2026. aasta esimene kvartal Tallinna börsil oli üsna ebaühtlane ning ettevõtete tulemused joonistasid selgelt välja erinevused sektorite vahel. Mõned ettevõtted suutsid näidata tugevat kasvu, samal ajal kui teised võitlesid kasumlikkuse või projektide ajastusega. Ühiseks nimetajaks oli aga keskkond, kuna geopoliitika, energiahinnad ja ebakindlus tarbijate seas mõjutasid ühel või teisel moel pea kõiki ettevõtteid.
Välismaailm sekkus tulemuste hooaega
Kvartali taustaks oli ebatavaliselt keeruline globaalne keskkond. Lähis-Ida konflikt tõstis energiakulusid ja suurendas ebakindlust, mis kandus edasi nii ettevõtete kulubaasi kui ka klientide käitumisse. Mitmed ettevõtted viitasid otseselt sellele, et projektid nihkusid edasi, tarneahelad venisid ja nõudlus vähenes. Keeruline olukord makromajanduses avaldus otseselt ka ettevõtete tulemustes.
Stabiilsed ärid olid suurimad võitjad
Kõige kindlamalt esinesid ettevõtted, kelle ärimudel ei sõltu tugevalt majandustsüklist. Tallinna Vesi on hea näide. Ettevõtte käive kasvas üle 12% ning puhaskasum üle 20%, kusjuures kasvu vedasid eelkõige veetariifide hinnatõusud, mitte mahud. Tugevalt reguleeritud sektorites on kulude edasikandmine klientidele üsna tavapärane nähtus.
Sarnast mustrit võis näha kinnisvarafondide puhul. Eften Real Estate Fund kasvatas nii üüritulu kui ka kasumit, mida toetas intressikulude vähenemine. EURIBORi intressimäära langus andis otsese positiivse mõju rahavoogudele ja kasumlikkusele, näidates hästi, kuidas sama sektor, mis varasematel aastatel intressitõusu tõttu kannatas, saab nüüd vastupidise tuule.
Pangad - tugev, kuid normaliseeruv pilt
Coop Panga tulemused olid esimeses kvartalis stabiilsed. Pank kasvatas nii laenuportfelli kui ka hoiuseid ning teenis 8,3 miljonit eurot puhaskasumit, mis tähendab aastases võrdluses 16% kasvu.
Kasvu vedas eelkõige laenumahtude suurenemine, samas kui kasumlikkust mõjutasid kasvavad kulud. Tegevuskulud kasvasid aastaga 15% nii investeeringute kui ka üldise kulusurve tõttu.
Kuigi pankade tulemused püsivad tugevad, on intressikeskkonna toetav mõju mõnevõrra vähenenud. Seega toetub edasine kasv rohkem laenumahtude arengule ja kuluefektiivsusele.
Tarbimine taastub, aga mitte ühtlaselt
Jaekaubanduses oli pilt juba keerulisem. TKM Grupp suutis küll kasvatada müüki ja ärikasumit, kuid segmentide vahel olid suured erinevused. Autokaubanduse segment tegi väga tugeva paranemise eelneva aasta nõrga baasi tõttu, samas kui supermarketite kasumlikkus langes.
Marginaalide langus peegeldab eelkõige muutunud kulustruktuuri ja konkurentsisurvet. Samal ajal on tarbijakäitumine endiselt ebaühtlane - suuremad ostud hakkavad tasapisi taastuma, kuid igapäevane tarbimine püsib surve all. Maksud, ootused ja üldine ebakindlus hoiavad ostuotsuseid tagasi.
Ehitussektor: nõrk kvartal, kuid optimism tulevikuks
Ehitusettevõtted andsid ehk kõige vastuolulisema signaali. Merko Ehitus näitas selgelt, kui oluline on projektide ajastus. Kvartali käive ja kasum olid eelmisest aastast oluliselt madalamad, kuid samal ajal kasvas lepingute portfell rekordtasemele. See tähendab, et töö on olemas, kuid realiseerub alles järgnevate kvartalite jooksul.
Nordeconi tulemused olid teistsugused, kuid probleem sarnane. Käive kasvas, kuid kasumlikkus jäi madalaks, kui sisendhinnad ja konkurents survestasid marginaale. Ehituses ei ole hetkel küsimus töö puudumises, vaid selles, kui kasumlikult seda teha saab.
Tööstusettevõtted ja tarneahelad surve all
Tööstuses avaldusid probleemid veel otsesemalt. Harju Elekter pidi tunnistama, et tarneahela häired ja komponentide hilinemised mõjutasid otseselt tulemusi. Käive langes ja kasum kukkus märgatavalt.
Kvartalit iseloomustas olukord, kus tellimusi oli, kuid nende täitmine venis. Tootmine liikus ebaühtlases tempos ning osa projekte nihkus järgmisse kvartalisse, mistõttu lükkus ka osa tulust järgmisse kvartalisse.
Tsüklilised sektorid alles taastuvad
Tallink on hea näide sektorist, kus tulemusi tuleb vaadata hooajalisuse kontekstis. Esimene kvartal on ettevõttele traditsiooniliselt nõrk ning kasumit sel perioodil tavaliselt ei teenita. Tänavu näitasid tulemused siiski paranemist, kui reisijate arv ja müük kasvasid, EBITDA pöördus positiivseks ning puhaskahjum vähenes.
Tulemust mõjutasid eelkõige kõrged kütusehinnad ja nõudluse ebakindlus. Kuigi trend on paremuse suunas, sõltub edasine taastumine suuresti väliskeskkonnast. Ka kinnisvaraarendajad nagu Hepsor ja Arco Vara näitasid tsüklilist arengut. Tulemused olid nõrgad, kuid see ei tähenda tingimata nõrka äri. Arendusprojektide puhul tekib tulu alles siis, kui projekt valmib, mistõttu kvartalite lõikes võivad tulemused kõikuda.
Kaks erinevat Tallinna börsi
Esimene kvartal näitas tegelikult kahte erinevat turgu. Ühes olid stabiilsed ja hinnastamisvõimelised ettevõtted, kes suutsid kasvada ka keerulises keskkonnas. Teises olid tsüklilised sektorid, kus tulemused sõltusid projektide ajastusest, sisendhindadest ja väliskeskkonnast.
Kõige olulisem järeldus on, et Tallinna börs ei liigu ühtse tervikuna. Sektorite lõikes olid erinevused suured ja näitab, et makromajandusliku olukorra kõrval on veelgi olulisem ärimudel.
Hinnamuutus: OMX Baltic Benchmark vs OMX Tallinn
Allikas: Nasdaqbaltic