Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

2025 oli Balti võlakirjaturul mitmes mõttes märgiline aasta. Nasdaq Balti turul nägime rekordilist võlakirjaemissioonide arvukust ning kõrgeimat järelturu kauplemisaktiivsust alates 2017. aastast. Madalama riskiga turusegmendis lisandus kaks investeerimisjärgu ja tugeva krediidikvaliteediga emitenti, kes pakkusid investoritele atraktiivset alternatiivi hoiuseintressidele ning teistele fikseeritud tulumääraga instrumentidele. Nendeks olid Eesti Energia 5% 3-aastane võlakiri (Moody's Baa3 ja Fitchi BBB– reiting) ning Rīgas ūdens 4% 5-aastane võlakiri (Moody’s A3 reiting). Lisaks emiteeriti Nasdaq Euroopa turul esmakordselt kaitsevõlakiri, mille andis välja Leedu ettevõte VIK (Fitchi A− reiting) ja see on tänaseks noteeritud Balti reguleeritud võlakirjade põhinimekirjas.

**2025. aasta võlakirjaturu aktiivsus numbrites**

Aasta jooksul viidi Nasdaq Balti turgudel kauplemisele 51 ettevõtete võlakirja (võrdluseks: 2024. aastal oli neid 35) kogumahuga 1,9 miljardit eurot. Börside lõikes jagunesid emissioonid järgmiselt: Tallinnas 12 võlakirja kogumahuga 311 miljonit eurot, Riias 11 võlakirja kogumahuga 917 miljonit eurot ning Vilniuses 28 võlakirja kogumahuga 665 miljonit eurot.

Tehingumahu poolest oli Balti turgudel suurim võlakirjapakkumiste maht Lätis, ulatudes 917 miljoni euroni. Sellele andsid olulise panuse kaks suuremahulist emissiooni: Latvenergo 3,612% intressimääraga 400 miljoni euro suurune rohevõlakiri ning Elevingi 9,5% intressimääraga 275 miljoni euro suurune võlakirjapakkumine.

Leedu on Balti riikidest juba aastaid olnud võlakirjaturul emissioonide arvu poolest esirinnas. Sealsetel investoritel on pikaajaline kogemus fikseeritud tulumääraga instrumentidesse investeerimisel ning emitendid kasutavad kapitaliturge pankade kõrval ühe peamise finantseerimisallikana. Leedus on laialdaselt levinud võlakirjaprogrammide kasutamine, mille raames emiteeritakse sama ISIN-koodiga võlakirju mitmes etapis (nn järelemission, ingl kl _tap issue_). Kui arvestada programmi raames tehtud lisaemissioone eraldi, oleks Leedu osakaal Balti võlakirjaturul veelgi suurem. 

Avaliku võlakirjaturu kõrval tegutseb Baltikumis vähemalt sama aktiivselt ka suunatud pakkumiste turg, kus emissioonid sageli börsile kauplemisele ei jõua. Eriti Lätis on suunatud pakkumised viimastel aastatel olnud märkimisväärselt aktiivsed. Suunatud pakkumised on mõeldud eeskätt kutselistele investoritele ning jaeinvestorite ligipääs neile on piiratud. Suunatud pakkumiste minimaalne investeeringu suurus on tavaliselt 100 000 eurot, mistõttu jõuab info selliste tehingute kohta investoriteni reeglina otsekontaktide kaudu investeerimispanganduse kanalites.

**Eestlased on kinnisvarausku**

Viimastel aastatel on Balti võlakirjaturul kujunenud trend, kus Leedus juba aastaid populaarseim olnud kinnisvarasektor on jõuliselt esile tõusnud ka Eestis. See suundumus avaldus eriti selgelt eelmisel aastal Tallinna börsil, kus 12 kauplemisele viidud võlakirjast kaheksa emiteerisid kinnisvaraettevõtted. Samas moodustasid need emissioonid ligikaudu 28% kogu tehingumahust, mis viitab küllaltki väiksemale keskmisele emissioonisuurusele võrreldes teiste sektoritega. Kõik Tallinna börsile kauplemisele viidud kinnisvarasektori võlakirjad märgiti tugevalt üle, kusjuures suurim märkimisaktiivsus tuli just Eesti investoritelt. Mitmed neist emitentidest tulid 2025. aastal esmakordselt turule avaliku võlakirjapakkumisega, elavdades seeläbi kohalikku kapitaliturgu ning pakkudes investoritele uusi investeerimisvõimalusi:

**Invego Latvia:** Invego kapitaliturgude debüüt – ettevõtte 4 miljoni euro suurune baasmaht märgiti ligi neljakordselt üle ning emissioonis osales üle 2 000 investori. Tugeva nõudluse tõttu suurendati emissioonimahtu 8 miljoni euroni. Lisaks Eesti investorite aktiivsusele oli esmakordselt selgelt näha ka Läti jaeinvestorite märkimisväärset osalust Eesti kinnisvaraettevõtete võlakirjades, mida toetab Invego tegevus mitmekülgsete elukeskkondade arendamisel peamiselt Eestis ja Lätis.

**Summus Capital:** 2025. aasta suvel viis Summus Capital läbi Baltikumi ajaloo suurima jaeinvestoritele suunatud kinnisvarasektori võlakirjaemissiooni, emiteerides ettevõtte ajaloos esmakordselt 30 miljoni euro väärtuses võlakirju avaliku pakkumisena. Ettevõttel on Scope Ratings’i BB krediidireiting ning üle 500 miljoni euro suurune hajutatud ärikinnisvara portfell Baltikumis ja Poolas.

**Volta SKAI:** Endoveri sidusettevõtte 1. järgu hüpoteegiga tagatud võlakirjad pälvisid tugevat huvi juba programmi esimeses seerias, kus minimaalne investeering oli 100 000 eurot. Emissioon märgiti tugevalt üle ning jaotusest jäi välja üle 50 investori, kes olid märkinud vähemalt 100 000 eurot. 2025. aasta lõpus algas Volta SKAI 12-korruselise kõrghoone ehitus ning samal perioodil emiteeris ettevõte ka teise seeria võlakirju, mille aastane tootlus oli 8,3% eeldusel, et võlakirju ei lunastata ennetähtaegselt ja investor hoiab need lunastustähtajani. Endoveri seenior-tagatud võlakirjaprogrammi kogumaht on 30 miljonit eurot, millest tänaseks on emiteeritud 12 miljoni euro väärtuses võlakirju.

**Arco Vara:** kinnisvarasektori emitentidest suurim jaeinvestorite kaasamine – ettevõte emiteeris 15 miljoni euro mahus tagamata 8,8% intressiga võlakirju Lutheri kvartali arenduse rahastamiseks, mida märkis 3 392 unikaalset investorit. Investorite kogunõudlus ulatus 21,9 miljoni euroni. Erinevalt kõikidest teistest  emissioonidest, mis olid suunatud Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestoritele ning professionaalsetele investoritele, oli Arco Vara võlakirjaemissioon avatud üksnes Eesti jaeinvestoritele ning Baltikumi professionaalsetele investoritele, mistõttu võib nõudlust pidada eriti tugevaks.

**Hepsor:** börsiettevõtte võlakirjadebüüt – ettevõtte 20 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi esimese emissiooni 6 miljoni euro suurune baasmaht märgiti üle ning tugeva investorinõudluse tõttu kasutas Hepsor võimalust emissioonimahtu suurendada, emiteerides kokku 8 miljoni euro ulatuses võlakirju. Emissioonis osales üle tuhande investori, kusjuures märkimisväärne osa nõudlusest pärines Läti investoritelt ning emissioonis osales ka pensionifond Lätist.

On positiivne, et kinnisvaraarendajate poolt emiteeritud tagamata võlakirjad on sel aastal pälvinud senisest põhjalikumat ja kriitilisemat tähelepanu, kuna neid tuleb käsitleda kõrgema krediidiriskiga instrumentidena, eeskätt grupitasemel tagamata emissioonide puhul. Samas on selline struktuur Euroopa kapitaliturgudel laialt levinud ning võimaldab investoritel teenida intressitulu kogu grupi rahavoogudelt, mitte üksnes konkreetse arendusprojekti tasandilt, vähendades seeläbi projektipõhist riskikontsentratsiooni. Balti võlakirjaturu edasine küpsemine eeldab investoritelt iseseisvat krediidianalüüsi, sealhulgas emitendi bilansi, võlakoormuse, likviidsuse, ärimudeli tsüklilisuse ning rahavoogude stabiilsuse hindamist. See rõhutab ka emissioonide korraldajate rolli turudistsipliini hoidmisel ja kvaliteetsete emitentide turule toomisel. Spekulatiivsete äriplaanidega või piiratud omakapitaliga ettevõtete liiga lihtne ligipääs võlakirjaturule suurendab märkimisväärselt makseraskuste ja restruktureerimiste riski ning kahjustab turu usaldusväärsust. 

**Aasta suurim ülemärkimine: Eesti Energia**

Kinnisvarasektori tugeva aasta taustal läheb 2025. aasta Balti võlakirjaturu ajalukku ka Eesti Energia võlakirjaemissioon, mis oli kaudselt seotud Enefit Greeni börsilt lahkumisega ning mille raames anti eelisallokatsioon Enefit Greeni aktsionäridele. Eesti Energia 5% intressiga kolmeaastasest võlakirjast kujunes Baltikumi ajaloo suurim üksnes jaeinvestoritele suunatud allutamata võlakirjaemissioon – baasmaht märgiti enam kui üheksakordselt üle, kusjuures pakkumises said osaleda vaid Eesti investorid. Emissioonis osales rekordilised 4 715 jaeinvestorit, mis kinnitas nii Eesti Energia kui ka laiemalt madalama riskiga ja tootlusega fikseeritud tulumääraga instrumentide tugevat atraktiivsust jaeinvestorite seas. See näitab selgelt, et Balti turul on olemas arvestatav nõudlus ka konservatiivsemate võlakirjade järele.

**Kes maksavad 2025. aastal võlakirjaturult kapitali kaasanud emitenditest investoritele kõige rohkem intresse?**

Allolev ülevaade näitab 2025. aastal Tallinna börsile kauplemisele viidud võlakirju ning ligikaudset aastast kupongimakset investoritele (_arvestus: emissiooni maht x intressimäär_).

![2025 a võlakirjad.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/2025_a_volakirjad_9406aa0c53.png)

**Iute Group: 2025. aasta suurim intressimaksja, kes hoiab fookust jaeinvestoritel**

Finantstehnoloogia ettevõte Iute Group (Fitchi reiting B–) on üks pikema ajalooga Balti kapitaliturgudel jaeinvestoritelt raha kaasanud emitente. 2025. aastal said olemasolevad Iute Groupi 2026. aastal lunastuvate võlakirjade investorid osaleda tingimuslikus vahetus- ja tagasiostupakkumises, samal ajal kui uutel investoritel avanes võimalus investeerida uutesse viieaastastesse tagatud eelisvõlakirjadesse 12% intressimääraga. Oluline on rõhutada, et selline kõrgem intressimäär on seoses emitendi krediidiriskiga ning peegeldab ettevõtte tegevuspiirkonna ja sektori riskiprofiili. Aastate jooksul on Iute Group hoidnud investoritega regulaarset ja läbipaistvat suhtlust ning kasutanud avalikku võlakirjaturgu järjepidevalt oma kasvu finantseerimiseks. Ettevõte on selle perioodi jooksul korrektselt teenindanud oma kohustusi ning samal ajal suutnud laieneda, kasvatada intressi- ja teenustasutulusid ning säilitada kasumlikkust. Arvestades 2025. aasta emissiooni suurt mahtu (160 miljonit eurot) ja 12% kupongimäära, maksab Iute Group 2025. aastal Tallinna börsile tulnud emitentidest investoritele kõige rohkem intresse, kinnistades seeläbi oma positsiooni ühe olulisema emitendina Baltikumis.

**Vaade käesolevasse aastasse**

2026\. aasta alguses on emotsioonid Baltikumi võlakirjaturu suhtes selgelt positiivsed. Euroala inflatsiooni aeglustumine ligikaudu 2% tasemele 2025. aasta detsembris on oluliselt vähendanud Euroopa Keskpanga edasiste intressitõusude riski ning suurendanud intressimäärade stabiilsust ja prognoositavust, mida turud selgelt hindavad. Samal ajal on Eesti inflatsioon püsinud euroala keskmisest ligikaudu kaks korda kõrgem (Eurostat), mis tähendab, et kõrge tootlusega Balti võlakirjad pakuvad investoritele atraktiivset võimalust teenida positiivseid reaaltootlusi. Keskkonnas, kus globaalseid finantsturge mõjutavad dollari nõrkus, jätkuvad geopoliitilised pinged ja suurriikide jõupoliitikast ning rahvusvaheliste institutsioonide rolli kasvavast küsitavusest tulenev ebakindlus. Samal ajal püsib riskivaradel, sealhulgas aktsiaturgudel, kõrge volatiilsus. Sellistes oludes on Balti kõrge tootlusega võlakirjad kujunenud investoritele konkurentsivõimeliseks ja vajalikuks alternatiiviks tootluse teenimisel.

**2026. aasta vaates joonistuvad Balti võlakirjaturu suhtes välja viis peamist ootust:**

1.	Esiteks on ootus, et Eesti riik refinantseerib 2024. aastal emiteeritud ja 2026. aasta septembris lunastuva 200 miljoni euro suuruse riigivõlakirja olulises osas kohaliku kapitali toel, toetades seeläbi kodumaise kapitalituru arengut ning hoides intressimaksed Eestisse.
2.	Turu edasiseks elavdamiseks on oluline uute tugevate emitentide lisandumine, kes laiendaksid investeerimisvõimaluste valikut nii jae- kui ka institutsionaalsetele investoritele. Mida mitmekesisem on võlakirjade pakkumine, seda täpsemalt toimib esmaemissioonide hinnastamine ning seda paremaid tootlusvõimalusi see investoritele pakub.
3.	Ootus on, et 2025. aastal esmakordselt avalikule turule tulnud kinnisvaraemitendid Invego, Summus Capital, Hepsor, Arco Vara ja Endover ei piirdu üksikute emissioonidega, vaid naasevad turule, kujundades püsivama ja järjepidevama kohaloleku Balti võlakirjaturul.
4.	Kuigi konkreetseid ootusi ei saa seada, on lootus, et Balti võlakirjaturu piiratud likviidsust ja vähest sügavust aitaksid leevendada uued suuremad ja nähtavamad emissioonid, näiteks riigi, omavalitsuste või riigi osalusega ettevõtete poolt. Sellised emissioonid võiksid suurendada Baltikumi nähtavust Euroopa võlainvestorite seas ja toetada järelturu likviidsust ning hinnastamise kvaliteeti ka teistele Balti börsil kaubeldavatele võlakirjadele. 
5.	Lõpetuseks on ootus, et 2026. aastal lisandub seniste rahvusvaheliste investorite lahkumise kõrval Balti võlakirjaturule ka uusi rahvusvahelisi investoreid, kes näevad kohalikus võlakirjaturus ja Balti ettevõtetes pikaajalist investeerimispotentsiaali. Samuti on Balti võlakirjaturul selgelt nii ruumi kui ka vajadust uutele kõrge tootlusega võlakirjafondidele, mis spetsialiseeruksid just Balti turule.


Silver Kalmus

LHV Panga võlakirjade valdkonnajuht

2025 oli Balti võlakirjaturul mitmes mõttes märgiline aasta. Nasdaq Balti turul nägime rekordilist võlakirjaemissioonide arvukust ning kõrgeimat järelturu kauplemisaktiivsust alates 2017. aastast. Madalama riskiga turusegmendis lisandus kaks investeerimisjärgu

Balti võlakirjaturg 2025. aastal: kes maksid investoritele enim intresse?

Uue aasta esimeses episoodis vaatame tagasi närvilisele ja ebastabiilsele, kuid turgude mõttes väga tugevale 2025. aastale. Räägime ka Trumpi võimalikest plaanidest Venezuela ja Gröönimaaga.

Lisaks jagavad saatejuhid Nelli ja Triinu oma 2026. aasta nägemust. Pane ka sina oma ennustus kirja **[siin](https://docs.google.com/forms/d/1FhuBhthEQFhvpJRReRWnLw_v1jjFZ9-uditEvIci5IA/edit)**.

Vastajate vahel loositakse välja kaks Nelli sügisel ilmunud raamatut „Minu Wall Street: USA börsist eesti aktsendiga“. Ankeeti saab täita kuni 13. jaanuarini.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/07012026-nadal-turgudel-mis-plaanid-on-trumpil-venezuela-ja-groonimaaga)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/2CCicJ8xvMGzNDWbP5Oy4y?si=XBvr1baDQnuTUD5tJmw0vA)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/07-01-2026-n%C3%A4dal-turgudel-mis-plaanid-on-trumpil-venezuela/id1338711071?i=1000744132274)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/2CCicJ8xvMGzNDWbP5Oy4y?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Uue aasta esimeses episoodis vaatame tagasi närvilisele ja ebastabiilsele, kuid turgude mõttes väga tugevale 2025. aastale. Räägime ka Trumpi võimalikest plaanidest Venezuela ja Gröönimaaga. Lisaks jagavad saatejuhid Nelli ja Triinu oma 2026. aasta nägemust. Pane ka sina oma ennustus kirja.

Nädal turgudel: mis plaanid on Trumpil Venezuela ja Gröönimaaga?

Kvartaalses turuvaates võtame koos LHV portfellihaldurite Kaius Kiivramehe ja Mikk Tarasega kokku möödunud kuude olulisemad sündmused ning teeme põgusa tagasivaate 2025. aastale. Samuti vaatame juba ette, milliste ootuste ja riskidega siseneb turg 2026. aastasse. Arutame novembrikuist ehmatust turgudel ja investorite hirme seoses tehisintellekti kapitaliinvesteeringute mahtudega, peatume taas kulla rolli muutumisel ning küsime, kas hõbeda tugev ralli viitab samuti meeminarratiivile. Lisaks räägime USA ja Venezuela suhete võimalikust mõjust energiaturgudele, riikide kasvavatest eelarvedefitsiitidest ning sellest, kas 2026. aasta IPO-turg võib olla tsükli tipu tunnus. Saadet juhib LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/portfellihalduritega-venezuela-nafta-valab-oli-tulle-lhv-podcast-1-2026)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/7hV9TBqUAk9reYfw6RJsTw?si=2a918811bd8d4bb0)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/portfellihalduritega-venezuela-nafta-valab-%C3%B5li-tulle/id1338711071?i=1000743942578)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/7hV9TBqUAk9reYfw6RJsTw?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Kvartaalses turuvaates võtame koos LHV portfellihaldurite Kaius Kiivramehe ja Mikk Tarasega kokku möödunud kuude olulisemad sündmused ning teeme põgusa tagasivaate 2025. aastale. Samuti vaatame juba ette, milliste ootuste ja riskidega siseneb turg 2026. aastasse. 

Portfellihalduritega: Venezuela nafta valab õli tulle

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III


      Probleem riigieelarve mitme miljardi eurose ülejäägiga. Reinsalu: see õõnestab vastutust
    


      Aasta teabehaldur 2026: tunnustame neid, kes hoiavad organisatsioone koos
    


      Müügikõne uus reaalsus: enne pakkumist tuleb tõestada, et sa pole pettur
    

OOTAMATU NOOMITUS ⟩ Ukraina parlament põlgas ära Zelenskõi esitatud energeetikaministri

Tühja neist tollidest! Hiina kaubavahetuse ülejääk püstitas tippmargi


                Eesti investor kaotas WhatsAppi "VIP-grupis" 99 protsenti oma investeeringust
            


                Karma sai Eesti 200 kätte
            

Projekti järgi korteri ostnud said lubatust nõrgema elektrisüsteemi


      FOTOD | Eesti-Vene piiril käib vilgas skeemitamine. Mida tahetakse smugeldada?
    


                JPMorgani nõrk tulemus kukutas Dow Jonesi
            

AS-i Harju Elekter Group täiendavate aktsiate noteerimine Balti põhinimekirjas

DelfinGroup and Multitute Bank enter into a new financing agreement

Notification on managers transactions

NEO Finance, AB redeems bond issue of EUR 550,000 

Notification on the transactions concluded by manager in issuer's securities

Information on shares, voting rights and authorized capital 

The Public Offering Period of Kvartalas UAB Bonds Has Been Shortened

Kvartalas UAB võlakirjade avaliku pakkumise perioodi lühendamine

EARLY CLOSURE OF SUBSCRIPTION PROCESS FOR 5TH TRANCHE OF UAB "KVARTALAS" BONDS

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Investeeringute maksustamine eraisikule 2025

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Börsipäev 14. jaanuar

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Soovitage häid aktsiaid.

Lapsele väärtpaberite ost

Börsipäev 13. jaanuar

Võlakirjad

Kas investoritel peab olema Rahapesu Andmebüroo luba?

Iute Group võlakirjad

Metallid

LHV Group (LHV1T)

Energia salvestus - The Next Big Thing

PRFoods(PRF1T)

Cleveron Mobility (CLEV)

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

EstateGuru

Bikeep Funderbeamis

Merko Ehitus (MRK1T)

Naftakarud, andke alla! 

Avaroni Võlakirjafond – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad

Börsipäev 12. jaanuar

Börsipäev 9. jaanuar

Head uut aastat – prognoosid 2026. aastaks

KN Energies (KNE1L)

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Makromajandusest 2

Kellele sõjatööstusest panustada?

Sandisk (SNDK)

Börsipäev 8. jaanuar

Aker Solutions ASA

Avaroni Kasvuettevõtete Fond - kiirelt kasvavad ja ettevõtjalikult juhitud börsifirmad

Donald Trump 2024

Päevakaja

Beibendussektor Eestis

Tehnika/IT-sektori kurilka

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Eesti energeetika

Reformierakond

Tallinn

sport!

Ukraina

Huvitavad raamatud!

Totalitaarne Eesti

Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega

Kuidas kaitsta Eestit?

Rail Baltica

Tartu

Pensionifondid - milleks kära?

Skaala (Taavet/Sten) x JA

Islamiprobleem Euroopas

Ajakirjanduse lahmimised.

dokumentaalid

Euroopa Liit

Arutelu Eesti majandusest

LHV foorumid paremaks

Kõige hullumeelsemad vandenõuteooriad

ennustus: kui palju on eestis elanikke?

E-hääletus

Foorumi õpetus

2025\. aasta III kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks ärimahtude kasvu, kuid jätkuvat survet tuludele ning kasumlikkusele.

LHV Group teenis 2025. aasta III kvartalis 26,3 miljonit eurot puhaskasumit. LHV Pank teenis puhaskasumit 24,5 miljonit eurot, LHV Bank Ltd 1,0 miljonit eurot, LHV Kindlustus 0,7 miljonit eurot ja LHV Varahaldus 0,8 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli III kvartalis 14,3%.

Konsolideeritult teenis LHV Group 2025. aasta III kvartalis netotulusid 72,7 miljonit eurot, mida oli 2% vähem kui eelmises kvartalis ja 13% vähem kui aasta tagasi. Käesoleva aasta III kvartali netotuludest moodustasid 55,5 miljonit eurot neto intressitulud ja 15,3 miljonit eurot neto teenustasutulud. Kulud moodustasid kokku 38,8 miljonit eurot, mida oli 4% vähem kui eelmises kvartalis ja 8% rohkem kui aasta tagasi. Allahindlusi tehti III kvartalis üksikute klientide tõttu 1,7 miljoni euro ulatuses. Grupi puhaskasum, 26,3 miljonit eurot, oli III kvartalis 14% võrra väiksem kui eelmises kvartalis ja 24% võrra väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. 

Septembri lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,53 miljardit eurot, mida oli 2% rohkem kui eelmises kvartalis ja 22% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud laenuportfell kasvas kvartaliga 236 miljoni euro ehk 5% võrra 5,23 miljardi euroni. LHV Groupi konsolideeritud hoiused suurenesid 89 miljoni euro ehk 1% võrra 7,45 miljardi euroni. LHV poolt juhitud fondide maht suurenes 57 miljoni euro võrra 1,62 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli III kvartalis 21,3 miljonit makset, mis ületas eelmist kvartalit 1,4 miljoni makse võrra.

LHV Group 2025. aasta 9 kuu konsolideeritud netotulud moodustasid 226,0 miljonit eurot, mida on 27,4 miljonit eurot ehk 11% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kulud ulatusid kokku 116,8 miljoni euroni, mida oli 10,7 miljonit eurot ehk 10% rohkem. Grupi 9 kuu konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 86,2 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 27,8 miljoni euro võrra ehk 24% väiksem. LHV Pank teenis 9 kuuga 79,4 miljonit eurot puhaskasumit, LHV Bank Ltd 3,3 miljonit eurot, LHV Kindlustus 2,4 miljonit eurot ja LHV Varahaldus 1,4 miljonit eurot puhaskasumit. LHV Groupi ROE oli 9 kuu lõikes 16,1%.

2025\. aasta 9 kuu põhjal on LHV Group netotulude tasandil finantsprognoosist 2,8 miljoni euro ehk 1% ja puhaskasumi tasandil 2,7 miljoni euro ehk 3% ulatuses plaanist maas.

![kuvatõmmis kasumiaruanne q3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_kasumiaruanne_q3_0ad5c5ccef.png)
![kuvatõmmis bilanss q3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_bilanss_q3_27fffaf5fa.png)

LHV Grupi III kvartalis mõjutas netotulusid intressimäärade dünaamika mõju. Negatiivse viiteaja tõttu on laenude intressid langenud kiiremini kui hoiuste puhul, mis on seetõttu seadnud surve alla neto intressitulud. Kasumlikkust mõjutas võrreldes eelmise kvartaliga üksikute klientidega seotud allahindluste suurendamised. III kvartalis laenumahud ja hoiused jätkasid kasvu, mis võrreldes eelmise kvartaliga kasvasid vastavalt 236 miljonit eurot ja 89 miljonit eurot.

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 9 200 võrra. Klientide aktiivsus on arvelduste ja kaardikasutuste osas hea. Panga hoiused samal perioodil kasvasid 79 miljoni euro võrra, millest vaid 1 miljon eurot tuli finantsvahendajate hoiustest. Panga hoiuste maht oli septembri lõpu seisuga 6,64 miljardit eurot. Tähtajaliste hoiuste osakaal püsib jätkuvalt plaanitust kõrgemal tasemel. Fookus püsib hoiuste ja klientide aktiveerimisel. Rahvusvaheline juhtiv majandusajakiri Euromoney nimetas LHV Panga Eesti parimaks pangaks. Lisaks, tööandja brändingu agentuur Instar viis läbi tööootuste ja tööandja maine uuringu, mille tulemusel selgus, et 2025. aastal on Eesti tööealise elanikkonna ja majandustudengite eelistatuim tööandja LHV Pank. 

LHV Panga laenuportfelli maht suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 145 miljoni euro võrra ning ulatus 4,57 miljardi euroni. Portfelli kvaliteet püsis tugev, tehtud allahindlused olid seotud üksikute klientidega. Kõrge konkurents laenuturul on survestamas laenumarginaale allapoole. 9 kuu seisuga oli LHV Panga puhaskasum 79,4 miljonit eurot, mis jääb finantsplaanile alla 2,8 miljoni euro võrra.

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki laenuportfelli maht kasvas 91 miljoni euro võrra 660 miljoni euroni. Samal ajal on krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laene üle 200 miljoni euro väärtuses, mis on eelduseks laenumahtude kiireks kasvuks ka järgmisel kvartalil.

LHV Banki kaasatud hoiused kahanesid kvartaalses võrdluses 20 miljoni võrra ning ulatusid 1,0 miljardi euroni. III kvartalis lisandusid pakkumisse Apple Pay ja push notification'id. Järgmises kvartalis planeeritud tuua turule otsekorraldused ja täiendavad hoiusetooted. Peale uute toodete lisandumist plaanis muuta atraktiivsemaks hoiuste hinnastamine ning alustada uue turundus- ja kommunikatsioonikampaaniaga. Kiire laenuportfelli kasvu toetamiseks suurendati aktsiakapitali 12 miljoni euro võrra. 9 kuu seisuga oli LHV Banki puhaskasum 3,3 miljonit eurot, mis ületab finantsplaani 0,8 miljoni euro võrra.

LHV Kindlustus III kvartali müügitulemused jäid finantsplaanile veidi alla. Turuüleselt kindlustusmaksete mahud vähenesid oluliselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kvartaalne müük kasvas aastases võrdluses 1,7 miljoni euro võrra, mis oli tingitud heast müügitulemusest kodu- ja reisikindlustuses. Septembri lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv 289 000, mis on kvartaliga kasvanud 12 000 võrra. 9 kuu seisuga oli LHV Kindlustuse puhaskasum 2,4 miljonit eurot, mis ületab finantsplaani 0,7 miljoni euro võrra.

Finantsturgude kasv ning tugev kulla hinna tõus III kvartalis kajastus ka LHV pensionifondides, mis pakkusid kõik tugevat positiivset tootlust. LHV pensionifondide Ettevõtlik, Julge ja Tasakaalukas tootlused kujunesid kvartalis vastavalt 5,2%, 5,8% ja 3,1%. Konservatiivne fond Rahulik kerkis 1,7%. Pensionifond Indeks tõusis 8,4%. 9 kuuga LHV Varahalduse netotulud jäid suuresti samaks eelmisele kvartalile ning puhaskasum kerkis. Aktiivsete igakuiseid sissemakseid tegevate II samba klientide arv kvartali lõpuks oli 107 000.

LHV Group hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid täidetud piisava varuga. III kvartalis emiteeris LHV Group 80 miljoni euro väärtuses allutatud võlakirju. Reitinguagentuur Moody’s tõstis LHV Groupi allutamata võlakohustuste reitingu tasemele Baa2. 

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

“Kolmas kvartal oli LHV jaoks periood, kus intressimäärade langus ja konkurentsist tulenev surve marginaalidele mõjutas meie tulemust. Sellele vaatamata jätkasime enda jaoks oluliste ärimahtude kasvatamist heas tempos: meie laenuportfell kasvas aastaga 27% 5,2 miljardi euroni, tõusis klientide arv, finantsvahendajate maksete arv kui ka meie poolt halltavate fondide maht. Ka hoiuste maht näitas tublit kasvu, ulatudes 7,5 miljardi euroni, mis on kindel vundament meie edasisele laenutegevusele. Oleme hästi kapitaliseeritud ning hiljutine võlakirjaemissioon tugevdab meie positsiooni ka edaspidiseks.”

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/aruanded).

LHV Groupi 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

Lõppenud börsiaastal jätkusid mitmed juba varem alanud trendid ja suurimad globaalsed indeksid lõpetasid aasta ajaloolistel tippudel või üsna nende lähedal. Ka kodusel Tallinna börsil jäi aasta lõpus ajaloolisest rekordist puudu ainult pisut üle 4%. Hoopis teises suunas liikusid suuremad krüptovarad, mis lõpetasid aasta madalamal, kui alustasid, ehkki tegid aasta keskel oma uued tipud. Vaatame lähemalt, kuidas lõppenud börsiaasta ajalukku läks. 

**Balti turgudel mitmed positiivsed suundumused**

Tallinna börsil jäi aasta lõpus oma ajaloolisest tipust puudu natuke üle 4%. TALSE sulgemisväärtuse järgi mõõdetuna tehti tipp 3. septembril 2021 ehk päeval, mil pensionireformi tulemusena raha vabaks sai. Investoril tasub tähele panna, et Leedu pensionireformi tulemusena laekuvad esimesed rahad investoritele aprilli alguses. Kui tõmmata paralleeli Eesti pensionireformiga, siis parima tootluse said need investorid, kes paar kuud enne rahade laekumist Balti börsile investeerisid ja pensionirahade laekumise järel turule tulnud investoritele oma väärtpaberid maha müüsid.  

Ehkki Eestis on majanduse jahtumise ja sellest tulenevalt väiksema kindlustunde tõttu olnud tunda investorite sentimendi nõrgenemist, siis Leedu majandus on olnud vastupidiselt viimastel aastatel Balti riikide tugevaim, mis on juurde toonud ka hulga uusi investoreid. Kui rahvusvahelised turud toetavad, siis tõenäoliselt näeme ka Leedu investorite toel esimeses kvartalis tuge Balti börsidele. 

Vilniuse börsi tugevust näitas ka eelmisel aastal tehtud võlakirjade noteerimiste rohkus. Neid tehti seal rohkem kaubeldavaks kui Tallinnas ja Riias kokku. Aasta jooksul noteeriti Balti börsidel kuuskümmend võlakirja ja üks aktsia. Äraminejaid aktsianimekirjast oli seekord kaks – Enefit Green ja PST Group. Neile lisandub tõenäoliselt uuel aastal Eesti Ekspress. Kahjuks on lisaks emitentidele lahkunud ka üks suurem institutsionaalne investor ja mitmed väikeinvestorid. Nii oleme LHV klientide puhul näinud trendi, et Balti investeeringuid omavate klientide arv on vähenemas, kuid indeksifondidesse investeerivate klientide arv kasvab stabiilselt.  

Börsifirmade aktsiaraamatuid vaadates on viimase paari aastaga enamuse Tallinna börsil olevate ettevõtete aktsionäride arv vähenenud. Ainsa erandina paistab silma Artea Bankas (ROE1L), mis on oma investorite arvu kasvatanud. Ometi ei pruugi see olla lõplik tõde, sest Riia ja Vilniuse ettevõttete aktsiaraamatud pole avalikud ning kõik ettevõtted ei avalda aktsionäride arvu ka oma aruannetes. Kahjuks pole viimastel aastatel õnnestunud siia regiooni ka uusi märkimisväärseid institutsionaalseid investoreid meelitada. Kuivõrd hinnatasemed on pigem soodsad, siis geopoliitilise olukorra paranemise järel võiks see olukord muutuda. 

Maksuküüru kaotamise tõttu jääb suurele osale Eesti inimestele rohkem raha kätte, mille puhul tasub kaaluda selle investeerimist tulevikukindluse kasvu. 

**Välisturud**

Suuremad globaalsed indeksid näitasid möödunud aastal kahekohalisi kasvunumbreid ja eriti tugev oli kasv Aasias. Samas peab Eesti investor arvestama, et tänu euro tugevnemisele nii USA dollari kui Aasia valuutade vastu, jäi tal osa tootlust saamata. 

Aasta lõpus liikusid investorid rohkem sektorite poole, mis majanduslangusele harilikult paremini vastu peavad. See tähendab sektoreid, mis pakuvad olulisi kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse sõltumata majanduslikust olukorrast. Nendeks on näiteks tervishoid, toormed, finants- ja kommunikatsiooniteenused ning energia. Nii tegi aasta lõpus hinnarekordid hõbe. 

Kuivõrd USA ettevõtted kauplevad kõrgetel hinnatasemetel ja ka kontsentratsioonirisk on ajaloo kõrgeimatel tasemetel, tasub investoritel olla pigem ettevaatlik ning oma positsioone globaalselt hajutada. Samas oodatakse, et Föderaalreserv langetaks intressimäärasid vähemalt kahel korral, mis omakorda võiks börsile positiivselt mõjuda. 

Euroopa ja Aasia turgude osas on erinevad analüütikud pigem optimistlikumad. Euroopa kasuks võiks rääkida madalam hinnatase ja kaitsekulutuste kasv, mis võiks positiivsemalt mõjutada väiksemaid ettevõtteid. Tugevamad omavahelised kaubandussuhted Aasias võiksid positiivselt mõjuda sealsetele ettevõtetele. 

**Krüptovarad**

Sellel aastal jätkuvad juba varem alanud trendid selle tehnoloogia laialdasemaks levikuks, kuna turg on sisenemas küpsemasse ja stabiilsemasse arengufaasi. Selle taga on kolm peamist tegurit. Esiteks finantsettevõtete suurenev osalus, mis toob turule rohkem raha ja usaldust. Teiseks selgemad regulatsioonid nii Euroopas kui USA-s, mis muudab valdkonna turvalisemaks ja prognoositavamaks. Kolmandaks teguriks on krüptovarade alustehnoloogia pidev täiustumine.  

Üks olulisemaid suundumusi on reaalmaailma varade, näiteks kinnisvara või kunsti, muutmine digitaalseteks "tokeniteks", mis teeb väärtuslike varade osade ostmise ja müümise lihtsamaks. Samuti on oodata tehisintellekti ja krüptomaailma tihedamat lõimumist, mis loob uusi nutikaid lahendusi. 

Populaarsust koguvad ka stabiilsed krüptovarad (ingl _stablecoin_), mis on seotud näiteks USA dollariga ja mida hakatakse laialdaselt kasutama kiireteks ja soodsateks rahvusvahelisteks makseteks. Krüptohuvilistel on soovitatav keskenduda projektidele, mis on kvaliteetselt arendatud, järgivad regulatsioone ja on loodud tavakasutajat silmas pidades, sest just kasutusmugavus ning kättesaadavus on krüptovaluutade laialdase edu võti. 

Börsiaasta, mis kinnistas trende

Mis aktsiaid ostsid ja müüsid LHV kliendid detsembris?

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda. 

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

**Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale**

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid. 

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

![fondid.oktoober_portaal.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/fondid_oktoober_portaal_1bd342158e.png)
_Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025._

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada. 

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

![välisaluutareresrevid portaali.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vaelisaluutareresrevid_portaali_2306dc09ff.png)
_Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management._

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

**LHV laiahaardeline investeerimismeeskond**

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid. 

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost. 

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

![0M1A0255 copy grupp_640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/0_M1_A0255_copy_grupp_640_32ab9f9a27.png)
_LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas._

**Aktiivne _vs._ passiivne juhtimine**

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele. 

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse. 

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond? 

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks? 

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte? 

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda. 

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

**Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära**

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8\. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

**Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni**

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

![Riigivõlakirjade tulusused.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Riigivolakirjade_tulusused_d7b0d8d203.png)
_Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale_

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

![USA võlakoorem.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_volakoorem_27aa9b09ab.png)
_Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon._

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

![USA välisinvesteeringud.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_vaelisinvesteeringud_018a0996f8.png)
_Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management._

2025\. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

![usa gdp.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/usa_gdp_7b39a5ce40.png)
_Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo._

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Inflatsiooniootused tõstavad taas pead


**Luminor müüb kaheldavaid võtteid kasutades oma kliendile pea identset toodet neli korda kallima hinnaga.***

Euroopa Finantsinspektsiooni (_European Securities and Markets Authority_, edaspidi ESMA) ütleb kapi-indekseerimise kohta:
*_Closet indexing can be defined as a practice whereby asset managers claim to manage their funds in an active manner while in fact tracking or remaining close to a benchmark index. As ESMA has previously highlighted, closet indexing is a major investor protection concern in its own right, as it involves misrepresenting information to investors._

Kapi-indeksifondiks nimetatakse fonde, mis näiliselt on aktiivselt juhitud, aga tegelikult on väga sarnased passiivsetele indeksifondidele. Probleem ESMA jaoks on, et klientidelt võetakse sedasi märgatavalt kõrgemaid tasusid. Luminori näol suisa neli korda kõrgemaid.

Kui võrrelda Luminor 16-50 pensionifondi Luminor Indeks pensionifondiga, siis ESMA punased jooned nn “kapi-indeksi” tuvastamiseks on Luminori puhul päris tugevalt “punases”.

![esma closet index.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/esma_closet_index_28b0136d89.png)

**Ülaltoodud näitajate põhjal lahterdub Luminor 16-50 pensionifond selgelt kapi-indeksiks.**

Kui võrrelda Luminor Indeks pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi, siis nende osakute väärtused liiguvad pea identses rütmis. Statistiline näitaja R² (R-ruut), mis kirjeldab, kui palju „aktiivse“ fondi liikumisest on kirjeldatav indeksifondi liikumisega, on 0,94, millest võib järeldada, et fond tegutseb autopiloodil ning fondijuhi peamine ülesanne ning panus fondi tulemusse on kasseerida fondist haldustasu.

Isegi kui vaadata eriti suurte turukõikumistega perioode nagu 2022. ja 2025. aasta, siis ei ole võimalik nende kahe fondi tootluste graafikuid vaadates kuidagi tuvastada, et fondijuht oleks teinud aktiivseid investeerimisotsuseid. 

![tootlusgraafik1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tootlusgraafik1_efefc89f19.png)

![tootlusgraafik2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tootlusgraafik2_b775dcf5a5.png)

Kui võrrelda Luminor Indeks pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi aktsiafondide portfelle, siis niinimetatud „aktiivse“ pensionifondi aktsiafondide portfellis on lisaks kattuvatele investeeringutele mõned täiendavad investeeringud, mille kohta võib tõdeda, et need erinevad pigem nime kui sisu poolest.

Tõe huvides tuleb tunnistada, et Luminor 16-50 pensionifondi portfellis on ka 0,71% Balti riikide kinnisvarafonde ning 0,42% erakapitalifonde. Kuna need varaklassid ei kuulu ühegi indeksi kooseisu, siis on iseenesestmõistetav, et Luminori Indeks pensionifond neisse ei investeeri.

Kuid kas see 1,13% suurune alternatiivsete investeeringute portfell õigustab fakti, et Luminor Indeks pensionifondi haldustasu on 0,22% ning Luminor 15-60 pensionifondi haldustasu 0,91%? Sisuliselt kahe aasta haldustasude erinevus on suurem kui kogu investeering alternatiivsetesse varaklassidesse! Kas see ei ole investorite eksitamine? 

**LUMINOR 16-50**

![Luminor16-50 1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor16_50_1_ed40b8b429.png)

![Luminor 16-50 2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor_16_50_2_e776534eec.png)

**LUMINOR INDEKSFOND**

![Luminor indeksfond.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor_indeksfond_8f846634a4.png)

**Õppetunnid Skandinaaviast**

Viimastel aastatel on Skandinaavias tähelepanu pälvinud juhtumid, kus kohalikud regulaatorid on asunud fondivalitsejate turgu korrastama. See tähendab, et vahele on võetud fondivalitsejad, kes on oma klientidele müünud passiivseid indeksifonde aktiivsete fondide pähe ja võtnud kordi kõrgemaid tasusid.

Rootsi finantsjärelvalve alustas aastaid tagasi Swedbank Roburi fondide vastu uurimist, mille tulemusena otsustasid 3000 Swedbank Roburi fondiomanikku esitada Roburi vastu ühishagi kohtule. Swedbank ise küll trahvi ei saanud, kuid oli sunnitud oma fondid ümber korraldama.
Sarnane kaasus oli ka Norras, kus Norra finantsjärelvalve süüdistas kohalikku DNB-d, kes müüs aktiivsete fondide pähe passiivseid fonde, mille peale DNB oma fondide tasud allapoole korrigeeris.

**Kokkuvõtteks**

Luminori investeerimisstrateegia sisu on võtta seadusega lubatud maksimaalset haldustasu minimaliseerides seejuures investeerimisega seotud kulusid. Aktiivset investeerimist teeseldes eksitab Luminor teadlikult ja küüniliselt nii kliente kui ka regulaatorit.

**Tutvu lähemalt**

- Luminor 16-50 “aktiivselt” juhitud fond: https://www.pensionikeskus.ee/files/raport/NPK75/est_NPK75_raport_20250630.pdf
- Luminor Indeks: https://www.pensionikeskus.ee/files/raport/NIK100/est_NIK100_raport_20250630.pdf
- Graafikud: https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/

Skandinaavia “kapi-indeksite” kaasuste lingid:
-	https://tilburglawreview.com/articles/10.5334/tilr.141 (Closet Index Funds and Retail Investor Protection – A Scandinavian Perspective)
-	https://www.ft.com/content/0aba6a9c-7bb9-11e4-a695-00144feabdc0 (The future is bleak for closet trackers Regulators and investors are taking action against ‘falsely active’ funds)
-	https://www.simmons-simmons.com/publications/ck0b0haf8nsak0b85w6h1eyxh/08-index-hugging-is-this-the-next-line-of-investor-claims

Kapi-indekseerimine on klientide eksitamine

2025\. aasta kolmas kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2025. aasta kolmandas kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 156 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 9505 eurot.

Teise kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-ii-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendis püsib esimese kvartali seisuga esikohal Marko Oolo, kelle portfell on koos enda investeeritud rahaga suurenenud ligi 3,5 Eesti keskmise netopalga võrra, ulatudes pea 15 tuhande euroni. Positiivne on see, et kolmandas kvartalis suurendasid oma portfelli väärtust kõik üheksa eksperimendis osalenut, eesotsas Investor Toomasega, kelle portfell suurenes võrreldes teise kvartaliga 2,3 tuhande euro võrra, tänu Hiina aktsiate tugevusele. Teiste osalejate portfellide suurenemine kvartalivõrdluses jäi vahemikku 1,2 kuni 1,7 tuhat eurot. Tuleb märkida, et uue investeeritud raha panus III kvartali portfelli kasvu oli vaid 468 eurot, mis tähendab, et suuremat osa portfelli laienemisest toetas investeeringute väärtuse suurenemine.

![gr1.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr1_6fe4ca3059.jpg)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Osalejate valitud fondidest läks kolmandas kvartalis kõige paremini 300 suurimasse mandri-Hiina ettevõtetesse investeerival fondil [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA), mis kallines kolme kuuga 21% võrra, edestades sellega kaugelt osalejate teisi fonde. Eksperimendis populaarseks osutunud tehnoloogiakeskne [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) (iShares Nasdaq 100 UCITS ETF) lisas kvartaliga 'vaid' 9%, ühtides kõikide valitud fondide keskmise tootlusega. Sellest allapoole jäid Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) (-7%), ülemaailmselt investeeriv [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) (-7%), veekäitlusega seotud ettevõtteid koondav [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O), robootika valdkonda investeeriv [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT), tervishoiuinnovaatoreid koondav [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL), küberturvalisuse fond [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) ja dividendiettevõtteid koondav [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusid kvartali lõikes 0-6%. Hiina ettevõtete vedas kolmandas kvartalis kaasa ka laiemalt Aasia arenevate turgude ettevõtetesse investeeriva [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI), mis lisas 11%.

![gr2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr2_41b8fe50bc.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

![gr3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr3_ecedd7622c.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kasvukonto eksperimendi III kvartal 2025

2025\. aasta kolmas kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks nii tootluste kui ka varade mahukasvu poolest. USA aktsiaturgude tõus ja tehnoloogiaettevõtete head tulemused toetasid portfellide väärtuse suurenemist, samas kui uued investeeringud hajusid senisest laiema spektriga. Uue raha paigutamisel eelistati endiselt USA suurfirmasid ja tehnoloogiafonde, kuid kasvas ka huvi kulla ja teiste stabiilsemate varade vastu.

III kvartali lõpu seisuga langes varade mahtude osakaalult populaarseima fondi **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)** osatähtsus kvartaliga 1,2pp võrra, moodustades endiselt ligi neljandiku kõikidest LHV Kasvukontol olevatest varadest. Aastases võrdluses püsis 500 suurimat USA ettevõtet koondava **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)** osatähtsus muutumatuna ning jääb veidi alla 2024. aasta IV kvartali tipule, kui fondi osatähtsuseks kujunes koguni ligi 27%. Kui jätta kõrvale III kvartali langus **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)** osatähtsuses, on märkimisväärne varade mahu suurenemine suuresti tingitud USA aktsiaturgude tugevast tõusust viimasel aastal.

Populaarsuselt teise fondi (**[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)**) osatähtsus Kasvukonto varades on alates 2022. aasta lõpust, kui LHV Kasvukonto instrumentide valik suurenes 20 üksikaktsia võrra, püsinud mõningaste kõikumistega üldjoontes stabiilsel tasemel. Seda osaliselt seetõttu, et Kasvukonto investorid, kes soovisid panustada tehnoloogiasektorile, said alates 2022. aasta IV kvartalist lisaks tehnoloogiafondile **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** investeerida ka paljudesse erinevatesse üksikaktsiatesse, mille võrra vähenes **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** osakaal varade kogumahus. Kui 2024. aasta IV kvartalis moodustas **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** 11% varade kogumahust, siis 2025. aasta III kvartali 12,3% osakaal ei erine kahe aasta tagusest tasemest märkimisväärselt. Võrreldes aastataguse III kvartaliga on seda 0,4pp vähem, kuid teise kvartaliga võrreldes on varade maht langenud 0,7%.

Tegelikult langes varade mahtude osakaal III kvartalis peale eelpool nimetatu ka teiste populaarsemate fondide puhul: kvartaalses võrdluses ülemaailmse indeksfondi **[VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)** puhul 10,3% pealt 9,7% peale, Bitcoini hinda järgiva **[COINXBE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE)** puhul 4,5% pealt 4,2% peale ning Euroopa suurettevõtteid koondava **[EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)** puhul 3,7% pealt 3,5% peale. Selle arvelt suurenes aga vähem populaarsete väärtpaberite osatähtsus.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_997eeff45a.png)

Heites pilgu sellele, kuhu suundus Kasvukonto kasutajate III kvartalis investeeritud uus raha, joonistub välja varasematele perioodidele sarnane pilt. Kasvukonto III kvartali sissemaksetest ligi neljandik suundus populaareimasse fondi SXR8, millele järgnesid 12%ga USA tehnoloogiaettevõtted ja 9%ga maailma ettevõtted (**[VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)**). Euroopa suurettevõtete (**[EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)**) ja dividendimaksjate (**[ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)**) puhul on sissemaksed püsinud üldjoontes teise kvartali tasemetel, kuid huvitav on näha, et turvasadamana tuntud kuld (**[XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5)**) püsib top 6 instrumentide seas juba teist kvartalit järjest, moodustades lõppenud kvartali seisuga 2,8% uutest ostudest.

Kuna uuest rahast on kulla hinda järgivasse fondi **[XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5)** suunatud igal kvartalil rohkem kui 2% juba alates 2024. aasta IV kvartalist ja samal kallines kulla hind 9 kuuga ligi 31%, millest suurem osa tõusust tehti just möödunud kvartalis, on väikese vara mahtudega, kuid tugeva tootlusega **[XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5)** mänginud LHV Kasvukonto kasutajate kogutootluse kujunemisel olulist rolli. Märkimisväärsema suunana võiks välja tuua ka rahalise sissevoolu suurenemise muudesse positsioonidesse: kui II kvartalis suundus vaid kümnesse väärtpaberisse koguni 75% uuest rahast, siis III kvartalis vaid 67%, mis tähendab, et portfellid muutusid vähem kontsentreerituks, ehk uued investeeringud jagunesid senisest ühtlasemalt erinevate väärtpaberite vahel.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_b53e842333.png)

Tugeva kolmanda kvartali järel oli keeruline leida Kasvukonto fondi, mis oleks kvartali lõpetanud langusega, kuid kokku 44 fondi hulgast võis need kahe käe näppudel siiski kokku lugeda. Kuid needki olid peamiselt fondid, mis Kasvukonto varade mahust märkimisväärset osa ei moodusta. Kõige suuremat langust näitas ettevõtete võlakirjadesse investeeriv **[LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)** (-23%), kuid kokku seitsmest langejast näitasid rohkem kui kaheprotsendilist langust vaid 3 fondi.

Langejad küll mõnevõrra hoidsid tagasi Kasvukonto fondide keskmist tootlust, kuid sellest hoolimata ulatus see kolmandas kvartalis muljetavaldava 8%ni. Tõusu vedas krüptoraha Ethereumi hinda järgiv **[COINETHE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE)** (+76%), kuid vastavalt 9%ga ja 8%ga ei olnud kaugel ka Kasvukonto populaarseimad fondid **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** ja **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)**.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_3403d3f4e4.png)

Ka üksikaktsiatele kujunes kolmas kvartal tugevaks, ehkki langejate osakaal oli suurem kui fondide puhul (kokku 10 langejat 29st väärtpaberist). Selge kaotusega paistsid silma makselahenduste pakkujad **Visa** (**[V](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)**, -4%) ja **Paypal** (**[PYPL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DPYPL)**, -10%), mille kõrval suurimaks langejaks osutus Taani transpordi-ja logistikaettevõte **DSV ([DSV](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDSV))** 17% langusega, kuna ettevõte valmistas turuosalistele pettumuse oma majandustulemustega.

Samal ajal näitasid kolmandas kvartalis rohkem kui kümneprotsendilist tootlust 7 aktsiat, nende seas mitmed tehnoloogiahiiglased. Tugevaima, 50%lise tõusuga lõpetas kvartali aga **Intel ([INTC](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINTC))**, kuna ettevõttel on õnnestunud sõlmida mitmeid suuremahulisi parterlusi, sealhulgas nii USA valitsuse, SoftBanki kui ka **Nvidiaga ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA))**, kes ühtekokku on ettevõttesse investeerinud miljardeid dollareid.

Kokkuvõttes kujunes kolmandas kvartalis Kasvukonto valikus olevate aktsiate keskmiseks tootluseks 6% ning mediaantootluseks 3%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_bdb8e1fdbf.png)

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi on akumuleeruvad ehk nad reinvesteerivad dividendid automaatselt. III kvartali seisuga pakub kõrgeimat dividenditootlust tööstus- ja finantssektori ettevõtete noteeritud võlakirjadesse investeeriv **[LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)**, mis pakub kvartali lõpu seisuga 5,0% suurust dividenditootlus, kolme aastase kasvumääraga 11,1%.

Rohkem kui neljaprotsendilise tootlusega fondide hulgast leiab veel ka arenenud riikide dividendimaksjatesse investeeriva **[ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)** (4,8%) ning Euroopa dividendiaristokraate koondava **[SPYD](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYD)**, mille 4,2%lise dividenditootluse juures on dividendide kasv nii ühe kui ka kolme aasta perspektiivis Kasvukonto fondide seas üks muljetavaldavamaid (vastavalt 28% ja 16%). Sellest kiiremini on kolme aasta perspektiivis dividendi kasvatanud vaid tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** (25%), kuid selle fondi dividenditootlus on nullilähedane.

Kokkuvõttes jääb kvartali lõpu seisuga Kasvukonto fondide mediaan dividenditootlus 2,6% juurde ning aastaga on fondid suurendanud dividende keskmiselt 8,7% võrra (3 aastaga +5,5%). Neist viis teevad väljamakseid kord poolaasta jooksul ja ülejäänud pakuvad kvartaalseid dividende.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_8115ba7e8c.png)

LHV Kasvukonto kasutajad on olnud pikas plaanis pidevalt ostupoolel hoolimata majandustsüklist või turuosaliste üldisest meeleolust aktsiaturgudel. Kuigi need tegurid on mõjutanud ka Kasvukonto kasutajaid, on kvartaalne ostude osakaal kõikidest tehingutest püsinud alates 2019. aastast vahemikus 59%-84%, keskmise tasemega 72%. Kolmanda kvartali 66% tase jääb küll ajaloolisest keskmisest allapoole, jätkates alates 2023. aasta II kvartalist alguse saanud trendi, kuid kui arvestada ka asjaolu, et aktsiaturud on kaubelnud oma tippudes suure osa ajast viimasel kümnel kvartalil, peegeldab 66% suurune ostumahtude osakaal Kasvukonto kasutajate pikaajalist investeerimishorisonti, mille puhul potentsiaalsed turukorrektsioonid ei mõjuta oluliselt nende investeerimiskäitumist, kuna fookus on säilitatud varade järjepideval kasvatamisel.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_4cec8581b5.png)

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate ületab 70 tuhandet oktoobri seisuga. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga III kvartalis 2025?

2025\. aasta teine kvartal kujunes Kasvukonto investorite jaoks märgatavalt elavamaks perioodiks, nii tootluste kui ka investeerimisaktiivsuse mõttes. Kui eelnevatel kvartalitel domineeris ettevaatlikkus ja osaline positsioonide vähendamine, siis kevad tõi kaasa positiivse pöörde. Turuosalised liikusid taas jõulisemalt ostupoolele ning hinnaliikumised olid paljudes varaklassides selgelt tõusutrendis. Tugevaid tulemusi näitasid nii tehnoloogiasektor kui ka krüptovarad, millele lisandusid stabiilsed tootlused mitmetes suuremates indeksfondides. Ostuaktiivsuse tõus 72% tasemele viitab, et mitmed investorid kasutasid varasemate kuude madalamat turutaset uute positsioonide kasvatamiseks, toetudes tugevatele majandustulemustele ja ootustele rahapoliitika pehmenemise osas.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_91bab03c34.png)
*Allikas: LHV*

2025\. aasta teises kvartalis pöördus Kasvukonto investorite seas taas tõusule huvi USA suurimate ettevõtete vastu. Fondi **SXR8** osakaal portfellides kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 23,2% pealt 26,1%-le, jõudes taas lähedale 2024. aasta lõpus nähtud kõrgtasemetele. Kuigi absoluutne tipp jäi seekord ületamata, on usaldus USA suurfirmade vastu püsinud tugevana juba mitu kvartalit järjest. See kinnitab, et vaatamata majanduskasvu aeglustumise märkidele ja intressimäärade püsimisele, nähakse USA turu suurfirmaaktsiaid jätkuvalt kui vastupidavaid ja usaldusväärseid investeeringuid.

**EXXT** osakaal kasvas kvartaliga 11,2%-lt 13,1%-le, jõudes taas 2024. aasta lõpu taseme lähedale, mil fondi osakaal oli kõrgeim. **VWRL** suurendas samuti oma osakaalu, kerkides 9,4%-lt 10,3%-le. Mõlema fondi mahu kasv peegeldab nende jätkuvalt tugevat positsiooni Kasvukonto kasutajate seas ning kinnitab laiapõhjaliste ja tehnoloogiakesksete strateegiate populaarsust.

Võrreldes eelneva kvartaliga suurendas positsiooni **COINXBE**, mis järgib Bitcoini hinnaliikumist. Fondi osakaal kasvas 3,6%-lt 4,5%-le, jätkates krüptosektorile iseloomulikku volatiilset liikumist. Kvartali jooksul toimunud Bitcoini hinnatõus ning kasumiootused spekulatiivsemates segmentides tõid selle varaklassi taas rohkemate investorite fookusesse.

Mõõdukat kasvu näitas ka huvi dividendistrateegiaga fondide vastu. **ISPA** osakaal tõusis kvartalis 3,5%-ni, **SPYD** kerkis 2,9%-ni ja **SPYW** 2,5%-ni. Kõigi kolme fondi positsioon püsib stabiilsena, viidates jätkuvale nõudlusele rahavoogu pakkuvate investeeringute järele.

Huvi alternatiivsete ja hajutust lisavate varade vastu püsis ka teises kvartalis. Füüsilist kulda järgiva ETF-i **XAD5** osakaal ulatus teises kvartalis 3,2%-ni, säilitades oma koha stabiilse väärtuse hoidjana portfellides. Fondi püsiv kohalolek viitab sellele, et kulda nähakse jätkuvalt kaitsevarana ebakindlamates turuoludes. LHV Maailma Aktsiad fondi **LHVWORLD** valis kvartalis 2,1% investoritest, mis viitab väiksema, kuid järjekindla kasutajaskonna eelistusele kodumaise ja laiapõhjalise investeerimisvõimaluse suhtes.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_71fdfd8cc5.png)
*Allikas: LHV*

ETF-ide tootlused kujunesid 2025. aasta teises kvartalis valdavalt positiivseks. Mediaantootlus oli +2,3% ja keskmine tootlus +2,9%, peegeldades turuolukorra üldist paranemist võrreldes eelmise perioodiga. 

Kvartali tugevaimat tootlust näitasid krüptovarade hinnaliikumisi järgivad fondid ja kõrgema riskiprofiiliga temaatilised ETF-id. Kõige silmatorkavamad liikumised toimusid Ethereumi hinda järgivas fondis **COINETHE**, mis tõusis kvartaliga +26% ja Bitcoini hinda järgivas fondis **COINXBE** (+18%). Mõlemad fondid taastusid märgatavalt pärast järsku langust esimeses kvartalis, mil COINETHE kaotas koguni 55% oma väärtusest.

Neile järgnesid tugevate tulemustega **LQDA** (+22%), **ESPO** (+16%) ja **ISPY** (+12%). Tõusu vedasid ka temaatilised valdkonnad nagu robootika (RBOT +9%) ja tehnoloogia (EXXT +8%), samas kui laiapõhjalised indeksifondid, näiteks SXR8 ja VWRL, liikusid stabiilses tempos +2% juures. Kvartali nõrgemasse otsa jäid **XDWH** (-12%), **XRS2** (-11%) ja **SPYD** (-8%), mis lõpetasid perioodi selges miinuses.

Kokkuvõttes kujunes kvartal sektorite lõikes hajusaks, kus silmapaistvamad tulemused koondusid pigem volatiilsematesse varaklassidesse. Seda mõjutas eelkõige investorite suurenenud valmisolek võtta riski lootuses, et intressimäärade langetamine on lähenemas. Samuti tõid mitmed tugeva languse läbi teinud fondid kaasa kasumivõtuvõimalusi, mis tõstis nende populaarsust ja andis hinnatõusule hoo sisse.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_2eb39f39b0.png)
*Allikas: Bloomberg*

Ka üksikaktsiate puhul oli teine kvartal selgelt positiivsem. Kui esimene kvartal kujunes aktsiainvestoritele raskeks, siis teises kvartalis toimus selge pööre paremuse suunas. Mediaanarvestuses tõusis tootlus -2,5% pealt +9,9% peale ning keskmine tootlus -1,0%-lt +9,5%-le, mis märgib väga tugevat taastumist. 

Kõige enam toetas kvartali üldpilti tehnoloogiasektor, kus mitmed suuremad nimed näitasid kahe- ja kolmekohalisi tõusuprotsenteeesotsas tehisintellekti laineharjal sõitva **Nvidiaga** (+46%), mis jätkab kasvu tänu AI-kiipide globaalsele nõudlusele. Tugevalt järgnesid **Netflix** (+44%) oma uue reklaamimudeli eduga ning **Microsoft** (+33%), kes jätkab domineerimist pilve- ja AI-sektoris. Väga head tootlust näitasid ka **Meta** (+28%), **Tesla** (+23%) ja **General Electric** (+23%), kus viimase tulemusi toetas jätkuv keskendumine tööstussegmentidele ja äritegevuse ümberstruktureerimine.

Kindlalt rohelises olid ka finantssektori liidrid, sh **JPMorgan** (+18%), **IBM** (+19%) ja **PayPal** (+14%), samuti e-kaubanduse titaan **Amazon** (+15%). Google'i emafirma **Alphabet** (+14%) ja logistikahiid **DSV** (+14%) toetasid samuti tootluste üldpilti. Ka **Wise**, **Swedbank** ja **Fortum** liikusid ülespoole, kuigi vaoshoitumas tempos.

Negatiivse poole pealt paistsid silma energia- ja tarbimisettevõtted, kus langust vedasid **ExxonMobil** (-9,4%) ja **Shell** (-9,6%), keda survestas naftahinna kõikumine ja kasvav konkurents taastuvenergia vallas. Langusesse jäid ka **McDonald's** (-6,5%), **Apple** (-7,6%), ja **Pfizer**, kelle positsiooni raputas nõrgem ravimimüük. Negatiivselt mõjus kvartal ka Warren Buffetti investeerimisfirmale **Berkshire Hathaway**, mille B-klassi aktsia langes -8,8%. Erinevalt esimesest kvartalist oli seekord tõusjate osakaal selgelt ülekaalus, mis toetas tugevat üldist tootlust.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_4b3fd17c59.png)
*Allikas: Bloomberg*

Kasvukonto valikus olevatest fondidest teeb regulaarseid rahalisi väljamakseid jätkuvalt 14. Ülejäänud jätkavad dividendide automaatse reinvesteerimisega. Kõrgeima dividenditootlusega fondiks kvartali lõpu seisuga oli **LQDA**, mis pakub 5,2% aastatootlust, kuid mille dividendimaksete kasv viimase aasta lõikes on jäänud kergelt negatiivseks (--0,5%). Varasem liider **ISPA** hoiab teist positsiooni 4,7% tootlusega, kuid samuti näitab see fond jätkuvat aastapõhist langust (--3,8%), viidates muutlikule väljamaksepoliitikale hoolimata pikaajalisest positiivsest trendist (+2,7% kolme aasta lõikes).

Selget kasvu näitasid Euroopa kõrge ja kasvava dividendiga ettevõtteid koondavad fondid. **SPYW** on viimase aasta jooksul suurendanud oma dividendimakseid 27,3% võrra, olles seega kõige kiiremini kasvava väljamaksestrateegiaga fond. Kolme aasta kasv (+16,6%) on samuti tugev ning tootlus ise püsib 3,6% juures. Sarnaselt paistab silma ka **VAL**, mille dividenditootlus on 3,5% ning aastane kasv ulatub +16,9%ni. 

USA dividendifondide hulgas hoiab stabiilsust **SPYD**, mille tootlus on 2,2%. Märgatavamalt nõrgenenud on Dow Jones Global Real Estate ETF (**SPYJ**), mille tootlus on 3,3%, kuid kasv on nullilähedane ja jääb teiste valikute varju. Energia ja taristusektori fondid nagu **INFR** ja **CRPH** näitasid kvartalis mõõdukat dividenditootlust vastavalt 2,3% ja 3,8%, samas kui nende dividendide kasv jäi stabiilselt positiivseks.

Kvartali nõrgemateks jäid fondid, millel on ajalooliselt madalam või kõikuvam dividendipoliitika. **IH2O**, mis koondab vee-ettevõtteid, näitas vaid 1,2% tootlust ning jätkas kolme aasta lõikes tugevas languses (--10,3%). **EXXT**, mis esindab tehnoloogiahiiglasi, pakkus kvartalis 0,3% tootlust, kuid eristus seejuures tugeva aastase kasvuga (+12,5%). Mõlema fondi puhul on dividendide stabiilsus olnud pigem muutlik ning väljamaksete tasemed jäävad turu keskmisest madalamaks.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_cdfc341456.png)
*Allikas: Bloomberg*

Kui esimese kvartali ostude osakaal langes 58,9% tasemele, mis oli madalaim vähemalt alates 2019. aastast, siis pärast järjepidevat langust pöördus ostuaktiivsus 2025. aasta teises kvartalis taas selgelt tõusule. Kasvukonto kasutajate tehingutest moodustasid ostud 71,6%, mis tähistab tugevaimat kvartalilist kasvu alates 2023. aasta sügisest ning katkestab enam kui aasta kestnud allakäigutrendi. Ajaloolise keskmise (~73%) lähedane ostuaktiivsus viitab sellele, et ettevaatlik hoiak on ajutiselt taandumas. Kui 2024. aasta keskmine ostude osakaal oli vaid 63%, siis 2025 II kvartalis on taas jõutud tasemele, mida viimati nähti 2022. aasta lõpus.
Ostuaktiivsuse taastumine võib viidata kasvanud usaldusele turu suhtes, eriti olukorras, kus makromajanduslikud ootused on stabiliseerumas ning paljude suurfirmade tulemused on osutunud ootuspärasest paremateks. Samuti on võimalik, et märtsi languse järel kasutati soodsamaid sisenemishindu ning suurendati valikuliselt positsioone juba tuttavates varades.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_23ea9c4c1a.png)
*Allikas: LHV*

_Anneli Lukašova on LHV investeerimisteenuste praktikant_




Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2025?

Polygon teatas 2023. aastal plaanist minna üle seniselt MATIC-tokenilt uuele POL-tokenile, mis on loodud võrgu tulevase kasvu ja arenguvõimaluste toetamiseks. Tegemist on osa Polygoni võrgu arendusplaanist, mis toob kaasa tehnilisi täiendusi ja nimevahetuse, kuid investorite varade väärtus jääb muutumatuks.

LHV toetab seda üleminekut automaatselt oma partnerplatvormi kaudu – kõik olemasolevad MATIC-tokenid konverteeritakse POL-tokeniteks suhtega 1:1.

Olulised kuupäevad ja muudatused:
- **14. august 2025** – peatatakse kauplemine MATIC-tokeniga
- **september 2025** – toimub MATIC → POL automaatne konverteerimine
-  Kõik MATIC-tokenid muudetakse automaatselt POL-tokeniteks suhtega 1:1. Pärast migratsiooni kajastuvad investorite kontodel samas koguses POL-tokenid.
- **september 2025** – avatakse kauplemine POL-tokeniga

**MATIC → POL migration on the Polygon network**

Polygon is transitioning from the current MATIC token to the new POL token, designed to support the network’s future growth. The change is part of Polygon’s development plan and brings technical upgrades and a name change. The value of investors’ assets will remain unchanged.

LHV will carry out the migration automatically through its partner platform – all existing MATIC tokens will be converted to POL tokens at a 1:1 ratio.

Key dates:
- **14.08.2025** – trading with MATIC token suspended
- **September 2025** – automatic conversion MATIC → POL (1:1 ratio)
- **September 2025** – trading with POL token starts

**Переход MATIC → POL в сети Polygon**

Polygon переходит с текущего токена MATIC на новый токен POL, созданный для поддержки будущего роста сети. Изменение является частью плана развития Polygon и включает технические улучшения и смену названия. Стоимость активов инвесторов останется без изменений.

LHV выполнит переход автоматически через свою партнёрскую платформу – все токены MATIC будут конвертированы в токены POL в соотношении 1:1.

Важные даты:
- **14.08.2025** – приостановка торгов токеном MATIC
- **Сентябрь 2025** – автоматическая конвертация MATIC → POL (соотношение 1:1)
- **Сентябрь 2025** – начало торгов токеном POL

Krüpto: MATIC → POL üleminek

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks Bitcoin või Ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab Bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju Bitcoine ning Ethereumi plokiahel infot selle kohta, et millisele kontole kuulub konkreetne virtuaalne kunstiteos (nn NFT ehk *non-fungible token*).


Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on Ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.


Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Mis väärtust võiksid krüptovarad päriselt pakkuda, millal see revolutsioon võiks juhtuda ning mida tähendaks see krüptovarade väärtusele?


**Mis probleemi krüptovarad üldse lahendavad?** 


Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.


Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist Bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Arvestades seda, et plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud (VISA kaardisüsteem töötleb päevas ca 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut Ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud), siis võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.


**Plokiahela roll digitaalses maailmas**


Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn *metaverse’*i*s*, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.


See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina. Eeldades, et mainitud virtuaalreaalsus ehitatakse selliselt, et üks ettevõtte ei oma tervet *metaverse*’i (nt Meta, endise nimega Facebook, töötab just enda privaatse virtuaalmaailma kallal), siis on hädavajalik luua sõltumatu mehhanism virtuaalse omandi (Gucci riided, virtuaalne kinnisvara, virtuaalne indentiteet) hoidmiseks ning tuvastamiseks. Ethereumi plokiahel ning NFT lahendused oleksid juba praegu võimelised edukalt sellist keskset rolli täitma, ehk tekitama usaldusväärse sideme konkreetse virtuaalse eseme ning selle omaniku vahel.


**Uude maailma**


Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.


Tsentraalne roll „uue ajastu“ majanduses  võiks tähendada ka kõrget turuväärtust krüptovaradele, kes võitlevad endale välja kriitilise rolli uue virtuaalmaailma toimimisel. Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne *metaverse*’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.


Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav. Krüptovara investorina tasub olla vägagi kannatlik, kuna lahtisi küsimusi on veel palju: virtuaalmaailma tehnoloogiline küpsus, krüptovarade omavaheline konkurents, regulatiivsed muutused ja palju muud.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Milles võiks peituda krüptovarade tõeline väärtus?

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Selle aasta viimases saates võtame kokku 2025. aasta kõige olulisemad sündmused ja teeme põhjaliku tagasivaate. Lisaks räägime värskest FED-i intressilangetamise otsusest ja võimalikust SpaceX-i IPO-st.

Helget pühadeaega ja edukat uut aastat! Saatega oleme tagasi 7. jaanuaril 2026.

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.

Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/17122025-nadal-turgudel-kas-jargmisel-aastal-tuleb-spacex-i-ipo)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/32KnGthS0bwUq6YuUr8Xsj?si=c667a28f321b4c52)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/17-12-2025-n%C3%A4dal-turgudel-kas-j%C3%A4rgmisel-aastal-tuleb/id1338711071?i=1000741686024)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/32KnGthS0bwUq6YuUr8Xsj?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kas järgmisel aastal tuleb SpaceX-i IPO?

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	3.51%	10.20%	8.85%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	2.32%	9.08%	8.13%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	1.06%	7.36%	6.06%
LHV Pensionifond Rahulik	0.59%	5.98%	2.96%
LHV Pensionifond Indeks	3.49%	15.20%	9.96%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	3.62%	10.10%	7.79%
LHV Pensionifond Indeks III	3.54%	15.20%	9.97%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	3.79%	6.80%	5.04%
LHV Euro Bond Fund	0.20%

Uudised

Balti võlakirjaturg 2025. aastal: kes maksid investoritele enim intresse?

Nädal turgudel: mis plaanid on Trumpil Venezuela ja Gröönimaaga?

Portfellihalduritega: Venezuela nafta valab õli tulle

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Raamatukogu