Tallinn põleb - PEATAGE EDGAR!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Paris prioritises people over cars by banning through traffic.
Tallinnas tuleks kasvõi Pariisi eeskujul hakata kesklinnas liiklust jõuliselt piirama. -
"Tervist Teile"
Paris prioritises people over cars by banning through traffic.
Tallinnas tuleks kasvõi Pariisi eeskujul hakata kesklinnas liiklust jõuliselt piirama.
Tallinn on Pariisi kõrval nii väike linn, et siin saaks ühest linna otsast teise vabalt sõita jalgrattaga. Seepärast ei ole meil siin võimalik mitte kuidagi ühistransporti paremaks disainida ja peame jätkama linna planeerides Venemaa parimate kolkalinnade eeskujul autotranspordi esiplaanile seadmist.
https://www.youtube.com/watch?v=IVNlqAWDWKU&t=66s
Näiteid Venemaa linnadest, mille poole peaksime edasi püüdlema. -
Järvan (isamaa?) jaurab, et jalakäijad tuleb tunnelisse ajada, Pere (ref) lõugab, et autod tuleb tunnelisse(ahju) ajada. Proled aetakse pöördesse, ühed valivad jälle refi-Pere ja teised isamaa-Järvani, kuigi nii Pere kui Järvan on ühe pepu kaks kannikat. Saavadki Pere ja Järvan sõbralikult moosipurgi juurde; proled on endiselt segaduses: mis toimub, kas me sellist talinat tahtsimegi, kes hoolib rahvast?!
-
Tallinn — 159km2
Pariis — 105km2 -
Eestis oleks jalakäia tunnelid hea projekt. Saaks kasutada pommivarjenditena, kui idanaaber taevast midagi pudistama hakkab, tavalisel ajal samuti hea lume ja vihma eest peitu minna.
Kui Tallinnal oleks mingi autovaba tsooni ideed, siis selleks saaks olla ainult ideega, et see on näiteks 1 maist, kuni 1 oktoobrini. Kus tõesti võib mingi idee olla, et inimesed jalutavad, kastides puud kohale kärutada, mõni välikohvik.
Oktoobrist kuni aprillini oleks see ükskõik mida tehes, lihtsalt vesine või lumine plats, kus kedagi poleks, ükskõik kui palju karlsson ka karjuks "aga ... aga ... Pariisis"
Kuid isegi selle puhul oleks põhiprobleem, et kes sinna tuleks? Meil unustatakse ära, et tegelikult on meil üsna autovaba tsoon vanalinna näol juba olemas. Mis on ka enamiku ajast lihtsalt tühi. Mingit rahvast on sooja ilusa ilmaga ehk 20 - 30 päeva aastas max.
Ma ei näe lihtsalt reaalset nõudlust sellele. Paarkümmend karjuvat roheaktivisti pole nõudlus. -
Vanalinna vist äkki käkerdasid sealsed ettevõtjag ise ära. Turistidele suunatud kõrgete hindadega peletati eestlased eemale ja kui turistid kadusid, siis jäigi tühjaks. Eestlastel ja kohalikel välismaalastel on aga leitud uued kohad a'la Telliskivi ja Rotermanni kvartal.
Aga es see ole valikute küsimus, kas tahame olla Pariis või autokeskne endine sovietiriik. -
Inimesed ei passi ju tunnelites, nad ei kohvita seal ega aja juttu. Tunnel on hea võimalus kiirelt teisele poole teed saada ja jalutamise teed lühendada. Tunnel võimaldab ristmike või tänavate läbilaskevõimekust suurendada.
-
Pariisi pole mõtet Tallinnaga võrrelda, sest Pariisis on metroo. Mitte ühtegi metrooga linna pole mõtet Tallinnaga võrrelda, ka Helsingit mitte. Sõiduajad ühistranspordiga on lihtsalt niivõrd erinevad eri linnades.
-
Minge metsa oma jalakäijatunnelitega! Tunnel õigustab ennast raudteetammi alt läbi minnes ja äärmosel juhul linna servades, aga mitte kesk -ja südalinnas, kus tänavad on kitsad ja jalakäija auku peab ronima. Kui tunnel, siis autole ja metroole. Mee ei ela enam Nõukaajas, kus jalakäija oli linna planeerimisel üleliigne prügi!
-
Mine vaata tallinnas tunneleid. Kas need on inimtühjad? Inimesed kasutavad neid. Järelikult on tunnelid kasulikud asjad, kui inimesed neid kasutavad, vaatamata sellele mida sa isiklikust oma kinnisideest suunatuna asjast arvad. Koli armsasse linna - Võhmasse - elama, seal pole tunneleid. Saad raudteega sinna ja tagasi.
-
Ausalt öeldes on Telliskivi ja Rotermann ka kaunis tühjad, mitte hooajal. Samuti hinnad pole ka just kõige soodsamad. Ettevõtja kes läheks peatänavale, kus peab terve aasta kasum tuleb teenida 2 - 3 kuuga, ei ajaks hindasid kõrgeks?
Kokkuvõttes on terve jama selles, et tänapäeva inimene passib parem kodus arvuti taga kui väljas vihm ja lumi ning ajab end välja, ehk ainult siis kui ilm on ilus. See oli kuni 200X teema, kus inimestel oli kodus igav ja midagi teha polnud ning läksid välja, isegi siis kui ilm oli lame. Eriti noorema generatsiooni seas. -
"Tervist Teile"
Vanalinna vist äkki käkerdasid sealsed ettevõtjag ise ära. Turistidele suunatud kõrgete hindadega peletati eestlased eemale ja kui turistid kadusid, siis jäigi tühjaks. Eestlastel ja kohalikel välismaalastel on aga leitud uued kohad a'la Telliskivi ja Rotermanni kvartal.
Aga es see ole valikute küsimus, kas tahame olla Pariis või autokeskne endine sovietiriik.
Jajah muidugi ettevõtjad on süüdi. Mitte aga linnavalitsus kes baaride tegutsemist jõuliselt piiras. Lisaks käib rahvas on üllatust küll seal kus saab hõlpsamalt auto pargitud.
Niiet kottige aga liiklemisvõimalusi ja ettevõtlusvabadust ning siis saab jälle viie aasta pärast teha üllatunund nägu ja imestada et miks küll kõik elu siit ära kolis sinna kus kõike ja kõiki(veel) ei kotita. -
"ttrust"
Mine vaata tallinnas tunneleid. Kas need on inimtühjad? Inimesed kasutavad neid. Järelikult on tunnelid kasulikud asjad, kui inimesed neid kasutavad, vaatamata sellele mida sa isiklikust oma kinnisideest suunatuna asjast arvad. Koli armsasse linna - Võhmasse - elama, seal pole tunneleid. Saad raudteega sinna ja tagasi.
Mõnus hoolimatus kõigi nende suhtes, kelle jaoks liikumine ei ole lihtne. Väikesed lapsed, vanurid, suurte pakkidega liikujad, liikumisraskusega inimesed - pole probleemi, kõmpige trepist alla ja pärast üles, sest autojuht peab sujuvalt saama oma tähtsaid asju ajama. -
Need inimesed saavad üle tänava, sest ega sebrad ära ei kao. Kus kohas on kirjas et kaotame sebrad?
Seda enam, et paljudesse tunnelitesse saavad ka need inimesed, kes treppidest liikuda ei saa. Pealegi, kui palju on tänavatel selliseid üksinda olevaid inimesi kas ratastoolis või muidu raskustega ringi liikumas? Enamusel sellisel on kaasas mingi saatja, kes temaga toimetab.
Ei ole mõtet oma kiiksudele-kinnisideedele abiks võtta rumalaid näiteid. Ei ole. -
"iffkillla"
Jajah muidugi ettevõtjad on süüdi. Mitte aga linnavalitsus kes baaride tegutsemist jõuliselt piiras. Lisaks käib rahvas on üllatust küll seal kus saab hõlpsamalt auto pargitud.
Joomelinnakus ja Noblessneris (soojade ilmadega!) elu üldiselt keeb. Lausa mühinal. Aga autoga baari minekule tehakse takistusi veidi kõrgemal tasemel kui KOV ja, võiks ütelda, põhjusega. Mulle isiklikult ei tundu ka isikliku sõidukiga jooma minemine kuigi hea mõttena. -
Mis selle tunneli mõte siis on, kui sebra ära ei kao? Järvani idee on just suruda inimesed maa alla, et teha ruum vabaks autodele.
Sinu teine argument on samasugune pasteet. Kui sa natuke tänaval ilma autota ringi liiguks, siis võibolla tajuksid, et meie linnaruum ei toeta väga liikumisraskustega inimesi. Mingi väike äärekivi siin 5cm, väike auk seal, nunnu valge kaubik parkimas kõnniteel kolmandas kohas. Kokkuvõttes ei saa liikumisraskusega inimene ise oma liikumisi tehtud, kuigi hoolivas linnaruumis saaks. -
Kullakallis, raalrpropeller, su küsimustele on siin juba vastused olemas. Loe.
-
"Tervist Teile"
Paris prioritises people over cars by banning through traffic.
Tallinnas tuleks kasvõi Pariisi eeskujul hakata kesklinnas liiklust jõuliselt piirama.
Ei, see EELDAB, et LÄBIVA liikluse jaoks tekivad KORIDORID. Näiteks "superringtee" mis ühendaks kesklinna ümber Laagna tee, Tartu mnt. Järvevana, Viljandi mnt., Vabaka-Pärnu mnt.
Teine selline mini-superringtee võiks olla Vanalinna/Südalinna ümber. Pärnu mnt. Tartu mnt. Narva mnt. Paldiski mnt. Mustamäe suund ja Pirita suund (Reidi tee) "otsad kokku". Koos normaalsete peale ja mahasõitudega.
Usu mind -- see "suur ring" ja "väiksem ring" tekitaks olukorra, kus südalinnas poleks poolt autopoegagi va. need, kes päriselt sinna mingil eesmärgil lähevad.
Aga mis praegu on. Tulen Pirita/Viimsi pealt. Keeran Reidi teele, see on OK. Ja siis see Reidi tee LÄMBUB seal sadamaterminali ees. Viimased 500 meetrit on "maapealne pqrgu". Siis saab Mere puiesteele... mis LÄMBUB. OK, Kopli suunal on nüüd normaalne Kalaranna. Toompuiesteele pealesõit oli nagu oli, kägistati veel rohkem ära. Toompuiestee ise on ka "kägistatud". Mustamäe peale? Kristiine ristmik oma õudustega (OK, saab veel tehnika-telliskivi-mustamäe tee). Paldiski maanteele -- sama teema. Vähemalt õudne Haabresti ring on nüüd natuke vähemõudne.
Sedamoodi võiks jätkata lõputult. Meil on mõned head kiired viisakad laiad meeldivad "jupid" -- ja kõik need LÄMBUVAD ühel või teisel idiootlikul ristmikul mis on sellisena püsinud pea aastast 1957.
Terviklikku süsteemi need ei moodusta. Viimased "suure pildi" võimelised inimesed planeerisid asju 1965 paiku. Siis tuli iseseisvumine ja kunnid parseldasid kõik reservis transpordimaa äripindade arendajatele maha.
Jeee. PERSES. Pole mõtet täna jahuda "inimsõbrlaikust linnast" kui AVAR, tõeliselt AVAR Tallinn oma tohutute reserveeritud lahmakatega parseldati maha, saadi "läänelik" keskklinn, kus iga ruutmillimeeter on "kellegi oma" ja maksab hingehinda... ja nüüd sis hakkame vapralt LAHENDAMA seda probleemi, mille me ISE tekitasime.
Türamaivõi (pardon my french) -
"Offf"
Aga autoga baari minekule tehakse takistusi veidi kõrgemal tasemel kui KOV ja, võiks ütelda, põhjusega. Mulle isiklikult ei tundu ka isikliku sõidukiga jooma minemine kuigi hea mõttena.
Egas alati ei pea väljas käies alksi jooma. On täiesti võimalik ka kaine peaga seltskonnas istuda ja juttu ajada. Lisaks, kas sõna kainekas on mingi uus kontseptsioon sinu jaoks? -
Kui 20-25 aastat tagasi ei olnudki eriti teada muid kohti, kui vanalinnas ja vanalinna ümbruses (mõni koht ka kadriorus) kus saab oma taguotsa kas kohvikus või baaris maha istutada ning lõbusalt aega veeta ja lobiseda, siis nüüd on selliseid kohakesi üle linna tekkinud.
Eks nutitelefonide tekkimine aitas sellele kaasa - saab jooksvalt kodu või töökoha läheduses mõne õdusa koha otsida.
Turuolukord on muutunud. Seda vähem jääb aga seda rahvast, kes just südalinna kõrgete majade vahele tuleb lõbutsema, seda enam et Telliskivi ja Noblessner korjavad veelgi seda rahvast vähemaks.
Nn. "Tallinna peatänav" on surnult sündinud projekt. Arvate et seal hakkavad olema odavamad hinnad, kui vanalinnas? Seal samas tänava ääres elavatest inimestest ei jäku, et kõiki neid planeeritavaid kohvikuid inimestega täita. -
"iffkillla"
"Offf"
Aga autoga baari minekule tehakse takistusi veidi kõrgemal tasemel kui KOV ja, võiks ütelda, põhjusega. Mulle isiklikult ei tundu ka isikliku sõidukiga jooma minemine kuigi hea mõttena.
Egas alati ei pea väljas käies alksi jooma. On täiesti võimalik ka kaine peaga seltskonnas istuda ja juttu ajada. Lisaks, kas sõna kainekas on mingi uus kontseptsioon sinu jaoks?
Tegelikult on minu jaoks uus kontseptsioon küll. Ma kärakat üldse enam ei pane. Omal jal küll. Mis mul enam sinna baari asja? Naisega lähen pigem restorani või kohvikusse. Ja ausalt ütelda, kaine peaga joodikeride lällamist kuulata. Tänan ei. See jutt läheb päris kiiresti juraks kätte ära, promillide lisandudes. On ka paremaid ajaviiteid olemas.
Baarid ja kõrtsid on ikkagi konkreetselt ja selgelt ühe selge piiritletud eesmärgiga -- nina mugavalt täis tõmbamiseks ja samasuguses õndsas uduses olekus seltskonnaga "sumisemiseks". Purukainena on üsna imelik.
Ma ei ole üldse eitaval seisukohal, et inimmõistuse jaoks ongi täiesti vajalik vahel natuke "auru välja lasta" ja ennast "süüdimatu alaealise" tasemele langetada ja natuke "pidureid" maha võtta ja "kaitsekorke" naeltega asendada.
See on täiesti OK. Ega ma mingi puritaan ole. Aga kainena ei ole selles seltkonnas mitte midagi teha. Sa kas oled ise samamoodi vindine või sa oled kusagil mujal.
P.S. "kainekas" on tuttav termin. See on see "paneme rahad kokku ja ostame "roolile" "aineid", eks ole? -
https://www.facebook.com/share/v/e TxQ5rUBGkzJjh3R/
Meenutusi lätlaste videosalvestustest tunnelaukudest ja teisteski toredatest nõukaaja leiutistest jalakäijatele. -
Linnade liikuvusprobleemid ei alga ega lõppe nende kujuga, vaid prioriteetide seadmisega. Kui fookuses on autoga liikleja, jäämegi lõputult sõiduteid laiemaks ehitama. Tallinna linnaplaneerimine on aastakümneid taandunud autoliikluse eelisarendamisele(v.t. eelmist videot nõukaaja standarditest Lätiski). Nii on kaotatud võimalusi ning jäetud nägemata paljud kitsaskohad, millega peavad igapäevaselt silmitsi seisma inimesed lastest eakateni ning puuetega inimestest jalgratturite ja kärudega lapsevanemateni.
Pealinna arengukavad Tallinn 2035, Kliimaneutraalne Tallinn (kliimamuutustega kohanemise kava), kehtiv Säästva Liikuvuse strateegia, riiklikest ja EU eesmärkidest rääkimata, kirjutavad sõnaselgelt autokasutuse vähendamisest jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumise kasuks.
Süsiniku heide alates 2014.a. ainult kasvanud ja kui me 2030. aastaks seda ei alanda, hakkame Euroopa Komisjonile maksma trahvi veerand miljardit eurot aastas. Rääkimata mõjust inimeste tervisele - muuhulgas 600 varajast surma aastas, 8000 kaotatud eluaastat.
Selge on see, et jalgrattaga sõitmist ning teisi säästvaid liikumisviise hakkavad inimesed kasutama siis, kui see on neile kiire, mugav ja eeskätt turvaline. Mari Jüssi on toonud välja väga kiire ja efektiivse rahvusvahelise praktika liiklusõnnetuste, müra ja kütusekulu vähendamiseks ning linna elukeskkonna parandamiseks: kõige kiirem ja odavam viis selleks on alandada linnaliikluse piirkiirust. Seda on rakendanud mitmed Euroopa linnad ning see on toonud mõõdetavaid tulemusi. Lõpuks näitab see, kuidas inimesed liiguvad, kuidas linnad on kujundatud ja ehitatud. See ei ole moeteema. Ebaefektiivselt planeeritud linn tekitab süsinikus ja rahas mõõdetavaid probleeme nagu linnaruumi killustatus, ebatõhus energiakasutus, autostumine, süsinikuheide. -
Esimene lõik oli täiesti loetav, aga teisest peatükist alates läks jälle uhuuks ära.
-
Igasuguste aktivistide puhul joonistub välja patoloogiline võimetus näha suurt pilti ja seoseid erinevate protsesside vahel. Ja eks sellepärast ka ühiskond neile eriti vastutusrikkaid ja tasuvaid rolle ei usalda ning sellest tekib jällegi korralik kibestumine, mida siis igal võimalusel välja elatakse, näiteks kogu LHV foorumi lugejate ajude komposteerimisega.
Aktivist ei ole lihtsalt võimeline aru saama, et inimesed ei käi linnas puhtast kurjusest autoga sõitmas vaid kõigil on mingi eesmärk või ülesanne ühiskonnas, mida täitma minnakse. Ja eesmärk on saada need inimesed võimalikult kiirelt ja efektiivselt ühest kohast teise, et kõik need ülesanded võimalikult väikese ühiskondliku kuluga ära teha.
Oletame nüüd, et täitub aktivisti märg unenägu ja kõik hakkavad jalgratastega sõitma. Kui nüüd näiteks õpetaja kulutab igal tööpäeval pool tundi kauem tööle liikumisele, on meil vaja umbes 5-6% rohkem õpetajaid, et seda kompenseerida. Ja nii on peaaegu iga ametiga. Kui täna oleks see pool tundi lihtsalt ripakil siis ei töötaks inimesed mitte 160 tundi kuus vaid näiteks 150. Aga aktivist ei ole võimeline aru saama, et kui inimesed istuvad töö asemel liiklusummikus, siis jääb suur hulk vajalikest töödest lihtsalt tegemata. Kui näiteks majanduses tarneahelad oleksid 50% aeglasemad siis käiksid sa tööl mitte üksratta vaid kitse seljas.
Ja siit jõuame teise raske aktivisti haiguseni: privileegipimedus. Kuna suur osa aktivistidest parasiteerivad avalikus sektoris suhteliselt kõrge palga peal, siis 5-10% langus sissetulekutes ja elukvaliteedis ei tundu maailma lõpp. Ja kuna päev kulub valdavalt ära tillinäppimisele, siis pole ka väga vahet, kas jõuad kontorisse kell 9 või 10. Aga suurele osale ühiskonnast on see peaaegu elu ja surma küsimus. Ja siis need idikad räägivadki maapiirkonnas öövahetuses töötavale tootmistöölisele, et vänta tehasesse tööle parem jalgrattaga ja keskendu rohkem elus mitterahalistele väärtustele.
Täiesti ebareaalne, kuidas mõne mehe süsteemis on evolutsioonilised protsessid 180-kraadise pöörde teinud ja liigutakse hirmuäratava kiirusega ahviks tagasi. -
Ma ei tea, kuidas Aktivistid mõtlevad või kas nad üldse mõtlevad või ainult emuleerivad mõtlemist -- teatud märksõnade peale (ärritaja) pähe õpitud repliike puistates (refleks). Umbes nagu amööbid.
Aga võib-olla kujutakse ette, et on loomulik tõusta kell 04.00 nagu USAs mõne suurlinna suburbias, et 2h Citysse tööle sõita. USAs nad teevad seda muidugi autoga ja kulutavad 2h ummikus istumisele. Jaapanis sõidetakse pigem rongiga 2h tööle. -
Nojah, seda ma ju ütlen, et autojuht on kunn. Teised ronigu läbi urgude või tõusku taeva alla, et tähtis autojuht saaks oma käigud tehtud. Kui näiteks õpetaja tuleb jalgsi tööle, siis peab ta oma autoga tulevale kolleegile alati teed andma, sest autojuht ei näpi tilli, vaid tal on eesmärk ja ülesanne ja ta on parem õpetaja! Jalgsi või rattaga liikuja teeb seda puhtast lustist, sest kui ta oleks tõsine tegija, siis tal oleks ju auto ja ta ei liiguks ilma autota, sest muidu kuluks energiat, mida autojuht hoiab õhtuse jõusaalisessiooni jaoks. Rattaga liikuja ju teadupärast teeb vähem tööd ka, sest tööle jõudes on ta väsinud.
P.S. Kui tarneahelad oleks 50% aeglasemad, siis oleks kohalikel tootjatel rohkem tööd. Saaks rattaga asjad ära tuua. -
Kas õnne maksimum oleks see kui pealinnas oleks lubatud ainult jalgrattad ja 20K rendiautot miks kuuluvad teadagi kellele?
P.S. Kohaliku tootja käest võid puulusika ka jalutades ära tuua, ega sellega nii kiire ka pole. -
"kompuutrinoormees"
Nojah, seda ma ju ütlen, et autojuht on kunn. Teised ronigu läbi urgude või tõusku taeva alla, et tähtis autojuht saaks oma käigud tehtud. Kui näiteks õpetaja tuleb jalgsi tööle, siis peab ta oma autoga tulevale kolleegile alati teed andma, sest autojuht ei näpi tilli, vaid tal on eesmärk ja ülesanne ja ta on parem õpetaja! Jalgsi või rattaga liikuja teeb seda puhtast lustist, sest kui ta oleks tõsine tegija, siis tal oleks ju auto ja ta ei liiguks ilma autota, sest muidu kuluks energiat, mida autojuht hoiab õhtuse jõusaalisessiooni jaoks. Rattaga liikuja ju teadupärast teeb vähem tööd ka, sest tööle jõudes on ta väsinud.
P.S. Kui tarneahelad oleks 50% aeglasemad, siis oleks kohalikel tootjatel rohkem tööd. Saaks rattaga asjad ära tuua.
Jaa, see on väga nutikas tähelepanek, et aeglased tarneahelad on meile tegelikult hoopis kasulikud. Selle idiootsuse oleksid valmis treinud Kohila arvutivabrikus toodetud läppari peal, mis töötab Kärdla kiibitehase protsessoriga ja jooksutab Kihnu rahvamaja arvutiringis arendatud operatiivsüsteemi. Tarneahelad, spetsialiseerumine ja kaubandus on nii eilne päev, eelistame ikka kohalikku väikettevõtjate (öko)toodangut. -
Inimene ajab meelega täielikku mädast pläga sõrmede alt välja ja te reageerite ka veel sellele.
Mitmes aasta juba läheb selle isendi ümberveenmisega? -
k252 - sinu arutelus on see loogikaviga, et tööandja üldiselt ei kipu "äktseptima" seda, et sa TÖÖ ajast seikled jalgrataste või ühistranspordiga. Kui ÜTga läheb 1.5h kauem, siis see läheb sinu ISIKLIKU vaba aja arvelt. Ja loomulikult "puhvrid", näiteks, et istud mitte 10 min. enne rongi väljumist saabuvale bussile vaid üks buss varem, et jääks 20 min. Sest Ehitajate Teel võib see 10 minutit "olematuks kuluda" ja seega ei saa sa õige rongiga Baltasse ja jääd maha sellest rongist, Mis läheb Ülemistele ja Ida-suunas "teibaronge" ei käi. Ainult kiirrongid sõidavad teeosa alguse ekspressina. Kui sellest maha jääd, siis oledki fsck-ed. Siis on tramm ja Viru Keskuse terminaal ja hiljaks oled nkn. jäänud. On siuksi nallakaid töökohti ka, kus peab kella pealt kohal olema. Võibolla kompuutrinoormees pole kuulnud, aga müüjad kaupluses ja üldse kõik klienditeenidajad peavad "kella pealt" kohal olema.
Kindlasti on kusagil mingeid linnasid, kus asi on hullem, on neid kus on parem. Meie elame Tallinnas. Meil on nii nagu meil on. Võib proovida teha paremaks, aga paremakstegemine käib teist moodi kui kellegi "kottimine".
Selles osas on hr. k. viimane kahtlemata õige. See on patoloogiline mõtteviis -- leiame "süüdlase" ja "karistame teda kõvasti". See on see slaavi mõtteviis. LAHENDUSELE ei vii see karvavõrragi lähemale. Kui p...se selline mõtteviis viib, seda võib näha idanaabri pealt. -
"k525"
Ja siis need idikad räägivadki maapiirkonnas öövahetuses töötavale tootmistöölisele, et vänta tehasesse tööle parem jalgrattaga ja keskendu rohkem elus mitterahalistele väärtustele.
Sellel on selge ja kindel põhjus, miks me oleme siin Tallinna teemas liikuvusest rääkimas, mitte maapiirkonna öövahetuses töötamise teemas.
Isegi Hollandis ja Taanis ei tähenda head rattateed ja rööbastransport sugugi seda, et isiklik auto bannitud oleks. Aga see on selge, vaesed on need riigid just selle pärast, et seal palju sõite rattaga tehakse. -
"Offf"
k252 - sinu arutelus on see loogikaviga, et tööandja üldiselt ei kipu "äktseptima" seda, et sa TÖÖ ajast seikled jalgrataste või ühistranspordiga. Kui ÜTga läheb 1.5h kauem, siis see läheb sinu ISIKLIKU vaba aja arvelt. Ja loomulikult "puhvrid", näiteks, et istud mitte 10 min. enne rongi väljumist saabuvale bussile vaid üks buss varem, et jääks 20 min. Sest Ehitajate Teel võib see 10 minutit "olematuks kuluda" ja seega ei saa sa õige rongiga Baltasse ja jääd maha sellest rongist, Mis läheb Ülemistele ja Ida-suunas "teibaronge" ei käi. Ainult kiirrongid sõidavad teeosa alguse ekspressina. Kui sellest maha jääd, siis oledki fsck-ed. Siis on tramm ja Viru Keskuse terminaal ja hiljaks oled nkn. jäänud. On siuksi nallakaid töökohti ka, kus peab kella pealt kohal olema. Võibolla kompuutrinoormees pole kuulnud, aga müüjad kaupluses ja üldse kõik klienditeenidajad peavad "kella pealt" kohal olema.
Kindlasti on kusagil mingeid linnasid, kus asi on hullem, on neid kus on parem. Meie elame Tallinnas. Meil on nii nagu meil on. Võib proovida teha paremaks, aga paremakstegemine käib teist moodi kui kellegi "kottimine".
Selles osas on hr. k. viimane kahtlemata õige. See on patoloogiline mõtteviis -- leiame "süüdlase" ja "karistame teda kõvasti". See on see slaavi mõtteviis. LAHENDUSELE ei vii see karvavõrragi lähemale. Kui p...se selline mõtteviis viib, seda võib näha idanaabri pealt.
Praktikas tööpäev ei olegi 8 tundi, sinna lisandub veel ka aeg tööle jõudmiseks ja kui need tunnid kokku muutuvad ebamõistlikult suureks siis töötaja leiab endale muu töö. Lisaks tavalisele palgatööle on igal inimesel veel hulk alternatiivseid kohustusi: bussijuht lastele, toidukuller perele, kojamees ja koristaja kodus jne. Kui nende tegevuste asemel istuda liiklusummikus, peab keegi teine lapsi sõidutama ja kuskil jääb mingi muu lisandväärtus loomata. Lihtne järeldus on see, et kui panna inimesed lisandväärtuse loomise asemel liiklusummikusse venima, langeb olulisel määral kõigi elatustase ja elukvaliteet. Näiteks 30 minutit täiendavat aega transpordile tähendab iga kuu umbes 10h raisatud aega "elukeskkonna parandamiseks". Kui palju on neid inimesi, kes oleks valmis iga kuu ühe-kaks tööpäeva linnas tasuta näiteks lilli istutama ja tänavaid koristama, et elukeskkond oleks ilusam?
Siin võiks ju aktivistid eeskuju näidata ja foorumis suunamudimise asemel näiteks ühe nädalavahetuse igas kuus tasuta ühiskondlikult kasulikku tööd teha, et linnaruum oleks ilusam. -
See kõik on kahtlemata õige jutt. Aga kust tuleb siis debiilne ja vildakas arusaam, et MITTE MINGIL JUHUL ei ole võimalik, et kui need kes tahavad jõuda rattaga kiiremini jõuavad rattaga kiiremini ja need kes tahavad jõuda autoga kiiremini, jõuavad autoga kiiremini??? Miks propeller-püksid-raal raiub nagu rauda, et jalakäiade ja väntlaudurite heaolu saab tulla AINULT autojuhtide kottimise ja autoliikluse piiramise ARVELT? Et absoluutselt mitte mingit muud moodi ei saa. Kui sul on 2 õuna, siis jah, neid saab jagada nii, et kummalegi üks õun ja kui üks pool tahab rohkem, siis teine peab saama vähem. Kas meil täna ON ikka selline olukord, et ressurss on 100% ammendunud, "arve on täis" ja ühe olukorra parandamine saab johtuda AINULT teise olukorra halvendamise läbi. Ma olen küll juhtimisteadust ja süsteemide dünaamikat ja ressursi ja voogude juhtimist üsna põgusalt õppinud, aga mulle küll ei jää muljet, et see on "ainus võimalus". Ma isegi ütleks, et päris elus on jube vähe olukordi, kus alternatiiv -- ainult A või B.
-
Propellermees on troll ja rohereligiooni pastor. Usu jaoks pole kunagi vaja olnud loogikat.
Sealjuures täna, ilus ilm, kuiv, tuult pole. Kesklinnas - südalinnas liikus jala üsna vähe rahvast, rattaga inimesi täiesti olematu, lisaks vilkamisi paar tõuksi ja üksratast. Vanalinn oli tühi, mõned üksikud inimesed paistsid tähtsa mäe poole liikuvat ja kõik.
Jääb täiesti arusaamatuks, kui südalinn teha autovabaks (1/4 vanalinnast, mis on pmt autovaba) siis miks peaks inimesed rohkem liikuma autovabalt? Faktiliselt saab see autovaba ala lihtsalt kujuneda vanemas keeles suureks pargiks. Vaevalt, et praegu inimene kes elab vanalinnas ja töötab näiteks linnavalitsuses, käib autoga tööl.
Tallinna asustustiheduse juures ning kus inimesed elavad ja kus on töökohad, peaks sellise eesmärgi nimel autovabaks muutma terve tallinna linna. Teistesõnadega sundima, kuni kõik tallinnast välja kolivad, liikuma jala.
Lisaks noh, isegi siis ei saa see väga autovaba olla, keegi peab härrasrohelistele kõiki teenuseid pakkuma.
Millega me jõuamegi sinna, et südalinna autovabaks muutmisel pole mitte mingit efekti autoliiklusele, inimesed ei käiks rohkem jala või midagi muud. Terve projekti eesmärk on religioone, et rohelistel oleks oma püha "tempel" mis rajatud linna keskele. Mitte mingit muud eesmärki sellel projektil olla ei saa. -
1970-datel ja 1980-datel oleks saagimimutt saanud südari igakevadise mudase Tallinna tõttu.
-
"Stealth"
Saagim on pahane, et linn on s..ane ja ta ei saa ilusate asjadega tänava peal käia
Õige jutt Anult - lähed ikka kingaga Helsinkisse, Zürichisse, Viini või Lissaboni, siis king naljalt tolmuseks ei lähe - Tallinnas aga läheb...Kuigi anno 2024 on olukord parem , kui oli aastal 2000... -
Tallinnas on pool elanikkonnast venelased, seega, et Tallinn on nüüd poolporine võrreldes muu maailma ja nõukogude ajal olnu vahel, on siiski päris hea tulemus.
-
"ttrust"
1970-datel ja 1980-datel oleks saagimimutt saanud südari igakevadise mudase Tallinna tõttu.
1970ndatel polnud ta veel "mutt" vaid kuum modellibimbo. -
"Offf"
"ttrust"
1970-datel ja 1980-datel oleks saagimimutt saanud südari igakevadise mudase Tallinna tõttu.
1970ndatel polnud ta veel "mutt" vaid kuum modellibimbo.
Ja siis olid kõik kuivanud poriga ja peenikese tolmuga nii harjunud, et ei pandud seda tähelegi. Aga pidasin silmas, kui praegune vana elunäinud Saagim tõsta minevikku, 70-datesse. -
Soovite ohtrat vee raiskamist ja rohkem kivilinna? Nii maailma ei päästa.
-
"Stealth"
Saagim on pahane, et linn on s..ane ja ta ei saa ilusate asjadega tänava peal käia
Huvitav, et Saagim soovib pealinna tänavate pesemist ja rohepöörased tegelinskid polegi teda veel mutta tampinud (pun intended!) või ära tühistanud! Et ketserlik mõte - hakata kulutama pealinnas puhast vett tänavate pesemiseks, kui samal ajal Sahaaras, Araabia riikides, Kesk-Aasias ja paljudes muudes paikades on põud ja totaalne joogivee puudus. Milline julm rohepöörde vastane agitatsioon Saagimi poolt :))) -
Saagimi jutus oli puhas kuld. Ega enne jalakäijate, ratturite ja ühistranspordi kasutajate kitsikusest linnas aru ei saagi, kuni ise neid inimesi ainult auto aknast näed.
-
Järjekordne lällar loobib poppe loosungeid, seda vähimagli määral põhjendamata:
Oliver Hainsalu: auto on privileeg mis tuleb teiste liiklejate mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
Pakun välja:
Aktsiatulu on privileeg mis tuleb teiste investorite mugavuse, kasumi ja elude arvelt
Õhk on on privileeg mis tuleb teiste hingajate mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
Elu on on privileeg mis tuleb teiste elusolendite mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
Eluase on privileeg mis tuleb kodutute mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
ja nii võme jätkata lõputult karlsoonimist -
Oliver Hainsalu: auto on privileeg mis tuleb teiste liiklejate mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
Nagu ise oleks kirjutanud, kõigega nõus. -
"kompuutrinoormees"
Oliver Hainsalu: auto on privileeg mis tuleb teiste liiklejate mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
Nagu ise oleks kirjutanud, kõigega nõus.
ega ei üllata siin kedagi, sellise pasahunnikuga saabki ainult üksratas nõus olla. -
Linnaplaneerimine on poliitika. Sotsid ja liberaalid apelleerivad noortele, lastetutele, Kalamajas elavatele priviligeeritud luuseritele, seepärast on nende linnaplaneerimisprioriteedidki vastavad.
Teisest küljest võiks olla täiesti normaalne eemaldada kesklinnast kõik rattarajad ning teha sõidu- ja kõnniteid seeläbi laiemaks. Kui autot ei ole, sõida ühistranspordiga ja ära risusta linna oma rattaga. Sellega sõida metsas, sinu kinnisidee tõttu ei pea teised kannatama. -
https://open.spotify.com/episode/1eynbvwEhhxII0qZvrOv74?si=9bo3KODCTaatDhNBsL_4pg
Liikluspsühholoog lahkab saates liikkuses käitumist ja seda, milline inimpsühholoogia on selle taga. Eriline rõhk oli saates sellel, miks mõne inimese jaoks on kihutamine, rapsimine jms. ok., kuidas väljendub inimestel saavutusvajadus liikluses jne. Tõesti huvitav saade oli. Psühholoog tõi palju erinevaid näiteid oma suurest kogemustepagasist. Samuti räägitakse saates karistuste ja kampaaniate tõhususest. Toon ise ühe näite: kahe inimelu hind: 3 aastat tingimisi ja 60 000 eurot. Vapustav. 30 000 siis inimese eest. Kusjuures tegu on korduvate liiklusrikkumistega.
https://tartu.postimees.ee/8014669/kahe-noore-inimese- Ei tundu just karm karistus: surmaavarii-pohjustaja-sai-karistuseks-tingimisi-vangistuse -
"kompuutrinoormees"
Oliver Hainsalu: auto on privileeg mis tuleb teiste liiklejate mugavuse, ohutuse ja elude arvelt
Nagu ise oleks kirjutanud, kõigega nõus.
LHV foorumis läbustamine on privileeg mis tuleb teiste foorumikasutajate mugavuse, lugemiselamuse ja sisu arvelt, ärge seda unustage, noormees.
