-funktsioone ja küsida nende eest kõrgemat hinda. Teiselt poolt võib AI vähendada mõne senise tarkvarateenuse väärtust. Kui klient saab AI abil osa tööst ise teha või vahetada teenusepakkujat lihtsamalt, võib senine tugev hinnavõim kaduda.
Seetõttu ei pruugi iga SaaS-ettevõte AI-st automaatselt võita. Turg on hakanud rohkem eristama ettevõtteid, kellel on päriselt tugev andmebaas, töövoogudesse sisse ehitatud toode ja maksev klient, ettevõtetest, mis lihtsalt lisasid olemasolevale teenusele AI-nupu.
Mis võiks olla järgmine etapp?
AI järgmine etapp ei pruugi enam olla kõige säravamate demode etapp. Pigem muutub oluliseks kolm asja.
Esiteks, kas investeeringud hakkavad tagasi teenima. Andmekeskustesse, kiipidesse ja elektritaristusse kulub sadu miljardeid dollareid. Kui kasutajad ei maksa piisavalt või ettevõtted ei leia AI-le selget rahalist kasutust, hakkab turg küsima, kas kapitalikulu on liiga suur.
Teiseks, kas võit laieneb infrastruktuurist rakendustesse. Nvidia ja mälutootjad on juba palju võitnud. Järgmine küsimus on, millised ettevõtted suudavad AI abil müüki kasvatada, kulusid vähendada või täiesti uusi ärimudeleid ehitada.
Kolmandaks, kas regulatsioon ja usaldus ei muutu piduriks. McKinsey uuringus mainitakse AI riskidena ebatäpsust, küberturvalisust, privaatsust, intellektuaalomandi küsimusi ja regulatiivset vastavust. AI muutub äris kasulikuks alles siis, kui tulemused on piisavalt usaldusväärsed ja juhitavad.
Mida Eesti investor sellest järeldada võiks?
Eesti jaeinvestori jaoks on kolm aastat pärast AI massidesse jõudmist peamine järeldus lihtne: AI on päris trend, aga mitte iga AI-aktsia ei ole hea investeering.
Lihtsam viis valdkonnaga kokku puutuda on laiapõhjaliste tehnoloogia- või pooljuhtide ETF-ide kaudu. Otsesem panus on üksikaktsiates: Nvidia, Microsoft, Alphabet, Amazon, Meta, Broadcom, AMD, Micron, TSMC, SK hynix ja teised AI-taristu või platvormiettevõtted. Kuid nende puhul tuleb arvestada, et suur osa heast uudisest võib juba hinnas sees olla.
Riskantsem osa on väiksemad AI-ettevõtted ja idufirmad. Seal võib võit olla suur, kuid sama suur on ka oht, et toode ei eristu, kulud söövad kapitali ära või suurem tehnoloogiaettevõte võtab turu üle.
Kõige mõistlikum küsimus ei ole enam "kas AI muudab maailma?". Tõenäoliselt muudab. Olulisem küsimus on: kes suudab selle muutuse pealt püsivalt raha teenida?