Valmistudes üle-eelmisel nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivaliks, mõtlesin tagasi oma kümnele aastale LHV börsimaaklerite toas. Selle aja jooksul olen kõrvalt näinud, kuidas Eesti väikeinvestorid teevad oma esimesi samme, õpivad, eksivad ja saavutavad edu. Nüüd on sobiv aeg need kogemused kokku võtta ja laiemalt jagada.
Isiklikku raha olen investeerinud juba 17 aastat ning selle jooksul näinud nii tõuse kui langusi. Just see annabki kindluse, et tänased tähelepanekud võiksid pakkuda väärtust ka teistele.
Õppides vigadest: Finnair ja hajutamise tähtsus
Investeerimisfestivali paneel algas Äripäeva ajakirjaniku Jana Saarkoppeli küsimusest, mis on minu isiklik suurim investeerimisviga. Pärast koroonakriisi oli soomlaste lennufirma Finnair raha kaasamas, et rasked ajad üle elada. Kuivõrd eeldasin, et tervishoiukriis on ajutine ja lennud taastuvad peagi, siis otsustasin ka uute aktsiate märkimise kaudu ettevõtte rasketest aegadest üle aidata. Algus oli isegi paljulubav, ning mõnda aega see investeerimistees ka töötas. Paraku Venemaa õhuruumi sulgemine pärast Ukraina sõja algust ja seetõttu pikenenud marsruudid, ning tihenenud konkurents Aasia suunalistel reisidel on Finnairi marginaale korralikult survestanud. See on kajastunud aktsiahinna languses, ning hoian positsiooni edasi üle 90% miinusega. Tänu riskide hajutamisele portfelli tasandil, oli kaotus portfelli kogumahtu arvestades siiski väike.
Eesti investorite käitumist vaadates võiks öelda, et suurim viga on, kui tehakse esimene tehing ära ja jäädakse seejärel pudrumägesid ootama. Eriti heaks näiteks sellest on olnud erinevad kohalikud IPO-d, mis on jäänud paljudele ainsaks kogemuseks börsidel. Parema tulemuse tagaks hoopis ostude ajas hajutamise strateegia (inglise keeles dollar-cost-averaging). Nii saadakse osa hindade langusest, mil sama raha eest saab osta rohkem väärtpaberid kui ka tõusudest. See strateegia ei taga kasumit, aga väldib riski kogu raha turu tipus investeerida. Täna on igale investorile kättesaadavad lahendused, kus sellist märkamatut jõukuste kasvatamist saab teha kasvõi paari euro kaupa – seda nii Balti börsidel kui ka hajutatud indeksifondidesse investeerides.
Korralik investeerimisbuum Eestis sai hoo sisse viis aastat tagasi kui maailmas valitses koroonakriis. Piiratud võimalused oma vaba aja sisustamiseks ja raha kulutamiseks tekitasid hoopis positiivse efekti, kui otsiti võimalusi oma raha teenima panemiseks. See viis investeerimise nii Eestis kui ka maailmas massidesse. Järgnes ka pensionireform, mis andis eestlastele võimalusele oma II samba raha kasutusse võtta. Nii tegid ilmselt selle kümnendi parima tootluse need, kes oskasid enne raha vabaks andmist osta Balti börsidelt ettevõtteid, kuhu oodati just uute investorite maandumist ja väärtpaberid just neil päevil neile maha müüa. Suurimad käibed ja mitmete aktsiate hinnatipud Balti börsidel tehtigi täpselt 3. ja 6. septembril 2021, kui pensionisammastest väljunute raha kontodele jõudis. Sellest ajast on Tallinna börsi põhinimekirjas positiivset tootlust näidanud ainult Merko Ehituse aktsia.
Pensionirahaga on halvimad tehingud teinud Eesti valitsused ja seda olenemata erakondlikust koosseisust. Nad oskavad paraku täpselt turu põhjas II pensionisamba maksed peatada ja teevad sellega karuteene kõigile II sambas raha koguvatele investoritele. Kui Jana Saarkoppel paneeli juhtides küsis, et millist Eesti investorite käitumist ma kõige rohkem muuta sooviks, siis ma tõin välja, et kõige suurema mõjuga soovitus saabki olla valitsustele – ära peata II samba pensionifondi makseid! Nii on võimalik mõjutada poole miljoni eestlase varanduslikku heaolu positiivses suunas.
Nutikas investor otsib turult eeliseid
Jack D. Schwager on mitmes oma raamatus intervjueerinud börsidel kauplemisega elatist teenivaid professionaalne. Üks minu jaoks läbiv teema vastustest on olnud see, et iga kord kui nad tehingusse lähevad, küsivad nad endalt, et kes on see investor, kes neilt pärast selle positsiooni ära ostab. Investorid, kes tabasid ära millistesse väärtpaberitesse võiks laekuv pensioniraha jõuda, kasutasid just seda tarkusetera praktikas.
Olen täheldanud, et Balti börsidel tegutsevad professionaalsed investorid oskavad väga hästi ette näha üldist suundumist ja väikeinvestorite meelsust pikemas plaanis. Kiirelt tegutsedes on nad näiteks reageerinud Olympic Entertainment Groupi ja Enefit Greeni ülevõtupakkumistest laekuvale rahale, ning vahetult pärast pakkumisteadete avalikustamist juba ostnud neid aktsiad, kuhu arvavad, et pakkumises osalevad investorid oma raha edaspidi paigutavad. Enamasti on neil õigus olnud ja kiire tegutsemine andnud portfelli tootlusele täiendava tõuke.
Suurema portfelliga investorid on ära kasutanud ka arbitraaži võimalusi. Hiljutisest näiteks Enefit Greeni ülevõtupakkumine, kus börsil kauplesid aktsiad mõnevõrra odavamalt kui oli ülevõtupakkumise hind. Sellega seoses võeti muidugi väike risk, et pakkumine võib ka ebaõnnestuda, sest Eesti Energia oli jätnud prospekti võimaluse pakkumisest loobuda kui soovitud arvu aktsiaid kokku ei saada. Võttes riski, et pakkumine siiski õnnestub, tekkis võimalus lühikese ajaga saada paariprotsendiline tootlus. Tundub vähe? Aga kui arvestada, et seda tehti mõne nädalase perioodi jooksul, siis annualiseerituna oli võimalus juba 30–60% tootlust teenida. Sarnane võimalus tekkis ka LHV võlakirjadega paar aastat tagasi, kus uues emissioonis osalemiseks müüdi eelmised võlakirjad tasemetele, kus umbes kuise horisondiga oli võimalus teenida ca 26% annualiseeritud tootlust. Halvim, mis oleks saanud juhtuda oleks olnud see, et LHV ei kutsu vanu võlakirju tagasi, kuid ka sel juhul oli neid võimalik osta alla nominaalhinnaga ehk teenida tavapärasele intressimaksele lisa. Siit ka tarkusetera kõigile investoritele – kui kodutöö korralikult ära teha, siis on ka Balti börsil võimalik lühiajaliselt huvitavaid ja kasumlikke tehinguid teha.
Eesti investor on ka seni näidanud end heast küljest ja pole börsilanguste ajal paanikamüüke teinud. Pigem on olnud käitumine just vastupidine – iga suurem börsilangus toob uusi investoreid juurde ja nad kasutavad võimalust väärtpabereid odavamalt osta. Loodan, et selline käitumine jätkub ka edaspidi, sest võrreldes näiteks Rootsiga on investeerimisvara omavate eestlaste arv väike ja võimaldaks mitmekordset kasvu.
Kuigi üksikud kasumlikud tehingud on ägedad, siis loodan, et Investeerimisfestivali paneelist jäi kõlama soovitus raha järjepidevalt investeerida. Kui portfell ja teadmistepagas aja jooksul paisuvad, siis tekib alati võimalusi ka lühiajaliselt põnevaid tehinguid teha.
Sander Pikkel LHV investeerimisteenuste juht
Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 24.07.2025