Verston.jpg

Verstoni allutatud võlakirjade pakkumine

Reedel, 4. aprillil kell 15:00 lõpeb Eesti juhtiva taristuehituse ja korrashoiuettevõtte Verston Eesti OÜ emaettevõtte Verston Group OÜ poolt pakutavate 11% allutatud võlakirjade märkimine. Tegemist on börsivälise pakkumisega, mille miinimuminvesteering on 100 000 eurot. Märkimine on avatud LHV internetipangas nendele klientidele, kes on eelnevalt täitnud asjakohasuse hindamise küsimustiku.

Mida peaksid investorid teadma?

  1. Verston Group OÜ (emitent) plaanib väljastada kuni 6 miljoni euro ulatuses tagamata allutatud võlakirju nelja-aastase tähtajaga, lunastuskuupäevaga 9. aprill 2029. Võlakirjade väljalaskekuupäev on 9. aprill 2025 ning fikseeritud aastane intressimäär on 11%, mida makstakse investoritele kaks korda aastas – 9. aprillil ja 9. oktoobril. Esimene intressimakse toimub 9. oktoobril 2025.
  2. Tegemist on börsivälise emissiooniga ning Verston ei plaani võlakirju noteerida ega viia kauplemisele. Seetõttu peavad investorid arvestama madalama likviidsuse, hinnastamise läbipaistmatuse ja järelturu puudumise riskiga. Võlakirjade müük järelturul võib investoritele olla keeruline.
  3. Oluline erisus võrreldes jaeinvestoritele suunatud tavapäraste emissioonidega on kõrge miinimuminvesteering – 100 000 eurot. Sarnaselt institutsionaalsetele investoritele suunatud emissioonidele, kus miinimuminvesteeringuks on tavaliselt 100 000 eurot, tugineb ka Verstoni allutatud võlakirjade pakkumine prospektierandile. See tähendab, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2017/1129 („Prospektimäärus“) ei ole Verston kohustatud koostama avalikku pakkumise prospekti. Pakkumise aluseks on investorpresentatsioon, võlakirjade üldtingimused ning lõplikud tingimused, mis on kättesaadavad Verstoni investorveebis: https://verstongroup.com/investor
  4. Investorid peaksid olema teadlikud, et nii võlakirjade intressimaksed kui ka nominaalväärtuse lunastamine on allutatud seeniorlaenuandja nõuete ees. Intressimaksete ja lunastuse eelduseks on, et Verston Eesti OÜ laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) on vähemalt 1,2. Kui see tingimus ei ole täidetud, lükatakse intressimaksed edasi ning kogunenud intressid kapitaliseeritakse. Emitent tasub need koos seni kogunenud ja maksmata jäänud intressidega, kui finantskovenant on taas täidetud.
  5. Emitendil on õigus võlakirjad ennetähtaegselt lunastada alates kahe aasta möödumisest emissioonikuupäevast, makstes investoritele 102% nimiväärtusest koos seni kogunenud ja maksmata intressidega; alates kolmandast aastast 101% nimiväärtusest koos kogunenud ja maksmata intressidega; ning kuus kuud enne lõpptähtaega 100% nimiväärtusest koos kogunenud ja maksmata intressidega.

Verston on Eesti taristuehitussektori liider

Verston Eesti OÜ on Eesti suurim taristuehituse ja korrashoiu ettevõte. 2024. aastal teenis ettevõte 75,4 miljoni euro suuruse käibe juures 1,6 miljonit eurot puhaskasumit. Ettevõtte ärikasum enne kulumit, intresse ja makse (EBITDA) oli 8,9 miljonit eurot ehk 11,8% kogukäibest. 2024. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte bilansimaht 73,2 miljonit eurot, millest omakapital moodustas 16 miljonit eurot (22%). Pangalaenude maht (ilma rendikohustusteta) langes 8,6 miljoni euroni, tuues netovõla/EBITDA suhtarvu tasemele 1,0, mis viitab mõõdukale finantsvõimendusele. Ettevõtte tegevus hõlmab teetaristu ehitust ja korrashoidu, asfaldi paigaldust, pindamist ning tee-ehitusmaterjalide tootmist. Verstonile kuulub 36 karjääri ja ulatuslik masinapark, mis tagavad sõltumatu ja kvaliteetse teenuse. Eesti suurima teehooldajana hoiab Verston korras kokku 6514 kilomeetrit riigiteid, mis moodustab 39% Eesti riigile kuuluvatest maanteedest.

Verston on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi kasvada aastaks 2034 ühe miljardi euro suuruse aastakäibega jätkusuutliku ja multimodaalse taristuehituse ja korrashoiu eestvedajaks Euroopas. Selle strateegilise sihi täitmiseks valmistub Verston rahvusvaheliseks laienemiseks. 2024. aastal liitus Verston Groupi juhatusega Jüri Tamm – rahvusvahelise taristusektori taustaga kogenud ärijuht. Tamm hakkab koos senise tegevjuhi Veiko Veskimäega täitma Verston Groupi kaastegevjuhi ehk co-CEO rolli.

Ettevõtte juhtkond prognoosib 2025. aastaks 114 miljoni euro suurust käivet, mida toetavad suured lepingud ja tugev tellimuste portfell.

Olulised taristuprojektid

Verston on viimastel aastatel ellu viinud mitmeid Eesti jaoks märgilisi infrastruktuuri projekte:

  • Reidi tee (Tallinnas) – 1,93 km pikkune rannatee, mis parandas liiklust Tallinna sadama ja Pirita vahel ning tõi mereäärsesse linnaruumile täiesti uue kvaliteedi (33 mln €).
  • Pärnu–Uulu 2+2 maantee – üks tihedama liiklusega Via Baltica teelõike Pärnust Riia suunal . Projekt hõlmas silla, eritasandiliste ristmike ja jalakäijate tunnelite rajamist (35 mln €).
  • Sopi-Tootsi tuulepark – Baltikumi suurim tuuleenergia arendus, mille raames Verston ehitas 30 km teid ja vundamendialused 38 tuulikule (80 mln €).
  • Rail Baltica põhitrassi ehitus Eestis – Verston on allkirjastanud neli ehituslepingut kogumahus 270 miljonit eurot (koos partneriga). Tööde periood on kavandatud aastatele 2024–2028.

Verstonis usutakse rohelistesse tehnoloogiatesse, samuti tehisintellekti võidukäiku ning autonoomsetesse lahendustesse. Need saavad olema ka põhilised lähtekohad olemasolevate põhivaldkondade edasi arendamisel ja uute innovaatiliste toodete turule toomisel.

Ettevõtte lähiaastate fookuses on konkurentsivõime tugevdamine: efektiivsuse tõstmine, investeeringud põhitegevustesse ja innovatsiooni, keskkonnajalajälje vähendamine, juhtimiskvaliteedi ja digitööriistade järjepidev arendamine. Pikaajaline strateegiline eesmärk on kasvada kasumlikult ja keskkonnasäästlikult.

Võlakirjaemissioonist kaasatavat kapitali plaanib Verston kasutada puhvrite suurendamiseks, mis on vajalikud suuremahuliste taristuprojektide, sealhulgas Rail Baltica põhitrassi ehituse, edukaks elluviimiseks. Ettevõtte kinnitusel on kapitali plaanis suunata ka digitaalsete lahenduste ja tehnoloogiate arendamisse, kasumlikkuse tõstmisse ja rahvusvahelise laienemise ettevalmistamisse. Emissioon on osa Verstoni pikaajalisest kasvustrateegiast, pakkudes võimalust mitmekesistada rahastamisallikaid lisaks tavapärasele pangalaenule ning laiendada ettevõtte investoribaasi.