2024. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks.
Viimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 5%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%.
Eesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%.
Erinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele.
Tehnoloogiasektori sära
Suured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse.
Keskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga.
Peohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud.
Näiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6.
Tehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi.
Igasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud.
2025. aasta väljavaade
Ühendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta.
Trump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust.
Kaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks.
Potentsiaalsed tariifid on pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendust. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas.
Eksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.
Hiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avaliku sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil.
Mullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele.
Kokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid.
Pärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.
Tutvu lähemalt LHV pensionifondiga Indeks ja III samba fondiga Indeks III.
Erko Rebane
LHV indeksifondide portfellihaldur