Soome börs on investorite seas tuntud tugeva dividendikultuuri poolest, kuid tõelisi dividendi aristokraate leiab sealt siiski vähe. Kui Ameerika Ühendriikides tähendab see tihti vähemalt 25 aastat järjest kasvanud dividendi, siis Euroopas on mõistlikum otsida ettevõtteid, kes suudavad dividendi läbi majandustsüklite vähemalt hoida ja võimalusel ka kasvatada. Just sellise pilguga tasub vaadata ka Soome turgu.
Seekord vaatame viit ettevõtet fondist SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF (SPYW), keskendudes mitte niivõrd sellele, kelle dividenditootlus on parajasti kõige kõrgem, vaid sellele, kui tugev on dividend maksevõime, kui tsükliline on kasum ning kui hästi sobib ettevõtte ärimudel pikaajalisele dividendinvestorile.
UPM-Kymmene Oyj (UPM)
UPM-Kymmene on neist viiest kõige tsüklilisema profiiliga ettevõte. UPM tegutseb korraga mitmes valdkonnas, alates metsandusest ja tselluloosist kuni energiatootmise ja kõrgema lisandväärtusega materjalideni välja. Ettevõtte tugevus peitubki selles, et ta ei sõltu ainult ühest tootest või turust. Samal ajal tähendab see ka seda, et kasum sõltub suuresti toorainehindadest ja tööstustsüklist.
UPM on viimastel aastatel hoidnud dividendi tasemel 1,50 eurot aktsia kohta, kuid kasumi nõrgenemise tõttu on väljamakse määr tõusnud väga kõrgele (viimase viie aasta keskmine: 144%). See tähendab, et dividend ei peegelda enam üks-ühele jooksvat kasumit, vaid ettevõte tasandab tsüklit tugeva vaba raha jäägi või varasemate aastate tulemuste abil.
Turuhinna languse tõttu on dividenditootlus muutunud väga atraktiivseks, kuid kõrge tootlus siin ei tähenda automaatselt kvaliteeti. Pigem viitab see sellele, et turg hindab sisse kasumitsükli nõrkust.
UPM võib pakkuda investorile head rahavoogu, kuid selle dividendi taga on oluliselt rohkem kõikumist kui esmapilgul paistab. Ettevõtte 2025. aasta aruanne rõhutab strateegilist muutust suurema kasvufookusega äridesse, tugevat rahavoogu ja otsust hoida dividend 1,50 euro tasemel, kuigi see ületas võrreldavat kasumit aktsia kohta.
Dividendide ajalugu: UPM-Kymmene Oyj
Allikas: Morningstar
Elisa Oyj Class A (ELISA)
Elisa on seevastu kõige klassikalisem kvaliteetne dividendimaksja selles valikus. Telekomiettevõtte ärimudel põhineb korduvatel tuludel, tugeval turupositsioonil ja teenustel, mille nõudlus ei kao ka nõrgema majanduskeskkonna ajal. Elisa on kasvatanud dividendi peaaegu lineaarselt, liikudes kümne aastaga 1,40 eurolt 2,35 euroni ning juhatus teeb 2025. aasta eest ettepaneku maksta juba 2,40 eurot aktsia kohta.
Selline järjepidevus ei ole Euroopa turul sugugi tavaline. Elisa puhul on tähelepanuväärne seegi, et ettevõtte enda dividendipoliitika näeb ette 80-100% kasumi jaotamist aktsionäridele. See tähendab, et tegu ei ole ülemäära konservatiivse maksjaga, kuid ärimudeli stabiilsus lubab sellist poliitikat.
Väljamakse määr on viimastel aastatel küll tõusnud üle 100%, kuid mitte järsult ega kriitiliselt. Elisa tugevus ei seisne niivõrd väga kõrges tootluses, vaid selles, et investor saab üsna hästi ette aimata, mida ettevõttelt ka järgmistel aastatel oodata.
Elisa 2025. aasta aruandes rõhutatakse samuti strateegiat kiirendada kasumlikku kasvu ning tuuakse välja, et dividendikasvu rida ulatuks tänavu juba kaheteistkümne järjestikuse aastani.
Dividendide ajalugu: Elisa Oyj Class A
Allikas: Morningstar
KONE Oyj Class B (KNEBV)
KONE esindab küpse kvaliteediga tööstusettevõtet, mille dividend on konservatiivne, kuid mitte eriti kiire kasvuga. Liftide ja eskalaatorite turg on küll globaalne ning teenindusäri aitab tulemusi tasandada, kuid ettevõtte käekäik on siiski seotud ehitustsükliga, eriti Hiina turu arenguga.
KONE dividend on viimastel aastatel liikunud pigem tasasel trajektooril, kasvades aeglaselt 1,75 eurolt 1,80 euroni. Samal ajal on väljamakse määr püsinud kõrgel, valdavalt 90-100% lähedal. See tähendab, et ettevõte jagab suure osa kasumist välja, kuid ei võta samal ajal väga agressiivseid samme dividendi kasvatamiseks.
KONE'i tugev ärimudel võimaldab pakkuda rahulikku dividendivoogu, kuid mitte kiiret dividendikasvu. Ettevõtte põhiargumendiks võiks nimetada pigem stabiilsuse kui kõrge tootluse.
Dividendide ajalugu: KONE Oyj Class B
Allikas: Morningstar
Valmet Oyj (VALMT)
Valmet on neist viiest ehk kõige huvitavam kesktee kasvu ja dividendi vahel. Tegemist on tööstusettevõttega, mis teenindab peamiselt tselluloosi-, paberi- ja energiatööstust ning mille äri on küll tsükliline, kuid teenuste osakaal lisab hajutatust.
Valmeti dividend on viimase viie aasta jooksul kasvanud üsna tempokalt, tõustes 0,80 eurolt 1,35 euroni. Erinevalt UPM-ist ei ole selle kasvu taga siiski liiga agressiivne väljamaksepoliitika, sest väljamakse määr on püsinud üldjoontes mõõdukas vahemikus. See annab märku, et dividend on kasvanud koos kasumiga, mitte selle arvelt.
Valmeti puhul on tähtis ka see, et ettevõte ei paista veel olevat jõudnud samasugusesse küpsesse faasi nagu näiteks KONE, kus dividend on küll stabiilne, kuid kasv aeglustub. Valmetis on veel alles kombinatsioon ärikasvust ja aktsionäridele tagastatavast kapitalist, mis teeb ettevõtte dividendinvestori jaoks eriti huvitavaks.
Dividendide ajalugu: Valmet Oyj
Allikas: Morningstar
Huhtamäki Oyj (HUH1V)
Huhtamäki on selles nimekirjas ehk kõige alahinnatum stabiilne dividendimaksja. Pakenditööstus ei kõla esmapilgul kuigi põnevalt, kuid investorile võib just see olla eelis. Nõudlus pakendite järele on suhteliselt stabiilne, sest see sõltub suuresti toiduainetest ja igapäevatarbekaupadest, mitte üksnes majandustsüklist.
Huhtamäki dividend on kasvanud järjepidevalt, liikudes 0,66 eurolt 1,10 euroni, ning väljamakse määr on püsinud mõistlikul tasemel. See näitab, et dividend ei ole ettevõttele koormaks, vaid loomulik osa kapitali jaotamisest.
2025. aasta aruandes rõhutab Huhtamäki, et juhatuse pakutud 1,14-eurone dividend tähistaks juba seitsmeteistkümnendat järjestikust dividendikasvu aastat. Samuti seob ettevõte oma pikaajalised finantseesmärgid otseselt kasumi kasvatamise ja dividendide suurendamisega. Just see teeb Huhtamäkist väga tugeva kandidaadi neile investoritele, kes eelistavad mõõdukat, kuid hästi kaetud dividendi.
Dividendide ajalugu: Huhtamäki Oyj
Allikas: Morningstar
Kui need viis ettevõtet omavahel kõrvuti panna, joonistub välja üsna selge pilt. Elisa ja Huhtamäki on kõige stabiilsemad dividendimaksjad. Mõlema ärimudel toetab regulaarset rahavoogu ning dividendikasv näib olevat juhtkonna jaoks teadlik prioriteet. Valmet paikneb kuskil nende ja tsüklilisemate tööstusettevõtete vahel, pakkudes investorile nii kasvupotentsiaali kui ka järjest tugevamat dividendi.
UPM ja KONE on küll samuti kvaliteetsed ettevõtted, kuid nende dividendiprofiil on erineva nurga alt küsitavamad. UPM puhul tuleneb risk kasumi tsüklilisusest ja väga kõrgeks kerkinud väljamakse määrast, KONE puhul aga sellest, et dividend on küll tugev, kuid kasvumootor on võtnud pöördeid väiksemaks.