1 euro = 60 krooni ... ehk juukselõikuse hindadest siin ja seal
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kommenteerimiseks tänasest Äripäevast "analüütiku" kirjutis
EL ei kinnita Eestile euro kurssi 15,64
Esko Passila
konsultant Euroopa Komisjoni ja EBRD juures
01.06.2006 00:00
Eesti on otsustanud eurole ülemineku aasta võrra edasi lükata. Ametlikult on selle põhjuseks ELi nõudmistest suurem inflatsioon, kuid selles peitub vaid osa tõde. Eestis - nagu ka teistes uutes liikmesriikides - on üks probleem, mis ei allu vanade liikmesriikide arusaamale inflatsioonist. Nimelt on inflatsioon Harjumaal ja eriti Tallinnas suurem kui teistes Eesti piirkondades. Piisab, kui vaadata juuksuritöökodade hindu. Tallinnas saab mees oma juuksed lõigatud umbes 200, nt Rakveres aga 50 krooniga. Sama kehtib teenindussektori kohta üldse.
Eesti võib üleminekul maksta ühe euro eest isegi 30-60 krooni. Vanades ELi maades sellist asja ei juhtu. Soomes erinevad hinnad Helsingi ja Sodankylä vahel minimaalselt. Üks põhjus on Soome palgatase, mille vahed eri piirkondades on pisikesed. See tuleb traditsioonilisest tööturupoliitikast ehk nn konsensusest. Sama käib enamiku vanade ELi riikide kohta. Seevastu Tallinna, Riia, Varssavi või Praha hinnad on tublisti kõrgemad kui mujal riigis.
Ostujõu erinevusi võrreldakse ostjõu pariteedi alusel. Lääneriikide majandustes kasutatakse ostujõu pariteeti üldiselt riikide omavaheliseks võrdluseks. Rahvusvaheliselt võrreldakse MacDonaldsi hamburgeri hinda eri maades ja tehakse selle alusel järeldusi riikide ostujõu kohta.
Kuid see ei luba võrrelda riigisiseseid ostujõu erinevusi. Uued ELi liikmesriigid on toonud selle probleemi ka ELi, see on majandusteadlastele uus nähtus. Seega ei suuda EL panna krooni kurssi õigesti paika. Teoreetiliselt peaks Eesti inimesed väljaspool Harjumaad ja Tallinna saama parema vahetuskursi oma kroonidele, aga see pole võimalik.
Kõikjal räägitakse Eesti suurest majanduskasvust. Samas tuleb tähele panna, et kui me võrdleme Eesti SKP kasvu inflatsiooniga riigis, siis need on olnud viimase kümne aasta jooksul samas suurusjärgus. Ehk kiire hinnatõus sööb majanduse kiire kasvu suuremalt jaolt ära.
Teine probleem on Eesti krooni sidumine euroga kindla kursiga. Eurotsoonist jäävad väljapoole ka Rootsi ja Taani kroonid. Kuid nende kursid on kõikunud palju rohkem kui Eesti kroon. Mõlemad riigid on ka osaliselt oma valuutadega spekuleerinud, konkurentsivõime nõrgenedes on raha väärtus langenud. Eriti on ELi kannatuse proovile pannud just Rootsi kroon.
Samas on inflatsioon olnud neis riikides hästi kontrolli all. Eestis on aga aastatepikkune inflatsioon pannud krooni tugeva surve alla. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti kroon nõrgenenud USA dollari suhtes ligi 30%. Tegelikkuses tähendab see seda, et Eesti kroon on täna euro suhtes ülehinnatud ehk liiga kallis. Ja see toob euro kasutuselevõtul mitmeid probleeme.
Suurim on probleem Tallinnas. Kui inflatsioon jätkub samal tasemel, siis on huvitav vaadata, millal turismivoorid hakkavad kokku kuivama. Sellises olukorras on ainus ravim kulude langus, mis tavaliselt tähendab ka palkade langust. See aga pole Tallinnas mõeldav, sest turiste teenindavas piirkonnas on juba praegu kõva tööjõupuudus.
Üks suur - ehkki mitte ainus - põhjus Tallinna muudest piirkondadest kõrgema inflatsiooni taga ongi just turistide poolt üles aetud nõudlus. Tallinnas on ainuke võimalus inflatsiooni piirata nõudlust vähendada. See pole muidugi soovitatav, aga kui hinnad piisavalt kerkivad, siis juhtub see paratamatult.
See kõik paneb Eesti eurole üleminekul probleemi ette. Kui EL näeb, et krooni väärtus on pikaajalise kõrge inflatsiooni tõttu nõrgenenud, siis ei ole EL nõus minema eurole üle praeguse 15,6-kroonise vahetuskursi juures. Sama asja on ennegi ette tulnud teiste maade eurole üleminekul.
Valitsused on ses küsimuses suu kinni hoidnud ja püüdnud hoida tegeliku vahetuskursi alused rahva eest salajas. Sama juhtus Soomes. Tõsi küll, Soomet ei sundinud mitte EL, vaid puhtalt oma lollus. Aastatepikkune halb majanduspoliitika lõi 1990ndate algul välja esiteks devalvatsioonina ja seejärel lasti marga väärtusel vabalt kujuneda. Mark kaotas oma väärtusest mõne kuuga üle 40%.
Poolas tehti seevastu nii, et zlott seoti dollariga ja samal ajal tehti plaan valuuta devalveerimiseks. Põhimõtteliselt nägi see välja nii, et kui inflatsioon ületas teatud taseme, siis valuuta devalveeriti automaatselt. Sel viisil saadi kindel olla, et raha väärtus vastab selle rahvusvahelisele turuväärtusele. Poolas, mille üleminek eurole pole ka mittel pilvitu, leidiski aset mitmeid devalvatsioone.
Eesti puhul on võimalik, et enne eurole üleminekut pannakse kroon vabalt ujuma, et ta turul oma väärtuse leiaks. Teine võimalus on, et EL määrab vahetuskursi läbirääkimiste käigus. See võib omakorda viia selleni, et Eesti maksab ühe euro eest 30 või isegi 60 krooni praeguse 15,6 krooni asemel. Sel oleks suur mõju kogu ühiskonnale. On tõenäoline, et just need asjaolud on olnud tegelikult Eesti valitsuse otsuse taga lükata eurole üleminek edasi. Sama kindel on seegi, et rahvas sellest midagi ei kuule. Valitsusel on põhjust hoida tegelik vahetuskurss salajas, et ei tekiks paanikat.
Kumb on parem, kas siduda kroon eurost lahti ja lasta ujuma või pidada ELiga läbirääkimisi krooni tegeliku väärtuse määramiseks? Ükskõik kumba tehakse, olukord saab olema Eesti rahvale ja majandusele raske. See tervendab majandust ja parandab ettevõtete konkurentsivõimet ja kasumlikkust, aga nõrgemad kannatavad. Ja sellele grupile peab valitsus ühel või teisel viisil nende kannatused kompenseerima.
Eurole ülemineku takistused Eestis
Erinev inflatsiooni kiirus ja suur hinnatasemete vahe Tallinnas koos Harjumaaga muu Eestiga võrreldes. Nt Soomes ei erine hinnad Helsingis ja Sotankyläs. Tallinn ja Harjumaa peaksid saama euro tulekul kehvema kursi, aga see on mõeldamatu.
Valitsused hoiavad üleminekukursi tegelikud alused rahva eest saladuses, et ei tekiks paanikat.
Allikas: Esko Passila -
Oisaraisk, hea, et teada sain.
Järjekord oli küll pikk ja kasvas jõudsaste aga jõudsin veel suurema jao rahast õnneks 1:20 ära vahetada.
See oli vist siis väga soodne?
Paanikat polnud näha, tundus, et eurosid jätkus veel. -
EU kodanikuna loodan kogu südamest, et see tüüp ei ole mitte majanduskonsultant. Vastasel juhul oleks EUga lood veel räbalamad kui seni karta julgesingi.
-
Tegelikult peaks iga inimene saama personaalse vahetuskursi, mis sõltub tema palgast, palga viimaste aastate muutusest, inflatsiooni õhutavatest tarbimisharjumustest jne.
Seda artiklit ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, kui siis ainult niipalju, et mina käin Tallinnas juuksuris 125 eest ja see pole sugugi "odavaim" koht. Ja kindlasti leiaks ka Rakveres juuksuri, kes 200ga nõus mind pügama. -
soomlastel on tallinn vist liiga kalliks läinud
tahavad oma euro eest raekoja platsis ikka õlle kätte saada
jube ahned inimesed
kurss 1-60 tekitaks paraja kaose muidugi :)
import kukuks vist nulli mõneks ajaks :) -
Mida iganes Esko Passila ka ei tarbi see mõjub.
-
winger
mida hr. Passila tarbib ei ole raske aimata tema poolt ostujõu pariteedi alusel tuletatud EUR/EEK suhtest, on 1 selline tootegrupp, mida soomlased armastavad Eestit külastades ohtralt kaasa osta -
Kui suudaks välja raalida mis see täpselt on ja kogused paika panna, võiks järgmiste Marx&Engels ja Leninin kogutud teoste kallale asuda. Mina tahan küll, et mind tsiteeritaks ka 500 aasta pärast, nagu Nostrodamust.
Jaanipäeval teeb siis proovi.
Lihtsalt jutu jätkuks - http://www.aripaev.ee/3238/arv_kolumn_323801.html?e=mc3&foorum=1&leht_id=3238 -
"Samas tuleb tähele panna, et kui me võrdleme Eesti SKP kasvu inflatsiooniga riigis, siis need on olnud viimase kümne aasta jooksul samas suurusjärgus. Ehk kiire hinnatõus sööb majanduse kiire kasvu suuremalt jaolt ära."
Ning muidugi mõõdetakse Eestis SKP kasvu nominaalsetes numbrites... -
uskumatu
-
Imestama peab "majandusmehe" hoogu: 30 või isegi 60 krooni 15,65 asemel. Aga miks mitte 120? Mis peatas "spetsialisti" mõttelendu?
Aga Cynicu lootused ei täitu paraku! "See tüüp" ikkagi suhtleb Euroopa Komisjoniga. Jääb üle ainult loota, et teda Euroopas keegi tõsiselt ei võta. Allpool on ärakiri ühest tema kirjast (leitud Google'i abil (otsides „Esko Passila“), kirjaviis muutmata) ühele komisjoni töötajale; kirja lõpuosas esitab ta enda kohta ka hulga andmeid.
From: Esko Passila [fopco@phnet.fi]
Sent: jeudi 22 avril 2004 9:34
To: ENTR CONSULTATION SPEC
Subject: questionaire
Hello,
responded the above. Few comments though:
- I have companies in Finland and Estonia
- particularly in Finland all these best practises and Commissions propositions are mostly ignored
- EU should take stronger attitude towards countries who are not taking things seriously because Europe can only compete in unison
- joining countries are liberal but do not have culture to deal with international contractual questions
- joining countries legal systems are still ruled by old regime from communistic culture. They don’t understand free trade and there for cannot make rulings
- EU should start quickly education program in joining countries all around legal infrastructure
Esko Passila DI (MSc. eng.) internationalisation consultant
Kytölän selkätie 67
15230 Lahti
tel. 358 400 499 400
e-mail: fopco@phnet.fi
fax 358 3 7304 545
Fopco Ltd
Lahti, Finland
Woodwise OÜ
Jõgeva, Estonia
Expert-Evaluater European Commission DGXII – AG EE9981A00249
Central Consultancy Register No 100164
Senior Adviser of the European Bank for Reconstruction and Development
Senior Industrial Advisor TAM
Finnish member of Entrepreneur Panel of EU. -
Ma siiski soovitaks ignoreerida kirjavigu ning pöörata tähelepanu Passila 'take home messagele':
Vildakas regionaalpoliitika ohustab uute liikmesriikide majanduslikku stabiilsust ja on seega takistuseks rahaliiduga liitumisele.
Vaevalt, et Passila selle arvamusega üksi on. -
Kas vana Euroopa regionaalpoliitika sisaldab väiksemat ohtu majanduslikule stabiilsusele?
Mulle ei meenuks, et meil siin eriti põlevaid autosid või rahutud miljonimassid või sõnnikumaitselised põllumehed suurmaanteid blokeeriks.
Kindlasti on Passilal õigus, mõnes küsimuses ja mõnes lõigus, kuid tervikpilt ei klapi. -
Kus kohas see onu juuksuris käis. 60 eegu eest tehakse tiben toben soeng, 80 eeku juba kallimates kohtades ja Olümpsis (mis on nt ka pühapäeviti lahti) 150 eeku
-
Näiteks Viinis asuvas ÜRO esinduses saab juukseid lõigata ka EUR 50 eest!
Eks turg paneb asjad paika! Rahvusvahelised organisatsioonid paistavad silma hea kompensatsioonipaketi poolest. Ja eks siis nendes tekivad ka huvitavad mõtted! -
Eks neid Jaan Tatikaid ole igal pool, s.h. EU-s.
Üks näide veel:
EPL: Europarlamendi liige: SMSid võiks maksustada
Ülo Toomsalu
01.06.2006 07:18
Loe kommentaare (7)
Ettepaneku kohaselt maksustataks ELi eelarve jaoks iga SMS 1,5 eurosendiga.
Euroopa Parlamendi Rahvapartei fraktsiooni liikme Alain Lamassoure'i arvates võiks Euroopa Liidu eelarvesse lisavahendeid leida, maksustades elektroonilised teenused liikmesriikides, kirjutab Eesti Päevaleht.
Reutersi andmetel on Lamassoure pakkunud, et iga SMSi võiksid liikmesriigid maksustada 1,5 eurosendi ja iga e-kirja 0,00001 eurosendiga.
Lamassoure ütles eile EPLile, et tema mõtete taga on eelkõige soov leida uusi ressursse ELi eelarvesse, kuid samas mitte tingimata uusi makse kehtestada.
"Ma mõtlesin lihtsalt, kuidas reformida rahvuslikke maksusüsteeme. Me peame praegu arvestama majanduse muutumisega ning leidma uusi ressursse avalike poliitikate finantseerimiseks," leidis Lamassoure.
"Kui keskajal rahastati avalikke poliitikaid põllumajanduse maksustamise teel, siis praegu on ajad muutunud ning 70 protsenti (või isegi rohkem) kogutoodangust ei tule mitte kaupade tootmisest või põllumajandusest, vaid mittemateriaalsetest teenustest," selgitas ta. -
teemaäärelt, Ouna Ants, kust Sa võtad, et ÜRO-s on juukselõikus 50 krooni? Pealegi sinna iga lihtsurelik ei pääsekski juukseid lõikama, ainult ÜRO kiilaspead; või ma pakun valesti...
-
50 eurot ikka???
-
infinite,
Viinis, ÜRO-s on juukselõikus 50 eurot, nagu kirjutasin oma üleeelmises kommis. Kallimat juukselõikust ei olegi ma kusagil näinud. Usun, et Tallinnas saab sama teenust ka 50 krooni eest.
Viinis asuvasse ÜRO esindusse tõesti igaüks juukseid lõikama ei pääse... isegi kui tahaks hirmsasti proovida, et kuidas nii kallilt juukseid lõigata on :) Aga tavalised inimesed lasevad lõigata seal kõrval paarikümne euro eest ja on ka väga rahul. -
Ei tahaks küll nii pahasti öelda, kuid seda artiklit lugedes tekkis tunne, et üks sotsiaaldemokraat on jälle heaolust segi läinud.
-
The Empire Strikes Back - isegi meie rahavalvurid ei saanud mööda vaadata sellisest "mõttelennust"
Eesti Pank lükkas ümber krooni devalveerimise spekulatsiooni
Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul ei vasta soomlase väited tõele.
«Väide, et euro võib hakata maksma 30-60 krooni, ei ole tõsiselt võetav,» rõhutas Lättemäe. «Sellisel juhul me ei täidaks ERM2-s sätestatud valuuta stabiilsuse nõuet ja ei saaks eurole üle minna.»
Lättemäe sõnul on eesti krooni kurss püsinud muutumatuna ligi 14 aastat. Alates 28. juunist 2004 on Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liige.
«See on nn euro ooteruum, kus riigid peavad oma valuuta stabiilsena hoidma» selgitas Lättemäe. «Kuigi kõikumisvahemik euro suhtes on ± 15%, võttis Eesti kohustuse hoida kurssi muutumatuna.»
Kuigi formaalse otsuse eurole ülemineku kursist teevad ELi rahandusministrid, ei ole Eesti Panga hinnangul alust väita, et krooni kurss muutub.
«Eesti stabiilset kurssi usuvad ka välisturud, kuna praegu on Eesti intressid sisuliselt võrdsustunud euroala omadega,» lisas Lättemäe. «See näitab usaldust Eesti majanduse ja valuutakursi suhtes» -
Riskin küll nüüd oma maine&tervisega (patsiga poisid tulevad äkki tampima) :) , aga oma loogika on selles küll sees , et majandus on siiski kardinaalsemalt muutunud , kui ühiskonna aluseks olevad põhimõtted (demokraatia jne) .
Ei oska öelda , kas lugupeetud eurosaadik on just kõige õigema lahenduse jälil , aga ma talun suhteliselt rahulikult BSA kampaaniat ainult tänu sellele , et Gates lubab oma varanduse enne surma laiali jagada . Aga siiski on ta nagu jumal , kes otsustab , kes on pätt ja kes mitte . Ja Gates tegeleb nagu valitsusedki jõukuse ümberjagamisega , on nagu väike valitsuspoliitik meil siin , meedia(Eestis) kajastab aga suurima rõõmuga , kui mõne maamehe kätte saavad , kellel ei olnud raha selle sitaks kalli toote ostmiseks , ja kotivad teda veel mõnusate trahvidega .
Aga noh , eks möliseda on tore , aga kui oleks võimalik ise monopoliks hakata , hakaks ju kohe , või mis ? :) -
Juukselõikuse saab Tallinnas 50 - 150 Kr. eest meestele. Vahe on selles, et 50 krooni eest saad 5-10min.pügamise mis tuleb vähegi asjast jagaval pea omanikul lasta ümberlõigata.
Korraliku lõikusega läheb 20-45 min. olenevalt juuste hulgast. Kui tahad korraliku pea mazaasi ka siis läheb 200 ära küll.
Mina käin Tallinnas Vene tänaval ja olen väga rahul! -
mina käisin täna ja tasuta )
-
Mina käisin üleleile ja 190 eest. Korralik ja odavaim praegu on 100. 50 või 60 hinda pole kohanud vist aastast 2003. Seega kui keegi teeb 60 eest, siis kontrollige ega te kopli liinidel ole.
-
75 eest saab praegu täiesti kesklinnas juuksuris käidud.
Ok, tädid on keskealised, aga teevad töö korralikult, ca 30 min läheb. -
Kas see 75 eest on see juuksur, mis on narva mnt ja pronksi tänava nurgal olevas majas? paremal naiste osa, vasakul meeste osa?
-
Sellise artikli kirjutamine ja avaldamine on kuritahtlik minu arvates. See võib kaasa tuua enneolematuid ja ettenägematuid tagajärgi. Ükskõik, kas tegemist on tõsise või lolli jutuga, kindlalt on olemas mingi grupp, kes selle artilki mahitusel kukub kroone eurodeks või dollariteks vahetama. Annaks kõigevägevam, et neid pole palju. Öäkk!!!
-
Mu naine küsiski eile õhtul minu käest, et äkki peaks kõik raha eurode vastu vahetama. Ilmselt nii küsivad neil päevil paljud. Valitsus salgab, nagu analüütik õigesti kirjutas. EP salgab. Neile makstaksegi selle eest. Aga ega rahvas pole loll.
Pealegi, käivad kõlakad, et 60-kroonised kupüürid kaotavad 6. juunil kehtivuse :-) 6.6.6. -
Esko Passila artikkel on tekitanud Eestis tõesti tavatult palju poleemikat (ka pealkiri kui lõplik tõde „EL ei kinnita Eestile euro kurssi 15,64”, noh, see võib olla ka ÄP „võimendus”). Kas see poleemika võiski olla mehe eesmärk???
Selliste artiklite puhul peaks endalt küsima, et miks on see jutt avaldatud? Kelle informeerimiseks? Kelle huvides? Millist teavet ja väärtust see jutt lugejate jaoks sisaldab?
Kui ei leia selget vastust, siis on asi kahtlane.
Avaldatud artiklite arv, kui praeguse töö tulemuslikkuse näitaja???
Kas mingi nurga-konsultant-poliitik tahab oma veidrate avaldustega „pildile saada” ja oma tulevase töö jaoks kuulsust koguda (turundust teha)?
Kas selle artikli puhul võib tõesti olla tegemist n.ö. eesti rahva heatahtliku ja ennastohverdava hoiatamisega, et teie valitsus ja Eesti Pank varjavad EUR-ile ülemineku viivitamise tegelikke põhjuseid ja tegutsevad salaja rahva seljataga?
Arvan, et selles artiklis toodud väidete põhjendused on äärmiselt vildakad ja tendentslikud ning jäävad ka teadliku lugeja jaoks suht. segaseks. Artikli põhjal võib järeldada, et mees ei suuda seostada seda teemat ja keskkonda, millest räägib. -
Mis selles kuritahtlikku on? Ja mis sellest halba oleks, kui keegi raha euros hoiab?
Mõlemat, nii soomlase juttu kui EP kommentaari oli huvitav lugeda. Ja mõlemas olid omad tõed. On ju selge, et meie inflatsioon on kiirem ja hetkel ka palgakasv kiire. Ja kui tekib ülekuumenemine, võib tekkida olukord, kus ettevõtted ei suuda piisavalt kiiresti piisavalt efektiivsemaks muutuda - tekib surve riigi sees krooni odavamaks muuta - et suudaks müüa. Valuutakomitee süsteem ei ole midagi igavest.
30 kuni 60 tundub samas muidugi imelik.
Mis jällegi räägib euro devalveerimisele selgelt vastu on asjaolu, et selle otsustamine on antud poliitikute kätte. Selline otsus oleks poliitiline enesetapp ja naljalt keegi sellele teele ei lähe. -
Efektiivse finantssüsteemi üheks oluliseks komponendiks on selle USALDUSVÄÄRSUS – inimesed peavad selle toimimisse uskuma (meenutagem siinjuures teooriast ka raha funktsioone)! Regulaarsete devalvatsioonide ja muude „vee peale tõmbamistega” finantssüsteemi usaldusväärsust kindlasti ei saavuta, nii nagu ei saavuta sellega rahva poolehoidu EU-le.
Meenutage siinjuures meie naaberriiki, kus suur osa inimestevahelisest tehingutest ja arveldustest käib siiamaani USD-des (või EUR-ides) mitte rublades.
Eesti on tegelikult sisuliselt juba EUR-ile üle läinud. Ainult vastavad paberid on veel kokkuleppeliselt teised. -
Tallinnas Kristiine keskuse juures Madara tänaval on näiteks 50EEK pügamine. Või oli see isegi 45EEK. Ise aastatevanune klient seal.
-
Seoses juuksuriga - 130 EEK ja juukseid lõikab imekena mitmekordselt diplomeeritud kaunis noor daam. Hinna sees pesu. Massaazh palsamiga. The works! An American Psycho experience ;-D
Eriti kihevile läksin siis, kui avastasin samast toolist ühe kohaliku konnatiigi rikkaimatest konnadest. Ka temal on hea maitse juuksurite osas... :-D Aga kui te küsite, kus sellist mõnusat nalja saab, siis EI ÜTLE. Niigi pean alati juukseid lõikamas käies juba uue aja kokku leppima... -
viskasin kommi ennem vist valesse foorumisse, kordan siis ka siin ...
mind segab üks asjandus kogu diskussiooni juures - kui mõni hullunud Eesti poliitik võiks tõesti soovida majanduse elavdamiseks odavamat krooni (kuigi tänases olukorras kus majandus kasvab nominaalis 20% aastas on seda raske ettekujutada), peaks meie kursi üle otsustav Euroopa Komisjon ja muud organid ju soovima pigem kallimat krooni et väendada meie "haiget ja ebatervet konkurentsieelist". Ehk väline poliitiline surve peaks olema krooni revalveerimisele mitte devalveerimisele. Nagu oli näiteks Soome surve Rootsile oli kui Rootslased ühel vaimu nõrkuse hetkel euroga ühinemise üle arutasid ja sommid paugust pröökama pistsid et Ruotsi kunni kruoon oo liialt odav europiirkonna jaks. -
Rääkisin eile nimme samast artiklist ühe pangajuhiga. Tema seisukoht oli et EESTI PANk peaks kapist välja tulema ja selgesõnaliselt ja valjult oma seisukoha välja ütlema ning paanika spekulatsioonid vahetuskursi ümber ära lõpetama. Muidu mine tea äkki kuskil Narva maakonnas saab tõesti EEK/EUR vahetuskursiks juba lähiajal 20-1 ja tõusvas joones. Hakka või eur Tallinnas ostma ja Narvas müüma. -
Eesti Pank juba ütleski (vt. wingeri kommentaar siinsamas eile kell 18.10). Ja vahetuskursi pikaajalise stabiilsuse nõue on üks eurosüsteemi vastuvõtu (Maastrichti) kriteerium, mis oli ilmselt nii "spetsialistil" kui ka Äripäeval ununenud (kui nad sellest üldse olid midagi kuulnud).
-
Kas see rahavahetamise kurss käib ainult sularaha kohta või ka pangahoiuste ja aktsiate kohta?
-
Jõle imelik - lõigatakse 1h ja hind 130-200 ning lõigatakse 10-15min ja hind 60 eeku. Minu arvates juuksur selline mõttetu koht - mida kiiremini ära saad seda parem.
-
MSMi küsimuse kohta (14:05) võiks Äripäev tellida hr Passilalt järgmise kaastöö :-)
-
Mis see mõne pangas koitava krooni euroks konverteerimine aitab. Tehke oma töölepingud parem eurodesse ümber, kinnisvaralaene on juba ammu eurodes väljastatud ;)
-
Kuinagi tegi Ivar Vigla 100 FIM-stega nalja, mis paele ei oldud paljudes kohtades nõus enam 100 margaseid rubladeks vahetama. Nii nagu venemaal on makse vahendiks rubla ja USD, oli eestis FIM, USD ja rubla. Asi puhuti nii üless, et Vigla oleks pea-aegu kohtusse kaevatud kuna oli piisavalt ullikesi kes raha vahetasid ja hiljem said aru, et see oli Vigla nali. LEELO-LEELO
-
to: abesiki
ÕIGE! Juuksuri juures üle 15 minuti viibimine on kuritegelik trendipedendus. Peamassazh! ZOMG WTF!? Mine koju, istu tugitooli ja nühi pead vastu seljatuge. Cheaper. Ja no andke andeks... palsam? Mul naine kasutab mingit sellist asja.
Juuksuris käin pärnu maanteel Kawe plaza lähedal, aega võtab 10 minutit, raha maksab 70 ja masinaga lastakse siuh-siuh.
Side issue: Fucking David Beckham raisk, hägustab piiri meeste ja naiste vahel ja varsti ongi pool linna täis 300 krooniseid soenguid, palsamit ja peamassaazhi kasutavaid metroseksuaale. :) -
Mugandasin pealkirja teemakohasemaks ..
Kena nädalavahetust kõigile ... kas siis palsamiga või palsamita -
Hea küll! Homme lähen juuksurisse. Kaua võib?
-
tore jah, et eurost juuksurile jutt üle läks.
kuna keegi juba mainis peamassaazhi kättesaamatuid hindasid, siis väike tasu optimiseerimise skeem:
sündmuskoht: kesklinn
1) palun 0,5cm masinlõikus (35.-)
2) palun peapesu (20.-)
... priceless vaatepilt :-) -
Eks ta ole, et asjadel oma kontekst olemas. Pärnus juhtus (juba vist 4 aastat tagasi), et sügisõhtul lõigati mul pea - normaalsel kombel - 50 eest. Aga sisse vajus ka paar soomlast, kes maksid sama loo eest 100 krooni. Sama mis Aasias(ja vahel Eestis) valge mehe taksoarvega juhtub.
Teema peaks aga ühildama Tallinkiga, sest Soomes on meestejuuksuri taks ca 7-8 eurot. Raekoja platsil õlu nüüd juba 5 eurot. Võib küll ironiseerida, et kes seal ikka joomas käib, aga mulle näiteks meeldib seal vahtida. Õllehind on päris suure tähtsusega teatud ja üsna suure Tallinki tarbijaskonna seas, kes käib muuseas möödaminnes Tallinnas ka juuksuris. Seepärast Passila artiklil on mingi müju vast olemas ja kahjuks pigem negatiivne Eestile. -
Ostsin täna omale hoopis juuksepügaja 300eek eest.
6x pügada ja olen rahaliselt tasa. Lähimateks aastateks need mured nüüd murtud :) -
300 kroonise pügajaga sa küll kuut korda pügada ei saa. Õigemini, ühe korra sa lasid ennast juba pügada, kui ostsid selle:)
-
CharlieF kommentaar ei pruugi küll õige olla, oman juba aastaid 16 euro eest ostetud pügajat, mis töötab laitmatult ja ei näita mingeid väsimise märke.
