Kõige paremini õpitakse sageli enda vigadest, kuid rahaasjades võivad need vead minna kalliks maksma. Seetõttu tasub õppida ka teiste kogemusest. Värskemad uuringud näitavad, et inimeste suurimad finantskahetsused on ajas üllatavalt vähe muutunud: endiselt kahetsetakse enim liiga hilja säästmisega alustamist, liigset laenukoormust ja ebapiisavat rahalist puhvrit.
USA suure tarbijafinantseerimisettevõte Bankrate 2025. aasta uuringus küsitleti üle 2 tuhandet täiskasvanut ning 74% vastanutest ütles, et neil on vähemalt üks rahaga seotud kahetsus. Kuigi see näitaja on veidi madalam kui 2024. aastal, mil sama tunnistas 77% vastanutest, on finantskahetsused endiselt väga levinud.
Uuringust tulid esile järgmised peamised murekohad:
- pensioniks liiga hilja säästmise alustamine - 22%
- liiga suur krediitkaardivõlg - 15%
- ebapiisav meelerahufond ehk hädareserv - 13%
- liiga suur õppelaen - 5%
- laste hariduse jaoks liiga vähene säästmine - 3%
- liiga kalli kodu ostmine - 2%
Kõige suurem kahetsus on seega seotud pensioniks säästmisega, mis on ka mõistetav, sest pensioniks kogumisel mängib aeg väga suurt rolli: mida varem alustada, seda kauem saab raha kasvada. Samas on alustamise edasilükkamine üks levinumaid vigu, sest nooremas eas tundub pension sageli liiga kauge teemana.
Teisel kohal on krediitkaardivõlg. Eesti kontekstis võib selle kõrvale tuua ka muud kõrge intressiga tarbimislaenud, järelmaksud ja väikelaenud. Probleem ei ole alati ühes konkreetses laenutootes, vaid harjumuses rahastada igapäevaseid kulusid tuleviku sissetuleku arvelt. Kui laenu kasutatakse püsivalt elustiili katmiseks, võib sellest saada pikaajaline koormus.
Kolmandal kohal on ebapiisav meelerahufond. Ootamatud kulud, nagu näiteks auto remont, tervisemure, töökaotus või kodumasina rikki minek, ei küsi sobivat aega. Kui rahalist puhvrit ei ole, tuleb sellised kulud sageli katta krediitkaardi, järelmaksu või väikelaenuga, mis võib omakorda tekitada uue probleemi.
USA uuringus kerkib esile ka õppelaen, kuid Eesti kontekstis tuleb seda vaadata mõnevõrra teistmoodi. Eestis on 2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär 6000 eurot ühe laenutaotleja kohta, mis on USA kõrghariduse kuludega võrreldes teises suurusjärgus. See ei tähenda siiski, et õppelaenu võiks võtta kergekäeliselt. Kui laenu võetakse mitme õppeaasta jooksul maksimumsummas, kujuneb sellest ikkagi märkimisväärne kohustus, mille tagasimaksmine sõltub tulevasest sissetulekust.
Varasemates sarnastes uuringutes küsiti inimestelt ka seda, kui kaua võttis finantsvigadest taastumine aega. Uues Bankrate'i uuringus seda ajamõõdet enam välja toodud ei ole. Selle asemel küsiti, kas inimesed on viimase aasta jooksul oma finantskahetsuse parandamisel edusamme teinud.
Tulemused näitavad, et rahalistest vigadest väljatulek ei ole paljude jaoks lihtne. Vaid 15% finantskahetsusega inimestest ütles, et nad on viimase 12 kuu jooksul teinud märkimisväärseid edusamme. 42% vastanutest oli teinud mõningaid edusamme, kuid 43% ütles, et nad ei ole oma olukorra parandamisel üldse edasi liikunud.
Kuid küsimus ei ole ainult selles, milliseid vigu inimesed teevad, vaid ka selles, kui keeruline on neid hiljem parandada. Mida kauem säästmise, võlgade vähendamise või meelerahufondi loomisega oodata, seda raskem võib olla hiljem samm paremuse suunas astuda.
Uuringust tuli välja ka tänapäevase majanduskeskkonna mõju. 30% vastanutest ütles, et nende rahalist olukorda parandaks kõige rohkem esmatarbekaupade, näiteks toidu ja kütuse, odavnemine, näidates, et lisaks varasematele finantsotsustele mõjutavad inimeste rahaasju tugevalt ka igapäevased elamiskulud.
Finantskahetsusi ei ole alati võimalik täielikult vältida, kuid paljusid levinud vigu saab ennetada. Mõned lihtsad põhimõtted aitavad vähendada riski, et tänastest otsustest saavad homsed kahetsused.
Esiteks tasub koostada igakuine eelarve ja jälgida, kuhu raha tegelikult kulub. Eelarve ei pea olema keeruline tabel, vaid võib olla ka lihtne ülevaade sissetulekutest, püsikuludest, laenumaksetest ja säästmisest.
Teiseks tasub elada vastavalt oma võimalustele. Palgatõusu või lisasissetulekut võiks kasutada mitte ainult suuremate kulutuste, vaid ka säästmise ja investeerimise suurendamiseks.
Kolmandaks tasub pensioniks säästmisega alustada võimalikult vara. Alguses ei pea summad olema suured; tähtis on harjumuse loomine ja järjepidevus. Aja jooksul saab sissemakseid suurendada.
Neljandaks tasub luua meelerahufond. Esimene eesmärk võiks olla vähemalt ühe kuu kulude katmiseks vajalik summa, seejärel võiks liikuda 3--6 kuu kulude suuruse puhvri poole.
Viiendaks tasub olla ettevaatlik kõrge intressiga laenude ja krediitkaardivõlaga. Kui krediitkaarti kasutada, võiks arve tasuda täies mahus ja õigel ajal. Krediitkaart ei tohiks muutuda püsivaks viisiks igapäevakulude rahastamiseks.
Rahaasjades ei pea kõik otsused olema täiuslikud, kuid oluline on märgata probleeme varakult ja teha väikesi samme õiges suunas. Mida varem alustada säästmise, võlgade vähendamise ja investeerimisega, seda väiksem on tõenäosus, et hiljem tuleb samu otsuseid kahetseda.
Loe säästmise ja investeerimisega alustamise kohta rohkem siit